Armastus iseenda vastu.

 Digital Creation, Romance, Love, Heart

Tuleb vaadata iseendasse.

Rääkides armastusest iseenda vastu, ei pea ma silmas mingil juhul egoistlikku armastust või seda, mida nimetatakse enesearamsatuseks. Ennast armastada – see tähendab pühitseda iseenda kui isiksuse olemasolu kui sellist ja olla  tänulik elu kui kingituse eest. Ennast armastada tähendab esmajoones austada oma isiksust. Ma kogen armastust:

  • eluprotsessi enda vastu
  • rõõmu vastu sellest, et ma elan
  • ilu vastu, mida näen enda ümber
  • teise inimese vastu
  • teadmise vastu
  • võimaluse vastu mõelda
  • oma keha ja selle ehituse vastu
  • loomade, lindude, kõige elava vastu
  • kõiksuse ja selle vastu, et ta on niimoodi korraldanud

Nüüd aga vaadakem, kuidas me ennast ei armasta:

  • me sarjame ja kritiseerime ennast pidevalt
  • me mürgitame end pidevalt toidu, alkoholi, tubaka ja narkootikumidega
  • me valime usu sellesse, et meid mitte keegi armasta
  • me loome haiguse ja valu enda kehas
  • me elame täielikus kaoses ja korratuses
  • me tekitame endale võlgasid ja üle jõu käivaid koormaid
  • me tõmbame ligi armukesi ja mehi/naisi, kes alandavad meie väärikust

Igal juhul – kui te eitate oma täiuslikkust, siis see tähendab, et te ei armasta ennast.

Väikeste laste täiuslkkus.

Kui täiuslikud olite lastena! Lastel pole mitte midagi vaja teha selleks, et olla täiuslikud. Nad on täius ise. Ja nad teavad seda. Nad ei karda küsida seda, mida nad tahavad. Nad väljendavad vabalt oma tundeid. Te ju teate, et kui laps on halvas tujus, siis teavad sellest kõik naabrid. Niisamuti teate, et kui laps on õnnelik, siis tema naeratus valgustab tervet maailma. Lpase on täis armastust. Väikesed lapsed ei suuda välja kannatad armastuse puudumist. Kasvades me õpime elama ilma armastuseta. Samuti austavad lapsed igat oma kehaosa. Teie olite ka niisugune!!! Seejärel aga hakkasite kuulama täiskasvanuid, kes selleks ajaks olid juba õppinud kõike kartma ja te hakkasite järk-järgult eitama oma täiust.

Harjutus peegliga.

Woman, Mirror, Psyche, Depression

Ma palun patsienti võtta peegel, vaadata endale silma, nimetada oma nime ja öelda: “Ma armastan sind ja jaatan sind sellisena nagu sa oled”. Mõningate jaoks on see uskumatult raske! Ma näen, kui erinevalt inimesed sellele reageerivad: mõned hakkavad nutma, teised saavad pahaseks, kolmandad aga teatavad, et ei saa seda kuidagi teha. Üks minu patsient viskas mind peegliga, ise põgenedes. Tal kulus mitu kuud, enne kui lõpuks suutis ennast vaadata, ilma et pidanuks tundma seejuures negatiivseid emotsioone.

Probleem, nii nagu meie seda ette kujutame, on harva tõeline probleem.

Võtame näiteks üleliigse kehakaalu. Inimesed võitlevad sageli aastaid üleliigse kehakaaluga, jäädes sellele vaatama täidlaseks. Ja siis nad hakkavad rääkima, et kõik probleemid nende elus on tingitud täidlusest. Üleliigne kehakaal aga on märksa sügavama probleemi väljendus. Minu meelest on selleks alati hirm ja kaitsevajadus. Kui me tunneme hirmu, kindlusetust, kui me mõtleme, et me pole piisavalt “head”, siis paljud meist sõna ostses mõttes kasvatavad endale ümber rasvakorra, mis täidab organismi kaitseülesannet. Enda pidev hukkamõist selle eest, et oled paks, tunda end süüdlasena iga liigse suutäie pärast on tühi ajaraiskamine. 20 aasta pärast olete niikuinii paks, sest te pole tegeliku probleemini jõudnudki. Seepärast mina isiklikult keeldun tegelemast kõikvõimalike dieetidega. Dieedid ei aita. Ainus, mida ma soovitan – see on halbade mõtete vältimise dieet. Sageli räägivad minu kliendid mulle, et nad mitte kuidagi ei saa ennast armastada, sest nad on paksud. Mina aga seletan neile, et nad on paksud sellepärast, et nad ei armasta ennast. Kui me hakkame ennast armastama ja austama, kaob üleliigne kehakaal automaatselt. Mõned patsiendid saavad minu peale pahaseks, sest nende probleemi lahendus tundub neile liiga lihtsustatud. Paljud lihtsalt lahkuvad, kuid ainult selleks, et taas tagasi tulla, ent siis mitte ainult vanade, vaid juba ka uute probleemidega.

Tõeline probleem. Niisiis vaatab patisent süütusse armsasse peeglisse ja ärritub selle tagajärjel. Mina aga naeratan ja ütlen: “Suurepärane, nüüd vaatame tegelikku probleemi”. Ma vestlen temaga üksikasjalikumalt  armastuse tähtsusest iseenda vastu. Armastus iseenda vastu algab sellest, et mitte kunagi, mitte ühelgi ettekäändel ei tohi ennast hukka mõista. Ma küsin patsientidelt,  miks nad ennast kritiseerivad ja koostan sellest nimekirja. Nad on kas liiga pikad või liiga lühikesed, liiga paksud või liiga kõhnad, liiga targad või liiga rumalad, liiga inetud (seda räägivad kõige ilusamad) või liiga ilusad. Pange tähele – alati “LIIGA”. Lõpuks me jõuame asja tuumani: “Ma ei ole piisavalt hea”. Hurraa! Nüüd olemegi jõudnud tegeliku probleemini. Nad kritiseerivad ennast, sest on õppinud uskuma, et nad pole piisavalt head. Minu patisendid imestavad alati, kui ruttu me jõuame asja olemuseni. Ja hakkavad lõpuks mõistma, et meil pole vaja arutada nende üleliigse kehakaalu, iseloomu, raha jms, seotud küsimusi. Me peame suunama kogu oma energia vaid üheainsa probleemi lahendamisele, milleks on – ebapiisav armastus ja austus iseenda vastu! 

Louise L. Hay ” Tervenda ennast ise” L. Hay on tervendaja, kes on saavutanud rahvusvahelise kuulsuse. Dr. Hay tähtsaim sõnum meile kõlab: ” Kui oleme valmis muutma oma mõtlemist, siis on võimalik ennast terveks ravida peaaegu mis tahes tõvest” Autoril on rikkalik kogemus neist mõttemallidest ja hoiakutest, mis põhjustavad kehalisi vaevusi. Ise tervenes ta sama meetodi abil vähihaigusest. Tema elutööks on aidata inimsetel leida ja rakendada kõiki oma elu loovaid jõude.