Kiri lapsele

Leidsin kunagi ühe väga südant liigutava kirja, mis on  pealkirjastatud “Kiri tütrele”.  Arvan, et samamoodi sobib see kiri pojale…isegi lapselapsele. Aga see liigutas mind nii väga, et soovisin selle alles hoida.

“Mu kallis laps!

Päev, kus sa mind näed vananemas, ma palun Sinult ainult olla minuga kannatlik ja veelgi rohkem, mind mõista, katsuda minust aru saada.
Kui me räägime ja kui ma kordan ikka ja uuesti sama asja, ära katkesta mind öeldes, et ma juba ütlesin seda hetk tagasi.
Ainult kuula, palun! Tuleta meelde, kui Sina olid väike ja mina sulle õhtuti mitu korda sedasama unejuttu lugesin, väsimata, oodates, et sa uinud.
Kui ma ei taha vanni võtta, ära vihastu ja ära solva mind. Tuleta meelde, kui palju kordi jooksin mina sinu taga Sulle meelde tuletades, et aeg on pesema minna.
Kui Sa näed, kui võhik ma olen kõige selle uue tehnoloogiaga, anna mulle aega õppida ja ära vaata mind sellise pilguga…Tuleta meelde, kallis laps, kui kannatlikult rääkisin mina Sinuga, kui Sa õppisid ise sööma, ise ennast riidesse panema, enda juukseid ise kammima ja kuidas ma sind alati kuulasin, kui Sa mulle oma eluraskustest rääkisid.
See päev, kui Sa näed, et ma vananen, ma palun sul olla kannatlik, aga veelgi tähtsam, katsu mind mõista!
Kui ma aeg-ajalt kaotan jutujärje, anna mulle aega meelde tuletada, ja kui mul see meelde ei tule, ära vihasta ega ärritu.
Ainult tea oma südames, et minu jaoks kõige tähtsam on olla koos Sinuga!
Ja kui ma olen vana ja ma ei jaksa enam käia nii ruttu nagu enne, siis ulata mulle oma käsi, nii nagu mina Sulle andsin oma käe, kui sa olid väikene tüdruk.
Kui see aeg tuleb, ära kurvasta, ole ainult minuga!
Mulle on väga kallis aeg ja rõõmud, mida me jaganud oleme.
Naeratades ja Sind armastades tahan ma Sulle ainult öelda: “Ma armastan Sind, mu kallis tütar!”

 

Aitäh, et lugesid 🙂

Leiukoht: http://armastan.postimees.ee/ema-kiri-tutrele

 

Unista ja ela oma unistuste elu!

1d9qsc

Viieaastane tütar tuli kord hüpeldes ema juurde voodisse ja küsis: “Ema, kelleks sa tahad suurena saada?” Ema arvas. et tütar on uue mängu välja mõelnud ja vastas : “Hmmm, arvan. et minust saab suurena ema.” Tütar ei olnud vastusega päri: ” Sa ei saa ju emaks saada, sest sa juba oled ema. Kelleks sa tahad saada?” “Olgu, sel juhul õpetajaks,” vastas ema. ” Ei, õpetaja oled sa ka juba! ” ” Mul on kahju, kullake, aga ma ei tea, mida ma pean ütlema. ” ” Ema, ütle mulle lihtsalt, kelleks sa tahad saada, kui sa kord suur oled. Sa võid saada ükskõik kelleks, kui sa vaid soovid.” Ema sai sai järsku aru, mida tütar temalt teada tahtis, kuid ta oli nii vapustatud, et ei suutnud vastata. Tütar andis alla ja lahkus magamistoast. See näiliselt tähtsusetu vestlus oli ema sügavalt puudutanud. Tütre silmade läbi vaadatuna võis ta veel ükskõik kelleks saada. Perekond, erialane väljaõpe, poole koormusega töökoht, kaks last… – ükski neist näiliselt muutumatutest  asjaoludest ei olnud tema jaoks enam tähtis, sest oma tütre silmis tohtis ta veel unistada. Tema tulevik ei olnud veel kindlaks määratud. Tütre silmis pidi ta arenema, sest oli ju veel terve hulk alasid, millega ta võis tegeleda.

See on mõtlemapanev lugu, millele tasuks meil kõigil mõelda. Mõelda sellele, kes ja kus me antud ajahetkel oleme. Kas me oleme oma saavutustega seal, kus me tahame olla? Kas me tegeleme igapäevaselt sellega, millega me tegelikult tegeleda tahame? Kui ei, siis kõike saab alati muuta. Ja kõike seda saame muuta vaid meie ise, kui me muudame oma mõtlemist ja võtame enese jaoks vastu uued otsused. Ära pane tähele, kui keegi ütleb:” See on võimatu”Tähtis pole ka see, kas need inimesed, kes nii ütlevad, kuuluvad su ellu või mitte. Oluline on see, et sa ei võta seda mõtet endasse. Pole tähtis see, milline on sind ümbritsev olukord. Tähtis on vaid see, kes sa ise tahad tulevikus olla. Tähtis pole see, millises eas sa oled – kas 25…50…või 60…Ära mõtle iialgi, et elu on “läbi”. Ära mõtle iialgi, et pole veel õige aeg unistuste täideviimiseks. Kui sa ise oma unistusi ei realiseeri, ei tee keegi teine seda sinu eest. Pea meeles, et ideaalset aega uueks alguseks pole olemas. Iga kord kui lükkad edasi uut algust, kaugened sa sellest iga sammuga.

1d9r13

Vahel on uue alguse põhjuseks/aluseks saatuselöögid. Mitte, et peab jääma ootama saatuselööke, et uuesti alustada, aga tähtis on, kuidas sa ise ühesse või teisesse olukorda suhtud.  1914. aastal põles Thomas Edisoni laboratoorium maani maha. Kahju suurus oli olnud 1,8 miljonit eurot. Kindlustatud olevat olnud see ainult 400 000 eurole. Materiaalsest väärtusest palju olulisemad olid tema uurimustulemused, tedustööde kogumik, kus olid märkmed ja mälestused. Edison oli siis 67-aastane ja kogu tema elutöö varises põrmu. Sealjuures jäi Edison täiesti rahulikuks ja tasakaalukaks vaadates pealt, kuidas tuli oma hävitustööd tegi. Tema sõnad oma lähedastele: ” Vaadake, me ei näe enam kunagi elus midagi nii erilist. Katastroofidel on suur väärtus. Kõik meie vead põlevad. Jumal tänatud, et saame otsast alustada” (Edison suri 1931, kui oli 84-aastane).

Sellest loos on sõnum – võid luua endale igal ajal uue tuleviku. Pead ainult teadvustama, et sa võid unista, võid saada, kelleks soovid. Sa võid igal ajal avastada oma elumõtte ja vastavalt sellele ka elada. Sul on õigus elada kirega. Kõige tähtsam on see, et minevik ei võrdu tulevikuga. Alati ei pruugi olla elumõte see, millega just praegusel hetkel tegeled (kui see nii tõesti on, siis on see super!) . Vahel võid leida oma elumõtte kusagilt mujalt. Tuleta meelde unistusi, mida kunagi unistasid ja mis siis maha maetud said ja usu iseendasse, et sul jätkub jõudu need unistused ellu viia.

Kui uskuda iseendasse, oma unistustesse ja eesmärkidesse tõeliselt, siis muutuvad need teatud liiki magnetiks. Magnetiks, mis tõmbab ligi kõiki ja kõike, et jõuda lähemale lõpptulemuseni. Olen nõus ja tean oma kogemusest, et sellesse pole kerge uskuda. Aga siis, kui tunned mingil moel kõhklust või kahtlust,  esita endale küsimus: Miks ma tahan oma unistused täide viia? Ja vasta sellel küsimusele ausalt. Ja usu mind, kõik tundub palju kergem. Kindlasti ei piisa sellest, et lihtsalt aeg-ajalt unistada või kogu aeg lihtsalt unistada. Peab tegutsema selle nimel. Aeg-ajalt tuleb oma eesmärgid mõtteis tahtlikult esile kutsuda, ilma et selles kahtleks. Selleks vii ennast mõttes olukorda, kus need eesmärgid on saavutatud – naudi seda olukorda, seda tunnet. Kui keskendud oma eesmärgile ja unistusele, lood sa ühenduse kahe punkti vahel – selle, kus sa oled praegu ja selle vahel, kuhu sa tahad jõuda. Keskendu ja usalda iseendaast ja sa leiad ka võimalused. Sa saad sellega hakkama!

1d9r7i

Meil kõigil on võimalik valida. Elu on liiga lühike, et olla tähtsusetu. Minevik ei võrdu tulevikuga.

Tänane ülesanne:

  • Mõtlen oma viimase paari aasta peale ja mis on selle ajaga toimunud -Mida uut olen õppinud? Millised kogemused olen saanud? Kuidas on minu isiksus arenenud? Kui palju olen selle ajaga ära teinud? Jne. Teadvustan kõike seda endale ja mõtlen, mida võiksin ära teha järgmise paari aasta jooksul.
  • Küsin endalt: “Kui saaksin valida, mida ma siis parema meelega teeksin, kes ma oleksin, millised on minu unistused, kes ma tahan tulevikus olla? Kirjutan need mõtted üles.
  • Teadvustan endale, et ma võin tõesti valida. Võin iga hetk luua endale elu, mida ma tegelikult väärin, sest ma olen ise oma elu kujundaja. Ma julgen olla õnnelik.

 

Aitäh, et lugesid 🙂

Kas stress on kahjulik või hoopis kasulik?

 

1cxk4p

Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu.Mõnedes tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub organismile hävitavalt. Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes, milleks võivad olla nii pingeline elukeskkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus jne. / Vikipeedia/

Nii kirjutab Vikipeedia stressi kohta . Kes meist poleks hädas olnud stressiga. Ma arvan, et enamus meist. Võib-olla me alati ei pane seda seisundit endas tähele või siis ei taha tunnistada, et ka mina “põen” seda nn. moehaigust. Moehaigust –  seda sõna olen stressi puhul üha sagedamini kirjanduses tähele pannud. Mina seda nii ei sõnastaks. Nagu väidetakse ja nagu eelpool lugeda võis, on väheses koguses stressi kasulik. Arvatakse, et stress teeb haigeks… liiga palju tööd tekitab stressi…stressi tuleb vältida jne.

Aga kuidas oleks sellega, kui kontrolliks oma mõtteid?

Kontrollides oma mõtteid, ei saa stress meid kahjustada. Tegelikult ei teki stress väliste olude tõttu, vaid kõik oleneb sellest, kuidas me ise nende oludega ringi käime, mida nendega ette võtame. Seega pole stressi põhjuseks töö, vaid see see, kuidas me töötame.

1cxjp6

 

Tuntud India poliitikust Mahatma Gandhist (1869 – 1948) räägitakse, et ta töötas veel 70- aastselt probleemideta 16 tundi päevas, ilma et oleks stressis olnud. Millest see tuli – kas sellest, et aeg oli teine? Et stressi vältida, tuleb keskenduda töötades või mida iganes tehes ühele tegevusele. Tõelised geeniused suudavad/suutsid täielikult keskenduda vaid ühele tegevusele korraga. Minnes teise tegevuse juurde, kustutavad nad selle eelmise juba mälust.

Lugu kahest mungast. Kaks munka kohtasid palverännaku ajal naist, kes vajas tugevavoolulise jõe ületamisel abi. Üks munk võttis naise kõhklemata oma õlale ja viis teisele kaldale. Mungad rändasid vaikides edasi. Tüki aja pärast hakkas teine munk esimest noomina: “Me oleme tõotanud mitte puudutada ühtki naist, kuidas sa said ta õlale võtta?” Esimene munk vastas: ” Mina panin naise tund aega tagasi kaldale maha, aga sina kannad teda endaga vist ikka veel kaasas”

Üsna sageli on nii, et me ei suuda oma mõtteid kontrollida. Kas sinu jaoks on see olukord tuttav : täidad mõnda ülesannet, aga sinu mõtted on hoopis näiteks selle juures, mida unustasid eile teha või et mida sa pead täna veel tegema, mida õhtuks perele süüa tegema, kuidas laps saab trennist koju  jne . On see tuttav? Minu jaoks küll. Aga seda peab harjutama, et me suudaks 100% keskenduda teatud tegevusele/ülesande täitmisele . Kui suuname kogu oma energia ja jõu ühele tegevusele, keskendume ainult sellele, siis on see lõpuks ka võimalik. Keskendumisvõime on treenitav ja meie mõtete koondamine ühele hetkele muutuvad paremaks.

 

Stressi ei saa vältida täielikult. Kui seda proovida teha, siis võib tulemuseks olla see, et me hakkame südamesse võtma igat tühist asja ja me talume siis ka üha vähem koormust. Stressi vältimine võib tuua vastupidise tulemuse – me muutume sellele hoopis vastuvõtlikumaks. Elu stressita pole olemas, seega peame õppima sellega toime tulema. Kui kuulata oma sisemist häält, siis saab aru, millal stress võtab negatiivse pöörde. Siin tuleb tähelepanu pöörata ka oma kehale. Alati ei suuda võib-olla iseennast jälgida, kuigi peaksime oma keha ju tundma. Stressis inimese õlad on kõrgemal, kui lõõgastunud olekus . Õpi sellele tähelepanu pöörama. Aitab  viiest minutist – istu rahulikult ja vii iga väljahingamisega oma õlad allapoole. Peagi tunned, kuidas pinge seda harjutust tehes kaob. See aitab – tean seda oma kogemusest.

1cxj5l

24 reeglit stressiga toimetulekuks.

  1. Keskendu täielikult sellele, mida sa parajasti teed. Kui loed raamatud, siis loe raamatud. Kui sööd, siis söö jne. Rõõmu saladus peitub seal, kus me parajasti oleme 🙂
  2. Ära võta liiga palju korraga ette.
  3. Ära kiirusta. Tegutse sulle sobivas parajas tempos.
  4. Võta endale elutähtsate asjade jaoks aega.
  5. Asjatu mure tuleviku pärast halvendab sinu keskendumisvõimet. Pühenda kogu oma energia praegusele hetkele.
  6. Tunne saavutatust rõõmu, Tee puhkepaus ja tähista seda. Ole tänulik ja õnnelik ja naudi seda tunnet.
  7. Väldi liigset auahnust ja ära ole enda vastu liiga nõudlik.
  8. Õpi ennast teistest isoleerima, sest vahel võib ka kõige armastusväärsem inimene saada stressi allikaks. Me kõik vajame OMA hetke.
  9. Planeeri piisavalt aega, et olla täpne. Ära kiirusta.
  10. Ära pea ennast väga tähtsaks. Kui võit ja kaotus, kiitus ja laitus sind rööpast välja ei vii, siis oled tasakaalus.
  11. Hoia korda. Kui su laual on ainult hetke töö jaoks vajalikud materjalid, siis on tööle keskendumine palju parem.  Enne järgmist tööd, korista laud.
  12. Määra kindlaks puhkepausid ja järgi neid. Kui sa arvad, et sa ei saa endale puhkust lubada, siis on selge et sa vajad seda kindlasti.
  13. Tegutse ja korralda oma tegevust. Kuid tähtis on end vahepeal ka lõdvaks lasta.
  14. Kui sulle tundub, et sul on väga palju asju teha, siis kirjuta kõik need toimingud üles ja säti need tähtsuse järjekorda.
  15. Lase ka teistel midagi teha. Ära võta kõike kohustusi enda kanda. Õpi ülesannete ja vastutuse jagamist teistega.
  16. Planeeri oma aega ise. Võta aega ka oma meelistegevuseks, suheteks, lõbutsemiseks. Investeerige tervisesse ja emotsionaalsesse heaolusse. See investeering ei pea alati olema materiaalne. Aja investeerimine on ka väga oluline investeering.
  17. Ära ole alati kättesaadav – lülita mobiiltelefon välja, sulge arvuti jne.
  18. Üks osa päevast peaks olema rutiinne tegevus. Igapäevane distsipliin aitab sisemist tasakaalu hoida.
  19. Kui sa oled edukas, siis tee vahel midagi, millel puudub sügav mõte. Alati ei pea kõik olema läbimõeldud ja otstarbekohane.
  20. Luba endale ka vahel lapsikust. Astu psüühilise pinge vastu naeruga. Kes suudab naerda/naeratada ka pingelises olukorras, selle päralt on maailm.
  21. Luba endale aeg-ajalt üks niisama lorutamise päev.
  22. Ära looda pidevale edule. Lepi sellega, et elus on tõusud ja mõõnad.
  23. Õpi nautima kõike, mida teed. Kui oled vaba pingest ja püüad teha midagi hästi, saabub rõõm iseenesest. tee kõike südamega, nii saad tunda rõõmu ka rutiinsest tööst.
  24. Ära proovi kõiki neid reegleid täita, see oleks liiga pingerikas.

 

Rahu ja tasakaal on normaalsed seisundid ja neid tuleb osata valitseda. Võib -olla tuleks kasutada lihtsalt ammmusest ajast tuntud palvetamist, mediteerimist, seotust loodusega või lihtsalt vaikuses viibimimist. Igal ühel omad uskumused ja omad maailmavaated, kuid midagi sellest saab kindlasti igaüks meist teha, et muuta oma igapäeva elu paremaks.1cxist

 

Tänane ülesanne:

  • Tänaseid toimetusi tehes, keskendun ainult ühele tegevusele korraga.
  • Vestluse ajal keskendun ainult oma vestluspartnerile.
  • Kui tunnen end pinges , siis pööran tähelepanu oma õlgadele – hingan rahulikult välja ja langetan õlad. Teen seda harjutust mitu korda.
  • Valin 24 reegli hulgast välja need, mis aitavad mul eriti pingevaba ja rahulik olla. Kirjutan need reeglid paberile ja panen enese jaoks nähtavale kohale. Vajadusel saan neid kohe vaadata.
  • Istun 5 – 10 minutit lihtsalt niisma ja mugavalt ning ei tee mitte midagi.

 

Aitäh, et lugesid 🙂

Päikest Sinu päeva!

Lihtsalt tee see ära!

1bkbg0

Kindlasti tead sa spordijalatsite firmat Nike´i.  Aga kas tead ka selle loomislugu.

Nike asutasid  1964. aastal Bill Bowerman ja Phil Knight. Noormehed tegid seda vaatamata sellele, et nende pered olid selle vastu ja pidasid seda ebaõnnestunud ettevõtmiseks. Nad kritiseerisid ja pilkasid poisse. Ainuüksi firma loomine oli raske töö. Poisid tundsid, et ei suuda perede vastuseisule vastu panna. Kuid nad ei tahtnud alla anda. Nad mõtlesid kaua, kuidas leida lahendus. Lõpuks ütles üks poistest : “Pole vahet, mida nad ütlevad, just do it !” Ja sellega oli asi otsustatud.  Just do it – need kolm sõna inspireerisid neid niivõrd, et nad otsustasid võtta selle firma juhtlauseks. Nad trükkisid ka firma T-särkidele “JUST DO IT!” ja kandsid neid tööl. Naike-st sai mõne aastaga suurim spordijalatsi firma Adidase kõrval. Veel praegugi kannavad Nike töötajad T-särke kirjaga “JUST TO IT!”

1bkbo6

On palju inimesi, kes nagu teaks, mida tuleb teha, kuid ei tee seda.  Kui sul on palju teadmisi, oled palju õppinud, lugenud, siis see on vaid potensiaalne jõud. Väärtuslikuks muutuvad need teadmised alles siis, kui sa võtad kõige sellega midagi ette. Kui leiad, kuidas ennast motiveerida neid teadmisi kasutama.  On inimesi, kes teavad, mida nad tahavad omada, aga ei tea, kes nad tahavad olla ja mida teha tahavad.

Miks see siis nii on ? Selleks lihtsalt leitakse ettekäändeid, et  mitte alustada ja kõike edasi lükata. Et paremini mõista üht või teist probleemi, tasub alati esitada endale küsimus ja arutleda selle üle ja leida vastus.  Ja siit mõned küsimused, mille üle võiks arutleda, kui oled probleemi ees millegi alustamiseks.

  • Kas sa pead oma unistust ebareaalseks?
  • Kas lükkad mingit tegevust edasi, sest kardad teha vigu? On sul hirm, et satud naerualuseks?
  • Kas ootad veel, et tingimused muutuvad paremaks?
  • Kas arvad, et vajad veel rohkem ettevalmistust, teadmisi ja kogemusi millegi alustamiseks?
  • Kas loobud/oled loobunud mingist tegevusest, sest sinu arvates pole veel “õige aeg”?

1bkcu4

Kui sa nendele küsimustele mõtled, siis tasub meenutada, et parim hetk tegutsemiseks on nüüd ja praegu! On palju asju, mis lahenevad vahel nagu iseenesest. Tuleb vaid alustada ja aktiivselt tegutseda. Elus ei ole mitte midagi ideaalset, mida inimene võiks luua, seega pole ka ühtegi ideaalset tegutsemisviisi ja pole olemas ideaalset ajahetke. Tuleb tegutseda kohe. Kõik suur saab alati alguse väikesest. Vead, millest paljud olukorrad rajanevad, saavad aluseks hilisematele õigetele otsustele ja on ka aluseks meie endi tugevusele. Vigade tegemine vajalik. Parem alustada ebatäiuslikuna, kui täiuslikuna kõhelda. Parim ettevalmistus on lihtsalt alustada.  Kui soovid alustada tervisejooksuga ja ootad, et selleks on vaja rohkem energiat, siis sa jäädki seda ootama. Energia tuleb koos tervisejooksuga. Ja nii võib palju näiteid tuua.

Kõik need arusaamad, mis on edu saavutamiseks aluseks võetud ja mõned neist arusaamadest on tuhandeid aastaid vanad. Nende järgi on elanud kõik, kes on saavutanud oma elus edu ja selle, millest nad on unistanud. Ja kõik seegi, mida mina siin oma postitustes kirjutan, on ka juba ammune tõde. Aga miks siis on veel inimesi, kes ei ole neid tõdesid omaks võtnud.  Üks põhjus võib olla see, et me areneme ja seisame aina rohkem silmitsi erinevate ja raskemate väljakutsetega. Võis siis see, et ütleme :”Seda kõike ma juba tean”. Teadmisest on vähe, kõike seda tuleb ka rakendada. Kõik me õpime erinevalt – kes peab päevikut, kes kirjutab üles oma ülesanded jne. Tähtis on kirjutada üles ka oma saavutused.

Sokrates väidab, et paljud inimesed on laisad. Tegelikult puudub neil oma eesmärk millegi saavutamiseks. Neil pole mõtet ju kiirmini joosta, kui nad ei tea isegi õiget suunda.  Kui tegutseda, siis tuleb seda teha aktiivselt. Ja kui sa pole aktiivne, siis tuleb välja selgitada põhjused, miks see nii on. Küsi endalt, miks sa midagi saavutada tahad, miks sa soovid olla edukas. Sind ei vii edasi teadmine, kuidas sa pead seda tegema, vaid teadmine miks ?  Kui leiad vastuse sellele küsimusele, leiad ka viisi, kuidas seda teha.

1bkchd

On inimesi, kes arvavad, et “see” on võimalik. Mõlemal on õigus, sest üks hakkab tegutsema, teine mitte.

Kõik, mis meie ümber on väärtuslik, selle on loonud inimesed, kes tegutsesid, nad lihtsalt võtsid kätte ja tegid selle ära. JUST DO IT!!

Hea lugeja, kui sa nüüd soovid teada, kas mina toimin nende teadmiste järgi, mida ka sulle jagan, siis võin vastata, et jah, nüüd juba pikemat aega toimin. See võttis aega, aga tänu sellele muutusele tunnen end õnnelikumana, kui kunagi varem. Ja soovitan teha seda ka sinul.

1bkdim

Tänane ülesanne:

  • Vasta eelpool  toodud küsimustele kirjalikult, võttes endale aega nende üle rahulikult mõelda.
  • Koosta nimekiri asjadest, mida oled edasi lükanud ja mõtle, mida nendest tegevustest võiksid teha juba täna.
  • Vaata üle oma kirja pandud unistused ja mõtle, kas nende täitmiseks on seatud sihid.

Soovin sulle imeilusat värvilist sügist!

Päikest 🙂

Õigus olla edukas ja õnnelik

Ühes õukonnanarris tärkas järsku soov parema elu järele. Ta soovis rikkust, põnevaid reise ja luksust, eelkõige aga austust. Kogu elu olid inimesed talle näpuga näidanud ja öelnud : “Vaata seda narri seal.”  Tulevikus pidid nad temasse austusega suhtuma.  success-1299811_960_720

Õukonnanarr pöördus oma palvega kuninga poole. Kuningas lausus : ” Oled mulle palju aastaid rõõmu valmistanud, seepärast tahan su soovi täita ja kingin sulle märkimisväärse varanduse.”Narr hakkas kohe uut elu nautima. Ta elas kallis majas ja toitus hõrkudest roogadest. Igatahes märakas ta, et inimesed tema ümber üksnes teesklesid austust. Nende jaoks oli ta endiselt narr, kuigi rikas. Pealegi  kadus tema rikkus tuulekiirusel.Narr rääkis oma probleemist kuninga nõuandjale. See raputas naerdes pead ning osutas klaasile ja veini täis amforale: “Siia klaasi ei saa kogu seda veini kallata, klaas on selleks liiga väike. Samuti on sinu isiksus liiga väike sinu soovide täitumiseks. Kuningas kinkis sulle varanduse, kuid sa ei ole suuteline seda alles hoidma”. /B. Schäfer “Võitjate seadused/

Mida selle looga meile öelda tahetakse?

Et meie elu muutuks paremaks, peame kõigepealt ise paremaks muutuma. Et ise paremaks muutuda, peame muutma oma mõtlemist. Tihti me ootame, millal meie olukord paraneb, et saaksime olla edukas ja nautida külluslikku elu. Aga oodates ei muutu meie elus midagi. Olukord võib muutuda veelgi kehvamaks. Me peame ise muutuma, midagi tegema selle heaks, et olukorda lahendada. Selleks on vaja alustada ja edasi minna samm-sammult. Me ei saa muutuda paremaks, kui lihtsalt loodame paremate olude peale. See saab juhtuda vaid siis, kui teeme parima sellest, mis meil parasjagu on.

Edukuse aluseks on töö. Kui meenutada mõnda kuulsat inimest, siis kõigepealt ju mõtleme ikka tema tööle – tuntud kirjanikud, kes on loonud suurteoseid – raamatu kirjutamine on töö. Võtame näiteks  helilooja Arvo Pärt – kas ta oleks kuulus ja edukas, kui ta poleks nii suurepärase heliloomingu autor? Me ei tea seda. Aga me teame seda, et selle heliloomingu taga on suur töö. Nii võiks tuua palju näiteid. Enda paremaks muutmiseks on vaja  töö käigus areneda. Kindlasti ei tee me esialgu kõike õigesti. Vigadest õpime. IBM-i asutajalt Thomas J.Watson seeniorilt küsiti kord, mida tuleb teha, et tema kontsernis ametiredelil tõusta.. Watson vastas: “Tuleb vaid tehtud vigade arvu kahekordistada” Watson teadis, et igaüks, kellel pole hirmu vigade ega mittetunnustamise ees, sooritab rohkem sissetulekut tagavaid tegevusi. Väga sageli ongi meie ebaedu või edasiarengu seisaku põhjuseks hirm. Hirm teha vigu. Võin näite tuua iseendast. See sama blogi – mul oli see pikka aega juba mõttes, tahtsin väga seda teha.  Aga ilmselt mitte nii väga, sest kusagil minu sees oli hirm, et ma ei saa sellega hakkama…ma pole õige inimene seda tegema jne. Aga on vaja endale selgeks teha, et meil kõigil on õigus tegeleda sellega, mis meile tõeliselt meeldib. Me ei tohi lasta hirmul endast võitu saada.

1ax9zd

Kõigist viljateradest ei tärka alati vili. Võib olla teate lugu külvajast, kes ka usinasti külvas teri. Osa neist aga läksid lindude saagiks, teine osa kuivas ära ja mõni osa mattus umbrohu alla. Peame meeles pidama, et kõik seemned ei idane. Selleks et saada head saaki, peame külvama palju, sest ei saa loota ühele seemnele. Me peame keskenduma oma tööle, mitte oma vaenlastele. Kui meil tekib soov vaenlased hävitada, siis ei vii see meid eesmärgi saavutamiseni. Tuleb meeles pidada, et edukatel inimestel on alati vaenlasi. Kui luuakse midagi uut ja edukat, siis on kindlasti kohe keegi, kes sind ja sinu tegevust maatasa teeb. Aga kui soovid edu saavutada, siis ei tohi seda tähele panna vaid töötada oma eesmärgi nimel edasi. Lõpuks vaenlased väsivad. Peame andma parimast parima, et külvi järel korjata head saaki. Ei tohi otsida vabandusi mõne ebaõnnestumise või vea pärast, sest tasustatud saavad pingutused, mitte vabandused. Väga oluline on kannatlikkus. Ükski edu ei sünni üleöö. Näen seda kärsitust hetkel pea iga päev, tegeledes paari internetiprojektiga. Paljud tahavad edu nüüd ja kohe . Iga asi võtab aega ja edu nimel tuleb teha tööd.  Tuleb olla kannatlik, teha tööd ja siis on ka tulemus. Vanasõnagi ütleb: “Mida külvad, seda lõikad” Ja sellega peab olema ettevaatlik – pead täpselt teadma, mida tuleb teha pärast külvi, et nautida head saaki.

Takistused edu saavutamisel:

Kõrkus – Goethe on öelnud: “Selle asemel et kelleksi saada, tahab enamik inimesi keegi olla”

Edevus – ülemäärane edevus pole intelligentsuse tunnus. Selleks, et kulutada energiat  heale “väljanägemisele”, tuleks suunata rohkem energiat tulemuste saavutamiseks. Jah, ka  hea väljanägemine on oluline, aga seda ei tohi üle tähtsustada.

Võhiklus – me ei ole valmis vastu võtma uut, sest meil on eelarvamused.

Hirm – keskendumine sellele, mida me ei  taha , et juhtuks.

Eneses kahtlemine – ma pole piisavalt hea, ma pole seda väärt

Süütunne – laseme endaga omakasupüüdlikel inimestel manipuleerida

Testi ennast! Järgnevat lugedes, mõtle, milline väide käib hetkel sinu kohta

  • teed valesid asju vale suhtumisega – selle tulemus on mõttetu ja kurb elu
  • teed valesid asju õige suhtumisega –  selle tulemuseks võid sa kuhugi oma tööga jõuda, kuid selleks kulub mõttetult kulutatud energiat
  • teed õigeid asju vale suhtumisega – selle tulemuseks  võid saavutada veidi edu, kuid lõppeesmärk jääb saavutamata
  • teed õigeid asju õige suhtumisega – selle tulemuseks jõuad kiiresti soovitud tulemuseni

Ükskõik missugune nendest väidetest sinu kohta hetkel kehtib, esita endale järgnevad küsimused:

  • Kas ma teen õiget asja?
  • Kas ma teen tööd, mis mulle meeldib ja mis vastab minu võimetele?
  • Kas ma teen oma tööd õige suhtumisega?

Mõtle, mida sa saaksid muuta? Mis on need takistused, mis ei lase sul saavutada parimat? Mida saaksid teha, et need takistused ületada? Me kaebleme ja hädaldame liiga sageli ebaõigluse üle, otsime süüdlasi ja vabandusi oma ebaedus. See on vale, sellega tekitame endas ikka rohkem ja rohkem negatiivseid emotsioone ja meil ei jätku jõudu keskenduda oma arengule, ega oma probleemidele lahenduste otsimisele.

1ax9lm

Ameerika kirjanik Richard Bach on öelnud: “Elu künnisel saab igaüks meist marmorploki ja vajalikud tööriistad selle töötlemiseks. Võime meile antud marmorplokki terve elu puutumatult kaasas kanda, võime selle väikesteks tükkideks teha või sellele kauni kuju anda”

Sündides saame me kõik kaasa õiguse olla õnnelik ja edukas. Ainult soovist selleks ei piisa. See on võimalik vaid tänu meie endi tööle ja saavutustele.

Tänane ülesanne:

  • Et saada edukamaks ja muuta oma elutingimused paremaks , pean ma töötama suure rõõmu ja vaimusteusega. Oma edu saavutan ma tööga.
  • Selleks, et oma vigadest õppida ja mitte neid korrata, kirjutan päevikusse kõik oma tehtud vead ja selle, mida olen nendest õppinud.
  • Leian kirjandust (raamatud, interneti artiklid jne), mis aitaksid kaasa minu arengule. Niisama netis “surffamise” asemel loen raamatuid .
  • Õpin toime tulema pettumustega. Et sellega toime tulla, leian selleks motivatsiooni – see on minu enesekindlus. Panen kirja küsimuse “Kellele on see kasulik, kui olen jõudnud oma eesmärgi saavutamiseni?” ja vastan sellele kirjalikult.
  • Kirjutan üles kolm asja, mis mul täna hästi õnnestusid.

1ax9tb

Aitäh, et lugesid! Edu ja päikest Sulle 🙂

Ela teadlikult tänases päevas .

1aixb5Naisärijuht sõitis pärast väsitavat töönädalat mere äärde, et rahu saada ja puhata. Seal tutvus ta väikese tüdrukuga Melony, kes elas koos emaga ranna lähedal osmikus. Väikese tüdruku hea tuju nakatas ärinaist ja nad mängisid koos ülemeelikult. Kui nad mängimisest puhkasid, lendas üks pääsuke mööda. “Seal lendab rõõm”, lausus  Melony. Naine ei saanud hästi aru ja Melony sõnas: “Rõõm. Minu ema ütleb alati, et pääsukesed toovad rõõmu”. Igakord, kui naine tundis, et vajab väikest annust rõõmu, sõitis ta Melony juurde randa. Neil oli alati koos lõbus, nad mängisid ja vaatasid pääsukesi. Nad olid väga omapärasel moel sõpradeks saanud. Ühel päeval tuli naine randa väga kurvana. Nagu alati tervitas Melony teda rõõmsalt. Aga naine tahtis seekord üksi olla ja ütles tüdrukule: “Mul pole täna tuju sinuga mängida. Mu ema on surnud . Jäta mind üksi”. Melony küsis : “Kas sul oli valus, kui ta suri”? “Muidugi oli valus”, nähvas naine ega teinud tüdrukust välja. Nii väga oli ta valu küüsis. Mõne aja pärast oli naine juba toibunud ja ta hakkas Melonyst puudust tundma. Samuti vaevas teda süütunne, et oli tüdrukuga halvasti käitunud. Ta sõitis randa, kuid ei leidnud Melonyt. Naisärijuht läks majakese juurde. Noor, väga kurva näoga naine palus tal sisse tulla. Naisärijuht esitles ennast ja sõnas: “Tunnen Melonyst puudust, meil oli alati koos nii tore mängida. Kus ta on?””Melony suri eelmisel nädalal. Tal oli leukeemia. Tundub, et ta ei rääkinud sellest teile”. Naisärijuhti läbis valusööst…. Ema jätkas: ” Melony armastas seda randa ja kui ta palus, et tuleksime siia elama, ei suutnud ma keelduda. Näis, et ta tundis ennast siin paremini ja veetis siin koguni mõned väga õnnelikud päevad. Kuid siis järsku hakkas tema tervis kiiresti halvenema…” Ema ei suutnud lauset lõpetada. “Ta..ta palus mul teile midagi anda” Ema andis naisärijuhile ümbriku, millele oli värviliste tähtedega peale kirjutatud: “Minu sõbrannale”. Ümbrikus oli Melony joonistatud pilt ” tema ” rannast: kollane liiv, sinine meri ja suur pääsuke. Selle alla oli hoolikalt maalitud tähtedega kirjutatud : PÄÄSUKE TOOB RÕÕMU. Naine ei suutnud pisaraid tagasi hoida. Ta haaras Melony ema oma embusesse. Nüüd ripub Melony joonistatud pilt naisärijuhi kirjutuslaua kohal, et ta võiks seda kogu aeg näha. See on kingitus väikeselt tüdrukult, kes õpetas teda rõõmu tundma ka väikestest hetkedest ./B. Schäfler ” Võitjate seadused” /

1aixr6

Mida see lugu meile õpetab?

Sageli on nii, et ainult mõni kurb sündmus suunab meid sissekäidud rajalt kõrvale astuma ja järele mõtlema, mis on tõeliselt tähtis. Me oleme alati liiga hõivatud, et märgata enda ümber hetke ilu ja inimesi, kellele peaksime olema tänulikud. Me kõik oleme oma elus pidanud läbima raskeid ja väga raskeid hetki. Vahel isegi nii raskeid, et nendega toime tulemine näib olevat ülejõukäiv. Aga sellises olukorras peaksime endalt küsima: Kuidas ma nendele raskustele reageerin? Kas ma otsin olukorrale seletust?Kas ma nurisen saatuse üle ? Kas ma süüdistan? Või hoopis püüan leida olukorrast väljapääsu?

Tähtis on mõelda ja mõista seda, kui väärtuslik on iga inimene meie elus, keda me kohtame. Pole oluline, kas selle inimesega on sul negatiivsed või positiivsed kogemused, sest me õpime igast kogemusest. Seega on ka su ellu negatiivse kogemuse toonud inimene   väärtuslik ja tuleb olla selle eest tänulik.  Kui sa teda poleks kohanud, siis poleks sul ka seda kogemust, millest õppida. Tihti mõtleme, et meil on lõputult aega. Alles kaotuses mõistame, kui  väärtuslik on iga hetk meie elus. Keskendudes vaid ainult oma muredele või näiliselt tähtsamatele asjadele jääb väärtuslik tähele panemata. Pole mõtet probleeme üle tähtsustada, tuleb otsida lahendusi, nende nimel töötada ja nii jääb meil ka rohkem aega näha väärtusi meie ümber.  Kõikidele meie tegevustele leidub aega, kui oskame õigesti oma aega planeerida. Kui me seda teeme, siis jääb meil ka aega mõtiskleda ja olla vahel lihtsalt niisama, tegeleda iseendaga ja enda sisse vaatamisega. Mõelda enda jaoks tähtsatele inimestele. Tänane päev on meie võimalus.  Elatakse liiga palju minevikus – kahetsedes varem toimunut ning süüdistades; ja liiga palju tulevikus – kogu aeg me valmistume millekski. Jah, see on hea ning ka vajalik mõelda ja planeerida tulevikku. Aga kõige sellega kaotame me hetke ilu ja võlu. Tänane päev on ainukordne, sest see ei kordu enam kunagi. Iga hetk on ainukordne.

Üks väike tüdruk oli äikese ajal metsa eksinud ja kui ema ta sealt leidis ning nad kodu poole läskid , siis iga välgu ajal  jäi tüdruk seisma. Ema küsis: “Kas sa välku ei kardagi? ” Tüdruk vastas rõõmsalt :” Ei. Jumal ju pildistab mind!”. Lapsed oskavad sageli meist rohkem näha hetkevõlusid 🙂

1aj11i

Õnneliku inimese saladus peitub näha ja tajuda hetki enda ümber ja olla selle eest tänulik. Ole tänulik iga hetke eest, iga hingetõmbe eest…

Enne veel, kui panen kirja tänase harjutuse, üks  lugu tänulikkusest, kuidas tulla toime raskete hetkedega ja kui tähtis on märgata  hetki ja inimesi.

Kui  George ja Barbara Buchi pisitütar Robin suri , oli vanemate reaktsioon imetlusväärne: “Me oleme õnnelikud, et maa, mille pinnal meie tütar naeris ja jooksis, on ka meie maa. Seepärast ei kurvasta me üleliia tema lahkumise pärast, vaid oleme tänulikud koos oldud aja eest. George ja mina armastame ja hindame nüüd iga inimest rohkem – tänu Robinile. Ta elab meie südametes, mälestustes ja tegudes. Me ei nuta enam tema pärast. Ta on meie elu õnnelik ja helge osa”

Tänane harjutus:

  • Kirjutan üles 25 asja, mille eest tänulik olla, sest see aitab mind veelgi rohkem armastada elu ja end rikkana tunda.
  • Kui juhtub midagi ebameeldivat, siis muudan hetke paremaks elamuseks ( näiteks mõtle, millise hea õppetunni see sulle andis jne…pööra negatiivne positiivseks)
  • Mõtlen teadlikult inimesele (inimestele), kes rikastab minu elu ja võtan temaga ühendust, et jagada temaga hetke (kirjuta, helista…mis iganes)
  • Tänane päev ja mõeldes ka homsele, ülehomsele jne päevale, siis pole need sellised nagu nad on, vaid sellised, milliseks mina neid mõtlen.

Mõeldes tänasele päevale, milline oli sinu  üks väikestest hetkedest, mis tekitas sinus rõõmu, mis pani sind naeratama?

Minu tänase päeva üks tore ja lihtne hetk: Tänaval tuli mulle vastu üks väike grupp lasteaia lapsi (umbes 3-4 aastased) koos õpetajaga. Ja nad laulsid kõik koos 🙂 See oli tõsiselt armas 🙂 See väike, võib-olla kellegi jaoks tähtsusetu hetk, tõi mu näole naeratuse 🙂  Aitäh!

 

Tänan, et lugesid ja päikest Sinu päevadesse! 🙂

Pidev õppimine ja areng = elu, mida soovin elada.

1a89y3

Üks vana India maailmaloomislugu räägib, et kõigepealt lõi Jumal karbi ja asetas ta mere põhja. Karbil oli seal igav elu. Terve päev ei teinud ta muud, kui avas oma klappi, et lasta sellest vett läbi voolata ja siis jälle sulgeda. Päevast päeva üks ja seesama: klapp lahti, klapp kinni, klapp lahti klapp kinni…
Siis lõi Jumal kotka ja andis talle vabaduse lennata isegi kõige kõrgemate mägede tippu. Talle ei jäänud peaaegu ükski koht kättesaamatuks. Kuid kotkas maksis selle vabaduse eest kallist hinda: ta pidi iga päev saagi eest võitlema. Miski ei tulnud talle niisama kätte. Kui kotkal olid pojad, pidi ta tihti päev läbi jahti pidama, et küllaldaselt toitu hankida. Ent ta oli meeleldi nõus seda hinda maksma.
Lõpuks lõi Jumal inimese ja viis ta kõigepealt merekarbi juurde ja seejärel kotka juurde. Ta lasi inimesel otsustada, millist elu ta tahab elada…
Me kõik oleme kindlasti  oma valiku teinud…. kas see valik on see, mida  oleme tegelikult soovinud? Hetkel me ju olemegi muutuste teed käimas ja seega on võimalus seda valikut muuta.

Merikarp sümboliseerib inimest , kes ei soovi oma elu muuta, kes ei soovi oma tegelikke võimeid arendada. Kui me oleme valinud olla merikarp , siis jääme tegema kogu elu ühte ja seda sama  – sama töö, samad käitumis – ja mõttemallid, mis ei pruugi alati õiged olla, meil oleks justkui silmaklapid ees, mis ei anna meile võimalust vaadata enda eest kaugemale  ja näha ning mõista seda, mis tegelikult meie ümber on. Me ei näe ega mõista seda, mis meie sees tegelikult on.

Kes on teinud valiku olla kotkas, ei ole see tee kindlasti lihtne, aga see annab võimaluse tunda rõõmu elust, õppimisest ja pidevast arenemisest. Pidev õppimine ja arenemine annab meile vabadustunde. See on elukestev õpe, millest tänasel päeval üha rohkem ja rohkem räägitakse. See on pidev enesearendamine  ja edukalt elus püsimine . Tänapäeva argielus on toimunud ja toimumas  kiired muutused  ja samuti toimub ka tehnoloogia pidev areng, seepärast on ka üha olulisem, et meie teadmised ja oskused käiksid nende muutustega kaasas.  Elukestva õppimise peamisteks motivaatoriteks ongi oma eluga rahulolemine, tegelemine asjadega, mis meeldib,et luua parem tulevik.

1a8agr

Me õpime ju iga päev midagi uut, sest iga hetk meie elus on uus. Merikarp ei näe või ei taha näha seda uut. Ta ei saa osa igast uuest hetkest, ta ei ammuta endasse uut energiat ega uusi teadmisi. Nii on lihtsalt mugav. Kui me vaatame lapsi – nad on õpihimulised, rõõmsad ja täis energiat. Nii peaks olema ka meiega, täiskasvanutega. Meie elu muutub tühjaks ja vahel võime tunda, et isegi mõttetuks. Rahuldamata vajadused viivad meilt energia ja elurõõmu.

Miks me mingil ajahetkel oleme otsustanud, et meil pole vaja enam õppida ja areneda? Üks põhjustest on kindlasti ükskõiksus. See on suur kiusatus ja see tundub olevat kahjutu. Lihtne on öelda, et “ah, mul ükskõik, mis tuleb”. Jah, tõesti on seda lihtne öelda, aga see toob kaasa endaga üksluisuse, probleemide kuhjumise, enda tunnete ja vajaduste mahasurumine, tihtilugu usalduse kaotamise ja sõpradest lahtiütlemise, üksinduse. Kas me tahame seda?

Teine põhjus on arvamus, et nagunii me ei suuda paremaks saada. Inglise laulja, näitleja ja muusikaprodutsent David Bowie on öelnud: “Päeval, mil sa mõtled, et ei suuda enam areneda, hakkad sa ikka ja jälle laulma ühte ja sedasama laulu.” Ja nii see ongi.

Üks isa tahtis rahus töötada ja oma lapsele veidi omaette tegevust leida. Ta rebis ajakirjast leitud maailmakaardi tükkideks ning lasi lapsel selle jälle kokku panna. Isa ei suutnud ära imestada, et laps tuli juba veidi aja pärast õigesti kokkupandud kaardiga tagasi. Laps seletas: ” Kaardi teisel poolel oli mehe nägu, seepärast oli seda kerge kokku panna. Mõtlesin, et kui mees on korras, siis on ka maailm korras.”

Seega , kui meiega on kõik korras, siis on ka meie maailmaga kõik korras. Meie tulevik sõltub väikestest ja suurtest otsustest.Et järjepidevalt areneda ja õppida, on vaja enesedistsipliini. Ah et kust seda leida? See on olemas kõik meie ümber, meid ümbritsev keskkond, mis meid mõjutab. Tihti me ei näe ega tunneta seda. aga me võime abi saada. Selleks on palju võimalusi: raamatud, mis inspireerivad, päeviku pidamine, mis aitab elu paremini mõista, omaenese vigade teadvustamine ja nendest õppimine, mis aitab eneseusaldust tõsta, seminarid (neid on tänasel päeval interneti avarustes oi kui palju ja väga paljud täitsa tasuta, alustuseks täiesti sobivad ), mis annavad uusi ideid ja soovi neid ka täide viia. Ja kui me nii pidevalt ennast arendame ja täiendame, siis muutub see pikapeale vajduseks ja meie igapäevaseks elustiiliks. Ja koos sellega oleme me iga päevaga üha vähem need, kes me olime varem ja rohkem need, kes me tegelikult tahaksime olla. Ma ei pelga tunnistamast, et olin liiga kaua mere põhjas merikarbi elu elamas. Ma kaotasin palju ja seega olen otsustanud olla kotkas, sest mul on, mille nimel õppida ja täiendada ennast, muuta oma elu selliseks nagu ma tegelikult soovin. Mõte midagi muuta, endale uusi eesmärke seada, tuli juba üsna pikka aega tagasi. Aga olles oma mugavustsoonis, olles merikarp merepõhjas, lükkasin seda alustamist aina edasi.  Raske oli jätta kõik see, millega olin harjunud. Aga siis käis mõtetes “klõps” ja ma alusatsin. Kõige uue elluviimine võtab aega ja pole kerge, aga käies nüüd mööda uut teed, olen õnnelik.

 

Taas kutsun sind tegema harjutust. Mina olen selle harjutuse tegemist juba alustanud. kui ka sina soovid midagi oma elus muuta, siis see harjutus võiks olla sulle abiks. Ja kui sa pärast seda harjutuse läbi lugemist ütled, et sul pole selleks aega, siis olen ma kindel, et selle arvamusega petad sa iseennast. Aega ei ole kunagi, aega tuleb lihtsalt võtta 🙂

 

Ja siin siis harjutus:

  • Alustan päeviku kirjutamist: neid võiks olla kolm ( võid hakkama saada ka ühega, jagades selle kolmeks) – Edupäevik– panen kirja kõik asjad ja olukorrad, mis möödusid hästi ja millega oled ise rahul. Õppimine –  panen kirja iga päev vead, mida olen teinud ja mida saan sellest õppida . Ideed – panen kirja kõik oma ideed, mis mulle on pähe tulnud.
  • Hakkan lugema – loen iga kuu vähemalt ühe inspireeriva raamatu ( iga päev vähemalt üks peatükk) suurendades ajapikku loetavate raamatute hulka.
  • Otsin mõne huvitava seminari, webinari, koolituse, millel võiksin osaleda. *
  • Koostan nimekirja kümnest isikust, kellega sooviksin tutvuda, et nendelt õppida. **

Märkus: * tee seda vastavalt oma võimalustele – inetrnetis on väga palju tasuta koolitusi, webinare jne. Seega ei pea sa maksma alati kohe kallist raha või kuhugi kohale minema.

** need kümme isikut ei pea olema inimesed, kellega sa saad reaalselt kohtuda. Need võid leida ka veebist /raamatukogust – loe nende artikleid, raamatuid, sissekandeid, blogisid jne. Kindlasti on hea, kui mõni oleks nendest siiski ka inimene, kellega saad reaalselt kohtuda.

Edu sulle ja päikest 🙂

Aitäh, et lugesid 🙂

 

 

Võta vastu otsus.

1a20ixOli kord üks väike oja, mis kohtus oma teekonnal suure kõrbega. Ta kuulis häält, mis ütles:”Ära karda, mine rahus edasi”.  Aga ojakesel oli uue ja tundmatu ees hirm. Ta kartis muutusi. Ta tahtis, et temas voolaks rohkem vett ja et elu oleks ilusam, kuid ta ei tahtnud ennast muuta ega riskida. Taas kuulis ta häält ütlevat: ” Kui sa ei julge seda sammu astuda, ei saa sa kunagi teada, milleks oled suuteline. Lihtsalt usu, et saad hakkama ka uues keskkonnas. Voola rahulikult edasi.” Lõpuks otsustaski oja edasi voolata. Ta ei tundnud ennast seejuures sugugi hästi. Kõrbes läks üha kuumemaks ja lõpuks ojas olev vesi aurustus. Väikestest veepiiskadest, mis olid auruna õhku tõusnud, moodustusid pilved ja liikusid üle kõrbe. Pilved rändasid kaua, kuni jõudsid lõpuks teisel pool kõrbe asuva mereni, Seal sadasid nad end tühjaks. Ojakesel oli nüüd palju ilusam elu, kui ta kunagi oleks osanud unistada. Ta lasi lainetel end õrnalt kanda ja mõtles naeratades: “Olen mitu korda oma vormi muutnud, kuid ometi olen praegu rohkem mina ise kui varem” /B.Schäfer/

Sageli on otsuste tegemine meile raske, eriti siis kui peame riskima. Miks? Meil tekib hirm muutuste ees, sest paljude otsuste vastuvõtmine võib väga palju muuta – meid ümbritsev keskkond, sõbrad, elukoht, päevakava jne. Tegelikult toimub kõige suurem muutus meis endis. Aga sellises hirmu olukorras on hea küsida endalt : Kas tahad jääda selleks, kes sa oled praegu? Või sooviksid areneda, õppida midagi uut ja liikuda positiivses suunas? Aga et seda saavutada, peame tegema otsuse .

Šoti ajaloolane ja kirjanik Thomas Carlyle on öelnud: ” Inimese esmane kohustus on hirmu ületamine. seni, kuni inimesel värisevad põlved, jäävad tema teod orjalikuks”  Ja nii see ongi ju tegelikult. Kui meil on hirm midagi oma elus muuta, siis jääme elu lõpuni tegema seda, mida meile öeldakse, et peame tegema, päevast päeva, aastast aastasse. Me jääme elama elu, mis meid tegelikult ei rahulda ja mis ei tee meid õnnelikuks.

Iga otsus, mida teeme tähendab ka millegist lahtiütlemist. Kui valime ühe uue võimaluse, siis ütleme ju samal ajal lahti teistest. Ja nii tekibki hirm, et äkki teeme vale otsuse, sest kardame kaotada seda, mis meil juba on. Kui tahame midagi muuta, võtta vastu uusi otsuseid, siis peame tegema valiku mineviku ja tuleviku vahel. Ei saa viia täide oma unistusi, kui hoiame kinni minevikust. Niisiis, muutused algavad otsusest. Selleks on meil vaja julgust.

Võin oma kogemusest öelda, et olen terve oma elu kinni hoidnud mõttemallidest, otsustest, mis enamjaolt pole tegelikult kuulunud mulle. Vahel tuleb käia pikk tee, et aru saada sellest, mis sind õnnelikuks teeb – võtta ise vastu uued otsused, seada endale uued eesmärgid, unistused, et elada just sellist elu nagu soovid.

Põhjused, mis võivad takistada meie otsustamist.

  • Kindel teadmine ja arvamus, et on õige teha terve elu üht ja sama tööd.  Nooruses tehtud elukutse valik ei pruugi alati õnnestuda, ollakse noored ja ei teata veel, mis on see õige. See otsus võib õnnestuda ja võib ka mitte õnnestuda. Kui mitte, siis tuleks teha uus valik. Pole ju mõtet terve elu teha tööd, mis ei paku sulle rahuldust.
  • Arvamus, et otsustada võib ka hiljem.   Kui ei suuda otsustada, kaotad eneseusalduse ja kui ei otsusta kohe, siis võib see siht kaduda kaugusesse.
  • Hirm teha “vale” otsus.     Valesti otsustada ei saa, sest otsustades  sa lihtsalt valid ühe võimaluse. Kui sa valid võimaluse jätkata vanaviisi, siis ei saagi sa teada tulemust, kui sa oleksid teisiti otsustanud. Iga otsus on parem kui otsustamatus.

 

Sellel momendil, kui teeme oma otsuse, kujundame me oma saatust. Kujutame ette, et lähitulevikus ilmub meie ellu uus inimene. Ta sõidab meie autoga, tal on meie kodu võti, ta kasutab kõiki neid asju ja privileege, mille nimel oleme  terve elu vaeva näinud. Ta magab meie voodis, ta kontrollib meie pangaarvet, et teada saada, kui edukad me oleme olnud. Vaatame nüüd peeglisse ja me näeme seda inimest. Ta on meie tänaste otsuste, meie tegemiste ja tegematajätmiste vili. Millised me edaspidi hakkame välja nägema, see sõltub, milliseid otsuseid võtame edaspidi vastu.

Inimesel, kellel on madal enesehinnang, ei julge riskida. aga suurim risk on tegelikult see, kui meil tuleb elada seda elu  , mis meile ei meeldi. Selleks, et teha kiireid otsuseid, tuleb teada oma väärtusi.

Kutsun Sind tegema harjutust parandada oma võimet võtta vastu otsuseid.

  • Mõtlen iga otsuse juures, millised on tagajärjed? Kas otsus, mida teen, teeb mind ja minu lähedasi õnnelikuks ? Nii analüüsides õpin kuulama oma sisemist häält.
  • Kirjutan üles küsimused ja vastan neile kirjalikult – Kes ma tahan olla viie aasta pärast? Mida ma tahan teha? Kui  oled neile küsimustele vastanud oma sisemist häält kuulates ja täiesti ausalt, siis oled sa valmis lahti ütlema ka asjadest, mis sulle siiani pole tegelikult üldse meeldinud. Ja sul on vabad käed oma unistuste elluviimiseks.
  • Kaalun väga põhjalikut, kas lükkan mingi otsuse tegemist edasi, sest see tundub mulle hetkel raske. Panen võimalikud variandid kirja ja mõtlen, kas peaks kellegagi, kes on kogenum, seda arutama. Panen kirja tähtaja, millal see ostus peab olema vastu võetud.

 

Võin öelda, et mina olen selle ülesande juba läbi teinud mitmeid kordi, sest igakord, kui pean vastu võtma mingi otsuse, teen ma seda harjutust jälle. Ja see toimib 🙂

 

Aitäh, et lugesid 🙂 Päikest 🙂                 1a23vj