11 viisi, kuidas vaimselt tundlikud inimesed elavad pisut omamoodi.

Fantasy, Fire, Figure, Atmosphere, Woman

On olemas inimesed, kes toetuvad loogikale ja teevad alati justkui väga mõistlikke otsuseid.

Paljudel neist on elu pikalt ette planeeritud ja nad järgivad oma plaane täpselt ja järjekindlalt. Mõne jaoks see paistab töötavat, kuid samas paljud on seejuures ometi õnnetud. On olemas ka inimesed, kelle elu näib olevat täis käänukuid ning pöördelisi otsuseid, võib-olla ka kõrvaltvaatajate jaoks ebaloogilisi ja ebapraktilisi valikuid, kuid ometi tundub, et nende jaoks see töötab ning pakub ka õnne ja rahulolu. Mis on need asjad, mida oma intuitsiooni ja sisetunnet järgivad inimesed teevad teisiti?

1. Partner. Vaimselt tundlikud inimesed ei vali partnerit kunagi välimuse, kehaehituse, rahakoti paksuse või muu egost ajendatu alusel. Nad ei suudaks olla koos inimesega, kellega neil pole vaimselt klappi. Kõige olulisem on nende jaoks see, et nende hing oleks rahul ja nende kallimal oleks hea süda.

2. Karjäär. Nad ei suuda teha tööd, mis neile ei sobi ka siis, kui palk oleks üle keskmise hea. Nad valivad töökoha selle järgi, mis oleks nende kutsumuse ja huvidega kooskõlas. Oluline on ka töökeskkond ja kaaslased, kellega päevast päeva koos peab olema.

3. Kirg. Tundlikel inimesel on alati midagi, mille suunas nad tunnevad jõuliselt tugevat tõmmet. Tihti on nad oma kirge järgides leidnud endale ka töökoha ja hobid. Nad suudavad tegeleda tõeliselt pühendunult ja endast kõike andes vaid siis, kui tegelevad sellega, mis on nende jaoks tõesti südame kutse.

4. Elukoht. Tundlikud inimesed vajad rahu ja harmooniat, mis aitaks püsida vaimselt ja füüsiliselt tasakaalus. Seepärast valivad nad alati endale elukohaks sellise paiga, mis toetab ja toidab nende hinge ja arengut. Nad eelistavad elada metsa või mere lähedused või vähemalt piirkonnas, kust on lihtsalt võimalik looduse rüppe pageda.

5. Sõbrad. Vaimselt enamarenenud ja tundlikinimene adub alateadlikult, kui keegi ei ole siiras või on halbade kavatsustega. Tundlikud inimesed võivad küll käia meeleldi läbi paljude sarnaste huvidega inimestega, kuid nende sõpradering on pigem väike. Nad lasevad endale tõeliselt lähedale vaid need inimesed, kellega tunnevad hingelist sidet.

6. Keha. Oma keha kuulamine ja selle soovide järgimine on tundliku inimese jaoks elementaarne. Ta ei suuda elada nii, et peab oma vajadused ja soovid maha suruma ning alluma mingile talle sobimatule režiimile. Nii hakkab ta üsna pea närbuma. Ta vajab toitu, mis annab talle kõik vajaliku ning ta lausa januneb looduses viibimise järgi, sest just seal ammutab ta endasse suurima energia ja jõu.

7. Eesmärgid. Intuitiivsed inimesed ei tunne vajadust ega soovi end pidevalt teistega võrrelda. Nende jaoks on arusaamatu, miks peaksid inimesed üksteisega võistlema selleks, et selgitada välja, kes on parem. Ainus, mida maksab tegelikult võrrelda, on see, kas sina ise oled täna parem kui olid eile.

8. Väärtused. Mis on see, mida vaimselt tundlikud inimesed hindavad üle kõige? See on tõde. Ainult enda ja teiste vastu aus olles saad sa tõeliselt läbida õppetunde, milleks oled siia maailma kehastunud. Valed ja oma tunnete salgamine ei aita kedagi sammukestki lähemale enda paremale tundmaõppimisele ega arengule.

9. Tegevused. Tundlikud inimesed oskavad oma keha ja hinge märke lugeda ning pakuvad endale võimalust tegeleda just sellega, mida nende olemus vajab. Nende soovid on reeglina tugevad ning inimene võib tunda, et ta lausa vajab joogatundi, meditatsiooni, muusikat, jalutuskäiku, und või suhtlemist mõne endale olulise inimega. Sellised inimesed eelistavad alati tegevusi, mis pakuvad neile rõõmu ja arengut, pealiskaudse lõbutsemise asemel.

10. Sünkroonsus. Kokkusattumusi pole olemas, see on universumi viis meile märku anda. Vaimselt tundlikud inimesed kogevad oma elus tihti nö kokkusattumusi. Nad on energias, kus olles osake maailmakõiksusest, leitakse märkidest juhatust ning osatakse näha ka ridade vahel olevat mõtet.

11. Unenäod. Vaimselt tundlikud inimesed teavad, et uni on midagi palju enamat kui lihtsalt öine puhkus. See on võimalus läbi teise reaalsuse töötada oma alateadvusega, märgates sümboleid, mis juhatavad lahendusteni. Praktiseerides teadlikku unenägemist on võimalik ennast paremini tundma õppida ning oma teadvuse piire avardada.

Allikas: Tekst : Katrin Oidra, alkeemia.ee

Usu armastuse jõusse. Sa saad sellega hakkma.

Key, Heart, Daisy, Love, Wood

Armastus ulatub sügavamale kui vägivald. Armastus elab selle planeedi iga inimese südames.

Ükskõik millises maakera punktis vägivallalaine puhkenud on, sügavamal selle all püüab armastus end kuuldavaks teha. Õpi igas vägivallateates seda karjet kuulma. Usu oma mõistuse väesse ning jäta tänutundega maha negatiivsed kogemused, et siirduda samasuguse tänutundega uute positiivsete kogemuste juurde.

Paljudele inimestele pole õpetatud, kuidas oma mõistust loova abivahendina kasutada. Nii elavadki nad tõekspidamistega, mille vaimus neid kasvatatud on. Inimeste tõekspidamised on tohutu jõuga. Inimesed võitlevad ja tapavad üksteist, et omi arusaamu kaitsta. Ja siiski jäävad arusaamad kõigest mõteteks ning mõtteid saab muuta.

Armasta ennast ja seetõttu loobu igasugusest enesele või teistele suunatud vägivallast, olgu tegemist julmade mõtete, karmi kriitika või hukkamõistuga.

Armasta ennast ja loobu kõigist karistavatest mõtetest.

Armasta ennast ja loobu ohvri või ohverdaja rollist.

Andesta endale ja teistele.

Armastus lahutab alati vägivalla.

Mida rohkem Sa ennast armastuse ja austusega hellitad, seda väärtuslikumana Sa end tunned. Kui tunned end väärikana, tunned end paremini. Tegelikult tunned end siis väga hästi. Sa hakkad oma ellu häid asju tooma. Hakkad nägema võimalusi, mida Sa enne ei näinud. Lased end elul juhtuda uutesse ja huvitavatesse suundadesse. Sa lased oma mõistusel minna kaugemale sellest, mida võimalikuks oled pidanud. Sa väärid kõikvõimalikke võimalusi ning elu muutub ühtäkki väga põnevaks.

Sa mõistad, et Sul on õigus just sellisele elule, nagu Sa soovid. Sa pead võib-olla selle või teise asja ümber vahetama, mõnest vanast harjumusest loobuma või mingist piirangust jagu saama, kuid Sa saad sellega hakkama.

JAH! Sa väärid seda! Sa väärid KÕIKE HEAD!

 

Allikas: L. L. Hay ” Elu tervendavad meditatsioonid”

Rahu algab Sinust enesest.

Kui Sa soovid rahumeelses maailmas elada, siis pead Sa hoolitsema, et oleksid ise rahuarmastav inimene.

Ükskõik, kuidas teised end ülal peavad, Sina säilitad oma südames rahu. Sa kuulutad ka keset kaost ja hullumeelsust oma rahu. Kõik rasked situatsioonid täida oma rahu ja armastusega. Saada kõigisse rahutuisse maailma piirkondadesse oma rahumõtted. Kui Sa tahad maailma paremaks muuta, pead Sa muutma oma seisukohta maailma suhtes.

Mõtle nii, et nüüdsest soovid Sa maailma näha väga positiivsest vaatenurgast. Sa tead, et rahu saab alguse Sinu enese mõtetest. Kui Su peas on pidevalt rahumeelsed mõtted, saad Sa ühenduse sarnaselt mõtlevate rahuarmastavate inimsetega.

Jälgi kogu päeva oma keha pingeastet. Ükskõik kus Sa ka poleks, alati leia aega vaikseks pausiks, hinga sügavalt sisse ning vabasta end tekkinud pingetest.

Täida oma päev armastusega, mis levib igasse suunda. Nii tead, et ükskõik kuhu Sa ka ei läheks, armastus on Sind ees ootamas.

 

Allikas: L.L. Hay “Elu tervendavad meditatsioonid”

Naudi uutmoodi mõtlemist.

Me pendeldame väga tihti vanade ja uute mõtlemisviiside vahel.

Ole sel ajal endaga väga kannatlik. Enesepiitsutamine juhib Sind harilikult ainult ummikteele. Selle asemel oleks vaja end turgutada. Iga asi, mida Sa ütled või mõtled, on kinnitamine.

Ole oma mõtete ja sõnade suhtes väga valvas – võid kergelt leida, et suur osa neist on väga negatiivsed. Paljudel inimestel on komme elule negatiivselt läheneda.

Näiteks selline tavaline situatsioon nagu vihmane päev paneb neid lausuma midagi sarnast: “Oh, missugune kole päev.” Ei ole kole päev. On lihtsalt märg päev. Et teha päev ilusaks, on vaja mõnikord vaid pisikest muudatust oma suhtumises.

Ole valmis loobuma vanast negatiivsest ellusuhtumisest ja hakka elule uuel positiivsel moel vaatama.

 

Allikas: L.L Hay “Elu tervendavad meditatsioonid”

Vastuseis muutustele.

Teadvustamine, see on esimene samm tervenemise ja muudatuste poole.

Mõningad veendumused on meie sees niivõrd sügaval, et alati ei avasta neid kohe. Me hakkame nende üle kaebama või neid märkama eeskätt teistes inimestes või seoses nendega. Sageli me tõmbame ligi sõbranna, õpetaja  või raamatu, tänu millele hakkame ärkama sügavast unest. Minu enda jaoks algas selline protsess ühe minu sõbranna märkusest. Talle teatati ühest kohtumisest, kuhu ta ei läinud, mina aga läksin, kuna miski minus sundis seda tegema. Ja see tähtsusetu kohtumine oli esimeseks sammuks teel tõe poole. Mõnikord tunduvad sellised sündmused meile vähetähtsatena. Me võime endale isegi pahaks panna seda mõtet, mis kutsub meid sooritama seda tähtsusetut tegu. Selline reaktsioon on suurepärane, kui mõistame, et see on esimene samm meie tervenemise teel. See protsess algab hetkel, mil otsustame ennast muuta.

Vastupanu teine vorm on kannatamatus. Kui me nõuame, et muutus toimuks otsekohe, siis jätame end ilma tähtsast õppetunnist, mis on vajalik probleemi lahendamiseks, mille oleme endale loonud.

Kui ma teen patsiendile ettepaneku püüda andestada inimesele, kes on seotud tema probleemiga, siis ma näen, kuidas ta surub oma hambad kokku ja ta käed tõmbuvad rusikasse. Vastupanu hakkab ennast ilmutama ja ma tean, et just selles punktis tuleb tal endaga tööd teha.

Me kõik peame läbi tegema elu tähtsad õppetunnid. Mõned asjad on meie elus rasked vaid seepärast, et need õppetunnid oleme ise endale valinud. Kui mingid teised asjad on meie jaoks kerged, siis pole need mitte õppetunnid vaid asjad, mida me juba teame.

Teadvus aitab õppetunde omandada.

Kui te arvate, et teil on raske muutuda, siis on teil tegu kõige raskema õppetunniga oma elus. Ent selle vastuseisu tõttu pole vaja loobuda muutumise ideest. te võite töötada kahel tasandil:

1. Teadlikult jaatada oma vastuseisu

2. Pidevalt muutuda

Jälgige ennast, pange tähele, kuidas te osutate vastupanu ja te vaatamata sellele muutute. Meie teod annavad sageli tunnistust sellest, et me osutame vastupanu. See võib näiteks väljenduda: jututeema vahetamises; soovis toast väljuda; hilinemises; haigestumises; kõrvale või aknast välja vaatamises; selles, et te keeldute millelegi tähelepanu pööramast jne.

Veendumused.

Me sirgume koos veendumustega, mis seejärel muutuvad vastupanuks. Mõned näited meie piiratud veendumustest: Mulle see ei sobi. Mees (naine) niimoodi ei tee. Minu perekonnas nii ei tehta. Armastus – see pole minu jaoks, sest see oleks rumal. Liiga kauge. Liiga kallis. See võtab liiga kaua aega. Mina seda ei usu. Mina pole selline. Jne…

Nemad.

Me rasikame oma jõu teiste peale ja seejärel kasutame seda ettekäändena, et seista vastu muutustele. Meil on peas järgmised mõtted : Pole sobiv hetk. “Nemad” ei lase mul muutuda. Mul pole õpetajat, raamatut…jms., mida vajaksin. Minu sõber arvab teisiti. See on nende süü. Kõigepealt peavad nemad muutuma. Nad ei saa aru. Jne.

Mõtted endast .

Liiga vana.Liiga noor. Liiga paks. Liiga kõhn. Liiga pikk. Liiga lühike. Liiga laisk. Liiga tugev. Liiga nõrk. Liiga rumal. liiga vaene. liiga tõsine. Võib-olla pole see kõik minu jaoks. Jne.

Hirm.

Kõige suurem vastuseis meis on tingitud hirmust – hirmust tundmatu ees. Pange tähele, mis on meie hirmud: Ma pole valmis. Mul ei tule midagi välja. Aga mida ütlevad naabrid? Aga kuidas vaatavad selle peale minu vanemad (mees, naine , lapsed….) ? Ma tean liiga vähe. Aga mis siis, kui ma endale haiget teen? Ma ei taha, et teised teaksid minu probleemidest. Ma ei taha sellest rääkida. Liiga raske. Mul ei jätku selleks raha. Ma kaotan oma sõbrad. Ma ei usu kedagi. Ma pole seda väärt. Jne.  Seda loetelu võib lõputult jätkata.

Üks minu patsient oli sattunud kolme auto avariisse, murdnud endal selgroo, kaela ja põlve. Teel minu juurde sõitis ta teelt välja, lisaks sattus ta liiklusummikusse ja seetõttu hilines vastuvõtule. Tohutu innuga hakkas ta mulle rääkima oma probleemidest, ent kui ma ütlesin: ” Peatuge hetkeks, ma tahaksin teile midagi ütelda”, kui läkski lahti. Ta hakkas hirmsatsi muretsema oma prillide pärast, istus ümber teisele toolile, siis tahtis minna tualettruumi. Kuni vastuvõtuaja lõpuni oli võimatu teda millelegi keskendada. Ja see kõik juhtus vastupanu tõttu temas. Ta ei olnud valmis vabanemiseks.

Jätke oma sõbrad rahule.

Omaenda probleemidele keskendumise asemel me liiga sageli otsustame, kes meie sõpradest peaks muutuma. Ka see on üks vastupanuvorme. Sellisetl puhkudel soovitan ma vaadata sügavalt iseendasse ja uurida, miks me tahame muuta oma sõprades just neid jooni. Tavaliselt püüame me kelleski teises muuta seda, mida meil tuleks muuta iseendas.

Harjumused peegeldavad meie vajadusi.

Kõigil meis on sügavalt kinnistunud tunne, et me peame toimima ja mõtlema just nii, nagu me toimime ja mõtleme. See vastab meie veendumustele või on nende väljenduseks. Kui poleks veendumust, poleks ka selle väljendust. Meis on miski, mis põhjustab ülekaaluslisust, tekitab halbu suhteid, ebaõnne, puudust, ärritusseisundit jms.

Kui mitu korda olete endale lubanud: “Enam ma mitte kunagi niimoodi ei tee! ” Vaatamata sellisele avaldusele sööte jälle torti, jälle panete suitsu ette, käitute jämedalt teile kallite inimestega jne. ehkki pole veel lõppenud see päevgi, kui andsite endale lubaduse seda enam mitte teha. ja ometigi me teeme seda. Seejärel aga ajame probleemi veelgi keerulisemaks, kui ütleme solvunult endale: “Sul pole vähematki tahtejõudu! sa oled lihtsalt nõrk! “ Ja see muudab veelgi raskemaks selle üle jõu käiva koorma, mida me JUBA kanname oma õlgadel.

selle asemel ütelge endale : ” Ma tahan vabaneda varjatud soovist olla kogu aeg vääritu” – “Ma väärin oma elus kõike kõige paremat ja ma luban endale seda armastusega vastu võtta!”

Muutke oma veendumusi – ja teie elu muutub! Iga oma mõtet saab muuta!

Kui teid kogu aeg valdavad soovimatud mõtted, siis tabage end neilt ja öelge: ” VÄLJA!” Selle asemel võtke vastu niisugune mõte, mis võib tuua teile edu.

Louise L. Hay “Tervenda end ise”

Erguta oma õnnetunnet.

Hoolimata kõigest, peaks õnn olema Sinu prioriteet number 1. Iga hetk võime kaotada midagi, mis meid õnnelikuks teeb ning siis tundub nagu oleksime kaotanud kõik. Enda voodist välja ajamine muutub üha raskemaks. Lõbutsemine hakkab tunduma väljakutsena. Tänulik olla on üha keerulisem. Negatiivse hoiaku ülevõtmine teeb kõikide asjade hindamise palju raskemaks. Tundub karm eksole?  7 efektiivset moodust, et ergutada oma õnnetunnet on aidanud paljusid  ja aitab kindlasti ka Sind.

  1. Ole produktiivne

Iga kord kui ma ei ole olnud nii produktiivne kui oleksin soovinud, rikub see peaaegu alati mu tuju. Olen kindel, et Sa tead seda tunnet. Kui oled jõudnud midagi vähe teha, tunned nagu ei oleks Sa midagi saavutanud. See tunne „mitte midagi saavutanud“ ei ole just parimate killast. Kui olen produktiivne, aktiivne, loov ja saan asjad reaalselt tehtud, tunnen ennast palju õnnelikuma, energilisema ja edukamana. Mida iganes Sa oled edasi lükanud, tee see täna ära! Sa veel tänad ennast selle eest.

  1. Jää enda sõnadele kindlaks

 

Kui jääd kindlaks enda sõnadele, siis usun, et oled hämmastunud selle tulemustes. Inimesed, kes jäävad enda öeldule kindlaks on alati õnnelikumad.  Seda saab vaid saavutada olles enda vastu aus. Ära tee nimekirja, kus on 10-20 erinevat asja, mida päevas teha ja oota, et kõik saaks tehtud. Nii lood endale vaid tee pettumiseks. Ole realistlik ja tee mida suudad ning seejärel jää endale kindlaks.

  1. Tee vähemalt 1 oluline asi päevas

Olulisi asju saab määratleda järgnevalt:

  • Isiklik areng,
  • Blogimine,
  • positiivsed muutused,
  • raamatu lugemine,
  • videote loomine,
  • kellegi aitamine,
  • asjad, mis aitavad kaasa Sinu edule.

Elukutse ei ole siinkohal oluline. Tõeliselt oluline on vaid see, mida SINA tunned, et peaksid päeva jooksul tegema. Võta fookusesse vähemalt üks asi ja keskendu, et teed seda iga päev. Olulised asjad loevad. Oleme õnnelikud tehes asju, mis meile tõeliselt midagi tähendavad.

  1. Võta elu kui mängu

Tean, et vahel on raske elu keerdkäikudega hakkama saada, eriti kui see muutub tõsiseks ja stressirohkeks. Võttes elu liiga tõsiselt teeb see kasu asemel pigem kahju. Seda sellepärast, et:

  • Oled vastuvõtlikum stressile.
  • Sul on suurem kalduvus negatiivsusele.
  • Leiad, et üha raskem on nautida aega iseendaga.
  • Leiad, et üha raskem on leida rahulolu.

Seepärast peaksidki võtma elu kui mängu. Peaksid olema võimeline naerma enda üle, naeratama iseendale, end naerma ajama ja olema lapselikult tobe. Vaata elu läbi lapse silmade. Naudi elu sellisena nagu see on, vaata asjade helgemat poolt ja võta kõike kui mängu. Mängud on lõbutsemiseks ja elu samuti!

  1. Ole enda vastu hea

Maailmas on palju kohutavaid inimesi, kes üritavad Sind tõmmata endaga samale tasemele. On olemas inimesi, kes verbaalselt püüavad Sind rünnata ja Sinu karakterit seeläbi tuhmistada. Mitte kunagi ära lase kellegi negatiivsel arvamusel määratleda kes Sa tegelikult oled. Pead olema enda vastu hea, sest oled ainus, kes kuuleb oma mõtteid.  Oled ainus, kes nendega elama peab. Seega armasta ennast täpselt sellisena nagu oled. Naudi iseenda seltskonda, ole rahul oma väljanägemisega ja võta omaks enda erilised iseloomuomadused. Sa väärid seda!

  1. Tee midagi, mis sind naeratama paneb

Woman, Pretty, Young, Fashion, Beautiful

Kui armastad midagi teha, siis lihtsalt tee seda. Kui armastad teha muusikat, kirjutada sõnu ja laulda, siis tee seda! Kui Sul on olemas kirg millegi vastu, peaksid tegema seda iga jumala päev. Kui armastad teisi naerma ajada, siis tee seda nii tihti kui saad. Igapäev peaksid tegema seda, mis Sind naeratama paneb. Eesmärk on olla õnnelik, seega lihtsalt tee seda ja tee seda hästi!

  1. Vabane rutiinist

Rutiini sattudes võib see igavusest tappa. Eriti siis, kui oleme järginud üht rutiini liiga kaua. Võib-olla vajad Sa oma ellu midagi uut, midagi värskendavat, midagi erinevat? Selle asemel, et minna hommikul jälle sama teed pidi tööle, peaksid oma teekonda pisut muutma.  Selle asemel, et töötada kodus 24/7, peaksid proovima töötamist pisut eemal. Ainult Sina tead milline on Su rutiin seega, kui on aeg seda muuta, astu vajalikud sammud kohe. Kirjelda enda tüüpilist rutiini ja seejärel selgita välja, mis vajab muutust, mis eemaldamist ja mis  kohendamist. Värsked muutused ja uus suund teevad Sind palju õnnelikumaks. Oleme inimesed ja muutus on meie elus hea ning vajalik!

Allikas: Pick the brain, ärikatel.ee

Iseenda elu looja.

Woman, Hat, Fashion, Portrait, Girl

Kolm sammu, kuidas saada tõeliseks minaks ja hakata elama iseenda elu.

Selleks, et elada autentset elu, ei piisa ainult sellest, et me proovime olla ise. Selleks, et elada tõeliselt iseenda elu, pead sa ka ennast väga hästi tundma. Selleks, et olla autentne, peame me olema võimelised silmitsi seisma oma tõelise minaga ja teadma tõde iseendast, ükskõik kui ebamugav see meile ka oleks.

Ausus
Autentsed inimesed on endaga ausad. Nad esitavad endale väljakutseid ja panevad enda oskused küsimärgi alla, otsivad teid, kuidas nad saaksid end mitte petta ja püüavad asju vaadata erineva nurga alt. Nad teavad, mida nad mõtlevad, aga nad soovivad muuta oma vaateid uuele informatsioonile, mis nende teele satub. Autentsed inimesed tunnevad iseennast. Nad on võimelised kuulama oma sisehäält oma kõhutunnet ja mõistma oma tunnete keerukust ning kuulama oma sisehäält.

Iseenda elu loojad
Autentsed inimesed ei lase teistel end oma tões pimestada või laskma end heidutada, võttes positisiooni, millega nad ei saa olla nõus. Autentsed inimesed austavad teiste õigust olla iseenda elu loojad, kuna seda nad ootavad enda suunas ka teistelt. Kui aga seista silmitsi manipulatsiooniga, seisavad autentsed inimesed vastu välisele survele minna kaasa sellega, mida teised arvavad. Nad ei kohane ideedega, arvamustega või vaadetega seetõttu, et teised seda soovivad, või seetõttu, et suurem üldsus niimoodi arvab. Nad kaaluvad üles tõendeid ja argumente poolt ja vastu, jõuavad iseenda järeldusteni ning seisavad selle eest, mida nad ise mõtlevad, mitte ei lähe teistega kompromissile.

Ei sobitu massiga
Autentseks olemine nõuab meilt olema võimeline saama üle soovist sobituda kuhugi või olla osa massist. Autentne inimene ei ole hirmuvaba, kuid soovib oma hirme tunda kui autenset.

Autentseks olemise 3 sammu:

1. Tunne iseennast
2. Oma ennast
3. Ole ise

Tänases päevas on autentne inimene iseenda otsuste peremees ja vastutab oma tegude eest, olles täielikult teadlik oma tegude tagajärgedest. Nad teavad, et mitte keegi ei ole nende ülemus, kuna nad on iseenda bossid. Võttes vastutuse iseenda ja oma valikute eest, tunnustavad nad teiste tagasisidet, olles huvitunud kuulamast teiste vaateid, ja on täielikult alati valmis õppima iseenda kohta rohkem, ükskõik kui valus see peegeldus ka ei oleks.

Allikas: Psychologytoday.com, Alkeemia.ee

Inimesed, kes nutavad filmi vaatamise ajal, on ühed tugevamad inimesed üldse.

 Crying Emotion Female Retro People Tears WKuigi paljud muigavad, kui näevad kinos filmi ajal nutvaid inimesi, siis nad tegelikult ei tea, et nutjad on ühed tugevamad inimesed üldse ja naerjad siinkohal ühed nõrgemad.

Inimene, kes nutab filmi vaatamise, muusika kuulamise, raamatu lugemise vms. ajal, tal on väga tugev empaatiavõime, mis on ühtlasi üks võtmejoontest lüüa elus läbi tunduvalt edukamalt.Empaatiavõimega inimesed on väga erilised, sest paljudel see võime on väga nõrk või puudub üldse.

Tulles teise äärmusesse, siis näiteks sotsiopaatidel ja nartsissistlikel inimestel puudub täielikult empaatiavõime. Nad ei oska panna end teise inimeste olukorda, ei oska tunda neile kaasa ja ühtlasi see tähendab ka seda, et nad ei suuda õppida teiste inimeste vigadest.

Ka nõrgema empaatiavõimega inimestel on sarnased jooned. Nad teevad elus rohkem vigu ja peavad kõik kogema enda peal, mis tähendab, et elus edukaks saamiseks on tunduvalt väiksemad võimalused. Võib ekslikult arvata, et kui empaatiavõime puudub, siis on tegu väga hea müügimehega, kes suudab ilma südametunnistuseta müüa oma teenust, kaupa vms. teiste inimeste õnne arvelt ja koorida neilt kümmet nahka  – kasvõi näitena pakkuda kiirlaene või müüa maha liisinguga auto perele, kes seda tegelikult ei vaja ja kellele käib ost ülejõu, aga tegelikult see nii ei ole.

Eelmiste näidete põhjal empaatiavõimeta inimene ei oska arvestada teise inimese mõtetega. Ta võib küll mingi osa tehingutest sooritada, aga tegelikkuses inimene, kes oskab panna end teise inimese olukorda, suudab leida ostjale parema ja mõistlikuma lahenduse, mistõttu toimub edukaid müügitehinguid ka tunduvalt rohkem.

Teise probleemina on vead. Nõrga või puuduva empaatiavõimega inimesed ei suuda õppida teiste vigadest ja seetõttu teevad pidevalt neid ise. Lisaks säärased inimesed tekitavad rohkem konflikte ja tülisid ning seetõttu mistahes partnerlussuhtes (töösuhe, müügisuhe jne) leitakse üksmeelt harvem ja edukaid tehinguid toimub vähem.

Vastupidiselt tugeva empaatiavõimega inimesed suudavad mõista teisi ja nende olukordi tunduvalt paremini ning seetõttu oskavad õppida ka nende vigadest. Samuti mistahes ärilise tehingu puhul suudavad leida kompromisse ja parima lahenduse, sest nad teavad, mida vastaspool ootab (olgu selleks ülemus, töötaja, klient vms) ja edukate tegemiste osakaal tõuseb. Olgu siis selleks hea töökoht, ametikõrgendus, edukas müük vms.

See ei ole veel kõik. Inimene, kellel on empaatiavõime, ta on tugev, aga tulles tagasi algse teema juurde – inimene, kes julgeb näidata välja nõrku emotsioone (nutmine), on väga tugev inimene. Lisades juurde sinna empaatiavõime, siis see teeb neist ühed tugevamad üldse. Teisalt inimesed, kes kinos nutjate üle naeravad, on paraku nõrgad, sest nad näitavad välja ühte nõrgemat emotsiooni, milleks on naermine ja samas puudub neil empaatiavõime, sest nad ei oska end panna nutva inimese olukorda.

Allikas: ajaviide.ee

Elu mõtte otsijatele.

Summer Still-Life, Daisies, Yellow

Elu mõtte otsijatele: tõmba müra vähemaks, ära mõtle üle ja ole teiste vastu hea!

Elu mõte on suuresti lääneliku mõtteviisi toode, mis paneb inimest midagi taga ajama. Sama lugu on ka õnne, valgustatuse ja armastusega: kontseptid, mille inimene raske (mõtte)töö tulemusena siis tee lõpus leiab. Tegu on püramiidskeemiga, nii otseselt kui ka kujundlikult. Kusagil seal “ülal” on see ladvaõun, mille nimel puu otsas ohte trotsides turnida ja rabeleda.

Elu mõtte leidmine eeldab, et elu on algusest peale mõtteta, juhuslik. Elu mõtte otsimises on minu jaoks midagi petlikku. Kapsauss ei mõtle kindlasti, mis on elu mõte. Kapsauss muutub lihtsalt liblikaks ja teeb oma liblikaasju. Elu mõtte otsimine on minu jaoks ülemõtlemise tulemus – inimene on mattunud vaimse müra sisse. Ta ei kuule enam oma sisemist häält, või veel täpsemini: oma sisemist vaikust. Meie ühiskond pole inimsõbralik. Meie oleme selle lapsed, mõtteta.

Kui see kõlab pessimistlikult, siis ära muretse. Ühiskond on pidevas ümberkorralduses ja miski ei jää samaks. Nii muutume ka meie ja muutub meie suhtumine õnne, elu mõttesse ja armastusse. Ega neid ei saagi leida ja neist ei tasu mõtelda. Neid sõnu on väga palju kasutatud sulle toodete müümiseks. Armastust ei tohi taga ajada, muidu ehmatab ära. Tuleb olla rahulik ja ta tuleb su juurde ise. Sama on ilmselt ka selle “elu mõttega”. Tee ikka inimese asju. Mõtle vähem asjadest, mille üle sul niikuinii kontrolli pole. Mõtle vihmavarjust, kui lubatakse, et hakkab vihma pladistama.

Kui su elus pole mõtet, siis mõtlegi vähem. Su sees on tühjus ja vaikus ja see tundub sulle ähvardav, kuna oled üles kasvanud lärmakas, infoküllases ühiskonnas. Inimene ongi vaikne ja asjalikke mõtteid mõtlev imetaja. Mõtlemine ei peaks olema raske, rügav töö, vaid põnev ja üllatav mäng.

Mõtle vähem mõtlemisest. Ole see kapsauss, kes muutub ise enamaks, kui ta alguses oli. Otsi vaikseid kohti nagu korilane ürgmetsas pähkleid ja vutimune. Ole abivalmis ilma vastuteenet ootamata. Tee, sest sulle meeldib lihtsalt teha. Tegemisrõõm viib ikka olemisrõõmuni. Ega keegi käse langevarjuhüppeid tegema minna: elu võib kogeda ka vaikuses lepatriinut vahtides.

Ära aja taga nähtamatuid sõnakõlkse. Rahu on aina kallim valuuta, sest meie maailm tiksub rahutuse mootoril. Keegi peale inimese ei tunne end mõttetult. Kõik teevad mõnuga oma asju ja siis lähevad teise ilma. See kapsaussi seisund on sundimatu ja lõpmatult kallis. Ole inimene nii, nagu kapsauss sööb kapsast: mõtle vähem ja ole teistele abiks. Lihtsalt ole. Sinu elu arvustajad pole enda eluga rahul. Ole ise endaga rahul. Ära otsi midagi, õpi elektroonikavidinatest eemal olema, otsi vaikust. Siis lõpeb see “otsimine” ka ära.

Kas sinu jaoks on vastuvõetamatu tõdemus, et see, mida otsisid, oli kogu aeg sinu sees olemas? Paljusid teeb see pahaseks, kuna selle järgi oli kogu nende kannatamine ja rabelemine asjatu vaev. Ja kui kõik on sinus kogu aeg olemas olnud, on selle avastamine puhtalt sinu vastutusel. Sa ei saa enam iialgi kedagi teist süüdistada. See oli kogu aeg sinus. Müra all, prügimõtete varjus. Mõtlesid üle, otsisid üle. Elu mõtet pole olemas, sest see on vigase mõtlemise tulemus. See tundub nii reaalne, aga seda pole siiski olemas. Tegu on vigase mõtlemisega, mis algas sinus sel hetkel, kui keegi esimest korda sind ennast mõttetuna tundma pani.

Seetõttu on hea teisi aidata. Kui inimesel on hea olla, siis ta ei otsi mingeid mõtteid. Loe huvitavaid raamatuid ja suhtle teistsuguste inimestega. Pane aga tähele, et “elu mõtte otsijad” on enesekesksed ja kapseldunud. Nad pole kunagi hetkes kohal, nad on kuskil mujal. Elu mõte on miraaž sinu ego horisondil. Jah, aita teisi. Mina aitan sind näiteks praegu. Ma tunnen, et mu sõnadest on sulle natukene abi. Laias laastus pole elu lõpus mingit kohtumõistjat ega kosmilist klassijuhatajat, kes sinu teadmisi ja käitumist hindab. Igasugused tülid ja konfliktid tulevad omaenda rumalusest.

Ole rohkem nagu see kapsauss! Leia tegevusi, mis su jaoks on huvitavad ja ära otsi kellegi tunnustust. Tee, kuna sulle meeldib teha. Ei mingeid põhjendusi ega analüüse. “Mulle meeldib” ja kõik. Ja kui sa teed piisavalt kaua seda, mis sulle meeldib, hakkab sinuga midagi juhtuma. Ühel päeval hakkab sul imelik, sa pole justkui enam sina ise. Natuke aega on täielik hämming ja kerge paanika, aga siis näed, et sulle kasvasid tiivad. Hohoo! Selleks ei pidanudki tegema muud, kui vähem mõtlema ja rohkem mõnusaid asju tegema.

Tõmba müra vähemaks, ära mõtle üle ja ole teiste vastu hea. Ega siin suurt rohkemat vaja polegi! Okei, lendan nüüd järgmise kapsa peale.

Autor: Mikk Pärnits

Allikas: Alkeemia.ee

 Saame kõik, millest oleme valmis loobuma.

Valentine'S Day, Heart, Flowers

“Ilma armastuseta ei kujune isiksusi; ebakindlusest vabanevad vaid need, kes kindlustunnet ei otsi; mida vähem teed, seda enam saadad korda – kui me mõistame elu peamisi paradokse ja rakendame neis peituvat tarkust, oleme suutelised arenema, muutuma ja oma elu eesmärke täitma, sest paradoksides peitub kogu elutarkus ja positiivseid muudatusi käivitav jõud,” nendib Tommy Hellsten oma raamatus “Saad kõik, millest loobud”.

Kes soovib saada võimu, peab loobuma võimu taotlemisest ja võtma enesele vastutuse.

Vastutuse võtmine tähendab astumist kellegi teenistusse, olgu siis lapsevanemana või poliitikuna. Võim tuleb selle juurde, kes loobub tema jahtimisest ning hakkab tegema seda, mida peab sisimas õigeks. Maailmas on palju ebaõiglust, mille kaotamiseks kulub suurel hulgal tööd. Kes selle tööga tõsiselt tegelema hakkab, muutub peagi ühiskonnale nii tähtsaks, et omandab mõjuvõimu.

Mõjuvõimus peitub tõeline jõud. Kui inimene on omandanud mõjuvõimu tänu ühiskonna teenimisele, on ta suhtumine võimsusesse teistsugune, kui inimesel, kes on ihaldanud võimu võimu enese pärast. Ta ei vaja seda mitte enda positsiooni kindlustamiseks, vaid see on talle vahend, mis aitab tal teisi teenida. Ta võib oma positsioonist ka igal hetkel loobuda, sest ta ei klammerdu selle külge. Tegelikult ta tahakski võimust vabaneda niipea, kui ülesanded lubavad. Seepärast on tõeline poliitik inimene, kes ajutiselt hoolitseb kõigi ühise asja eest, mitte aga riigiteener, kelle peaeesmärgiks on enda poliitiline karjäär.

Süütundest on võimalik vabaneda vaid süüd tunnistades. 

Nii saab inimene eneseaustuse tagasi. See aga, kes üritab oma süüd maha salata, tegeleb luukerede kappi peitmisega. Sisimas on ta nende olemasolust alati teadlik. Iga hetk võivad nad kolisema hakata või isegi kapist välja kukkuda. Seetõttu tuleb nende järele pidevalt valvata. Nende olemasolu kõigutab inimese identiteeditunnet. Pole võimalik ennast austada, teades, et su kapid on täis saladusi, mida tuleb pidevalt varjata. Alles siis, kui kapid on lõpuks tühjendatud, kõik on üle vaadatud ja tolmgi pealt pühitud, pole enam vaja karta luukerede kolinat. Kõik, mis hirmutab, on ära nähtud ja sa julged taas endale silma vaadata. Kui julged endale silma vaadata, julged ka teistele otsa vaadata. Seda nimetataksegi eneseaustuseks. Süütundest saab seega lahti oma süütunnet vabaks andes.

Rikkaks saab siis, kui leiad üles oma sisemised rikkused. 

Tõeline edu on alati sisemine edu. Sisemine edu tähendab, et inimene elab oma elu, omal moel. See tähendab, et väline on harmoonias sisemisega. Kui inimene on endaga heas läbisaamises, teab ta, kes ta on. Ta tunneb enda vajadusi, võimeid ja unistusi. Ta elab neid kuulates. Kui ta neid tõsiselt kuulab, teeb ta valikuid, mis viivad sellise elu poole, kus tema võimed on tõesti rakendatud. Tema põhivajadused on rahuldatud ning ta leiab sellise eluviisi, kus ta teeb seda, mida ta sisimas tegelikult teha tahab. Ta elu on paigas, nii teenib ta ka teisi inimesi ja ühiskonda parimal võimalikul moel. Loobudes välise rikkuse taotlemisest, leiab ta sisemise rikkuse.

Loomulikult pole midagi, mis takistaks sellisel inimesel ka väliselt rikastumast. Siiski, ta ei klammerdu välise rikkuse külge, vaid ta leiab, et võib seda kasutada, kuid mitte omada. Sel moel on ta sisemiselt alati valmis loobuma. Kui ta seda poleks, takerduks ta oma rikkusesse. Sisemiselt rikas inimene tunneb maiste hüvede eest sügavat tänutunnet. Tema tänutunne on alandlik tänu, ta teab, et ta ei vääri seda, mis tal on. Nõnda ei nõua ta endale rikkust, vaid imestab, et tal see on. Raha on talle vahend, mitte eesmärk.

Kas võiks siis arvata, et püüdes saavutada sügavama sisuga elu, võib ta enesele luua materiaalseid hüvesid? Kas sisemine täisväärtuslikkus tähendab alati materiaalset heaolu? Kas otsides „taevast kuningriiki” võib saavutada ka „kõik muu”? Muidugi mitte, sest see just tähendakski „kõige muu” otsimist. „Kõik muu” oli teatavasti midagi, „mis teile antakse”. Järelikult on see kingitus, kuid kingituse olemus on selline, et selle saamine ei tähenda mingit omapoolset pingutust või ärateenimist.

Meelelahutust saab siis, kui puhatakse tööst. 

Tõeline meelelahutus eeldab kõigepealt pingutust, isegi valu. Kui teed kõvasti tööd, suudad ka hinnata puhkust ja lõdvestust. Seega vajab meelelahutus taustaks valu ja pingutust, et selgemini esile tulla. Kes ei tööta ega pinguta, ei naudi ka puhkust. Seepärast tuleb tal oma meelt eriliste võtetega lahutada, sest mitte miski ei paku pinget. Mida vähem valu ja pingutust, seda suuremad nõuded esitatakse meelelahutusele. Mida enam valu ja pingutust, seda vähemast piisab meelelahutuseks. Mõnikord naudib inimene lihtsalt puhkehetke, kohalolekut ja vaikust.

Olen mõnel määral harrastanud mäesuusatamist. Palju kordi olen mõelnud, miks peab küll nõlvadel pidevalt mürtsuma muusika kõikjale paigutatud valjuhäälditest. Kas inimesele ei piisa, et ta end lõbustab vaid ühel moel, mäesuusatamisega? Kas teda peab keset meelelahutust veel enam lõbustama, et tal igav ei hakkaks? Kinoski tuleb nii kõrvad kui nina popcorni täis toppida, et vaid tühi tunne ei oleks. Raadios loetakse uudiseid ette muusika saatel, et kuulaja igavust ei tunneks.

Elus endas on piisavalt draamat. Seda tajub vaid see, kes julgeb elada. Kui elada täiel rinnal, kaob vajadus meelelahutuse järele ning sageli piisab selleks lihtsalt rahust ja tegevusetusest.

Täiuslik vabadus saabub siis, kui leitakse täiuslik sõltuvus. 

Me kõik sõltume üksteisest. See on tõsiasi, mille eest pole võimalik põgeneda. Alkohoolik, töönarkomaan või võimumängur üritavad sellist põgenemist, püüdes kõiges vaid iseendale toetuda. Kuid nad leiavad end peagi armastusepuuduse vanglast, mis lõpuks nad hävitab. Kui vabanetakse illusioonist, nagu piisaks inimesele vaid temast endast, vabanetakse armastama. Armastus on sügav tunnistus sõltumisest. See tähendab mõistmist, et elus lihtsalt ei saada üksi hakkama. Ei ole võimalik leida oma tõelist identiteeti, kui kõigepealt ei kaotata ära mittesõltumist ja ainult enesele lootmist. Niimoodi viib enese kaotamine enese leidmiseni.

Eneseleidmine on oma armastusidentiteedi leidmine. Armastusidentiteet sünnib armastavas sõltuvuses teistest inimestest. See on tõeline vabadus, sest tõeline vabadus tähendab sisemist vabadust. Sisemine vabadus on olla see, kes sa sisimas tegelikult oled. Tõelise identiteedi saavutamine teeb võimalikuks tõelise vabanemise ehk niisuguse elamisviisi, mida juhivad sügaval sisimas asuvad tõde ja armastus.

Armastav sõltumine on absoluutne väärtus, mida ei tohi teha suhteliseks. Tema lõhkumine viib orjusse, kus piitsa viibutavad inimese enda himud ja ihad. Kui sellest sõltuvusest lahkuda, ei leia inimese sügavamad sisemised vajadused kunagi rahuldamist. Vajadused muutuvad ihadeks, need omakorda himudeks, millest sünnib orjus ja lõpuks häving. Inimese sügav sõltuvus teistest teeb ta haavatavaks. Haavatavus ongi tee, mis viib sügavama identiteedi leidmiseni. Iseendaks saame teiste kaudu. Haavatavuse kaudu leiame seega oma tõelise olemuse, armastusidentiteedi.

See viib meid edasi usu ja usklikkuse vahekorra juurde. Tõelise usu juurde kuulub haavatavus. Usk on inimese karje sügavikust. Usk otsib ühtsust, sirutab käe pimedusse, aimates või lootes, et seal on veel midagi peale pimeduse. Usk on inimese haavatavuse tunnistamine ja sellest sündiv appikarje. Usk on alati sõltumise tunnistamine, sügav arusaamine omaenda võimetusest. Uskudes tuleks alati säilitada ebakindlus, appihüüe kellegi poole, kes asub meie käeulatusest eemal. Usk on elav siis, kui ta sünnib inimese abitusest.

Usu appihüüd kaigub millegi poole, millest midagi teada ei ole. Jumal ei ole inimese võimuses, isegi mitte usu kaudu. Jumal peabki olema suverään, käsitamatu, müstiline. Alles siis saab tema poole pöörduda, vaid siis on teda võimalik kuulda. Inimene võib olla Jumalaga ühenduses vaid seevõrra, kui palju ta on nõustunud oma võimetust tunnistama. Võimetustundest sünnib appikarje, mis jõuab selleni, kelle juurde pole võimalik jõuda. See ongi see usupimedus, mis viib kirkasse valgusesse. See ongi see vaikus, mis on täidetud kurdistava kõminaga.

Saame kõik, millest oleme valmis loobuma.

Allikas: Tommy Hellsteni raamatust “Saad kõik, millest loobud. Elu paradoksid”