Rahu algab Sinust enesest.

Kui Sa soovid rahumeelses maailmas elada, siis pead Sa hoolitsema, et oleksid ise rahuarmastav inimene.

Ükskõik, kuidas teised end ülal peavad, Sina säilitad oma südames rahu. Sa kuulutad ka keset kaost ja hullumeelsust oma rahu. Kõik rasked situatsioonid täida oma rahu ja armastusega. Saada kõigisse rahutuisse maailma piirkondadesse oma rahumõtted. Kui Sa tahad maailma paremaks muuta, pead Sa muutma oma seisukohta maailma suhtes.

Mõtle nii, et nüüdsest soovid Sa maailma näha väga positiivsest vaatenurgast. Sa tead, et rahu saab alguse Sinu enese mõtetest. Kui Su peas on pidevalt rahumeelsed mõtted, saad Sa ühenduse sarnaselt mõtlevate rahuarmastavate inimsetega.

Jälgi kogu päeva oma keha pingeastet. Ükskõik kus Sa ka poleks, alati leia aega vaikseks pausiks, hinga sügavalt sisse ning vabasta end tekkinud pingetest.

Täida oma päev armastusega, mis levib igasse suunda. Nii tead, et ükskõik kuhu Sa ka ei läheks, armastus on Sind ees ootamas.

 

Allikas: L.L. Hay “Elu tervendavad meditatsioonid”

Naudi uutmoodi mõtlemist.

Me pendeldame väga tihti vanade ja uute mõtlemisviiside vahel.

Ole sel ajal endaga väga kannatlik. Enesepiitsutamine juhib Sind harilikult ainult ummikteele. Selle asemel oleks vaja end turgutada. Iga asi, mida Sa ütled või mõtled, on kinnitamine.

Ole oma mõtete ja sõnade suhtes väga valvas – võid kergelt leida, et suur osa neist on väga negatiivsed. Paljudel inimestel on komme elule negatiivselt läheneda.

Näiteks selline tavaline situatsioon nagu vihmane päev paneb neid lausuma midagi sarnast: “Oh, missugune kole päev.” Ei ole kole päev. On lihtsalt märg päev. Et teha päev ilusaks, on vaja mõnikord vaid pisikest muudatust oma suhtumises.

Ole valmis loobuma vanast negatiivsest ellusuhtumisest ja hakka elule uuel positiivsel moel vaatama.

 

Allikas: L.L Hay “Elu tervendavad meditatsioonid”

Vastuseis muutustele.

Teadvustamine, see on esimene samm tervenemise ja muudatuste poole.

Mõningad veendumused on meie sees niivõrd sügaval, et alati ei avasta neid kohe. Me hakkame nende üle kaebama või neid märkama eeskätt teistes inimestes või seoses nendega. Sageli me tõmbame ligi sõbranna, õpetaja  või raamatu, tänu millele hakkame ärkama sügavast unest. Minu enda jaoks algas selline protsess ühe minu sõbranna märkusest. Talle teatati ühest kohtumisest, kuhu ta ei läinud, mina aga läksin, kuna miski minus sundis seda tegema. Ja see tähtsusetu kohtumine oli esimeseks sammuks teel tõe poole. Mõnikord tunduvad sellised sündmused meile vähetähtsatena. Me võime endale isegi pahaks panna seda mõtet, mis kutsub meid sooritama seda tähtsusetut tegu. Selline reaktsioon on suurepärane, kui mõistame, et see on esimene samm meie tervenemise teel. See protsess algab hetkel, mil otsustame ennast muuta.

Vastupanu teine vorm on kannatamatus. Kui me nõuame, et muutus toimuks otsekohe, siis jätame end ilma tähtsast õppetunnist, mis on vajalik probleemi lahendamiseks, mille oleme endale loonud.

Kui ma teen patsiendile ettepaneku püüda andestada inimesele, kes on seotud tema probleemiga, siis ma näen, kuidas ta surub oma hambad kokku ja ta käed tõmbuvad rusikasse. Vastupanu hakkab ennast ilmutama ja ma tean, et just selles punktis tuleb tal endaga tööd teha.

Me kõik peame läbi tegema elu tähtsad õppetunnid. Mõned asjad on meie elus rasked vaid seepärast, et need õppetunnid oleme ise endale valinud. Kui mingid teised asjad on meie jaoks kerged, siis pole need mitte õppetunnid vaid asjad, mida me juba teame.

Teadvus aitab õppetunde omandada.

Kui te arvate, et teil on raske muutuda, siis on teil tegu kõige raskema õppetunniga oma elus. Ent selle vastuseisu tõttu pole vaja loobuda muutumise ideest. te võite töötada kahel tasandil:

1. Teadlikult jaatada oma vastuseisu

2. Pidevalt muutuda

Jälgige ennast, pange tähele, kuidas te osutate vastupanu ja te vaatamata sellele muutute. Meie teod annavad sageli tunnistust sellest, et me osutame vastupanu. See võib näiteks väljenduda: jututeema vahetamises; soovis toast väljuda; hilinemises; haigestumises; kõrvale või aknast välja vaatamises; selles, et te keeldute millelegi tähelepanu pööramast jne.

Veendumused.

Me sirgume koos veendumustega, mis seejärel muutuvad vastupanuks. Mõned näited meie piiratud veendumustest: Mulle see ei sobi. Mees (naine) niimoodi ei tee. Minu perekonnas nii ei tehta. Armastus – see pole minu jaoks, sest see oleks rumal. Liiga kauge. Liiga kallis. See võtab liiga kaua aega. Mina seda ei usu. Mina pole selline. Jne…

Nemad.

Me rasikame oma jõu teiste peale ja seejärel kasutame seda ettekäändena, et seista vastu muutustele. Meil on peas järgmised mõtted : Pole sobiv hetk. “Nemad” ei lase mul muutuda. Mul pole õpetajat, raamatut…jms., mida vajaksin. Minu sõber arvab teisiti. See on nende süü. Kõigepealt peavad nemad muutuma. Nad ei saa aru. Jne.

Mõtted endast .

Liiga vana.Liiga noor. Liiga paks. Liiga kõhn. Liiga pikk. Liiga lühike. Liiga laisk. Liiga tugev. Liiga nõrk. Liiga rumal. liiga vaene. liiga tõsine. Võib-olla pole see kõik minu jaoks. Jne.

Hirm.

Kõige suurem vastuseis meis on tingitud hirmust – hirmust tundmatu ees. Pange tähele, mis on meie hirmud: Ma pole valmis. Mul ei tule midagi välja. Aga mida ütlevad naabrid? Aga kuidas vaatavad selle peale minu vanemad (mees, naine , lapsed….) ? Ma tean liiga vähe. Aga mis siis, kui ma endale haiget teen? Ma ei taha, et teised teaksid minu probleemidest. Ma ei taha sellest rääkida. Liiga raske. Mul ei jätku selleks raha. Ma kaotan oma sõbrad. Ma ei usu kedagi. Ma pole seda väärt. Jne.  Seda loetelu võib lõputult jätkata.

Üks minu patsient oli sattunud kolme auto avariisse, murdnud endal selgroo, kaela ja põlve. Teel minu juurde sõitis ta teelt välja, lisaks sattus ta liiklusummikusse ja seetõttu hilines vastuvõtule. Tohutu innuga hakkas ta mulle rääkima oma probleemidest, ent kui ma ütlesin: ” Peatuge hetkeks, ma tahaksin teile midagi ütelda”, kui läkski lahti. Ta hakkas hirmsatsi muretsema oma prillide pärast, istus ümber teisele toolile, siis tahtis minna tualettruumi. Kuni vastuvõtuaja lõpuni oli võimatu teda millelegi keskendada. Ja see kõik juhtus vastupanu tõttu temas. Ta ei olnud valmis vabanemiseks.

Jätke oma sõbrad rahule.

Omaenda probleemidele keskendumise asemel me liiga sageli otsustame, kes meie sõpradest peaks muutuma. Ka see on üks vastupanuvorme. Sellisetl puhkudel soovitan ma vaadata sügavalt iseendasse ja uurida, miks me tahame muuta oma sõprades just neid jooni. Tavaliselt püüame me kelleski teises muuta seda, mida meil tuleks muuta iseendas.

Harjumused peegeldavad meie vajadusi.

Kõigil meis on sügavalt kinnistunud tunne, et me peame toimima ja mõtlema just nii, nagu me toimime ja mõtleme. See vastab meie veendumustele või on nende väljenduseks. Kui poleks veendumust, poleks ka selle väljendust. Meis on miski, mis põhjustab ülekaaluslisust, tekitab halbu suhteid, ebaõnne, puudust, ärritusseisundit jms.

Kui mitu korda olete endale lubanud: “Enam ma mitte kunagi niimoodi ei tee! ” Vaatamata sellisele avaldusele sööte jälle torti, jälle panete suitsu ette, käitute jämedalt teile kallite inimestega jne. ehkki pole veel lõppenud see päevgi, kui andsite endale lubaduse seda enam mitte teha. ja ometigi me teeme seda. Seejärel aga ajame probleemi veelgi keerulisemaks, kui ütleme solvunult endale: “Sul pole vähematki tahtejõudu! sa oled lihtsalt nõrk! “ Ja see muudab veelgi raskemaks selle üle jõu käiva koorma, mida me JUBA kanname oma õlgadel.

selle asemel ütelge endale : ” Ma tahan vabaneda varjatud soovist olla kogu aeg vääritu” – “Ma väärin oma elus kõike kõige paremat ja ma luban endale seda armastusega vastu võtta!”

Muutke oma veendumusi – ja teie elu muutub! Iga oma mõtet saab muuta!

Kui teid kogu aeg valdavad soovimatud mõtted, siis tabage end neilt ja öelge: ” VÄLJA!” Selle asemel võtke vastu niisugune mõte, mis võib tuua teile edu.

Louise L. Hay “Tervenda end ise”

 Saame kõik, millest oleme valmis loobuma.

Valentine'S Day, Heart, Flowers

“Ilma armastuseta ei kujune isiksusi; ebakindlusest vabanevad vaid need, kes kindlustunnet ei otsi; mida vähem teed, seda enam saadad korda – kui me mõistame elu peamisi paradokse ja rakendame neis peituvat tarkust, oleme suutelised arenema, muutuma ja oma elu eesmärke täitma, sest paradoksides peitub kogu elutarkus ja positiivseid muudatusi käivitav jõud,” nendib Tommy Hellsten oma raamatus “Saad kõik, millest loobud”.

Kes soovib saada võimu, peab loobuma võimu taotlemisest ja võtma enesele vastutuse.

Vastutuse võtmine tähendab astumist kellegi teenistusse, olgu siis lapsevanemana või poliitikuna. Võim tuleb selle juurde, kes loobub tema jahtimisest ning hakkab tegema seda, mida peab sisimas õigeks. Maailmas on palju ebaõiglust, mille kaotamiseks kulub suurel hulgal tööd. Kes selle tööga tõsiselt tegelema hakkab, muutub peagi ühiskonnale nii tähtsaks, et omandab mõjuvõimu.

Mõjuvõimus peitub tõeline jõud. Kui inimene on omandanud mõjuvõimu tänu ühiskonna teenimisele, on ta suhtumine võimsusesse teistsugune, kui inimesel, kes on ihaldanud võimu võimu enese pärast. Ta ei vaja seda mitte enda positsiooni kindlustamiseks, vaid see on talle vahend, mis aitab tal teisi teenida. Ta võib oma positsioonist ka igal hetkel loobuda, sest ta ei klammerdu selle külge. Tegelikult ta tahakski võimust vabaneda niipea, kui ülesanded lubavad. Seepärast on tõeline poliitik inimene, kes ajutiselt hoolitseb kõigi ühise asja eest, mitte aga riigiteener, kelle peaeesmärgiks on enda poliitiline karjäär.

Süütundest on võimalik vabaneda vaid süüd tunnistades. 

Nii saab inimene eneseaustuse tagasi. See aga, kes üritab oma süüd maha salata, tegeleb luukerede kappi peitmisega. Sisimas on ta nende olemasolust alati teadlik. Iga hetk võivad nad kolisema hakata või isegi kapist välja kukkuda. Seetõttu tuleb nende järele pidevalt valvata. Nende olemasolu kõigutab inimese identiteeditunnet. Pole võimalik ennast austada, teades, et su kapid on täis saladusi, mida tuleb pidevalt varjata. Alles siis, kui kapid on lõpuks tühjendatud, kõik on üle vaadatud ja tolmgi pealt pühitud, pole enam vaja karta luukerede kolinat. Kõik, mis hirmutab, on ära nähtud ja sa julged taas endale silma vaadata. Kui julged endale silma vaadata, julged ka teistele otsa vaadata. Seda nimetataksegi eneseaustuseks. Süütundest saab seega lahti oma süütunnet vabaks andes.

Rikkaks saab siis, kui leiad üles oma sisemised rikkused. 

Tõeline edu on alati sisemine edu. Sisemine edu tähendab, et inimene elab oma elu, omal moel. See tähendab, et väline on harmoonias sisemisega. Kui inimene on endaga heas läbisaamises, teab ta, kes ta on. Ta tunneb enda vajadusi, võimeid ja unistusi. Ta elab neid kuulates. Kui ta neid tõsiselt kuulab, teeb ta valikuid, mis viivad sellise elu poole, kus tema võimed on tõesti rakendatud. Tema põhivajadused on rahuldatud ning ta leiab sellise eluviisi, kus ta teeb seda, mida ta sisimas tegelikult teha tahab. Ta elu on paigas, nii teenib ta ka teisi inimesi ja ühiskonda parimal võimalikul moel. Loobudes välise rikkuse taotlemisest, leiab ta sisemise rikkuse.

Loomulikult pole midagi, mis takistaks sellisel inimesel ka väliselt rikastumast. Siiski, ta ei klammerdu välise rikkuse külge, vaid ta leiab, et võib seda kasutada, kuid mitte omada. Sel moel on ta sisemiselt alati valmis loobuma. Kui ta seda poleks, takerduks ta oma rikkusesse. Sisemiselt rikas inimene tunneb maiste hüvede eest sügavat tänutunnet. Tema tänutunne on alandlik tänu, ta teab, et ta ei vääri seda, mis tal on. Nõnda ei nõua ta endale rikkust, vaid imestab, et tal see on. Raha on talle vahend, mitte eesmärk.

Kas võiks siis arvata, et püüdes saavutada sügavama sisuga elu, võib ta enesele luua materiaalseid hüvesid? Kas sisemine täisväärtuslikkus tähendab alati materiaalset heaolu? Kas otsides „taevast kuningriiki” võib saavutada ka „kõik muu”? Muidugi mitte, sest see just tähendakski „kõige muu” otsimist. „Kõik muu” oli teatavasti midagi, „mis teile antakse”. Järelikult on see kingitus, kuid kingituse olemus on selline, et selle saamine ei tähenda mingit omapoolset pingutust või ärateenimist.

Meelelahutust saab siis, kui puhatakse tööst. 

Tõeline meelelahutus eeldab kõigepealt pingutust, isegi valu. Kui teed kõvasti tööd, suudad ka hinnata puhkust ja lõdvestust. Seega vajab meelelahutus taustaks valu ja pingutust, et selgemini esile tulla. Kes ei tööta ega pinguta, ei naudi ka puhkust. Seepärast tuleb tal oma meelt eriliste võtetega lahutada, sest mitte miski ei paku pinget. Mida vähem valu ja pingutust, seda suuremad nõuded esitatakse meelelahutusele. Mida enam valu ja pingutust, seda vähemast piisab meelelahutuseks. Mõnikord naudib inimene lihtsalt puhkehetke, kohalolekut ja vaikust.

Olen mõnel määral harrastanud mäesuusatamist. Palju kordi olen mõelnud, miks peab küll nõlvadel pidevalt mürtsuma muusika kõikjale paigutatud valjuhäälditest. Kas inimesele ei piisa, et ta end lõbustab vaid ühel moel, mäesuusatamisega? Kas teda peab keset meelelahutust veel enam lõbustama, et tal igav ei hakkaks? Kinoski tuleb nii kõrvad kui nina popcorni täis toppida, et vaid tühi tunne ei oleks. Raadios loetakse uudiseid ette muusika saatel, et kuulaja igavust ei tunneks.

Elus endas on piisavalt draamat. Seda tajub vaid see, kes julgeb elada. Kui elada täiel rinnal, kaob vajadus meelelahutuse järele ning sageli piisab selleks lihtsalt rahust ja tegevusetusest.

Täiuslik vabadus saabub siis, kui leitakse täiuslik sõltuvus. 

Me kõik sõltume üksteisest. See on tõsiasi, mille eest pole võimalik põgeneda. Alkohoolik, töönarkomaan või võimumängur üritavad sellist põgenemist, püüdes kõiges vaid iseendale toetuda. Kuid nad leiavad end peagi armastusepuuduse vanglast, mis lõpuks nad hävitab. Kui vabanetakse illusioonist, nagu piisaks inimesele vaid temast endast, vabanetakse armastama. Armastus on sügav tunnistus sõltumisest. See tähendab mõistmist, et elus lihtsalt ei saada üksi hakkama. Ei ole võimalik leida oma tõelist identiteeti, kui kõigepealt ei kaotata ära mittesõltumist ja ainult enesele lootmist. Niimoodi viib enese kaotamine enese leidmiseni.

Eneseleidmine on oma armastusidentiteedi leidmine. Armastusidentiteet sünnib armastavas sõltuvuses teistest inimestest. See on tõeline vabadus, sest tõeline vabadus tähendab sisemist vabadust. Sisemine vabadus on olla see, kes sa sisimas tegelikult oled. Tõelise identiteedi saavutamine teeb võimalikuks tõelise vabanemise ehk niisuguse elamisviisi, mida juhivad sügaval sisimas asuvad tõde ja armastus.

Armastav sõltumine on absoluutne väärtus, mida ei tohi teha suhteliseks. Tema lõhkumine viib orjusse, kus piitsa viibutavad inimese enda himud ja ihad. Kui sellest sõltuvusest lahkuda, ei leia inimese sügavamad sisemised vajadused kunagi rahuldamist. Vajadused muutuvad ihadeks, need omakorda himudeks, millest sünnib orjus ja lõpuks häving. Inimese sügav sõltuvus teistest teeb ta haavatavaks. Haavatavus ongi tee, mis viib sügavama identiteedi leidmiseni. Iseendaks saame teiste kaudu. Haavatavuse kaudu leiame seega oma tõelise olemuse, armastusidentiteedi.

See viib meid edasi usu ja usklikkuse vahekorra juurde. Tõelise usu juurde kuulub haavatavus. Usk on inimese karje sügavikust. Usk otsib ühtsust, sirutab käe pimedusse, aimates või lootes, et seal on veel midagi peale pimeduse. Usk on inimese haavatavuse tunnistamine ja sellest sündiv appikarje. Usk on alati sõltumise tunnistamine, sügav arusaamine omaenda võimetusest. Uskudes tuleks alati säilitada ebakindlus, appihüüe kellegi poole, kes asub meie käeulatusest eemal. Usk on elav siis, kui ta sünnib inimese abitusest.

Usu appihüüd kaigub millegi poole, millest midagi teada ei ole. Jumal ei ole inimese võimuses, isegi mitte usu kaudu. Jumal peabki olema suverään, käsitamatu, müstiline. Alles siis saab tema poole pöörduda, vaid siis on teda võimalik kuulda. Inimene võib olla Jumalaga ühenduses vaid seevõrra, kui palju ta on nõustunud oma võimetust tunnistama. Võimetustundest sünnib appikarje, mis jõuab selleni, kelle juurde pole võimalik jõuda. See ongi see usupimedus, mis viib kirkasse valgusesse. See ongi see vaikus, mis on täidetud kurdistava kõminaga.

Saame kõik, millest oleme valmis loobuma.

Allikas: Tommy Hellsteni raamatust “Saad kõik, millest loobud. Elu paradoksid”

Otsus muutuda.

“Ma näen oma probleeme ja otsustan muutuda.”

Paljude suhtumine ellu väljendub eeskätt abitusetundes. Me oleme juba ammu löönud käega elule kogu selle lootusetuses ja välja pääsmatuses. Ühtede jaoks on selle põhjuseks arvutud pettumused, teistele – lakkamatu valu jne. Ent tulemus on kõigile sama – täielik lahtiütlemine elust ja soovimatus näha end ja oma elu hoopis teises valguses. Hea oleks, kui te esitaksite endale küsimuse : ” Mis nimelt tekitab mu elus pidevaid pettumusi?”. Mis on see, mida te nii ohtralt jagate ja mis sunnib teisi teid ärritama? Kõik, mida annate, saate tagasi. Mida enam ärritute, seda  enam koote olukordi, mis põhjustavad teis ärritust. Huvitav, kas ärritusite ka nüüd, mil lugesite neid sõnu. Kui jah, siis on see suurepärane!

Seepärast tulebki teil muutuda. Me kõik tahame, et meie elu muutuks, ent ise me muutuda ei taha. Las keegi teine muutub, las “nemad ” muutuvad, mina aga ootan. Selleks, et muuta kedagi teist, peate kõigepealt muutuma ise. Ja te peate muutuma seesmiselt. Me peame muutma oma mõtete käiku, seda, kuidas me räägime ja seda, mida me räägime. Ainult siis saabub tõeline muutus. Mina isiklikult olen alati silma paistnud kangekaelsusega. Ka siis, kui võtsin vastu otsuse muutuda, segas minu kangekaelsus mind väga. Ent sellele vaatamata ma teadsin, et just selles vajangi muutust.

Mida enam hoian kinni mingist väitest, seda selgemaks mulle saab, et just sellest väitest peangi vabanema. Ja alles siis, kui veendud selles omaenda kogemuse põhjal, võid hakata õpetama teisi. Mulle tundub, et kõigil suurepärastel vaimsetel õpetajatel oli erakordselt raske lapsepõlv, et nad läksid läbi valu ja kannatuse, ent õppisid ennast vabastama, mida seejärel hakkasid õpetama ka teistele. Paljud head õpetajad töötavad pidevalt enda kallal ja see muutub nende elu põhitegevuseks.

HARJUTUS “MA TAHAN MUUTUDA”.

Korrake lauset “Ma tahan muutuda” võimelaikult sagedamini. Korranud endale seda fraasi, puudutage oma kurku. Kurk – see on keskus, kuhu on kontsentreerunud kõik see energia, mis on vajalik muutusteks. Ja olge muutuseks valmis, kui nad teie ellu astuvad. Niisamuti teadke, et kui te arvate, et te ei oled suutelised ennast milleski muutma, siis just nimelt selles teil muutuda tulebki. “Ma tahan muutuda, ma tahan muutuda”. Kõiksuse jõud hakkavad teid automaatselt aitama teie kavatsuses ja te hakkate hämmastusega avastama oma elus üha uusi ja uusi positiivseid muutusi.

HARJUTUS “SOOV MUUTUDA”

Seiske peegli ette ja ütelge endale: “Ma tahan muutuda”. Pöörake tähelepanu sellele, mida te seejuures tunnete. Kui te avastate, et osutate vastupanu või kõhklete, küsige endalt, miks. Jumala eest – ärge sarjake ennast sellepärast, vaid lihtsalt nentige tõika. Küsige endalt, milline veendumus või mõte sunnib teid seda tundma. Te peate selle lahustama, olenemata sellest, kas te teate, kust see pärit on või mitte. Lähenege uuesti peeglile, vaadake endale sügavalt silma, puudutage oma kurku ja öelge valjusti kümme korda ” Ma tahan vabaneda mistahes vastupanust.” Töö peegliga on suureks abiks. Vaadata enesele silma ja öelda endale positiivseid enesekinnitusi – see on kõige kiirem viis saavutada häid tulemusi.

 

Louise L. Hay ” Tervenda ennast ise”

L. Hay on tervendaja, kes on saavutanud rahvusvahelise kuulsuse. Dr. Hay tähtsaim sõnum meile kõlab: ” Kui oleme valmis muutma oma mõtlemist, siis on võimalik ennast terveks ravida peaaegu mis tahes tõvest” Autoril on rikkalik kogemus neist mõttemallidest ja hoiakutest, mis põhjustavad kehalisi vaevusi. Ise tervenes ta sama meetodi abil vähihaigusest. Tema elutööks on aidata inimsetel leida ja rakendada kõiki oma elu loovaid jõude.

Mõistuse puhastamine.

“Minevikul pole minu üle võimu”

Pöördugem mineviku poole ja vaadakem, millesse me usume. Mõnedel inimeste on väga raske emotsionaalselt vabaneda minevikukestast.

Oletame, et te koristate oma korterit. Mõnedele asjadele seal te vaatate armastusega ja pühite neilt tolmu, et anda neile veel ilusamat väljanägemist. Mõned teised asjad vajavad parandamist ja te tõdete endamisi seda fakti juba mitmeid kordi. Osa esemeid teie korterist on aga niivõrd vananenud, et on aeg neist loobuda. Vanad ajakirjad ja ajalehed, mittevajalikud raamatud – need võite rahulikult minema visata. Ja pole vajadust sellepärast pahaseks saada või endast välja minna.

Samasugune protsess toimub ka siis, kui me puhastame oma mõistust.  Pole vaja lasta tujul langeda, kui mõningad meie veendumused on ajast ja arust ja meil on aeg neist lahti saada. Las nad lahkuvad rahulikult meie elust. Me ju ei sori eilsetest jäätmetes, et endale lõunat valmistada. Niisama pole vaja sorida mõistuse prügikastis, kui loome oma tulevast elu.

Heidame pilgu korraks mõningatele oma piiratud veendumustele.

“Ma ei ole piisavalt hea” Selle veendumuse juured peituvad selles, et isa ütles pidevalt oma lapsele, et too on loll.

“Ma ei armasta ennest piisavalt” Selle päritolu on järgmine: tütar püüdis teha seda, mis meeldis isale. Nad ei jõudnud üheski asjas kokkuleppele ja tülitsesid pidevalt. Tütar otsis isalt heakskiitu, sai aga karmi kriitika osaliseks. Tema keha oli täis valu. Ja isal olid niisamasugused valud. Tütar ei mõistnud, et valu temas on põhjustatud tema solvumisest, niisamuti nagu isa solvumised põhjustasid valu isas.

“Elu on ohtlik” Selle päritolu: hirmutatud isa…Ühele minu kliendile paistis elu karmi ja raskena. Tal oli raske naerda ja kui ta seda mõnikord tegigi, siis hakkas tal hirm, otsekui pidanuks sellele järgnema midagi halba. Teda kasvatati talle kogu aeg korrates: “Ära naera ja kui hakkad naerma, siis midagi head sellest ei tule”.

HARJUTUS – Võtke leht paberit ja koostage loetelu kõigest sellest negatiivsest, mida teie vanemad teie kohta rääkisid. Kulub vähemalt pool tundi, et meelde tuletada selliseid üksikasju. Mida nad rääkisid rahast? Mida nad rääkisid teie kehast? Teie võimetest? Kui võimalik, siis vaadake seda nimekirja objektiivselt ja öelge endale: ” Vaat kust on pärit minu sellised mõtted!”. Nüüd aga võtke veel üks puhas leht ja minge veelgi kaugemale. Kellelt kuulsite veel pidevalt eitavaid kinnitusi?….Sugulastelt. Õpetajatelt. Sõpradelt. Neil, kes esindasid võimu. Kõik see kirjutage üles. Ja pange tähele, kuidas te end seejuures tunnete. Kaks täiskirjutatud paberilehte – need on mõtted, millest peate kiiresti vabanema. Need on just need mõtted, mis segavad teid elamast!

Kujutage ennast lapsena.

Kui me võtame näiteks kolmeaastase lapse, asetame ta keset tuba ja hakkame tema peale kõigest kõrist karjuma, rääkima talle, et ta on loll ja mida ta peab tegema (võime teda paar korda isegi lüüa), siis hirmunud laps kas istub vaikselt nurgas või hakkab halvasti käituma. Sellisel lapsel on valida vaid kahe asja vahel. Ent me ei saa mitte kunagi teada, milleks on selline laps tegelikult võimeline.

Kui me aga võtame selle sama lapse ja hakkame talle rääkima, et me teda armastame ja austame ja et ta on tark ning taibukas, et meile väga meeldib, kuidas ta mängib ja et sellest pole midagi hirmsat, kui ta teeb vigu (kõik teevad vigu) ja et me kõigele vaatamata armastame teda alati, siis te ei suuda mitte ette kujutadagi sellise lapse potensiaalseid võimalusi.

Igaühes meist (vaatamata meie vanusele) on siiamaani selline kolmeaastane laps. Ja me täidame sageli oma aega sellega, et süüdistame ja neame seda vaest olendit endas. Seejärel aga imestame, miks meil elus on kõik nii halvasti. Kui meil oleks sõbranna/sõber, kes meid kogu aeg kritiseeriks – kas see siis meeldiks meile? Täiesti võimalik, et just niimoodi teisse lapsepõlves suhtutigi ja see on väga kurb. Ent see oli väga ammu ja kui te suhtute endasse niimoodi siiamaani, siis on see veel kurvem.

Niisiis – teie ees on nimekiri neist negatiivsetest otsustustest, mida te lapsena pidevalt kuulsite. Millises vastavuses on see teie negatiivse arvamusega iseendast?

Meie elustsenaariumi aluseks on see, kuidas meid “programmeeriti” meie varajastel aastatel. Me oleme olnud kõik head, eeskujulikud lapsed, kes suure valmisolekuga võtsid vastu selle, mida meile räägiti kui “tõde”. Ja ometigi on tähtis mitte oma perekonda selles hukka mõista, vaid tõusta märksa kõrgemale mõistmise tasandile. Minevikku muuta ei saa, see-eest aga saate luua endale suurepärase tuleviku. Me oleme tulnud siia Maa peale selleks, et ületada oma piiratust. Me oleme siin selleks, et vaimustuda oma erakordsusest, olenemata sellest, mida meile minevikus räägiti.

 

Louise L. Hay ” Tervenda ennast ise” L. Hay on tervendaja, kes on saavutanud rahvusvahelise kuulsuse. Dr. Hay tähtsaim sõnum meile kõlab: ” Kui oleme valmis muutma oma mõtlemist, siis on võimalik ennast terveks ravida peaaegu mis tahes tõvest” Autoril on rikkalik kogemus neist mõttemallidest ja hoiakutest, mis põhjustavad kehalisi vaevusi. Ise tervenes ta sama meetodi abil vähihaigusest. Tema elutööks on aidata inimsetel leida ja rakendada kõiki oma elu loovaid jõude.

Armastus iseenda vastu.

 Digital Creation, Romance, Love, Heart

Tuleb vaadata iseendasse.

Rääkides armastusest iseenda vastu, ei pea ma silmas mingil juhul egoistlikku armastust või seda, mida nimetatakse enesearamsatuseks. Ennast armastada – see tähendab pühitseda iseenda kui isiksuse olemasolu kui sellist ja olla  tänulik elu kui kingituse eest. Ennast armastada tähendab esmajoones austada oma isiksust. Ma kogen armastust:

  • eluprotsessi enda vastu
  • rõõmu vastu sellest, et ma elan
  • ilu vastu, mida näen enda ümber
  • teise inimese vastu
  • teadmise vastu
  • võimaluse vastu mõelda
  • oma keha ja selle ehituse vastu
  • loomade, lindude, kõige elava vastu
  • kõiksuse ja selle vastu, et ta on niimoodi korraldanud

Nüüd aga vaadakem, kuidas me ennast ei armasta:

  • me sarjame ja kritiseerime ennast pidevalt
  • me mürgitame end pidevalt toidu, alkoholi, tubaka ja narkootikumidega
  • me valime usu sellesse, et meid mitte keegi armasta
  • me loome haiguse ja valu enda kehas
  • me elame täielikus kaoses ja korratuses
  • me tekitame endale võlgasid ja üle jõu käivaid koormaid
  • me tõmbame ligi armukesi ja mehi/naisi, kes alandavad meie väärikust

Igal juhul – kui te eitate oma täiuslikkust, siis see tähendab, et te ei armasta ennast.

Väikeste laste täiuslkkus.

Kui täiuslikud olite lastena! Lastel pole mitte midagi vaja teha selleks, et olla täiuslikud. Nad on täius ise. Ja nad teavad seda. Nad ei karda küsida seda, mida nad tahavad. Nad väljendavad vabalt oma tundeid. Te ju teate, et kui laps on halvas tujus, siis teavad sellest kõik naabrid. Niisamuti teate, et kui laps on õnnelik, siis tema naeratus valgustab tervet maailma. Lpase on täis armastust. Väikesed lapsed ei suuda välja kannatad armastuse puudumist. Kasvades me õpime elama ilma armastuseta. Samuti austavad lapsed igat oma kehaosa. Teie olite ka niisugune!!! Seejärel aga hakkasite kuulama täiskasvanuid, kes selleks ajaks olid juba õppinud kõike kartma ja te hakkasite järk-järgult eitama oma täiust.

Harjutus peegliga.

Woman, Mirror, Psyche, Depression

Ma palun patsienti võtta peegel, vaadata endale silma, nimetada oma nime ja öelda: “Ma armastan sind ja jaatan sind sellisena nagu sa oled”. Mõningate jaoks on see uskumatult raske! Ma näen, kui erinevalt inimesed sellele reageerivad: mõned hakkavad nutma, teised saavad pahaseks, kolmandad aga teatavad, et ei saa seda kuidagi teha. Üks minu patsient viskas mind peegliga, ise põgenedes. Tal kulus mitu kuud, enne kui lõpuks suutis ennast vaadata, ilma et pidanuks tundma seejuures negatiivseid emotsioone.

Probleem, nii nagu meie seda ette kujutame, on harva tõeline probleem.

Võtame näiteks üleliigse kehakaalu. Inimesed võitlevad sageli aastaid üleliigse kehakaaluga, jäädes sellele vaatama täidlaseks. Ja siis nad hakkavad rääkima, et kõik probleemid nende elus on tingitud täidlusest. Üleliigne kehakaal aga on märksa sügavama probleemi väljendus. Minu meelest on selleks alati hirm ja kaitsevajadus. Kui me tunneme hirmu, kindlusetust, kui me mõtleme, et me pole piisavalt “head”, siis paljud meist sõna ostses mõttes kasvatavad endale ümber rasvakorra, mis täidab organismi kaitseülesannet. Enda pidev hukkamõist selle eest, et oled paks, tunda end süüdlasena iga liigse suutäie pärast on tühi ajaraiskamine. 20 aasta pärast olete niikuinii paks, sest te pole tegeliku probleemini jõudnudki. Seepärast mina isiklikult keeldun tegelemast kõikvõimalike dieetidega. Dieedid ei aita. Ainus, mida ma soovitan – see on halbade mõtete vältimise dieet. Sageli räägivad minu kliendid mulle, et nad mitte kuidagi ei saa ennast armastada, sest nad on paksud. Mina aga seletan neile, et nad on paksud sellepärast, et nad ei armasta ennast. Kui me hakkame ennast armastama ja austama, kaob üleliigne kehakaal automaatselt. Mõned patsiendid saavad minu peale pahaseks, sest nende probleemi lahendus tundub neile liiga lihtsustatud. Paljud lihtsalt lahkuvad, kuid ainult selleks, et taas tagasi tulla, ent siis mitte ainult vanade, vaid juba ka uute probleemidega.

Tõeline probleem. Niisiis vaatab patisent süütusse armsasse peeglisse ja ärritub selle tagajärjel. Mina aga naeratan ja ütlen: “Suurepärane, nüüd vaatame tegelikku probleemi”. Ma vestlen temaga üksikasjalikumalt  armastuse tähtsusest iseenda vastu. Armastus iseenda vastu algab sellest, et mitte kunagi, mitte ühelgi ettekäändel ei tohi ennast hukka mõista. Ma küsin patsientidelt,  miks nad ennast kritiseerivad ja koostan sellest nimekirja. Nad on kas liiga pikad või liiga lühikesed, liiga paksud või liiga kõhnad, liiga targad või liiga rumalad, liiga inetud (seda räägivad kõige ilusamad) või liiga ilusad. Pange tähele – alati “LIIGA”. Lõpuks me jõuame asja tuumani: “Ma ei ole piisavalt hea”. Hurraa! Nüüd olemegi jõudnud tegeliku probleemini. Nad kritiseerivad ennast, sest on õppinud uskuma, et nad pole piisavalt head. Minu patisendid imestavad alati, kui ruttu me jõuame asja olemuseni. Ja hakkavad lõpuks mõistma, et meil pole vaja arutada nende üleliigse kehakaalu, iseloomu, raha jms, seotud küsimusi. Me peame suunama kogu oma energia vaid üheainsa probleemi lahendamisele, milleks on – ebapiisav armastus ja austus iseenda vastu! 

Louise L. Hay ” Tervenda ennast ise” L. Hay on tervendaja, kes on saavutanud rahvusvahelise kuulsuse. Dr. Hay tähtsaim sõnum meile kõlab: ” Kui oleme valmis muutma oma mõtlemist, siis on võimalik ennast terveks ravida peaaegu mis tahes tõvest” Autoril on rikkalik kogemus neist mõttemallidest ja hoiakutest, mis põhjustavad kehalisi vaevusi. Ise tervenes ta sama meetodi abil vähihaigusest. Tema elutööks on aidata inimsetel leida ja rakendada kõiki oma elu loovaid jõude.

 

 

Küsi endalt : “Mis on tegelikult tähtis?”

On kerge eksida ja masenduda kaoses, vastutuses ja elu eesmärkides. Kord masendunud, on ahvatlev unustada ja edasi lükata see, mis on kõige lähemal ja armsam südamele. Ma olen avastanud, et on kasulik küsida endalt : ” Mis on tegelikult tähtis?”.

Mul on komme igal hommikul kulutada mõned sekundid, et esitada endale see küsimus. Endale meelde tuletamine, mis on tõeliselt tähtis, aitab mul hoida prioriteedid korras. See meenutab mulle, et vaatamata suurele hulgale kohustustele, on mul võimalik valida, mis on mu elus kõige olulisem ja kuhu ma kulutan kõige rohkem oma energiat – kas olla kättesaadav oma naisele, lastele, kirjutada, teha koduseid töid ja nii edasi.

Vaatamata näiliselt äärmisele lihtsusele, olen ma leidnud, et see strateegia on äärmiselt kasulik enda õigel teel hoidmiseks. Kui kulutan veidi aega, et tuletada endale meelde, mis on tõepoolest oluline, siis avastan, et olen rohkem käesolevale hetkele orienteeritud, ma kiirustan vähem ja oma võlu kaotab soov, et mul oleks alati õigus. Vastupidi, kui ma unustan endale meelde tuletamast, mis on tõepoolest oluline, siis avastan ma, et võin kiiretsi kaotada silmist oma prioriteedid ja veel kord, ära eksida oma enda toimetustesse. Ma kiirustan uksest välja, töötan hilja õhtul, kaotan kannatuse, jätan tegemata oma ülesanded ja teen muud, mis on vastuolus minu elu eesmärkidega.

Kui sa kulutad elus regulaarselt paar minutit, et kontrollida endamisi ja  küsida endalt: ” Mis on tõepoolest tähtis?”, siis võid avastada, et mõned sinu poolt tehtud valikud on vastuolus su enese poolt püstitatud eesmärkidega. See strateegia võib aidata sul korrastada oma tegevust vastavalt eesmärkidele ja julgustada sind tegema enam teadlikke, armstaust täis otsuseid.

Allikas: R. Carlosn Ph. D ” Ära lase pisiasjadel üle pea kasvada”

Aitäh, et lugesid 🙂

Muutu paremaks kuulajaks.

Silence, Talk, Freedom Of Speech, Woman

Ma kasvasin üles teadmises, et olen hea kuulaja. Ja kuigi minust on saanud parem kuulaja, kui kümme aastat tagasi, pean ma möönma, et olen ikka veel vaid adekvaatne kuulaja. Tõeline kuulamine on rohkem, kui lihtsalt teiste jutu katkestamine või nende lausete lõpetamine halvast harjumusest hoidumine. See on pigem valmisolek ära kuulata kellegi terviklik mõte, kui oma vastamisvõimaluse kannatamatu ootmaine.

Teataval viisil on see, kuidas meil ebaõnnestub kuulata, võrdkujuline viisiga, kuidas elame. Sageli me suhtleme nii, nagu oleksime võiduajamistel. Näib, nagu oleks meie eesmärk mitte jätta pause vestluspartneri lauselõpu ja oma lause vahele. Vastustega mitte kiirustamine ja paremaks kuulajaks muutumine aitab sul saada rahumeelsemaks inimeseks. See võtab sult ära pinge. Kui sa selle üle järele mõtled, siis märkad, et see võtab tohutult energiat ja põhjustab stressi, kui istud oma tooliserval ja üritad mõistatada, mida inimene sinu ees/või läbi telefoni kavatseb öelda, nii et saaksid kiiresti vastu põrutada oma vastuse. Aga kui sa ootad, kuni vestluskaaslane lõpetab, siis sa lihtsalt kuulad seda, mida öeldakse süvenenumalt, märkad sa, et pinge on kadunud. Sa tunned end otsekohe rahulikumalt nii nagu sinu vestluskaaslane. Nad tunnevad end turvaliselt, kui vastavad sulle kiirustamata, sest nad ei tunne end võistlemas sinuga “eetriaja” pärast. Paremaks kuulajaks muutumine ei tee sinust mitte ainult kannatlikumat inimest, vaid see tõstab ka sinu suhete kvaliteeti. Igaühele meeldib rääkida kellegagi, kes neid tõepoolest ära kuulab.

Allikas : Richard Carlson  Ph.D ” Ära lase pisiasjadel üle pea kasvada”

Nõuanded, mis aitavad teil otsustada.

Enamik inimesi, kes loobuvad oma unistustest ja eesmärkidest, kes ei suuda teenida nii palju, kui vajaksid ja sooviksid,  lasevad end tavaliselt kergesti mõjutada teiste arvamustest. Nad lasevad enda eest mõelda ajalehtedel ja kuuldusi levitavatel naabritel. Arvamused on odavaim kaup maailmas. Igalühel on tagavaraks hulganisti arvamusi – saaks vaid need kellelegi ette sööta, kes nad ära kuulaks. Kui te lasete otsustamisel end teistel mõjutada, ei ole te edukas üheski ettevõtmises, ammugi mitte oma unistuste ja eesmärkide saavutamisel. Seni, kui võtate omaks teiste arvamusi, ei vaja te oma arvamusi. Püüdke ise toime tulla, juhinduge oma arvamusest.

Ustavad sõbrad ja sugulased halvavad meid tihti ja teevad isegi naerualuseks sellega, et suruvad peale oma arvamust. Tuhanded inimesed kannatavad terve elu alaväärsuskompleksi all, sest keegi hävitas teadmatusest oma kriitika või naljaga nende enesekindluse.

Teil on olemas oma pea ja mõistus. Kasutage neid ja otsustage enda eest ise. Kui teil on vaja saada otsustamise jaoks rohkem fakte ja informatsiooni teistelt inimestelt, nii nagu enamikul juhtudel ka on, hankige seda märkamatult, ilma et näitaksite kuhu otseselt sihite.

Väheste või pealiskaudsete teadmistega inimesed paistavad silma sellega, et püüavad luua arvamust, nagu teaksid nad palju. Sellised inimesed räägivad harilikult liiga palju ja kuulavad väga harva. Kui tahate endas arendada harjumust otsustada kohe, hoidke silmad lahti, kõrvad kikkis ja suu kinni. Need, kes liiga palju räägivad, ei jõua midagi muud teha. Kui te räägite rohkem, kui kuulate, siis jääte ühelt poolt ilma paljudest võimalustest midagi teada saada ja teiselt poolt reedate oma tegevuskavad ja eesmärgid inimestele, kes neid meelsasti ära kasutavad.

Pidage meeles, et alati, kui ütlete midagi inimese juuresolekul, kes teab palju rohkem kui peaks, annate talle täpse ülevaate oma teadmistest või nende puudumisest. Õige tarkus avaldub harilikult tagasihoidlikkuses ja vaikimises. 

Iga inimene, kellega kokku puutute, otsib samamoodi, kui teie võimalust raha hankida ja saavutada edu. Kui räägite oma kavatsusest liiga avalikult, võib teid oodata üllatus, et keegi teine jõuab teist ette ja saavutab teie eesmärgi, sest viib teie kavad ellu enne teid.

Teie esimesi otsuseid peaks olema hoida suu kinni ning silmad ja kõrvad lahti.

Et see nõuanne teile alatiseks meelde jääks, oleks hea, kui te järgneva mõttetera suurte tähtedega ümber kirjutaksite ja paigutaksite sinna, kus teil ta iga päev silme ees on : ” ÄRA ÜTLE MAAILMALE, MIDA SA TEHA TAHAKSID, VAID TEE SEE ÄRA.”

Sedasama väljendab ka vanasõna: “Inimest tuntakse tegudest, mitte sõnadest”

N. Hill “Mõtlemist muutes rikkaks”