Sidrun teeb jalakannad puhtaks.

 

Hiljuti lugesin ĂŒhest soome netilehelt Herkkusuu.fi, kuidas jalakannad sidruniga puhtaks saada. Kuna endal ka kipub vahel see probleem tulema, siis tegin kohe proovi 🙂 Ja uskuge vĂ”i mitte, tĂ€itsa aitas . Pisut hĂ€iriv oli kĂŒll minna Ă”htul magama, sidrunid soki sees, aga tuli ju soovitus jĂ€rgi proovida 😀  Kindlasti tuleb see meetod ka palju odavam, kui kallid kosmeetikatooted. Sidrun on rohkesti sidrunhapet sisaldav ja see aitab kandedele tekkinud kuiva ja kĂ”va naha lahti ” leotada”. Samal ajal on ka hea meeles pidada, et sidrunikoor vĂ€hendab pĂ”letikku ja on ka valu leevendamiseks.

Toimi nii:

  1. vÔta 1 sidrun
  2. lÔika see pooleks
  3. pigista sidrunimahl vÀlja
  4. pane sidruni pooled kandadele
  5. ja sokid jalga

Nii lihtne see ongi – sidrunimahla kasutad joogi vĂ”i toiduvalmistamiseks ja enne kui koored Ă€ra viskad, paned need ööseks soki sisse 😉 Artiklis oli öeldud, et vĂ”ib mitu korda kasutada , kuid mu meelest see kĂŒll ei toiminud. Mulle see variant ei sobinud.

 

AitĂ€h, et lugesid 🙂 PĂ€ikest 🙂

 

Laita sitruunankuoret kantapĂ€idesi pÀÀlle yön ajaksi — aamulla jalkasi kiittĂ€vĂ€t sinua

Kiri lapsele

Leidsin kunagi ĂŒhe vĂ€ga sĂŒdant liigutava kirja, mis on  pealkirjastatud “Kiri tĂŒtrele”.  Arvan, et samamoodi sobib see kiri pojale…isegi lapselapsele. Aga see liigutas mind nii vĂ€ga, et soovisin selle alles hoida.

“Mu kallis laps!

PÀev, kus sa mind nÀed vananemas, ma palun Sinult ainult olla minuga kannatlik ja veelgi rohkem, mind mÔista, katsuda minust aru saada.
Kui me rÀÀgime ja kui ma kordan ikka ja uuesti sama asja, Ă€ra katkesta mind öeldes, et ma juba ĂŒtlesin seda hetk tagasi.
Ainult kuula, palun! Tuleta meelde, kui Sina olid vÀike ja mina sulle Ôhtuti mitu korda sedasama unejuttu lugesin, vÀsimata, oodates, et sa uinud.
Kui ma ei taha vanni vÔtta, Àra vihastu ja Àra solva mind. Tuleta meelde, kui palju kordi jooksin mina sinu taga Sulle meelde tuletades, et aeg on pesema minna.
Kui Sa nĂ€ed, kui vĂ”hik ma olen kĂ”ige selle uue tehnoloogiaga, anna mulle aega Ă”ppida ja Ă€ra vaata mind sellise pilguga
Tuleta meelde, kallis laps, kui kannatlikult rÀÀkisin mina Sinuga, kui Sa Ă”ppisid ise sööma, ise ennast riidesse panema, enda juukseid ise kammima ja kuidas ma sind alati kuulasin, kui Sa mulle oma eluraskustest rÀÀkisid.
See pÀev, kui Sa nÀed, et ma vananen, ma palun sul olla kannatlik, aga veelgi tÀhtsam, katsu mind mÔista!
Kui ma aeg-ajalt kaotan jutujÀrje, anna mulle aega meelde tuletada, ja kui mul see meelde ei tule, Àra vihasta ega Àrritu.
Ainult tea oma sĂŒdames, et minu jaoks kĂ”ige tĂ€htsam on olla koos Sinuga!
Ja kui ma olen vana ja ma ei jaksa enam kĂ€ia nii ruttu nagu enne, siis ulata mulle oma kĂ€si, nii nagu mina Sulle andsin oma kĂ€e, kui sa olid vĂ€ikene tĂŒdruk.
Kui see aeg tuleb, Àra kurvasta, ole ainult minuga!
Mulle on vÀga kallis aeg ja rÔÔmud, mida me jaganud oleme.
Naeratades ja Sind armastades tahan ma Sulle ainult öelda: “Ma armastan Sind, mu kallis tĂŒtar!”

 

AitĂ€h, et lugesid 🙂

Leiukoht: http://armastan.postimees.ee/ema-kiri-tutrele

 

Unista ja ela oma unistuste elu!

1d9qsc

Viieaastane tĂŒtar tuli kord hĂŒpeldes ema juurde voodisse ja kĂŒsis: “Ema, kelleks sa tahad suurena saada?” Ema arvas. et tĂŒtar on uue mĂ€ngu vĂ€lja mĂ”elnud ja vastas : “Hmmm, arvan. et minust saab suurena ema.” TĂŒtar ei olnud vastusega pĂ€ri: ” Sa ei saa ju emaks saada, sest sa juba oled ema. Kelleks sa tahad saada?” “Olgu, sel juhul Ă”petajaks,” vastas ema. ” Ei, Ă”petaja oled sa ka juba! ” ” Mul on kahju, kullake, aga ma ei tea, mida ma pean ĂŒtlema. ” ” Ema, ĂŒtle mulle lihtsalt, kelleks sa tahad saada, kui sa kord suur oled. Sa vĂ”id saada ĂŒkskĂ”ik kelleks, kui sa vaid soovid.” Ema sai sai jĂ€rsku aru, mida tĂŒtar temalt teada tahtis, kuid ta oli nii vapustatud, et ei suutnud vastata. TĂŒtar andis alla ja lahkus magamistoast. See nĂ€iliselt tĂ€htsusetu vestlus oli ema sĂŒgavalt puudutanud. TĂŒtre silmade lĂ€bi vaadatuna vĂ”is ta veel ĂŒkskĂ”ik kelleks saada. Perekond, erialane vĂ€ljaĂ”pe, poole koormusega töökoht, kaks last… – ĂŒkski neist nĂ€iliselt muutumatutest  asjaoludest ei olnud tema jaoks enam tĂ€htis, sest oma tĂŒtre silmis tohtis ta veel unistada. Tema tulevik ei olnud veel kindlaks mÀÀratud. TĂŒtre silmis pidi ta arenema, sest oli ju veel terve hulk alasid, millega ta vĂ”is tegeleda.

See on mĂ”tlemapanev lugu, millele tasuks meil kĂ”igil mĂ”elda. MĂ”elda sellele, kes ja kus me antud ajahetkel oleme. Kas me oleme oma saavutustega seal, kus me tahame olla? Kas me tegeleme igapĂ€evaselt sellega, millega me tegelikult tegeleda tahame? Kui ei, siis kĂ”ike saab alati muuta. Ja kĂ”ike seda saame muuta vaid meie ise, kui me muudame oma mĂ”tlemist ja vĂ”tame enese jaoks vastu uued otsused. Ära pane tĂ€hele, kui keegi ĂŒtleb:” See on vĂ”imatu”TĂ€htis pole ka see, kas need inimesed, kes nii ĂŒtlevad, kuuluvad su ellu vĂ”i mitte. Oluline on see, et sa ei vĂ”ta seda mĂ”tet endasse. Pole tĂ€htis see, milline on sind ĂŒmbritsev olukord. TĂ€htis on vaid see, kes sa ise tahad tulevikus olla. TĂ€htis pole see, millises eas sa oled – kas 25…50…vĂ”i 60…Ära mĂ”tle iialgi, et elu on “lĂ€bi”. Ära mĂ”tle iialgi, et pole veel Ă”ige aeg unistuste tĂ€ideviimiseks. Kui sa ise oma unistusi ei realiseeri, ei tee keegi teine seda sinu eest. Pea meeles, et ideaalset aega uueks alguseks pole olemas. Iga kord kui lĂŒkkad edasi uut algust, kaugened sa sellest iga sammuga.

1d9r13

Vahel on uue alguse pĂ”hjuseks/aluseks saatuselöögid. Mitte, et peab jÀÀma ootama saatuselööke, et uuesti alustada, aga tĂ€htis on, kuidas sa ise ĂŒhesse vĂ”i teisesse olukorda suhtud.  1914. aastal pĂ”les Thomas Edisoni laboratoorium maani maha. Kahju suurus oli olnud 1,8 miljonit eurot. Kindlustatud olevat olnud see ainult 400 000 eurole. Materiaalsest vÀÀrtusest palju olulisemad olid tema uurimustulemused, tedustööde kogumik, kus olid mĂ€rkmed ja mĂ€lestused. Edison oli siis 67-aastane ja kogu tema elutöö varises pĂ”rmu. Sealjuures jĂ€i Edison tĂ€iesti rahulikuks ja tasakaalukaks vaadates pealt, kuidas tuli oma hĂ€vitustööd tegi. Tema sĂ”nad oma lĂ€hedastele: ” Vaadake, me ei nĂ€e enam kunagi elus midagi nii erilist. Katastroofidel on suur vÀÀrtus. KĂ”ik meie vead pĂ”levad. Jumal tĂ€natud, et saame otsast alustada” (Edison suri 1931, kui oli 84-aastane).

Sellest loos on sĂ”num – vĂ”id luua endale igal ajal uue tuleviku. Pead ainult teadvustama, et sa vĂ”id unista, vĂ”id saada, kelleks soovid. Sa vĂ”id igal ajal avastada oma elumĂ”tte ja vastavalt sellele ka elada. Sul on Ă”igus elada kirega. KĂ”ige tĂ€htsam on see, et minevik ei vĂ”rdu tulevikuga. Alati ei pruugi olla elumĂ”te see, millega just praegusel hetkel tegeled (kui see nii tĂ”esti on, siis on see super!) . Vahel vĂ”id leida oma elumĂ”tte kusagilt mujalt. Tuleta meelde unistusi, mida kunagi unistasid ja mis siis maha maetud said ja usu iseendasse, et sul jĂ€tkub jĂ”udu need unistused ellu viia.

Kui uskuda iseendasse, oma unistustesse ja eesmĂ€rkidesse tĂ”eliselt, siis muutuvad need teatud liiki magnetiks. Magnetiks, mis tĂ”mbab ligi kĂ”iki ja kĂ”ike, et jĂ”uda lĂ€hemale lĂ”pptulemuseni. Olen nĂ”us ja tean oma kogemusest, et sellesse pole kerge uskuda. Aga siis, kui tunned mingil moel kĂ”hklust vĂ”i kahtlust,  esita endale kĂŒsimus: Miks ma tahan oma unistused tĂ€ide viia? Ja vasta sellel kĂŒsimusele ausalt. Ja usu mind, kĂ”ik tundub palju kergem. Kindlasti ei piisa sellest, et lihtsalt aeg-ajalt unistada vĂ”i kogu aeg lihtsalt unistada. Peab tegutsema selle nimel. Aeg-ajalt tuleb oma eesmĂ€rgid mĂ”tteis tahtlikult esile kutsuda, ilma et selles kahtleks. Selleks vii ennast mĂ”ttes olukorda, kus need eesmĂ€rgid on saavutatud – naudi seda olukorda, seda tunnet. Kui keskendud oma eesmĂ€rgile ja unistusele, lood sa ĂŒhenduse kahe punkti vahel – selle, kus sa oled praegu ja selle vahel, kuhu sa tahad jĂ”uda. Keskendu ja usalda iseendaast ja sa leiad ka vĂ”imalused. Sa saad sellega hakkama!

1d9r7i

Meil kĂ”igil on vĂ”imalik valida. Elu on liiga lĂŒhike, et olla tĂ€htsusetu. Minevik ei vĂ”rdu tulevikuga.

TĂ€nane ĂŒlesanne:

  • MĂ”tlen oma viimase paari aasta peale ja mis on selle ajaga toimunud -Mida uut olen Ă”ppinud? Millised kogemused olen saanud? Kuidas on minu isiksus arenenud? Kui palju olen selle ajaga Ă€ra teinud? Jne. Teadvustan kĂ”ike seda endale ja mĂ”tlen, mida vĂ”iksin Ă€ra teha jĂ€rgmise paari aasta jooksul.
  • KĂŒsin endalt: “Kui saaksin valida, mida ma siis parema meelega teeksin, kes ma oleksin, millised on minu unistused, kes ma tahan tulevikus olla? Kirjutan need mĂ”tted ĂŒles.
  • Teadvustan endale, et ma vĂ”in tĂ”esti valida. VĂ”in iga hetk luua endale elu, mida ma tegelikult vÀÀrin, sest ma olen ise oma elu kujundaja. Ma julgen olla Ă”nnelik.

 

AitĂ€h, et lugesid 🙂

Kas stress on kahjulik vÔi hoopis kasulik?

 

1cxk4p

Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib vĂ€lis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn ĂŒldine kohanemissĂŒndroom. Stressi korral hĂ€irub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mĂ”ju kĂ”igile elundkondadele, kĂ”ige rohkem sĂŒdame-vereringesĂŒsteemile. Stressihormoonid pĂ”hjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererĂ”hu tĂ”usu.MĂ”nedes tingimustes on stress hea ja normaalne nĂ€htus, mis tagab eduka toimimise ja ellujÀÀmise, kuid pikaajaline stress mĂ”jub organismile hĂ€vitavalt. Stress tekib organismi jaoks ÀÀrmuslikes tingimustes, milleks vĂ”ivad olla nii pingeline elukeskkond kui ka ĂŒksindus, liiga raske vaimne vĂ”i kehaline töö, tavapĂ€rase elurĂŒtmi ootamatu muutus, iseenda vĂ”i lĂ€hedase inimese raske haigus, trauma, mure lĂ€hedase inimese pĂ€rast, elamine vĂ”i töötamine sobimatutes kliimatingimustes, vĂ€simus ja kurnatus jne. / Vikipeedia/

Nii kirjutab Vikipeedia stressi kohta . Kes meist poleks hĂ€das olnud stressiga. Ma arvan, et enamus meist. VĂ”ib-olla me alati ei pane seda seisundit endas tĂ€hele vĂ”i siis ei taha tunnistada, et ka mina “pĂ”en” seda nn. moehaigust. Moehaigust –  seda sĂ”na olen stressi puhul ĂŒha sagedamini kirjanduses tĂ€hele pannud. Mina seda nii ei sĂ”nastaks. Nagu vĂ€idetakse ja nagu eelpool lugeda vĂ”is, on vĂ€heses koguses stressi kasulik. Arvatakse, et stress teeb haigeks… liiga palju tööd tekitab stressi…stressi tuleb vĂ€ltida jne.

Aga kuidas oleks sellega, kui kontrolliks oma mÔtteid?

Kontrollides oma mÔtteid, ei saa stress meid kahjustada. Tegelikult ei teki stress vÀliste olude tÔttu, vaid kÔik oleneb sellest, kuidas me ise nende oludega ringi kÀime, mida nendega ette vÔtame. Seega pole stressi pÔhjuseks töö, vaid see see, kuidas me töötame.

1cxjp6

 

Tuntud India poliitikust Mahatma Gandhist (1869 – 1948) rÀÀgitakse, et ta töötas veel 70- aastselt probleemideta 16 tundi pĂ€evas, ilma et oleks stressis olnud. Millest see tuli – kas sellest, et aeg oli teine? Et stressi vĂ€ltida, tuleb keskenduda töötades vĂ”i mida iganes tehes ĂŒhele tegevusele. TĂ”elised geeniused suudavad/suutsid tĂ€ielikult keskenduda vaid ĂŒhele tegevusele korraga. Minnes teise tegevuse juurde, kustutavad nad selle eelmise juba mĂ€lust.

Lugu kahest mungast. Kaks munka kohtasid palverĂ€nnaku ajal naist, kes vajas tugevavoolulise jĂ”e ĂŒletamisel abi. Üks munk vĂ”ttis naise kĂ”hklemata oma Ă”lale ja viis teisele kaldale. Mungad rĂ€ndasid vaikides edasi. TĂŒki aja pĂ€rast hakkas teine munk esimest noomina: “Me oleme tĂ”otanud mitte puudutada ĂŒhtki naist, kuidas sa said ta Ă”lale vĂ”tta?” Esimene munk vastas: ” Mina panin naise tund aega tagasi kaldale maha, aga sina kannad teda endaga vist ikka veel kaasas”

Üsna sageli on nii, et me ei suuda oma mĂ”tteid kontrollida. Kas sinu jaoks on see olukord tuttav : tĂ€idad mĂ”nda ĂŒlesannet, aga sinu mĂ”tted on hoopis nĂ€iteks selle juures, mida unustasid eile teha vĂ”i et mida sa pead tĂ€na veel tegema, mida Ă”htuks perele sĂŒĂŒa tegema, kuidas laps saab trennist koju  jne . On see tuttav? Minu jaoks kĂŒll. Aga seda peab harjutama, et me suudaks 100% keskenduda teatud tegevusele/ĂŒlesande tĂ€itmisele . Kui suuname kogu oma energia ja jĂ”u ĂŒhele tegevusele, keskendume ainult sellele, siis on see lĂ”puks ka vĂ”imalik. KeskendumisvĂ”ime on treenitav ja meie mĂ”tete koondamine ĂŒhele hetkele muutuvad paremaks.

 

Stressi ei saa vĂ€ltida tĂ€ielikult. Kui seda proovida teha, siis vĂ”ib tulemuseks olla see, et me hakkame sĂŒdamesse vĂ”tma igat tĂŒhist asja ja me talume siis ka ĂŒha vĂ€hem koormust. Stressi vĂ€ltimine vĂ”ib tuua vastupidise tulemuse – me muutume sellele hoopis vastuvĂ”tlikumaks. Elu stressita pole olemas, seega peame Ă”ppima sellega toime tulema. Kui kuulata oma sisemist hÀÀlt, siis saab aru, millal stress vĂ”tab negatiivse pöörde. Siin tuleb tĂ€helepanu pöörata ka oma kehale. Alati ei suuda vĂ”ib-olla iseennast jĂ€lgida, kuigi peaksime oma keha ju tundma. Stressis inimese Ă”lad on kĂ”rgemal, kui lÔÔgastunud olekus . Õpi sellele tĂ€helepanu pöörama. Aitab  viiest minutist – istu rahulikult ja vii iga vĂ€ljahingamisega oma Ă”lad allapoole. Peagi tunned, kuidas pinge seda harjutust tehes kaob. See aitab – tean seda oma kogemusest.

1cxj5l

24 reeglit stressiga toimetulekuks.

  1. Keskendu tĂ€ielikult sellele, mida sa parajasti teed. Kui loed raamatud, siis loe raamatud. Kui sööd, siis söö jne. RÔÔmu saladus peitub seal, kus me parajasti oleme 🙂
  2. Ära vĂ”ta liiga palju korraga ette.
  3. Ära kiirusta. Tegutse sulle sobivas parajas tempos.
  4. VÔta endale elutÀhtsate asjade jaoks aega.
  5. Asjatu mure tuleviku pĂ€rast halvendab sinu keskendumisvĂ”imet. PĂŒhenda kogu oma energia praegusele hetkele.
  6. Tunne saavutatust rÔÔmu, Tee puhkepaus ja tÀhista seda. Ole tÀnulik ja Ônnelik ja naudi seda tunnet.
  7. VÀldi liigset auahnust ja Àra ole enda vastu liiga nÔudlik.
  8. Õpi ennast teistest isoleerima, sest vahel vĂ”ib ka kĂ”ige armastusvÀÀrsem inimene saada stressi allikaks. Me kĂ”ik vajame OMA hetke.
  9. Planeeri piisavalt aega, et olla tĂ€pne. Ära kiirusta.
  10. Ära pea ennast vĂ€ga tĂ€htsaks. Kui vĂ”it ja kaotus, kiitus ja laitus sind rööpast vĂ€lja ei vii, siis oled tasakaalus.
  11. Hoia korda. Kui su laual on ainult hetke töö jaoks vajalikud materjalid, siis on tööle keskendumine palju parem.  Enne jÀrgmist tööd, korista laud.
  12. MÀÀra kindlaks puhkepausid ja jÀrgi neid. Kui sa arvad, et sa ei saa endale puhkust lubada, siis on selge et sa vajad seda kindlasti.
  13. Tegutse ja korralda oma tegevust. Kuid tÀhtis on end vahepeal ka lÔdvaks lasta.
  14. Kui sulle tundub, et sul on vĂ€ga palju asju teha, siis kirjuta kĂ”ik need toimingud ĂŒles ja sĂ€ti need tĂ€htsuse jĂ€rjekorda.
  15. Lase ka teistel midagi teha. Ära vĂ”ta kĂ”ike kohustusi enda kanda. Õpi ĂŒlesannete ja vastutuse jagamist teistega.
  16. Planeeri oma aega ise. VÔta aega ka oma meelistegevuseks, suheteks, lÔbutsemiseks. Investeerige tervisesse ja emotsionaalsesse heaolusse. See investeering ei pea alati olema materiaalne. Aja investeerimine on ka vÀga oluline investeering.
  17. Ära ole alati kĂ€ttesaadav – lĂŒlita mobiiltelefon vĂ€lja, sulge arvuti jne.
  18. Üks osa pĂ€evast peaks olema rutiinne tegevus. IgapĂ€evane distsipliin aitab sisemist tasakaalu hoida.
  19. Kui sa oled edukas, siis tee vahel midagi, millel puudub sĂŒgav mĂ”te. Alati ei pea kĂ”ik olema lĂ€bimĂ”eldud ja otstarbekohane.
  20. Luba endale ka vahel lapsikust. Astu psĂŒĂŒhilise pinge vastu naeruga. Kes suudab naerda/naeratada ka pingelises olukorras, selle pĂ€ralt on maailm.
  21. Luba endale aeg-ajalt ĂŒks niisama lorutamise pĂ€ev.
  22. Ära looda pidevale edule. Lepi sellega, et elus on tĂ”usud ja mÔÔnad.
  23. Õpi nautima kĂ”ike, mida teed. Kui oled vaba pingest ja pĂŒĂŒad teha midagi hĂ€sti, saabub rÔÔm iseenesest. tee kĂ”ike sĂŒdamega, nii saad tunda rÔÔmu ka rutiinsest tööst.
  24. Ära proovi kĂ”iki neid reegleid tĂ€ita, see oleks liiga pingerikas.

 

Rahu ja tasakaal on normaalsed seisundid ja neid tuleb osata valitseda. VĂ”ib -olla tuleks kasutada lihtsalt ammmusest ajast tuntud palvetamist, mediteerimist, seotust loodusega vĂ”i lihtsalt vaikuses viibimimist. Igal ĂŒhel omad uskumused ja omad maailmavaated, kuid midagi sellest saab kindlasti igaĂŒks meist teha, et muuta oma igapĂ€eva elu paremaks.1cxist

 

TĂ€nane ĂŒlesanne:

  • TĂ€naseid toimetusi tehes, keskendun ainult ĂŒhele tegevusele korraga.
  • Vestluse ajal keskendun ainult oma vestluspartnerile.
  • Kui tunnen end pinges , siis pööran tĂ€helepanu oma Ă”lgadele – hingan rahulikult vĂ€lja ja langetan Ă”lad. Teen seda harjutust mitu korda.
  • Valin 24 reegli hulgast vĂ€lja need, mis aitavad mul eriti pingevaba ja rahulik olla. Kirjutan need reeglid paberile ja panen enese jaoks nĂ€htavale kohale. Vajadusel saan neid kohe vaadata.
  • Istun 5 – 10 minutit lihtsalt niisma ja mugavalt ning ei tee mitte midagi.

 

AitĂ€h, et lugesid 🙂

PÀikest Sinu pÀeva!

Lihtsalt tee see Àra!

1bkbg0

Kindlasti tead sa spordijalatsite firmat NikeŽi.  Aga kas tead ka selle loomislugu.

Nike asutasid  1964. aastal Bill Bowerman ja Phil Knight. Noormehed tegid seda vaatamata sellele, et nende pered olid selle vastu ja pidasid seda ebaĂ”nnestunud ettevĂ”tmiseks. Nad kritiseerisid ja pilkasid poisse. AinuĂŒksi firma loomine oli raske töö. Poisid tundsid, et ei suuda perede vastuseisule vastu panna. Kuid nad ei tahtnud alla anda. Nad mĂ”tlesid kaua, kuidas leida lahendus. LĂ”puks ĂŒtles ĂŒks poistest : “Pole vahet, mida nad ĂŒtlevad, just do it !” Ja sellega oli asi otsustatud.  Just do it – need kolm sĂ”na inspireerisid neid niivĂ”rd, et nad otsustasid vĂ”tta selle firma juhtlauseks. Nad trĂŒkkisid ka firma T-sĂ€rkidele “JUST DO IT!” ja kandsid neid tööl. Naike-st sai mĂ”ne aastaga suurim spordijalatsi firma Adidase kĂ”rval. Veel praegugi kannavad Nike töötajad T-sĂ€rke kirjaga “JUST TO IT!”

1bkbo6

On palju inimesi, kes nagu teaks, mida tuleb teha, kuid ei tee seda.  Kui sul on palju teadmisi, oled palju Ôppinud, lugenud, siis see on vaid potensiaalne jÔud. VÀÀrtuslikuks muutuvad need teadmised alles siis, kui sa vÔtad kÔige sellega midagi ette. Kui leiad, kuidas ennast motiveerida neid teadmisi kasutama.  On inimesi, kes teavad, mida nad tahavad omada, aga ei tea, kes nad tahavad olla ja mida teha tahavad.

Miks see siis nii on ? Selleks lihtsalt leitakse ettekÀÀndeid, et  mitte alustada ja kĂ”ike edasi lĂŒkata. Et paremini mĂ”ista ĂŒht vĂ”i teist probleemi, tasub alati esitada endale kĂŒsimus ja arutleda selle ĂŒle ja leida vastus.  Ja siit mĂ”ned kĂŒsimused, mille ĂŒle vĂ”iks arutleda, kui oled probleemi ees millegi alustamiseks.

  • Kas sa pead oma unistust ebareaalseks?
  • Kas lĂŒkkad mingit tegevust edasi, sest kardad teha vigu? On sul hirm, et satud naerualuseks?
  • Kas ootad veel, et tingimused muutuvad paremaks?
  • Kas arvad, et vajad veel rohkem ettevalmistust, teadmisi ja kogemusi millegi alustamiseks?
  • Kas loobud/oled loobunud mingist tegevusest, sest sinu arvates pole veel “Ă”ige aeg”?

1bkcu4

Kui sa nendele kĂŒsimustele mĂ”tled, siis tasub meenutada, et parim hetk tegutsemiseks on nĂŒĂŒd ja praegu! On palju asju, mis lahenevad vahel nagu iseenesest. Tuleb vaid alustada ja aktiivselt tegutseda. Elus ei ole mitte midagi ideaalset, mida inimene vĂ”iks luua, seega pole ka ĂŒhtegi ideaalset tegutsemisviisi ja pole olemas ideaalset ajahetke. Tuleb tegutseda kohe. KĂ”ik suur saab alati alguse vĂ€ikesest. Vead, millest paljud olukorrad rajanevad, saavad aluseks hilisematele Ă”igetele otsustele ja on ka aluseks meie endi tugevusele. Vigade tegemine vajalik. Parem alustada ebatĂ€iuslikuna, kui tĂ€iuslikuna kĂ”helda. Parim ettevalmistus on lihtsalt alustada.  Kui soovid alustada tervisejooksuga ja ootad, et selleks on vaja rohkem energiat, siis sa jÀÀdki seda ootama. Energia tuleb koos tervisejooksuga. Ja nii vĂ”ib palju nĂ€iteid tuua.

KĂ”ik need arusaamad, mis on edu saavutamiseks aluseks vĂ”etud ja mĂ”ned neist arusaamadest on tuhandeid aastaid vanad. Nende jĂ€rgi on elanud kĂ”ik, kes on saavutanud oma elus edu ja selle, millest nad on unistanud. Ja kĂ”ik seegi, mida mina siin oma postitustes kirjutan, on ka juba ammune tĂ”de. Aga miks siis on veel inimesi, kes ei ole neid tĂ”desid omaks vĂ”tnud.  Üks pĂ”hjus vĂ”ib olla see, et me areneme ja seisame aina rohkem silmitsi erinevate ja raskemate vĂ€ljakutsetega. VĂ”is siis see, et ĂŒtleme :”Seda kĂ”ike ma juba tean”. Teadmisest on vĂ€he, kĂ”ike seda tuleb ka rakendada. KĂ”ik me Ă”pime erinevalt – kes peab pĂ€evikut, kes kirjutab ĂŒles oma ĂŒlesanded jne. TĂ€htis on kirjutada ĂŒles ka oma saavutused.

Sokrates vĂ€idab, et paljud inimesed on laisad. Tegelikult puudub neil oma eesmĂ€rk millegi saavutamiseks. Neil pole mĂ”tet ju kiirmini joosta, kui nad ei tea isegi Ă”iget suunda.  Kui tegutseda, siis tuleb seda teha aktiivselt. Ja kui sa pole aktiivne, siis tuleb vĂ€lja selgitada pĂ”hjused, miks see nii on. KĂŒsi endalt, miks sa midagi saavutada tahad, miks sa soovid olla edukas. Sind ei vii edasi teadmine, kuidas sa pead seda tegema, vaid teadmine miks ?  Kui leiad vastuse sellele kĂŒsimusele, leiad ka viisi, kuidas seda teha.

1bkchd

On inimesi, kes arvavad, et “see” on vĂ”imalik. MĂ”lemal on Ă”igus, sest ĂŒks hakkab tegutsema, teine mitte.

KĂ”ik, mis meie ĂŒmber on vÀÀrtuslik, selle on loonud inimesed, kes tegutsesid, nad lihtsalt vĂ”tsid kĂ€tte ja tegid selle Ă€ra. JUST DO IT!!

Hea lugeja, kui sa nĂŒĂŒd soovid teada, kas mina toimin nende teadmiste jĂ€rgi, mida ka sulle jagan, siis vĂ”in vastata, et jah, nĂŒĂŒd juba pikemat aega toimin. See vĂ”ttis aega, aga tĂ€nu sellele muutusele tunnen end Ă”nnelikumana, kui kunagi varem. Ja soovitan teha seda ka sinul.

1bkdim

TĂ€nane ĂŒlesanne:

  • Vasta eelpool  toodud kĂŒsimustele kirjalikult, vĂ”ttes endale aega nende ĂŒle rahulikult mĂ”elda.
  • Koosta nimekiri asjadest, mida oled edasi lĂŒkanud ja mĂ”tle, mida nendest tegevustest vĂ”iksid teha juba tĂ€na.
  • Vaata ĂŒle oma kirja pandud unistused ja mĂ”tle, kas nende tĂ€itmiseks on seatud sihid.

Soovin sulle imeilusat vĂ€rvilist sĂŒgist!

PĂ€ikest 🙂

Õigus olla edukas ja Ă”nnelik

Ühes Ă”ukonnanarris tĂ€rkas jĂ€rsku soov parema elu jĂ€rele. Ta soovis rikkust, pĂ”nevaid reise ja luksust, eelkĂ”ige aga austust. Kogu elu olid inimesed talle nĂ€puga nĂ€idanud ja öelnud : “Vaata seda narri seal.”  Tulevikus pidid nad temasse austusega suhtuma.  success-1299811_960_720

Õukonnanarr pöördus oma palvega kuninga poole. Kuningas lausus : ” Oled mulle palju aastaid rÔÔmu valmistanud, seepĂ€rast tahan su soovi tĂ€ita ja kingin sulle mĂ€rkimisvÀÀrse varanduse.”Narr hakkas kohe uut elu nautima. Ta elas kallis majas ja toitus hĂ”rkudest roogadest. Igatahes mĂ€rakas ta, et inimesed tema ĂŒmber ĂŒksnes teesklesid austust. Nende jaoks oli ta endiselt narr, kuigi rikas. Pealegi  kadus tema rikkus tuulekiirusel.Narr rÀÀkis oma probleemist kuninga nĂ”uandjale. See raputas naerdes pead ning osutas klaasile ja veini tĂ€is amforale: “Siia klaasi ei saa kogu seda veini kallata, klaas on selleks liiga vĂ€ike. Samuti on sinu isiksus liiga vĂ€ike sinu soovide tĂ€itumiseks. Kuningas kinkis sulle varanduse, kuid sa ei ole suuteline seda alles hoidma”. /B. SchĂ€fer “VĂ”itjate seadused/

Mida selle looga meile öelda tahetakse?

Et meie elu muutuks paremaks, peame kĂ”igepealt ise paremaks muutuma. Et ise paremaks muutuda, peame muutma oma mĂ”tlemist. Tihti me ootame, millal meie olukord paraneb, et saaksime olla edukas ja nautida kĂŒlluslikku elu. Aga oodates ei muutu meie elus midagi. Olukord vĂ”ib muutuda veelgi kehvamaks. Me peame ise muutuma, midagi tegema selle heaks, et olukorda lahendada. Selleks on vaja alustada ja edasi minna samm-sammult. Me ei saa muutuda paremaks, kui lihtsalt loodame paremate olude peale. See saab juhtuda vaid siis, kui teeme parima sellest, mis meil parasjagu on.

Edukuse aluseks on töö. Kui meenutada mĂ”nda kuulsat inimest, siis kĂ”igepealt ju mĂ”tleme ikka tema tööle – tuntud kirjanikud, kes on loonud suurteoseid – raamatu kirjutamine on töö. VĂ”tame nĂ€iteks  helilooja Arvo PĂ€rt – kas ta oleks kuulus ja edukas, kui ta poleks nii suurepĂ€rase heliloomingu autor? Me ei tea seda. Aga me teame seda, et selle heliloomingu taga on suur töö. Nii vĂ”iks tuua palju nĂ€iteid. Enda paremaks muutmiseks on vaja  töö kĂ€igus areneda. Kindlasti ei tee me esialgu kĂ”ike Ă”igesti. Vigadest Ă”pime. IBM-i asutajalt Thomas J.Watson seeniorilt kĂŒsiti kord, mida tuleb teha, et tema kontsernis ametiredelil tĂ”usta.. Watson vastas: “Tuleb vaid tehtud vigade arvu kahekordistada” Watson teadis, et igaĂŒks, kellel pole hirmu vigade ega mittetunnustamise ees, sooritab rohkem sissetulekut tagavaid tegevusi. VĂ€ga sageli ongi meie ebaedu vĂ”i edasiarengu seisaku pĂ”hjuseks hirm. Hirm teha vigu. VĂ”in nĂ€ite tuua iseendast. See sama blogi – mul oli see pikka aega juba mĂ”ttes, tahtsin vĂ€ga seda teha.  Aga ilmselt mitte nii vĂ€ga, sest kusagil minu sees oli hirm, et ma ei saa sellega hakkama…ma pole Ă”ige inimene seda tegema jne. Aga on vaja endale selgeks teha, et meil kĂ”igil on Ă”igus tegeleda sellega, mis meile tĂ”eliselt meeldib. Me ei tohi lasta hirmul endast vĂ”itu saada.

1ax9zd

KĂ”igist viljateradest ei tĂ€rka alati vili. VĂ”ib olla teate lugu kĂŒlvajast, kes ka usinasti kĂŒlvas teri. Osa neist aga lĂ€ksid lindude saagiks, teine osa kuivas Ă€ra ja mĂ”ni osa mattus umbrohu alla. Peame meeles pidama, et kĂ”ik seemned ei idane. Selleks et saada head saaki, peame kĂŒlvama palju, sest ei saa loota ĂŒhele seemnele. Me peame keskenduma oma tööle, mitte oma vaenlastele. Kui meil tekib soov vaenlased hĂ€vitada, siis ei vii see meid eesmĂ€rgi saavutamiseni. Tuleb meeles pidada, et edukatel inimestel on alati vaenlasi. Kui luuakse midagi uut ja edukat, siis on kindlasti kohe keegi, kes sind ja sinu tegevust maatasa teeb. Aga kui soovid edu saavutada, siis ei tohi seda tĂ€hele panna vaid töötada oma eesmĂ€rgi nimel edasi. LĂ”puks vaenlased vĂ€sivad. Peame andma parimast parima, et kĂŒlvi jĂ€rel korjata head saaki. Ei tohi otsida vabandusi mĂ”ne ebaĂ”nnestumise vĂ”i vea pĂ€rast, sest tasustatud saavad pingutused, mitte vabandused. VĂ€ga oluline on kannatlikkus. Ükski edu ei sĂŒnni ĂŒleöö. NĂ€en seda kĂ€rsitust hetkel pea iga pĂ€ev, tegeledes paari internetiprojektiga. Paljud tahavad edu nĂŒĂŒd ja kohe . Iga asi vĂ”tab aega ja edu nimel tuleb teha tööd.  Tuleb olla kannatlik, teha tööd ja siis on ka tulemus. VanasĂ”nagi ĂŒtleb: “Mida kĂŒlvad, seda lĂ”ikad” Ja sellega peab olema ettevaatlik – pead tĂ€pselt teadma, mida tuleb teha pĂ€rast kĂŒlvi, et nautida head saaki.

Takistused edu saavutamisel:

KĂ”rkus – Goethe on öelnud: “Selle asemel et kelleksi saada, tahab enamik inimesi keegi olla”

Edevus – ĂŒlemÀÀrane edevus pole intelligentsuse tunnus. Selleks, et kulutada energiat  heale “vĂ€ljanĂ€gemisele”, tuleks suunata rohkem energiat tulemuste saavutamiseks. Jah, ka  hea vĂ€ljanĂ€gemine on oluline, aga seda ei tohi ĂŒle tĂ€htsustada.

VĂ”hiklus – me ei ole valmis vastu vĂ”tma uut, sest meil on eelarvamused.

Hirm – keskendumine sellele, mida me ei  taha , et juhtuks.

Eneses kahtlemine – ma pole piisavalt hea, ma pole seda vÀÀrt

SĂŒĂŒtunne – laseme endaga omakasupĂŒĂŒdlikel inimestel manipuleerida

Testi ennast! JÀrgnevat lugedes, mÔtle, milline vÀide kÀib hetkel sinu kohta

  • teed valesid asju vale suhtumisega – selle tulemus on mĂ”ttetu ja kurb elu
  • teed valesid asju Ă”ige suhtumisega –  selle tulemuseks vĂ”id sa kuhugi oma tööga jĂ”uda, kuid selleks kulub mĂ”ttetult kulutatud energiat
  • teed Ă”igeid asju vale suhtumisega – selle tulemuseks  vĂ”id saavutada veidi edu, kuid lĂ”ppeesmĂ€rk jÀÀb saavutamata
  • teed Ă”igeid asju Ă”ige suhtumisega – selle tulemuseks jĂ”uad kiiresti soovitud tulemuseni

ÜkskĂ”ik missugune nendest vĂ€idetest sinu kohta hetkel kehtib, esita endale jĂ€rgnevad kĂŒsimused:

  • Kas ma teen Ă”iget asja?
  • Kas ma teen tööd, mis mulle meeldib ja mis vastab minu vĂ”imetele?
  • Kas ma teen oma tööd Ă”ige suhtumisega?

MĂ”tle, mida sa saaksid muuta? Mis on need takistused, mis ei lase sul saavutada parimat? Mida saaksid teha, et need takistused ĂŒletada? Me kaebleme ja hĂ€daldame liiga sageli ebaĂ”igluse ĂŒle, otsime sĂŒĂŒdlasi ja vabandusi oma ebaedus. See on vale, sellega tekitame endas ikka rohkem ja rohkem negatiivseid emotsioone ja meil ei jĂ€tku jĂ”udu keskenduda oma arengule, ega oma probleemidele lahenduste otsimisele.

1ax9lm

Ameerika kirjanik Richard Bach on öelnud: “Elu kĂŒnnisel saab igaĂŒks meist marmorploki ja vajalikud tööriistad selle töötlemiseks. VĂ”ime meile antud marmorplokki terve elu puutumatult kaasas kanda, vĂ”ime selle vĂ€ikesteks tĂŒkkideks teha vĂ”i sellele kauni kuju anda”

SĂŒndides saame me kĂ”ik kaasa Ă”iguse olla Ă”nnelik ja edukas. Ainult soovist selleks ei piisa. See on vĂ”imalik vaid tĂ€nu meie endi tööle ja saavutustele.

TĂ€nane ĂŒlesanne:

  • Et saada edukamaks ja muuta oma elutingimused paremaks , pean ma töötama suure rÔÔmu ja vaimusteusega. Oma edu saavutan ma tööga.
  • Selleks, et oma vigadest Ă”ppida ja mitte neid korrata, kirjutan pĂ€evikusse kĂ”ik oma tehtud vead ja selle, mida olen nendest Ă”ppinud.
  • Leian kirjandust (raamatud, interneti artiklid jne), mis aitaksid kaasa minu arengule. Niisama netis “surffamise” asemel loen raamatuid .
  • Õpin toime tulema pettumustega. Et sellega toime tulla, leian selleks motivatsiooni – see on minu enesekindlus. Panen kirja kĂŒsimuse “Kellele on see kasulik, kui olen jĂ”udnud oma eesmĂ€rgi saavutamiseni?” ja vastan sellele kirjalikult.
  • Kirjutan ĂŒles kolm asja, mis mul tĂ€na hĂ€sti Ă”nnestusid.

1ax9tb

AitĂ€h, et lugesid! Edu ja pĂ€ikest Sulle 🙂

Ela teadlikult tÀnases pÀevas .

1aixb5NaisĂ€rijuht sĂ”itis pĂ€rast vĂ€sitavat töönĂ€dalat mere ÀÀrde, et rahu saada ja puhata. Seal tutvus ta vĂ€ikese tĂŒdrukuga Melony, kes elas koos emaga ranna lĂ€hedal osmikus. VĂ€ikese tĂŒdruku hea tuju nakatas Ă€rinaist ja nad mĂ€ngisid koos ĂŒlemeelikult. Kui nad mĂ€ngimisest puhkasid, lendas ĂŒks pÀÀsuke mööda. “Seal lendab rÔÔm”, lausus  Melony. Naine ei saanud hĂ€sti aru ja Melony sĂ”nas: “RÔÔm. Minu ema ĂŒtleb alati, et pÀÀsukesed toovad rÔÔmu”. Igakord, kui naine tundis, et vajab vĂ€ikest annust rÔÔmu, sĂ”itis ta Melony juurde randa. Neil oli alati koos lĂ”bus, nad mĂ€ngisid ja vaatasid pÀÀsukesi. Nad olid vĂ€ga omapĂ€rasel moel sĂ”pradeks saanud. Ühel pĂ€eval tuli naine randa vĂ€ga kurvana. Nagu alati tervitas Melony teda rÔÔmsalt. Aga naine tahtis seekord ĂŒksi olla ja ĂŒtles tĂŒdrukule: “Mul pole tĂ€na tuju sinuga mĂ€ngida. Mu ema on surnud . JĂ€ta mind ĂŒksi”. Melony kĂŒsis : “Kas sul oli valus, kui ta suri”? “Muidugi oli valus”, nĂ€hvas naine ega teinud tĂŒdrukust vĂ€lja. Nii vĂ€ga oli ta valu kĂŒĂŒsis. MĂ”ne aja pĂ€rast oli naine juba toibunud ja ta hakkas Melonyst puudust tundma. Samuti vaevas teda sĂŒĂŒtunne, et oli tĂŒdrukuga halvasti kĂ€itunud. Ta sĂ”itis randa, kuid ei leidnud Melonyt. NaisĂ€rijuht lĂ€ks majakese juurde. Noor, vĂ€ga kurva nĂ€oga naine palus tal sisse tulla. NaisĂ€rijuht esitles ennast ja sĂ”nas: “Tunnen Melonyst puudust, meil oli alati koos nii tore mĂ€ngida. Kus ta on?””Melony suri eelmisel nĂ€dalal. Tal oli leukeemia. Tundub, et ta ei rÀÀkinud sellest teile”. NaisĂ€rijuhti lĂ€bis valusööst…. Ema jĂ€tkas: ” Melony armastas seda randa ja kui ta palus, et tuleksime siia elama, ei suutnud ma keelduda. NĂ€is, et ta tundis ennast siin paremini ja veetis siin koguni mĂ”ned vĂ€ga Ă”nnelikud pĂ€evad. Kuid siis jĂ€rsku hakkas tema tervis kiiresti halvenema…” Ema ei suutnud lauset lĂ”petada. “Ta..ta palus mul teile midagi anda” Ema andis naisĂ€rijuhile ĂŒmbriku, millele oli vĂ€rviliste tĂ€htedega peale kirjutatud: “Minu sĂ”brannale”. Ümbrikus oli Melony joonistatud pilt ” tema ” rannast: kollane liiv, sinine meri ja suur pÀÀsuke. Selle alla oli hoolikalt maalitud tĂ€htedega kirjutatud : PÄÄSUKE TOOB RÕÕMU. Naine ei suutnud pisaraid tagasi hoida. Ta haaras Melony ema oma embusesse. NĂŒĂŒd ripub Melony joonistatud pilt naisĂ€rijuhi kirjutuslaua kohal, et ta vĂ”iks seda kogu aeg nĂ€ha. See on kingitus vĂ€ikeselt tĂŒdrukult, kes Ă”petas teda rÔÔmu tundma ka vĂ€ikestest hetkedest ./B. SchĂ€fler ” VĂ”itjate seadused” /

1aixr6

Mida see lugu meile Ôpetab?

Sageli on nii, et ainult mĂ”ni kurb sĂŒndmus suunab meid sissekĂ€idud rajalt kĂ”rvale astuma ja jĂ€rele mĂ”tlema, mis on tĂ”eliselt tĂ€htis. Me oleme alati liiga hĂ”ivatud, et mĂ€rgata enda ĂŒmber hetke ilu ja inimesi, kellele peaksime olema tĂ€nulikud. Me kĂ”ik oleme oma elus pidanud lĂ€bima raskeid ja vĂ€ga raskeid hetki. Vahel isegi nii raskeid, et nendega toime tulemine nĂ€ib olevat ĂŒlejĂ”ukĂ€iv. Aga sellises olukorras peaksime endalt kĂŒsima: Kuidas ma nendele raskustele reageerin? Kas ma otsin olukorrale seletust?Kas ma nurisen saatuse ĂŒle ? Kas ma sĂŒĂŒdistan? VĂ”i hoopis pĂŒĂŒan leida olukorrast vĂ€ljapÀÀsu?

TĂ€htis on mĂ”elda ja mĂ”ista seda, kui vÀÀrtuslik on iga inimene meie elus, keda me kohtame. Pole oluline, kas selle inimesega on sul negatiivsed vĂ”i positiivsed kogemused, sest me Ă”pime igast kogemusest. Seega on ka su ellu negatiivse kogemuse toonud inimene   vÀÀrtuslik ja tuleb olla selle eest tĂ€nulik.  Kui sa teda poleks kohanud, siis poleks sul ka seda kogemust, millest Ă”ppida. Tihti mĂ”tleme, et meil on lĂ”putult aega. Alles kaotuses mĂ”istame, kui  vÀÀrtuslik on iga hetk meie elus. Keskendudes vaid ainult oma muredele vĂ”i nĂ€iliselt tĂ€htsamatele asjadele jÀÀb vÀÀrtuslik tĂ€hele panemata. Pole mĂ”tet probleeme ĂŒle tĂ€htsustada, tuleb otsida lahendusi, nende nimel töötada ja nii jÀÀb meil ka rohkem aega nĂ€ha vÀÀrtusi meie ĂŒmber.  KĂ”ikidele meie tegevustele leidub aega, kui oskame Ă”igesti oma aega planeerida. Kui me seda teeme, siis jÀÀb meil ka aega mĂ”tiskleda ja olla vahel lihtsalt niisama, tegeleda iseendaga ja enda sisse vaatamisega. MĂ”elda enda jaoks tĂ€htsatele inimestele. TĂ€nane pĂ€ev on meie vĂ”imalus.  Elatakse liiga palju minevikus – kahetsedes varem toimunut ning sĂŒĂŒdistades; ja liiga palju tulevikus – kogu aeg me valmistume millekski. Jah, see on hea ning ka vajalik mĂ”elda ja planeerida tulevikku. Aga kĂ”ige sellega kaotame me hetke ilu ja vĂ”lu. TĂ€nane pĂ€ev on ainukordne, sest see ei kordu enam kunagi. Iga hetk on ainukordne.

Üks vĂ€ike tĂŒdruk oli Ă€ikese ajal metsa eksinud ja kui ema ta sealt leidis ning nad kodu poole lĂ€skid , siis iga vĂ€lgu ajal  jĂ€i tĂŒdruk seisma. Ema kĂŒsis: “Kas sa vĂ€lku ei kardagi? ” TĂŒdruk vastas rÔÔmsalt :” Ei. Jumal ju pildistab mind!”. Lapsed oskavad sageli meist rohkem nĂ€ha hetkevĂ”lusid 🙂

1aj11i

Õnneliku inimese saladus peitub nĂ€ha ja tajuda hetki enda ĂŒmber ja olla selle eest tĂ€nulik. Ole tĂ€nulik iga hetke eest, iga hingetĂ”mbe eest…

Enne veel, kui panen kirja tĂ€nase harjutuse, ĂŒks  lugu tĂ€nulikkusest, kuidas tulla toime raskete hetkedega ja kui tĂ€htis on mĂ€rgata  hetki ja inimesi.

Kui  George ja Barbara Buchi pisitĂŒtar Robin suri , oli vanemate reaktsioon imetlusvÀÀrne: “Me oleme Ă”nnelikud, et maa, mille pinnal meie tĂŒtar naeris ja jooksis, on ka meie maa. SeepĂ€rast ei kurvasta me ĂŒleliia tema lahkumise pĂ€rast, vaid oleme tĂ€nulikud koos oldud aja eest. George ja mina armastame ja hindame nĂŒĂŒd iga inimest rohkem – tĂ€nu Robinile. Ta elab meie sĂŒdametes, mĂ€lestustes ja tegudes. Me ei nuta enam tema pĂ€rast. Ta on meie elu Ă”nnelik ja helge osa”

TĂ€nane harjutus:

  • Kirjutan ĂŒles 25 asja, mille eest tĂ€nulik olla, sest see aitab mind veelgi rohkem armastada elu ja end rikkana tunda.
  • Kui juhtub midagi ebameeldivat, siis muudan hetke paremaks elamuseks ( nĂ€iteks mĂ”tle, millise hea Ă”ppetunni see sulle andis jne…pööra negatiivne positiivseks)
  • MĂ”tlen teadlikult inimesele (inimestele), kes rikastab minu elu ja vĂ”tan temaga ĂŒhendust, et jagada temaga hetke (kirjuta, helista…mis iganes)
  • TĂ€nane pĂ€ev ja mĂ”eldes ka homsele, ĂŒlehomsele jne pĂ€evale, siis pole need sellised nagu nad on, vaid sellised, milliseks mina neid mĂ”tlen.

MĂ”eldes tĂ€nasele pĂ€evale, milline oli sinu Â ĂŒks vĂ€ikestest hetkedest, mis tekitas sinus rÔÔmu, mis pani sind naeratama?

Minu tĂ€nase pĂ€eva ĂŒks tore ja lihtne hetk: TĂ€naval tuli mulle vastu ĂŒks vĂ€ike grupp lasteaia lapsi (umbes 3-4 aastased) koos Ă”petajaga. Ja nad laulsid kĂ”ik koos 🙂 See oli tĂ”siselt armas 🙂 See vĂ€ike, vĂ”ib-olla kellegi jaoks tĂ€htsusetu hetk, tĂ”i mu nĂ€ole naeratuse 🙂  AitĂ€h!

 

TĂ€nan, et lugesid ja pĂ€ikest Sinu pĂ€evadesse! 🙂

Pidev Ôppimine ja areng = elu, mida soovin elada.

1a89y3

Üks vana India maailmaloomislugu rÀÀgib, et kĂ”igepealt lĂ”i Jumal karbi ja asetas ta mere pĂ”hja. Karbil oli seal igav elu. Terve pĂ€ev ei teinud ta muud, kui avas oma klappi, et lasta sellest vett lĂ€bi voolata ja siis jĂ€lle sulgeda. PĂ€evast pĂ€eva ĂŒks ja seesama: klapp lahti, klapp kinni, klapp lahti klapp kinni…
Siis lĂ”i Jumal kotka ja andis talle vabaduse lennata isegi kĂ”ige kĂ”rgemate mĂ€gede tippu. Talle ei jÀÀnud peaaegu ĂŒkski koht kĂ€ttesaamatuks. Kuid kotkas maksis selle vabaduse eest kallist hinda: ta pidi iga pĂ€ev saagi eest vĂ”itlema. Miski ei tulnud talle niisama kĂ€tte. Kui kotkal olid pojad, pidi ta tihti pĂ€ev lĂ€bi jahti pidama, et kĂŒllaldaselt toitu hankida. Ent ta oli meeleldi nĂ”us seda hinda maksma.
LĂ”puks lĂ”i Jumal inimese ja viis ta kĂ”igepealt merekarbi juurde ja seejĂ€rel kotka juurde. Ta lasi inimesel otsustada, millist elu ta tahab elada…
Me kĂ”ik oleme kindlasti  oma valiku teinud…. kas see valik on see, mida  oleme tegelikult soovinud? Hetkel me ju olemegi muutuste teed kĂ€imas ja seega on vĂ”imalus seda valikut muuta.

Merikarp sĂŒmboliseerib inimest , kes ei soovi oma elu muuta, kes ei soovi oma tegelikke vĂ”imeid arendada. Kui me oleme valinud olla merikarp , siis jÀÀme tegema kogu elu ĂŒhte ja seda sama  – sama töö, samad kĂ€itumis – ja mĂ”ttemallid, mis ei pruugi alati Ă”iged olla, meil oleks justkui silmaklapid ees, mis ei anna meile vĂ”imalust vaadata enda eest kaugemale  ja nĂ€ha ning mĂ”ista seda, mis tegelikult meie ĂŒmber on. Me ei nĂ€e ega mĂ”ista seda, mis meie sees tegelikult on.

Kes on teinud valiku olla kotkas, ei ole see tee kindlasti lihtne, aga see annab vĂ”imaluse tunda rÔÔmu elust, Ă”ppimisest ja pidevast arenemisest. Pidev Ă”ppimine ja arenemine annab meile vabadustunde. See on elukestev Ă”pe, millest tĂ€nasel pĂ€eval ĂŒha rohkem ja rohkem rÀÀgitakse. See on pidev enesearendamine  ja edukalt elus pĂŒsimine . TĂ€napĂ€eva argielus on toimunud ja toimumas  kiired muutused  ja samuti toimub ka tehnoloogia pidev areng, seepĂ€rast on ka ĂŒha olulisem, et meie teadmised ja oskused kĂ€iksid nende muutustega kaasas.  Elukestva Ă”ppimise peamisteks motivaatoriteks ongi oma eluga rahulolemine, tegelemine asjadega, mis meeldib,et luua parem tulevik.

1a8agr

Me Ă”pime ju iga pĂ€ev midagi uut, sest iga hetk meie elus on uus. Merikarp ei nĂ€e vĂ”i ei taha nĂ€ha seda uut. Ta ei saa osa igast uuest hetkest, ta ei ammuta endasse uut energiat ega uusi teadmisi. Nii on lihtsalt mugav. Kui me vaatame lapsi – nad on Ă”pihimulised, rÔÔmsad ja tĂ€is energiat. Nii peaks olema ka meiega, tĂ€iskasvanutega. Meie elu muutub tĂŒhjaks ja vahel vĂ”ime tunda, et isegi mĂ”ttetuks. Rahuldamata vajadused viivad meilt energia ja elurÔÔmu.

Miks me mingil ajahetkel oleme otsustanud, et meil pole vaja enam Ă”ppida ja areneda? Üks pĂ”hjustest on kindlasti ĂŒkskĂ”iksus. See on suur kiusatus ja see tundub olevat kahjutu. Lihtne on öelda, et “ah, mul ĂŒkskĂ”ik, mis tuleb”. Jah, tĂ”esti on seda lihtne öelda, aga see toob kaasa endaga ĂŒksluisuse, probleemide kuhjumise, enda tunnete ja vajaduste mahasurumine, tihtilugu usalduse kaotamise ja sĂ”pradest lahtiĂŒtlemise, ĂŒksinduse. Kas me tahame seda?

Teine pĂ”hjus on arvamus, et nagunii me ei suuda paremaks saada. Inglise laulja, nĂ€itleja ja muusikaprodutsent David Bowie on öelnud: “PĂ€eval, mil sa mĂ”tled, et ei suuda enam areneda, hakkad sa ikka ja jĂ€lle laulma ĂŒhte ja sedasama laulu.” Ja nii see ongi.

Üks isa tahtis rahus töötada ja oma lapsele veidi omaette tegevust leida. Ta rebis ajakirjast leitud maailmakaardi tĂŒkkideks ning lasi lapsel selle jĂ€lle kokku panna. Isa ei suutnud Ă€ra imestada, et laps tuli juba veidi aja pĂ€rast Ă”igesti kokkupandud kaardiga tagasi. Laps seletas: ” Kaardi teisel poolel oli mehe nĂ€gu, seepĂ€rast oli seda kerge kokku panna. MĂ”tlesin, et kui mees on korras, siis on ka maailm korras.”

Seega , kui meiega on kĂ”ik korras, siis on ka meie maailmaga kĂ”ik korras. Meie tulevik sĂ”ltub vĂ€ikestest ja suurtest otsustest.Et jĂ€rjepidevalt areneda ja Ă”ppida, on vaja enesedistsipliini. Ah et kust seda leida? See on olemas kĂ”ik meie ĂŒmber, meid ĂŒmbritsev keskkond, mis meid mĂ”jutab. Tihti me ei nĂ€e ega tunneta seda. aga me vĂ”ime abi saada. Selleks on palju vĂ”imalusi: raamatud, mis inspireerivad, pĂ€eviku pidamine, mis aitab elu paremini mĂ”ista, omaenese vigade teadvustamine ja nendest Ă”ppimine, mis aitab eneseusaldust tĂ”sta, seminarid (neid on tĂ€nasel pĂ€eval interneti avarustes oi kui palju ja vĂ€ga paljud tĂ€itsa tasuta, alustuseks tĂ€iesti sobivad ), mis annavad uusi ideid ja soovi neid ka tĂ€ide viia. Ja kui me nii pidevalt ennast arendame ja tĂ€iendame, siis muutub see pikapeale vajduseks ja meie igapĂ€evaseks elustiiliks. Ja koos sellega oleme me iga pĂ€evaga ĂŒha vĂ€hem need, kes me olime varem ja rohkem need, kes me tegelikult tahaksime olla. Ma ei pelga tunnistamast, et olin liiga kaua mere pĂ”hjas merikarbi elu elamas. Ma kaotasin palju ja seega olen otsustanud olla kotkas, sest mul on, mille nimel Ă”ppida ja tĂ€iendada ennast, muuta oma elu selliseks nagu ma tegelikult soovin. MĂ”te midagi muuta, endale uusi eesmĂ€rke seada, tuli juba ĂŒsna pikka aega tagasi. Aga olles oma mugavustsoonis, olles merikarp merepĂ”hjas, lĂŒkkasin seda alustamist aina edasi.  Raske oli jĂ€tta kĂ”ik see, millega olin harjunud. Aga siis kĂ€is mĂ”tetes “klĂ”ps” ja ma alusatsin. KĂ”ige uue elluviimine vĂ”tab aega ja pole kerge, aga kĂ€ies nĂŒĂŒd mööda uut teed, olen Ă”nnelik.

 

Taas kutsun sind tegema harjutust. Mina olen selle harjutuse tegemist juba alustanud. kui ka sina soovid midagi oma elus muuta, siis see harjutus vĂ”iks olla sulle abiks. Ja kui sa pĂ€rast seda harjutuse lĂ€bi lugemist ĂŒtled, et sul pole selleks aega, siis olen ma kindel, et selle arvamusega petad sa iseennast. Aega ei ole kunagi, aega tuleb lihtsalt vĂ”tta 🙂

 

Ja siin siis harjutus:

  • Alustan pĂ€eviku kirjutamist: neid vĂ”iks olla kolm ( vĂ”id hakkama saada ka ĂŒhega, jagades selle kolmeks) – EdupĂ€evik– panen kirja kĂ”ik asjad ja olukorrad, mis möödusid hĂ€sti ja millega oled ise rahul. Õppimine –  panen kirja iga pĂ€ev vead, mida olen teinud ja mida saan sellest Ă”ppida . Ideed – panen kirja kĂ”ik oma ideed, mis mulle on pĂ€he tulnud.
  • Hakkan lugema – loen iga kuu vĂ€hemalt ĂŒhe inspireeriva raamatu ( iga pĂ€ev vĂ€hemalt ĂŒks peatĂŒkk) suurendades ajapikku loetavate raamatute hulka.
  • Otsin mĂ”ne huvitava seminari, webinari, koolituse, millel vĂ”iksin osaleda. *
  • Koostan nimekirja kĂŒmnest isikust, kellega sooviksin tutvuda, et nendelt Ă”ppida. **

MĂ€rkus: * tee seda vastavalt oma vĂ”imalustele – inetrnetis on vĂ€ga palju tasuta koolitusi, webinare jne. Seega ei pea sa maksma alati kohe kallist raha vĂ”i kuhugi kohale minema.

** need kĂŒmme isikut ei pea olema inimesed, kellega sa saad reaalselt kohtuda. Need vĂ”id leida ka veebist /raamatukogust – loe nende artikleid, raamatuid, sissekandeid, blogisid jne. Kindlasti on hea, kui mĂ”ni oleks nendest siiski ka inimene, kellega saad reaalselt kohtuda.

Edu sulle ja pĂ€ikest 🙂

AitĂ€h, et lugesid 🙂

 

 

VÔta vastu otsus.

1a20ixOli kord ĂŒks vĂ€ike oja, mis kohtus oma teekonnal suure kĂ”rbega. Ta kuulis hÀÀlt, mis ĂŒtles:”Ära karda, mine rahus edasi”.  Aga ojakesel oli uue ja tundmatu ees hirm. Ta kartis muutusi. Ta tahtis, et temas voolaks rohkem vett ja et elu oleks ilusam, kuid ta ei tahtnud ennast muuta ega riskida. Taas kuulis ta hÀÀlt ĂŒtlevat: ” Kui sa ei julge seda sammu astuda, ei saa sa kunagi teada, milleks oled suuteline. Lihtsalt usu, et saad hakkama ka uues keskkonnas. Voola rahulikult edasi.” LĂ”puks otsustaski oja edasi voolata. Ta ei tundnud ennast seejuures sugugi hĂ€sti. KĂ”rbes lĂ€ks ĂŒha kuumemaks ja lĂ”puks ojas olev vesi aurustus. VĂ€ikestest veepiiskadest, mis olid auruna Ă”hku tĂ”usnud, moodustusid pilved ja liikusid ĂŒle kĂ”rbe. Pilved rĂ€ndasid kaua, kuni jĂ”udsid lĂ”puks teisel pool kĂ”rbe asuva mereni, Seal sadasid nad end tĂŒhjaks. Ojakesel oli nĂŒĂŒd palju ilusam elu, kui ta kunagi oleks osanud unistada. Ta lasi lainetel end Ă”rnalt kanda ja mĂ”tles naeratades: “Olen mitu korda oma vormi muutnud, kuid ometi olen praegu rohkem mina ise kui varem” /B.SchĂ€fer/

Sageli on otsuste tegemine meile raske, eriti siis kui peame riskima. Miks? Meil tekib hirm muutuste ees, sest paljude otsuste vastuvĂ”tmine vĂ”ib vĂ€ga palju muuta – meid ĂŒmbritsev keskkond, sĂ”brad, elukoht, pĂ€evakava jne. Tegelikult toimub kĂ”ige suurem muutus meis endis. Aga sellises hirmu olukorras on hea kĂŒsida endalt : Kas tahad jÀÀda selleks, kes sa oled praegu? VĂ”i sooviksid areneda, Ă”ppida midagi uut ja liikuda positiivses suunas? Aga et seda saavutada, peame tegema otsuse .

Ć oti ajaloolane ja kirjanik Thomas Carlyle on öelnud: ” Inimese esmane kohustus on hirmu ĂŒletamine. seni, kuni inimesel vĂ€risevad pĂ”lved, jÀÀvad tema teod orjalikuks”  Ja nii see ongi ju tegelikult. Kui meil on hirm midagi oma elus muuta, siis jÀÀme elu lĂ”puni tegema seda, mida meile öeldakse, et peame tegema, pĂ€evast pĂ€eva, aastast aastasse. Me jÀÀme elama elu, mis meid tegelikult ei rahulda ja mis ei tee meid Ă”nnelikuks.

Iga otsus, mida teeme tĂ€hendab ka millegist lahtiĂŒtlemist. Kui valime ĂŒhe uue vĂ”imaluse, siis ĂŒtleme ju samal ajal lahti teistest. Ja nii tekibki hirm, et Ă€kki teeme vale otsuse, sest kardame kaotada seda, mis meil juba on. Kui tahame midagi muuta, vĂ”tta vastu uusi otsuseid, siis peame tegema valiku mineviku ja tuleviku vahel. Ei saa viia tĂ€ide oma unistusi, kui hoiame kinni minevikust. Niisiis, muutused algavad otsusest. Selleks on meil vaja julgust.

VĂ”in oma kogemusest öelda, et olen terve oma elu kinni hoidnud mĂ”ttemallidest, otsustest, mis enamjaolt pole tegelikult kuulunud mulle. Vahel tuleb kĂ€ia pikk tee, et aru saada sellest, mis sind Ă”nnelikuks teeb – vĂ”tta ise vastu uued otsused, seada endale uued eesmĂ€rgid, unistused, et elada just sellist elu nagu soovid.

PÔhjused, mis vÔivad takistada meie otsustamist.

  • Kindel teadmine ja arvamus, et on Ă”ige teha terve elu ĂŒht ja sama tööd.  Nooruses tehtud elukutse valik ei pruugi alati Ă”nnestuda, ollakse noored ja ei teata veel, mis on see Ă”ige. See otsus vĂ”ib Ă”nnestuda ja vĂ”ib ka mitte Ă”nnestuda. Kui mitte, siis tuleks teha uus valik. Pole ju mĂ”tet terve elu teha tööd, mis ei paku sulle rahuldust.
  • Arvamus, et otsustada vĂ”ib ka hiljem.   Kui ei suuda otsustada, kaotad eneseusalduse ja kui ei otsusta kohe, siis vĂ”ib see siht kaduda kaugusesse.
  • Hirm teha “vale” otsus.     Valesti otsustada ei saa, sest otsustades  sa lihtsalt valid ĂŒhe vĂ”imaluse. Kui sa valid vĂ”imaluse jĂ€tkata vanaviisi, siis ei saagi sa teada tulemust, kui sa oleksid teisiti otsustanud. Iga otsus on parem kui otsustamatus.

 

Sellel momendil, kui teeme oma otsuse, kujundame me oma saatust. Kujutame ette, et lĂ€hitulevikus ilmub meie ellu uus inimene. Ta sĂ”idab meie autoga, tal on meie kodu vĂ”ti, ta kasutab kĂ”iki neid asju ja privileege, mille nimel oleme  terve elu vaeva nĂ€inud. Ta magab meie voodis, ta kontrollib meie pangaarvet, et teada saada, kui edukad me oleme olnud. Vaatame nĂŒĂŒd peeglisse ja me nĂ€eme seda inimest. Ta on meie tĂ€naste otsuste, meie tegemiste ja tegematajĂ€tmiste vili. Millised me edaspidi hakkame vĂ€lja nĂ€gema, see sĂ”ltub, milliseid otsuseid vĂ”tame edaspidi vastu.

Inimesel, kellel on madal enesehinnang, ei julge riskida. aga suurim risk on tegelikult see, kui meil tuleb elada seda elu  , mis meile ei meeldi. Selleks, et teha kiireid otsuseid, tuleb teada oma vÀÀrtusi.

Kutsun Sind tegema harjutust parandada oma vÔimet vÔtta vastu otsuseid.

  • MĂ”tlen iga otsuse juures, millised on tagajĂ€rjed? Kas otsus, mida teen, teeb mind ja minu lĂ€hedasi Ă”nnelikuks ? Nii analĂŒĂŒsides Ă”pin kuulama oma sisemist hÀÀlt.
  • Kirjutan ĂŒles kĂŒsimused ja vastan neile kirjalikult – Kes ma tahan olla viie aasta pĂ€rast? Mida ma tahan teha? Kui  oled neile kĂŒsimustele vastanud oma sisemist hÀÀlt kuulates ja tĂ€iesti ausalt, siis oled sa valmis lahti ĂŒtlema ka asjadest, mis sulle siiani pole tegelikult ĂŒldse meeldinud. Ja sul on vabad kĂ€ed oma unistuste elluviimiseks.
  • Kaalun vĂ€ga pĂ”hjalikut, kas lĂŒkkan mingi otsuse tegemist edasi, sest see tundub mulle hetkel raske. Panen vĂ”imalikud variandid kirja ja mĂ”tlen, kas peaks kellegagi, kes on kogenum, seda arutama. Panen kirja tĂ€htaja, millal see ostus peab olema vastu vĂ”etud.

 

VĂ”in öelda, et mina olen selle ĂŒlesande juba lĂ€bi teinud mitmeid kordi, sest igakord, kui pean vastu vĂ”tma mingi otsuse, teen ma seda harjutust jĂ€lle. Ja see toimib 🙂

 

AitĂ€h, et lugesid 🙂 PĂ€ikest 🙂                 1a23vj