Raamatust “Valgus tunneli lõpus”: depressioon ei ole füüsiline haigus.

Daisy Bouquet On Railway, Loving Memory

Depressioon, ärevushäired, stress ja läbipõlemine on laialt levimas kogu maailmas. Kuidas depressiooni ära tunda, mida selle keerulise seisundi puhul ette võtta ja kuidas sellest vabaneda?

 Depressiooni põhjuseks on käitumismuster, mis põhineb emotsionaalsel endassesulgumisel ja blokeerumisel – see on harjumus, mille oleme välja kujundanud, et kaitsta end ähvardavate, kahjustavate ning muul moel valusate tunnete eest.

Raamatust “Valgus tunneli lõpus” leiabki lugeja vastused nendele küsimustele. Brandon Baysi loodud rännakumeetod on efektiivne tehnika, mille abil tervendada oma keha ja vaimu. Tänaseks on see meetod laialt levinud ning sellest on saanud abi tuhanded inimesed.

Kevin Billett vabanes rännakuteraapia abil oma 30 aastat kestnud depressioonist ning imetledes selle tehnika tervendavat jõudu, otsustas ta liituda Brandoni meeskonnaga, et levitada ja tutvustada rännakumeetodit kogu maailmas. Selles inspireerivas ja kogemustel põhinevas raamatus toovad autorid esile depressiooniga seotud eksiarvamused ja sõnastavad depressiooni olemuse ümber ning õpetavad samm saamu haaval, kuidas depressiooni põhjusteni jõuda ja neist vabaneda.

Jagades meiega rännakumeetodi põhiharjutusi ning isiklikke kogemusi, näitavad nad meile, kuidas avastada positiivsus ja rõõm, mis peituvad meie sügavamas olemuses. Selles raamatus on palju erinevaid sisevaatlusi, mis seisnevad suunistes, kuidas läbi teha sisemisi rännakuid. Sõltumata sellest, kas oleme siis depressioonis, lihtsalt pisut stressis, ärevil või kurvameelsed, võimaldavad need harjutused meil vabaneda ning hakata elama täiuslikumat ja tähendusrikkamat elu ning avastada oma elu tõelist eesmärki.

Head lugemist 🙂

 

Metsahaldja päevik.

MARI METSALLIK on erakliku eluviisiga noor neiu, kes elab kaunite metsade vahel, koos loomadega, keda ta väga armastab. Muinasjuttudesse, igavesse armastusse ja unistuste täitumisse uskuv kaunitar peab oma parimateks sõpradeks ingleid, kelleta ei möödu ükski tema päev.

Ta on pühendunud teemadele, mis tutvustavad elu loodusega kooskõlas, loomadele, ravimtaimedele ning tervislikule toidule. Mari huvi tervendamise, vaimsuse ja looduslike raviviiside vastu on pärit juba varajasest east, tema vaimsete huvidega perekonnalt – tervendajast emalt, metsakoopas elanud vanaemalt ning külanõiast ja ravitsejast vanavanaemalt.

Hooliva suhtumise eeskujuks peetud looduslaps Mari Metsallik usub, et vaid tingimusteta armastus ning vägivallatu suhtlemine suudavad tuua rahu ja harmoonia tagasi Maa peale. Noore ea kohta kirju ja seiklusrikka elulooga tüdruk evib hämmastavalt sügavat vaimset tarkust ning on teinud viimastel aastatel elus suuri muudatusi, sealhulgas loobunud tahke toidu söömisest, uskudes, et keha võivad toita külluslikult puhas õhk, armastuse energia ja Looja valgus. Raamatusse on põimitud ka luuletused Mari varalahkunud vennalt Tõnult, kellega ta oli väga lähedane. Siiras ja südamlik ning praktiliste nõuannetega rikastatud “METSHALDJA PÄEVIK” viib lugeja rännakule lummavatesse ja kohati muinasjutulisena tunduvatesse mõttemetsadesse, kus elamine, olemine ja hingamine on helge ja kerge.

Allikas: https://www.apollo.ee/metshaldja-paevik.html

Uni ei ole puhkepaus, vaid mitmesuguste seisundite jätk.

Pildiotsingu Unenäod rännak tulemus

Unel on meie, inimeste üle märksa suurem võim, kui tahaksime tunnistada. Kui oleme ärkvel ja täie tähelepanu juures, tunneme end oma vaimsete jõudude peremehena ning usume, et kogeme tegelikkust sellisena, nagu see on. Und seevastu peame mingiks teisejärguliseks seisundiks. Põnevaid fakte unenägude uurimisest esitab Stefan Klein raamatus “Unenäod. Rännak meie seesmisse tõelusse”.

Kes aga näeb vaid ärkvelolekus tõelist elu, sellele tunduvad unenäod kahtlased: ta peab neid pidama kas tegelikkuse karikatuuriks või eitama nende igasugust tähendust. Nii nägi asja veel mõni aasta tagasi ka teadus.

Ent uute arusaamade põhjal, mida olen selles raamatus kirjeldanud, kujuneb välja teistsugune pilt. On petlik eeldada, et oma ideede, mälestuste ja tajude eest võlgneme tänu üksnes päevastele tundidele. Uni ei ole puhkepaus, vaid mitme­suguste seisundite jätk, milles aju korrastab mineviku jälgi, valmistub ees ootavateks ülesanneteks, jõuab äratundmisele. Ilma võimaluseta und näha ei saaks me elada.

Ainult arvutid saavad olla pidevalt online-režiimil, kuna töötavad kõrvalekaldumatult läbi ühe korralduse teise järel. Programmid on paindumatult andmetest eraldatud. Ajus seevastu on kõik liikumises ja peaaegu kõik on kõigega seotud. Näiteks neuronid, millega me kuuleme ja näeme, moodustavad samal ajal ka mälu. Uued muljed võivad katkestada igasuguse rutiini ja seda muuta. Nii suudab aju ennast ise programmeerida; täpselt see juhtubki, kui me õpime. Selleks peab välismaailm aga ikka ja jälle jääma väljapoole. Sest väliste tajude pidevtules ei suuda aju end uuesti ühendada. Juba kahe unetu öö järel võtab maailm tõelise kaose mõõtmed.

Inimesed on kohanemisvõimelised ja loomingulised, sest meil on erinevalt arvutitest sisemaailm. Meil on ettekujutus sellest, kuidas talitleme me ise ja kuidas talitleb meid ümbritsev maailm. Kõikidest nendest kujutluspiltidest, mõtetest ja tunnetest loome endale maailma teooria. Me vajame seda, et interpreteerida oma aistinguid. Kui meil sisemaailma ei oleks, ei suudaks me välismaailmas toime tulla.

See sisemaailm on simulatsioon. See tekib suuremas osas sel ajal, kui me magame. Unenäos kogeme, kuidas mälestusi paika pannakse ja omavahel seostatakse; kuidas me omandame uusi oskusi; kuidas muutuvad tunded. Niisiis ei peegelda unenäod üksnes minevikku. Neis välgatab tulevik.

Kunstnikud, leiutajad ja teadlased on alati osanud magava aju erilist kombineerimisannet ära kasutada. Ent märksa enam inimesi võiks õppida oma „unenägude pealt ärkvelseisundis saaki lõikama”, nagu väljendus Allan Hobson.
Kes tahab unenägudest kasu lõigata, peab neid esiteks tajuma ja teiseks tõsiselt võtma. See kõlab lihtsalt, ja ongi lihtne. Selleks tuleb kõigest paar eelarvamust kõrvale heita.

Paljud meie kaasaegsed on eksiarvamusel, et ei näe une­nägusid või näevad neid ainult vahel harva. Tegelikult näeb iga terve inimene igal ööl ja igas une faasis unenägusid. Paraku ei jää suurem osa meie kogemustest meile lihtsalt meelde. Õnneks on aga võimalik unenägude meenutamise võimet treenida. Hämmastavalt suur mõju on juba pelgal huvil nende vastu, veel suurem uinumisel tehtud kindlal kavatsusel öösel juhtuvat meeles pidada. Kognitiivteaduses on see meetod tuntud praimingu nime all: mälu programmeeritakse teatud kindlale eesmärgile.

Ärkamise hetk avab siis akna, läbi mille on võimalik vaadata tagasi unes saadud elamustele. Sellal kui vähehaaval, umbes veerandtunni jooksul, tekib ärkvelseisundi neurokeemiline keskkond, on üksikud unenäostseenid veel elavad. Neist lähtudes on võimalik suletud silmi liikuda sammhaaval ripeldes tagasi unenäosündmuste juurde. Unelaboris on end õigustanud reegel elamusi mitte hinnata, vaid meenutada üksnes seda, mis oli. Paljudel inimestel on abi lisaks sellele paari märksõna ülestähendamisest.

Teine samm on võtta unenägu tõsiselt. Just seda traditsiooniline unenägude tõlgendamine aga ei tee. See pooldab kujutlust, et unenägu on šifreeritud sõnum, milles väljenduvad kas kõrgemad jõud või omaenda teadvustamatus. Kõik tõlgendamise koolkonnad, antiigist kuni psühhoanalüüsini, lähtuvad sellest, et nähtud pildid moonutavad unenäo tegelikku tõde. Nad võtavad unenägu nii, nagu see end näitab, seega mitte tõsiselt, vaid tõmbavad sellele pähe oma teooriad.

Tänasel päeval me teame, et unenäod ei vahenda šifreeritud sõnumeid ega kasuta ka sümbolite keelt. Kui nende pildid paistavad mõistatuslikud, ei ole asi sugugi selles, et sõnumeid surutakse alla või tsenseeritakse. Kummalisus on seletatav pigemini unenägija muutunud teadvuse seisundiga. Unes talitleb aju teistmoodi. Seepärast oleks ime, kui meile saaksid unenäos osaks samasugused kogemused nagu päeval.
Paljud unenäod saavad alguse vahetult neis ülekaalus olevast tundest. Emotsioonid on, erinevalt piltidest või mõtetest, aju elementaarsed tundeliigutused. Seepärast näitavad need end unes niisamuti kui ärkvelseisundis, sageli koguni selgemini. Alati aga teenivad nad eesmärki hinnata teadmisi maailmast: hirm viitab ohule, rõõm potentsiaalselt kasulikule olukorrale.

Unenägude poolest rikastes une faasides on intensiivsemalt aktiivsed need ajukeskused, mis analüüsivad oma seesmist seisundit. Nii saame unenäos vahetevahel teadlikuks tunnetest, mida me argielus sageli ei tajugi. See võib vallandada olulisi otsuseid. Täpselt nii juhtus omal ajal Bismarckiga, kui ta oli unenäos kaljuseina purustanud. Riigikantsler oli kõhelnud, kas saata Preisimaa sõdureid tegelikult liitlasest Habsburgide riigi vastu. Ent sõjatee nägemine mägedes julgustas teda. Sealjuures ei mõistnud Bismarck, kes tegeles regulaarselt unenägudega, stseeni marssivate sõduritega endena. Otsustavaks sai pigem unenäo emotsionaalne mõju: „Ma ärkasin sellest rõõmsana ja jõudu saanult.”

Unenäod võivad anda tõuke klaarida suhted mõne inimesega, keda ei ole pikka aega nähtud, vahetada töökohta – või teha lõpp kahjulikele harjumustele. William Dement, Ameerika uneuurimise pioneer, on rääkinud, kuidas unenäotunne mõjutas teda päevapealt nikotiiniga lõpparvet tegema. Ehkki talle kui meedikule olid riskid teada, tavatses Dement suitsetada kaks pakki päevas – kuni vägagi ilmekas hirmuunenäopilt tema vähist puretud kopsust talle hirmu nahka ajas.

Unenägudel on võim anda meie elule uus suund. Sest kui me pöörame päeva jooksultähelepanu kõige lähemal asuvatele asjadele, siis avaldavad nad meile meie elu juhtmotiivid. Loomuliku psühhoteraapia korras aitavad nad meil läbi töötada valulikke kogemusi. Unenäod ravivad meid, nad inspireerivad meid, nad aitavad kaasa, et me mõistaksime paremini omaenese hingeelu. Ja siiski oleks ekslik vaadelda neid esmajoones nende kasulikkuse aspektist.

Suurim kingitus, mille uni meile teeb, on unenägu ise: selle ilu, selle leidlikkus, selle ideederikkus, samuti selle mõistatuslikkus ja põnevus. Seepärast on unenägude pealt kasu lõikamisest veelgi ahvatlevam unenägusid avastada. Unenäod on nagu kunstiteosedki inimliku kujutlusvõime triumf. Need puudutavad meid aga tugevamini, on huvitavamad ja köitvamad kui parimadki maalid, filmid või romaanid. Sest kõik, mida te täna öösel unes kogesite, oli pärit teie enda meelest. Te komponeerisite pilte kuni viimsete detailideni, leiutasite lugusid, et neid endale ise jutustada. Te olite publik ja kunstnik ühekorraga. Te lõite draama, mille kangelane te olete. Te leiutasite terve universumi ja avasite end selles täiuslikus illusioonis.

Meie ärkveloleku läbielamised, mida me nii kõrgelt hindame, sarnanevad tegelikkuses kõigest villa ühe salongiga. Seal on üks tuba, sisustatud hoole ja armastusega ning heledasti valgustatud, ent ülejäänud maja jääb pimedusse. Maja elanik ei tunne peaaegu üldse kõiki neid töökodasid ja arhiive, verandasid ja külalistetube; ta ei tea ei seda, mis seal leidub, ega näe ka põhjust sinna iial jalga tõsta. Ta on end salongis nii hästi sisse seadnud, et on selle kogu hoonega samastanud ja unustanud, kui palju suurem tema maja on. Ainult unenägu pakub meile võimalust avastamata ruume taskulambi valgussõõris ise tundma õppida. Me oleme see, mida me unes näeme.

Stefan Klein Unenäod. Rännaks meie seesmisse tõelusse”. Tõlkinud Krista Räni. Kirjastus Varrak 2018

Allikas : Elutark.ee

 

Gunnar Aarma õnne retsept.

GUNNAR AARMA

Selleks et olla õnnelik, peab inimene õigesti mõtlema, õigesti hingama, õigesti toituma ja küllaldaselt liikuma, väidab Gunnar Aarma.

Nende faktorite osakaalu hindab ta järgmiselt: õige mõtlemine 70%, õige hingamine 10%, õige toitumine 10% ja küllaldane liikumine 10%.

Raamatus „Saada õnnelikuks“ kirjutab Gunnar Aarma, et mõtlemine moodustab meie heaolust 2/3 kuni 3/4. Ülejäänud ¼ kuni ⅓ kuulub toitumisele, hingamisele ja liikumisele. Peamine on mõtlemine ja võib julgesti öelda, kui inimene paneb oma mõtlemise korda, või tänapäeva kriteeriumide kohaselt, kui ta saab muuta ennast stressivabaks, siis ta tõenäoliselt saab oma hädadest lahti. Füüsilistest hädadest, aga ka psüühilistest hädadest, mis teda siiani on vaevanud. Stress on see, mis meid suures osas takistab oma heaolu tundmast.

Elu on väga ilus. Ma võiksin veel soovitada seesugust katset. Hommikul, kui ärkate ja kui teete esimese teadliku hingetõmbe, jälgige oma esimest teadlikku mõtet. Kas nii: tänane päev on jälle üks suurepärane, tore päev, mis mind ootab väga paljude lisakohustustega. Tänase päeva jooksul juhtub palju huvitavat. Ma saan palju häid mõtteid mõelda, paljudele abiks olla. Aga peamiselt olen ma sellega abiks endale. Ärgem unustagem, et meie enda kaudu toimub maailma heaolu. Kui me loodame teistele, et meil on hea valitsus, hea president, on hea parlament, hea sõjavägi ja tema ülemjuhataja, meil on kõik asjad, mis nad tegelikult on, aga ise jääme kõrvaltvaataja ossa, s. t. ei võta oma mõtetes mingisugust osa selle ülesehitamisest, milles kogu rahvas peaks osalema, siis muidugi kõik areneb oma rada edasi.

Õigesti mõtlemine moodustab meie heaolust lõviosa. See on ka mõistetav, kuna iga tegu saab alguse mõttest. Mõte on meie elu juhtiv jõud. Õige mõtlemise juurde kuulub ka terve, elujaatav ja iseloomu tugevdav ellusuhtumine. Vaimne seisund moodustab kogu meie elu põhialuse. Mõte on suurim loov jõud. Seepärast on vajalik, et meil oleks õige ellusuhtumine, et me hoiduks sopakirjandusest, väheväärtuslikust literatuurist. Terve vaimne toit on meie psüühikale ja füüsisele sama vajalik kui tervislik toitja keha eest hoolitsemine. Samas võib ka väita, et kes õigesti mõtleb, see ka toitub ja hingab õigesti, sest need asjad on omavahel tihedalt seotud. Ka võib öelda, et õiget toitumist ja hingamist praktiseerides parandame kindlasti ka oma mõttebilanssi.
Kolm põhitegurit on meil väga olulised, et oma igapäevast elu paika panna selliselt, et me ise sellega rahul oleme.

Gunnar Aarma raamat „Saada õnnelikuks“ ilmus Maalehe ja Varraku raamatusarjas „Tarkusepuu

Allikas: elutark.ee       20.03.2016

Alumine pilt ei kuulu originaalartikli juurde. Autor : Netivanaema

Ava Lavenderi iseäralikud ja kaunid kannatused.

 

Pildiotsingu AVA LAVENDERI ISEÄRALIKUD JA KAUNID KANNATUSED tulemus

Raamatu autor Leslye Walton sündis Ameerika Ühendriikide kirdeosas Vaikse ookeani rannikul. Võib-olla just selle pärast on tal lapsepõlvest saati olnud eriline suhe nartsissidega – ka see lill jõuab oma imelise iluni alles pärast pikka ligunemist külma vihma käes. Esimese romaani jaoks sai Leslye inspiratsiooni ühel eriti tusasel päeval, kui ta külma vihmatormi kätte jäänuna mõtiskles loogika olemasolu – või siis selle puudumise – üle armastuses. Leslye Waltoni kohta saad rohkem teavet tema lehelt:  http://www.leslyewalton.com/

See on ühe perekonna lugu – õnnetu armastuse lugu, millest sünnivad kaks last Ava ja Henry. Õde-venda on natuke teistmoodi ja tänu sellele hoiab ema neil liialt silma peal lukustades ka end 15 -aastaks koju. Selles kõiges on palju tundeid, erilisi juhtumisi. Eriti sügava mulje jätab Ava, kes teab, mida tähendab olla teistsugune.

“….Paljude jaoks kehastasin müüti, olin kõige imelisema legendi, muinasjutu võrdkuju. Mõned pidasid mind koletiseks. Mu suureks õnnetuseks aeti mind kord segamini ingliga. Emale olin ma kõik. Isale eikeegi. Vanaemale meenutasin iga päev ammu kaotatud armsamaid. Ent ma teadsin tõde – sisimas teadsin seda kogu aeg.
Ma olin lihtsalt tüdruk.”

Boat Dock, Girl, Human, Child, Nature

 

“…Mitu põlvkonda Roux’sid on saanud valusa õppetunni. Traagiline armastus oleks nende eludesse otsekui sisse kirjutatud, määrates õnnetu saatuse ka suguvõsa noorimatele järeltulijatele, kaksikutele Ava ja Henry Lavenderile. Henry on suure osa lapsepõlvest vait ja Ava – muidu igati normaalne tüdruk – sündis linnutiibadega….”

“Üritades mõista oma iseäralikku olemust ja kasvavat soovi eakaaslaste sekka sobituda, sukeldub 16-aastane Ava oma perekonna minevikku ja astub julgelt laia maailma. Kahjuks ei ole ta valmis avastusteks, mis teda seal ootavad, ega oska karta teiste kurje kavatsusi. Kevadel, mil Ava saab kuusteist, ei saja ainsatki vihmapiiska, kuni saabub suvise pööripäeva pidu. Sel ööl pääseb taevas valla, õhku täidavad vihm ja suled ning Ava otsirännak ja perekonnasaaga jõuavad sünge ja südantlõhestava haripunktini.”

 

Pilt ( Pixabay)on illustreeriv, ei kuulu raamatu juurde.

Egoisti 10 käsku.

TARKUSEPUU: Omal jõul isikliku õnneni

“Egoisti piibel” –
intrigeeriva ja näiliselt vastuolulise pealkirjaga raamat Austria kirjaniku Josef Kirschneri sulest kutsub lugema oma eeldatava sisuga.

Omades puudujääke nii eluterves egoismis kui ka piiblitundmises, otsustasin selle bestselleri lehekülgedele kiigata. Lootmata leida siit küll huumorit või karme käsulaudu, pudenesid raamatut suvalisest kohast avades kõikjalt elulised-olulised tõeterad. Sellised, mis võiksid sobida mõtisklusteks ja aidata inimesi kõhklushetkedel otsuse tegemisel.

Egoismi ja enesearmastuse vahele võrdusmärki panema oleme õppinud ilmselt viimase paarikümne aastaga, varasemalt oli “egoist” tüüpiline sõimusõna. Piibel on raamaturiiulites ja öökapil aukohal olnud läbi igasuguste aegade ning sealt on ikka tarka sõna ja abi otsitud. Ent raamatut sirvides ja lugedes selgub, et kardinaalselt eelmainitust erinedes pole “Egoisti piibel” mingite käskude, eeskirjade ja keeldude kogu, vaid elu nautimise ja elukunsti tundmaõppimise raamat.

Kui hiljaaegu hea sõbraga egoismi teemadel arutlesime, avaldas ta, et egoism pole see, kui elame nii, nagu ise tahame (ehk iseendast lähtudes). Egoism on hoopis see, kui tahame, et teised (ennekõike lähedased: lapsed, elukaaslased, vanemad) elaksid nii, nagu meie tahame. Olin viimase väitega nõus, ent esimese mõtet laiendasin raamatuga tutvudes tunduvalt.

Lollid, kavalad ja targad

Autor vihjab, et me kõik oleme egoistid – sünnime üksikuna, et ennast üksikisikuna teostada. Milleks muidu on loodus inimese varustanud võimega mõelda, tunda, end kaitsta, armastada ning endasse uskuda? Igal juhul mitte selleks, et me neid suurepäraseid võimeid ja enda ees avanenud võimalusi eluaeg alla suruksime ja ennast keelata laseksime.

Vaimuka ja eluterve stiiliga kirjanik jagab inimühiskonna kolme klassi: ebamäärane mass lolle, kavalate kiht ja väikesearvuline eliitklass, kuhu kuuluvad targad. Lollid küsivad alati teistelt, mida nad uskuma, mõtlema ja lootma peavad. Kavalad annavad neile heal meelel nõu ja lõikavad sellest ka kasu. Targad teavad ise väga täpselt, mida nad tahavad – ja viivad oma soovid ka eksimatult ellu.

Tundub, et kõigepealt tuleb ära õppida elamise käsitöö, alles seejärel saab hakata tegema kunsti. Kooskõlas iseenda ja oma teega kehtib printsiip: sellest, mis vajalik, valin ma parima. Ja siit edasi tundub kõik minevat lihtsaks ja loogiliseks – kui oled saavutanud harmoonia iseendaga, oled harmoonias kogu maailmaga.

Elu ühtsuses ja rõõmus

Kirschner rõhutab, et keskpunktis peaks olema kogu aeg omaenda mina, personaalne vabadus ja isiklik õnn. Ja otse loomulikult väljakutse – keegi ei saa kellelegi õnne ja vabadust anda ega neid ära võtta. Igaüks vastutab enda eest ise.

Ta kinnitab, et oleme osake maailmast, milles elame. Me teame, et miski ei eksisteeri sõltumatult. Varem või hiljem kogeb inimene kulgemist suures ühtsuses, ta on üks iseenda ja oma keha ning vaimuga: “Tõeline usk on see, millesse sa parasjagu usud. Ka juhul, kui see on vale. Tähtis on ainult see, et see on sinu enda usk. Sinu eesmärk on iga päev oma elus teiste abita nii vaba ja õnnelik olla, kui see sellel päeval võimalik on.”

Asjadele sel kombel lähenedes pakub “Egoisti piibel” oma rohkete ideede ja arusaamadega kogumiku praktilisi alternatiive tahtevabaduse piiramisele. Siin on keskpunktis eluterve enesekesksus ja selle arendamine, mis tagab isikliku vabaduse ja rahulolu. Tõsi küll, käske on rohkem kui kümme ning nende punktide rohkus võib esialgu silme eest kirjuks võtta. Ometi, võttes seda kui tarkuseterade voolavat jõge, võib loetu elukärestike ja muudegi madalseisude taustal tunduda kui kosutav allikavesi.

On ju teadmised selleks, et neid kasutada ning olla teiste abita võimalikult vaba ja õnnelik. Tead, mida tahad, usud endasse ja tegutsed oma mõõdupuude järgi. Siis ei saa keegi oma kiituse või kriitikaga sinu kallal manipuleerida, nii et see sulle kahju toob. Kirschner kirjutab, et piisab, kui teadmised sind siin ja praegu õnnelikuks teevad, isegi kui need mingit muud kasu ei too. Ja teadmised pole mitte tuginemine teistelt õpitule, vaid on sinu otsingute, arutluste ja arusaamise tulemus. “Igasugune partnerlus algab sinus eneses. Oled iseenda usaldatavaim partner, kui vaid iseendasse usud ja endaga kooskõlas oled. Sa ei vaja kedagi, kes sulle seda kõrgeimat korda selgitab, kuna sa leiad selle iseendast.”

Ela oma sisemist sära

See harjutuste raamat kubiseb soovitustest, et oma unelmad igapäevaelus täide viia. Ennekõike tuleb mõista, et kes oma soovide järgi elada tahab, peab teiste kasvatamise asendama iseenese kasvatusega. Ja see ongi eluterve egoism, meeldigu see sõna või mitte. See on justkui sõiduplaan, mis aitab iseennast üles otsida ning mis ei tõota midagi ega kohusta millekski. Tegelikult on ju egoismi keskne idee omal jõul isikliku õnne saavutamine. Kui sa enda ja kosmosega oled kooskõla saavutanud, paigutuvad asjad iseenesest kohale ja sa mõistad nende väärtust.

Nagunii võtab inimene enda paremaks mõistmiseks iga päev aega, et enesega dialoogi pidada. Sel moel saab harjutada harmooniat iseendaga ja justkui muu seas elada harmoonias ümbritseva maailmaga. On valida, kas endast eemale või hoopis enda poole… Enda eest põgenedes ei pruugi ennast leida, aga otsides võid end avastada, mis ongi ju elu tõeline seiklus.

Kõrgeim kunst olla egoist võib seisneda hoopis selles, et kirjutada endale oma käsuraamat. Unustamata seejuures loomulikult universumi seadusi ja maailma jumalikkuse kõikehaaravat ja -armastavat printsiipi, võiks seejuures olulisem lause kõlada nii: “Olen otsustanud, et elan kogu ülejäänud elu omaenda vajaduste ja soovide järgi ning loobun kõigest, mis mind ükskõik kellest sõltuvaks teeb.”

Oma vabaduses on inimene kordumatu, seetõttu pole vaja tunda hirmu üksinduse ees. Oma teed targalt käies ja sellesse uskudes pole vaja kedagi, kes meid selle eest imetleks. Elu kvaliteet oleneb vastusest ühele küsimusele, millest keegi ei saa kõrvale hoiduda: “Kas ma elan oma elu või elan ma nii, nagu teised seda minult ootavad?

 

3 olulist küsimust, mis aitavad uue aasta eesmärke seada

Maailma ühe hinnatuima tööandja Mindvalley asutaja ja juht Vishen Lakhiani toob oma just eesti keeles ilmunud raamatus “Erakordse elu kood” välja kolm kõige olulisemat küsimust, mis sinu ellu tõeliselt positiivse pöörde toovad.

Mindvalley, millel on ka kümnekonna töötajaga filiaal Eestis, on korduvalt tunnistatud maailma üheks kõige demokraatlikumaks ja lahedamaks ettevõtteks. Kolme kõige olulisema küsimuse harjutus on Lakhiani jaoks niivõrd tähtsal kohal, et ta palub neile küsimustele vastata kõikidel, kes Mindvalley tiimiga liituvad.

“Meid õpetatakse kultuuriruumist tulenevate tavade kohaselt elama pigem turvaliselt kui ehedalt ning utsitatakse pürgima millegi poole, mida me ei pruugi üldse oluliseks pidada. Tõelised eesmärgid tulevad aga südamest, pakuvad pinget, inspireerivad ja seavad silme ette lõpliku sihtmärgi,” sõnas Lakhiani.

Kolme kõige olulisema küsimuse esitamine on ideaalne harjutus uue aasta sihtide seadmisel. Võta paber ja pliiats ning pane iga küsimuse jaoks taimer või kell umbes kolmele minutile. Taimeri kasutamine aitab loogilist mõtlemist välja lülitada, et intuitiivne teadvus saaks end vabalt väljendada. Kui tahad, joonista küsimuste juurde ka pilte.

1. Kogemused: milliseid kogemusi tahad sa elu jooksul omandada?

Inimesed on loodud kogema. Kogemused annavad meile võime olla õnnelik siin ja praegu ning kasutada seda positiivset energiat oma eesmärkide poole liikumiseks. Raha ja asjad on üksnes vahendid selliste kogemuste loomiseks.

Kui aeg ja raha ei oleks takistuseks ning sa ei peaks üheltki inimeselt luba küsima, siis millist laadi kogemusi sinu hing ihkab? Milline on sinu jaoks ideaalne paarisuhe ning milliseid moraalseid ja eetilisi uskumusi te jagate? Mõtle ka oma sõpradele ja tuttavatele – kujutle oma seltsielu täiuslikus maailmas või milline näeks välja ideaalne nädalavahetus sõpradega. Mis on need asjad, mida oled sa alati tahtnud teha või kogeda, aga pole selle jaoks aega või ressursse leidnud?

2. Isiklik areng: kuidas sa tahad edasi areneda?

Sisemine kasv edendab teadlikkust ja kogemust ning selle pidev areng muudab elu põnevaks ja seikluslikuks. Mõtle, kuidas peaksid sisemiselt kasvama, et eelnevalt kirjapandud soovitud kogemused ka tegelikkuseks saaksid.

Kirjelda näiteks, kuidas tahad end iga päev tunda või milline välja näha. Milliseid uusi teadmisi või oskusi tahaksid sa juurde õppida – ehk on selleks mõne uue võõrkeele omandamine, kokkamine, maalimine? Ära sea oma unistustele piire, vaid mõtle, milliste oskuste valdamine teeks sind õnnelikuks ja enda üle uhkeks.

3. Panustamine: mida saad sina maailmale anda?

Teistele andmine toob meie ellu tähendust ja mõtestatust ning viib meid lähemale sisemisele ärkamisele. Kuidas saaksid sina läbi oma kogemuste ja isikliku kasvu panustada maailma paremaks muutmisse?

Mõtle oma perele ning kujutle, milliseid väärtusi tahaksid sa oma partnerile, vanematele ja lastele edasi anda. Mida saaksid oma pere jaoks teha, mis on eriomane ainult sulle? Mõtle ka oma karjäärile – kuidas tahaksid sa oma töökohta või ettevõtet paremaks muuta? Mine ka kaugemale ja mõtle, mida saaksid sina oma kogukonna, linna või kasvõi kogu maailma heaks teha.

 HEAD UUDISED GoodNews, 16.12.2017

ANNA JA VÕTA. MIKS TEISTE AITAMINE MEID EDUKAMAKS MUUDAB ?

ANNA JA VÕTA. MIKS TEISTE AITAMINE MEID EDUKAMAKS MUUDAB pilt

 Edukus sõltub üha enam sellest, kuidas me teistega lävime. Selgub, et enamik inimesi jaguneb valdava suhtlusstiili poolest võtjateks, sobitajateks ja andjateks. Kui võtjad üritavad teistelt võtta, mis vähegi saab, ja sobitajad püüavad võrdsetel alustel kaubelda, siis andjad on haruldane tõug, kes panustavad teiste töösse, ootamata midagi vastu.

Oma teadustööle tuginedes näitab Whartoni ülikooli professor Adam Grant, et need lähenemisviisid avaldavad edu saavutamisele üllatavalt suurt mõju. Edu saavutamises ei pruugigi olla määravaks sellised omadused nagu pühendumus, töökus, andekus või õnn, mida oleme harjunud sellega seostama.

Autor seob oma raamatus värsked uuringutulemused köitvate, otse elust võetud lugudega. Võiks oodata, et andjate panus jääb märkamata ja nad ei jõua karjääris kuigi kaugele. Tõsi, üks osa andjaid satub tõesti hammasrataste vahele ja põleb läbi, teine osa aga saavutab seevastu erakordselt häid tulemusi. Paljud maailma kõige edukamad inimesed on silmapaistvad andjad.

Siit raamatust leiab suuniseid, kuidas andjaid ja võtjaid ära tunda ning kuidas andjana mitte jalamatiks sattuda, vaid vastupidi, saavutada tipptulemusi.

Adam Grant: „Just seda pean ma edukate andjate juures kõige enam ligitõmbavaks: nad jõuavad tippu ilma teisi jalge alla tallamata ning leiavad võimalusi, kuidas kasvatada pirukat nii enda kui ka teiste, neid ümbritsevate inimeste jaoks. Kui võtjate rühmas on edu nullsumma küsimus, siis andjate rühmas võib osutuda tõeks, et tervik on suurem kui selle osade summa.“

Amazon, Financial Times ja Wall Street Journal on selle raamatu nimetanud üheks 2013. aasta parimaks raamatuks, ajakiri Fortune üheks aasta viiest kohustuslikust äriraamatust ning Washington Post raamatuks, mida iga juht peaks lugema.

ILLUSTREERIJA JANEK SAAREOJA
TÕLKIJA KAIA-LEENA PINO
KIRJASTUS ÄRIPÄEV

———————————–

Minu arvamus: Olen seda raamatut lugenud ja mulle see meeldis. Nii nagu ikka – igast raamatust leiab midagi, mis kasulik.

Muuda oma elu 7 päevaga.

Alkeemia lugemisnurk. Muuda oma elu 7 päevaga

             Kuula oma sisetunnet / Foto: depositphotos.com

Kuidas tuua oma ellu muutusi? Terje Manderi raamat “Restart” on heaks sõbraks ja praktiliseks abimeheks muutuste elluviimisel. Siit leiad julgustust uuteks sammudeks ja nõu, kuidas muutusterajal kindlamalt teel püsida. 7 päeva sisaldab kiire eluviisiga inimestele hõlpsalt rakendatavaid keskendumise, tasakaalustamise ja stressi leevendamise tehnikaid, mis parandavad meeleselgust ja toovad kaasa targemaid valikuid ning nutikamaid taipamisi.

Millist toitu meie keha vajab? See, mida me sööme, mõjutab meie üldist olekut rohkem, kui arvatagi oskame. Seetõttu on restardi ja muutuste elluviimiseks vaja pöörata tähelepanu ka söögile. Toitumisharjumusi muutes saame muuta oma elu paljuski.

Toitumisterapeudi ning -nõustaja rollis puutun kokku fantastiliste klientidega, kes kõik on suurepärased ja super edukad inimesed. Küll aga kipuvad nad vahel kurtma mõningate hädade üle, nagu üldine väsimus, väljapuhanud tunde puudumine vahetult pärast tõusmist, probleemid magamajäämisel, pealelõunane energia- ja keskendumislangus, ülekaal, väsinud näonahk, negatiivsus. Need kõik on märgid, et teeme oma kehale midagi, mis teda liigselt koormab.
Toitumine on üks meetod, kuidas mõjutada füüsilise keha funktsioone nii, et toidu seedimiseks kuluks võimalikult vähe energiat. Jagan sinuga siinkohal põhilisi juhtnööre, kuidas ennast elu jaoks parimas vormis hoida. Muidugi ei tähenda järgnevad soovitused seda, et kõigile kõik võiks sobida. Ära unusta, et sinu jaoks sobivad kindlasti mõned soovitused siit, mitte automaatselt kõik. Oleme ju kõik erilised ja meile sobivad uuenemiseks, taastumiseks, toitumiseks vaid meile eriomased viisid. Nende väljaselgitamiseks ja kohandamiseks soovitan tulla konsultatsioonile, mida meeleldi teen!
Õige toitumisviisi ja heade harjumuste kaudu püsime terved, energilised ja vitaalsed. Nüüd siis tähtsaimad soovitused, mida toitumisel silmas pidada.
Kuidas süüa sõbralikumalt ja õigemini?
Toitu teadlikult
Tähelepanekuharjutus sulle järgnevateks päevadeks on teadvustada ning panna tähele, mida, millal ja kuidas sööd. Märka ja jälgi, kuidas mõjuvad sulle erinevad toiduained erinevatel aegadel päeva jooksul tarbituna. Tuvasta enesele sobilikud toiduained, kogused ja kombinatsioonid. Läbi selle harjutuse muutub iga toidukord põnevaks katsetuseks. Kuulatamiseks ja enese lähemalt tundma õppimiseks. Endaga paremaks sõbraks saamiseks.
Puhas toit
Toitumise kõrgeim looduse eesmärk on anda meile energiat, et saaksime maksimumvõimsusel ennast igapäevaselt teostada. Selleks on vaja parimat “kütust”, millega oma füüsilist keha toidame. Välista toidud, mis pole sulle head!
Kolm vana sõpra, millega hüvasti jätta
On hea teada, mida kurja meie igapäevased teadvustamata valikud kaasa toovad. Selleks et saaksime enestele kõrgeimat rahulolu toidust pakkuda, on tark loobuda mõningatest toiduainetest, mis seda tööd ei tee. Laseme oma rõõmu- ja kireahelast vabaks paar vana head “sõpra”, kes meid kindlasti paljudel sünnipäevadel ja muudel toredatel koosviibimistel on saatnud. Need on kolm valges rüüs tegelast: valge suhkur, valge jahu ja valge lauasool. Jättes need “sõbrad” oma toidulaualt ära, saame juba iseenesest parema vitaalsuse ning tervise. Nii et – terviseks!
Valge suhkur – igapäevane suhkruannus põhjustab kehas ülehappesust, mistõttu läheb pidevalt vaja üha rohkem mineraale keha sügavustest, et olukorda leevendada. Liigne suhkrukogus mõjutab lõpuks keha iga organit. Algul ladestatakse see maksa glükoosina, aga kuna maksa võimed on piiratud, siis paneb igapäevane suhkrukogus (mis ületab vajaliku loomuliku suhkrukoguse) maksa paisuma nagu õhupalli. Kui maks on küllastunud, naaseb liigne glükogeen verre rasvhapete kujul. Need suunduvad igasse kehaossa ja ladestuvad kõige passiivsematesse piirkondadesse: kõhule, tuharatele, rindadele ja reitele. Valge suhkur pidurdab soolte peristaltilist (toidu edasitõukamise) funktsiooni ja nõrgestab immuunsüsteemi. Valge suhkur hävitab närvirakke ja tõstab keha sisemist temperatuuri.
Valge jahu sisaldab gluteeni, mis toob enesega kaasa palju lima. Lisaks ei oska meie keha seda jahu seedida. Kõik valged nisujahutooted sisaldavad nisu mutatsioone, mis toob endaga kaasa palju uusi omadusi, millest keegi ei räägi, näiteks uus valk nimega gliadiin. See ei ole sama, mis gluteen. Gliadiinile on tundlikud kõik inimesed, see aine seostub ajus opiaatide retseptoriga ning enamiku inimeste puhul stimuleerib söögiisu. Selle tõttu tarbivad inimesed keskmiselt 440 kcal päevas rohkem, kui nad tegelikult vajavad.
 
Valge lauasool ehk töödeldud mineraalsool (NaCl). See ajab kilpnäärme segadusse ja võib mõnel inimesel põhjustada südamerütmihäireid mineraalainete rikutud tasakaalu tõttu.
Lisaturgutust
Vastandiks valgele jahule, suhkrule ning lauasoolale leidub kauplustes toiduaineid, vürtse ja maitseaineid, mis meie füüsilisele kehatööle soodustavalt mõjuvad. Neid lisandeid on mitmeid, alustades sooja sidrunivee joogist hommikul, taimeteedest ning rohelistest toormahlajookidest. Jagan sinuga ühte koduselt valmistatud lisandit, mida saad algavaks nädalaks ning paar korda aastas edaspidi manustada. Kui soovid ja vajad füüsilisele kehale lisaturgutust, kaalulangetust ning seedetöö aktiveerimist, siis on abi aastaringseks kasutuseks järgmisest koduselt valmistatud lisandist. See lisand tugevdab immuunsüsteemi ning tõstab üldist toonust. Enamik kliente kogeb suurenenud energiavarusid ning reipust juba nädalase kuuri järel.
Selle imelise terviseeliksiiri jaoks läheb sul vaja:

  • õunaäädikat, mis on tulvil ensüüme ja häid baktereid. See aitab puhastada keha jääkainetest ning vähendab keha rasvaprotsenti, parandab ainevahetust ja tõstab energiataset;
  • sidrunimahla, mis aitab tasakaalustada veresuhkru taset ning reguleerida keha aluselist-happelist taset. See C-vitamiini-rikas antioksüdant parandab immuunsüsteemi ja võitleb kehas vabade radikaalide vastu;
  • Tseiloni kaneeli, mis on võimas antioksüdant ja veresuhkru taseme balansseerija;
  • Cayenne’i pipart, mis tõhustab ainevahetust ja alandab vererõhku.

Teed endale head, kui segad joogi selle retsepti järgi – iga klaasitäie vee kohta võta: 2 spl veiniäädikat, 2 spl sidrunimahla, 1 tl kaneeli,1 näpuotsatäis Cayenne’i pipart, 1 tl steviat, mett või vahtrasiirupit. Joo seda kolm korda päevas 20 minutit enne sööki. Tee nii kahe nädala vältel ja jälgi oma kehas toimuvaid muutusi.

Sisetunnet kuulates
Vali tooraineid enda sisetunnet kuulates. Mõned asjad, mida lähed ostma või mille järele käsi haarab, ei peaks olema sinu igapäevamenüüs. Usalda oma käe tarkust, mis su korvi paneb just seda, mida vaja, kui see pole muidugi kreemisai, šokolaad või krõpsud. Ka need isud on sinu füüsilise keha märguanded kiirete varude taastamise sooviks kas vedeliku või kvaliteetse toitaine järele!
Sel nädalal keskendu ning vaata uue pilguga üle oma toitumisharjumused, mida, millal ja kuidas sööd. Mille järele haarad, kui kõht on tühi? Teistega võrrelda on ennast nadi, aga kui vaatad teiste söömisharjumusi, siis saad ka enda omadest aimu. Millal oled harjunud sööma? Kuhu jääb sinu põhitoidukord? Kas sööd alles õhtul hilja või laed ennast head ja paremat juba hommikul täis? Kas oled söömise ajal täielikult kohal, tundes toidu maitseid, pannes tähele nende värve, kuju ja tekstuuri? Kas mälud toidu korralikult peeneks? Või kiirustad möödaminnes ja sõbrannaga lobisedes lõunapausi ajal toidu kribinal sisse? Pane tähele oma harjumusi. Ja ka tagajärgi, mida need harjumused sulle toovad.
Suund üles!
Loodan, et said siit algavaks teekonnaks mõtteainet ning infokilde, mida soovin sinu teekonnale kaasa anda. Minu ülesanne on jagada sulle ettepanekuid ja tegevusi, mis sulle tuge, selgust ning taipamisi tooks. Ikka selleks, et saaksid elada ja panna mängu maksimumi endast, tunda rõõmu oma päevadest. Kõigest, nii heast kui halvast. Rakenda mõttetööd iseendaga, kasuta joogapraktikaid, järgi toitumissoovitusi. Nii lihtne see ongi!

Pildiotsingu terje mander restart tulemus
Kuidas tuua oma ellu muutusi? See raamat on heaks sõbraks ja praktiliseks abimeheks muutuste elluviimisel. Siit leiad julgustust uuteks sammudeks ja nõu, kuidas muutusterajal kindlamalt teel püsida. 7 päeva sisaldab kiire eluviisiga inimestele hõlpsalt rakendatavaid keskendumise, tasakaalustamise ja stressi leevendamise tehnikaid, mis parandavad meeleselgust ja toovad kaasa targemaid valikuid ning nutikamaid taipamisi.
 
Joogaharjutustega mõjutad kõiki olemise tasandeid ja parandad vitaalsust. Toidutarkuste ja retseptidega lood jätkusuutliku püsiva pinnase igapäevaseks loomulikuks heaoluks.
 
Terje Mander on kümneaastase kogemusega psühholoog, toitumisspetsialist ja joogaõpetaja, kes jagab häid tulemusi toovaid juhiseid, teadmisi ning praktilisi tehnikaid igapäevase elujärje parandamiseks ja püsivate soovitud tulemuste saavutamiseks.
Artikli avaldaja:
11. märts 2017 08:31
alkeemia.ee

Iga teekond algab esimesest sammust…

 

“Unistustetapja „aeglaselt rikkaks“ paljastamine teismelisena ei andnud ma endale kunagi võimalust olla jõukas noor. „Jõukus + noorus“ oli võrrand, millel ei olnud lahendit lihtsalt sellepärast, et ma ei olnud füüsiliselt andekas. Noorte tavapärased jõukuse teed on võistlevad ja nõuavad mingit talenti: hakka näitlejaks, muusikuks, meelelahutajaks või profisportlaseks – kõigil teedel oli ees SISSESÕIDUKEELU märk, mis naeris: „Ära mitte unistagi, MJ!“ Seega, ma alistusin varajases nooruses. Ma loobusin oma unistustest. „Aeglaselt rikkaks“ tegi mulle vägagi selgeks: mine kooli, otsi töökoht, lepi vähemaga, ohverda, ole õnnetu ja lõpeta unistamine finantsvabadusest, kodust mägedes ja sportautodest. Aga ma unistasin edasi. See on see, mida teismelised poisid teevad. Minu jaoks olid kõige olulisemad autod – täpsemalt Lamborghini Countach. 90 sekundit, mis muutsid mu elu. Ma kasvasin üles Chicagos, mul oli vähe sõpru ja ma olin pontsakas laps. Mind ei huvitanud teismelised tüdrukud ega sport, vaid kott-toolis lösutamine, sõõrikute näost sisseajamine ning „Tom ja Jerry“ kordussaated. Vanemlik järelevalve oli puudulik: ema oli isast lahutanud juba aastaid tagasi, mistõttu jäin ma koos vanemate lastega üksikema kasvatada. Emal ei olnud kõrgharidust ega karjääri, kui just Kentucky Fried Chickeni koka töö arvesse ei lähe. See jättis mind oma himudega üksi, mis tähendas tavaliselt magusa tarbimist ja kõige uuema osa vaatamist seriaalist „A-rühm“. Minu pingutusi lihtsustas ammu katki läinud luuavars: ma kasutasin seda telekapuldina, kuna päris pult oli katki ja ma olin liiga laisk, et liigutada. Kui siiski liikusin, tihti oli mu sihiks kohalik jäätisekohvik: magus nauding oli motivatsioon, mille peale ma sain kindel olla. See päev oli nagu iga teine: ma vajasin jäätist. Ma valisin mõttes oma järgmise patu maitset ja suundusin kohviku poole. Kui ma saabusin, oli seal see…..”

See on katkend  M J DeMarco raamatust ” The Millionaire Fastlane ” eesti keelde tõlgituna”Miljonäri kiirtee”.

Kas Sa oled näinud seda raamatut ja võib-olla isegi käes hoidnud, kuid siiski on see jäänud ostmata või läbi lugemata keelebarjääri tõttu? Nüüd on võimalus lugeda seda raamatut meie omas eesti keeles. Juba septembris ilmub “Miljonäri kiirtee ” eesti keeles.

Minule pakuvad alati huvi raamatud, kus inimesed jagavad oma kogemusi. Keegi ütles mulle, et ega  raamat nüüd küll rikkaks ei tee. Loomulikult mitte. Aga igas raamatus on alati midagi, mida saame oma elus ja tegevuses kasutada. See ei puuduta ainult eneseabi ja finantsmaailma puudutavaid raamatuid. Mina olen leidanud palju enese jaoks kasulikku ka ilukirjandusest. See, mis ei sobi ühele, võib sobida kellelegi teisele.

Kes on  M J DeMarco ?

MJ DeMarco on ennast üles töötanud multimiljonär, ettevõtja, investor ja kirjanik. MJ läks pensionile noorena oma kolmekümnendates eluaastates ja ta elab hetkel ilusas Phoenixis, Arizonas, kus ta kireks on kiired autod, fitness ja Kiirtee finantsvabadus.

 

Kohtumiseni kiirteel! „Miljonäri kiirtee esitas minu mõtlemisele ja arusaamadele mitmeid tugevaid väljakutseid. Lisaks muudatuste tegemisele enda elus otsustasin koheselt, et ma pean selle raamatu eestlasteni tooma meie emakeeles. Siin see on. Loodan, et Miljonäri kiirtee aitab Sul teha enda elus muudatusi ja paremaid otsuseid ettevõtluse ja investeerimisega seoses. Kohtumiseni kiirteel!” – Peeter Pärtel, Ettevõtja ja investor, Miljonäri kiirtee sisuline toimetaja ja eestikeelse tõlke kirjastaja

Jõudsin oma esimese töötava ettevõtte mudelini... „Peale “Miljonäri kiirtee” lugemist jõudsin oma esimese töötava ettevõtte mudelini. Loobumine isekast soovist teha vaid seda, mida ma armastan ja keskendumine väärtuse loomisele võimalikult paljudele inimestele, andis võimaluse tekkida kirel töötamaks oma unistuste täitumise nimel.” – Alvar Räägel, Internetikaubanduse ettevõtja

Raamatu eesti keelse trüki toob meieni  Peeter Pärtel, ettevõtja ja investor, “Miljonäri kiirtee “sisuline toimetaja ja eestikeelse tõlke kirjastaja.

Telli endale tasuta esimesed peatükid, et seejärel otsustada, kas sooviksid lugeda tervet raamatut. Mina olen oma tellimuse juba teinud, läbi lugenud esimesed peatükid  ja ootan huviga raamatu ilmumist.  Siit pääsed tellimislingile:

https://ze267.isrefer.com/go/miljonari-kiirtee/netivanaema/

 

Aitäh, et lugesid 🙂