Erguta oma õnnetunnet.

Hoolimata kõigest, peaks õnn olema Sinu prioriteet number 1. Iga hetk võime kaotada midagi, mis meid õnnelikuks teeb ning siis tundub nagu oleksime kaotanud kõik. Enda voodist välja ajamine muutub üha raskemaks. Lõbutsemine hakkab tunduma väljakutsena. Tänulik olla on üha keerulisem. Negatiivse hoiaku ülevõtmine teeb kõikide asjade hindamise palju raskemaks. Tundub karm eksole?  7 efektiivset moodust, et ergutada oma õnnetunnet on aidanud paljusid  ja aitab kindlasti ka Sind.

  1. Ole produktiivne

Iga kord kui ma ei ole olnud nii produktiivne kui oleksin soovinud, rikub see peaaegu alati mu tuju. Olen kindel, et Sa tead seda tunnet. Kui oled jõudnud midagi vähe teha, tunned nagu ei oleks Sa midagi saavutanud. See tunne „mitte midagi saavutanud“ ei ole just parimate killast. Kui olen produktiivne, aktiivne, loov ja saan asjad reaalselt tehtud, tunnen ennast palju õnnelikuma, energilisema ja edukamana. Mida iganes Sa oled edasi lükanud, tee see täna ära! Sa veel tänad ennast selle eest.

  1. Jää enda sõnadele kindlaks

 

Kui jääd kindlaks enda sõnadele, siis usun, et oled hämmastunud selle tulemustes. Inimesed, kes jäävad enda öeldule kindlaks on alati õnnelikumad.  Seda saab vaid saavutada olles enda vastu aus. Ära tee nimekirja, kus on 10-20 erinevat asja, mida päevas teha ja oota, et kõik saaks tehtud. Nii lood endale vaid tee pettumiseks. Ole realistlik ja tee mida suudad ning seejärel jää endale kindlaks.

  1. Tee vähemalt 1 oluline asi päevas

Olulisi asju saab määratleda järgnevalt:

  • Isiklik areng,
  • Blogimine,
  • positiivsed muutused,
  • raamatu lugemine,
  • videote loomine,
  • kellegi aitamine,
  • asjad, mis aitavad kaasa Sinu edule.

Elukutse ei ole siinkohal oluline. Tõeliselt oluline on vaid see, mida SINA tunned, et peaksid päeva jooksul tegema. Võta fookusesse vähemalt üks asi ja keskendu, et teed seda iga päev. Olulised asjad loevad. Oleme õnnelikud tehes asju, mis meile tõeliselt midagi tähendavad.

  1. Võta elu kui mängu

Tean, et vahel on raske elu keerdkäikudega hakkama saada, eriti kui see muutub tõsiseks ja stressirohkeks. Võttes elu liiga tõsiselt teeb see kasu asemel pigem kahju. Seda sellepärast, et:

  • Oled vastuvõtlikum stressile.
  • Sul on suurem kalduvus negatiivsusele.
  • Leiad, et üha raskem on nautida aega iseendaga.
  • Leiad, et üha raskem on leida rahulolu.

Seepärast peaksidki võtma elu kui mängu. Peaksid olema võimeline naerma enda üle, naeratama iseendale, end naerma ajama ja olema lapselikult tobe. Vaata elu läbi lapse silmade. Naudi elu sellisena nagu see on, vaata asjade helgemat poolt ja võta kõike kui mängu. Mängud on lõbutsemiseks ja elu samuti!

  1. Ole enda vastu hea

Maailmas on palju kohutavaid inimesi, kes üritavad Sind tõmmata endaga samale tasemele. On olemas inimesi, kes verbaalselt püüavad Sind rünnata ja Sinu karakterit seeläbi tuhmistada. Mitte kunagi ära lase kellegi negatiivsel arvamusel määratleda kes Sa tegelikult oled. Pead olema enda vastu hea, sest oled ainus, kes kuuleb oma mõtteid.  Oled ainus, kes nendega elama peab. Seega armasta ennast täpselt sellisena nagu oled. Naudi iseenda seltskonda, ole rahul oma väljanägemisega ja võta omaks enda erilised iseloomuomadused. Sa väärid seda!

  1. Tee midagi, mis sind naeratama paneb

Woman, Pretty, Young, Fashion, Beautiful

Kui armastad midagi teha, siis lihtsalt tee seda. Kui armastad teha muusikat, kirjutada sõnu ja laulda, siis tee seda! Kui Sul on olemas kirg millegi vastu, peaksid tegema seda iga jumala päev. Kui armastad teisi naerma ajada, siis tee seda nii tihti kui saad. Igapäev peaksid tegema seda, mis Sind naeratama paneb. Eesmärk on olla õnnelik, seega lihtsalt tee seda ja tee seda hästi!

  1. Vabane rutiinist

Rutiini sattudes võib see igavusest tappa. Eriti siis, kui oleme järginud üht rutiini liiga kaua. Võib-olla vajad Sa oma ellu midagi uut, midagi värskendavat, midagi erinevat? Selle asemel, et minna hommikul jälle sama teed pidi tööle, peaksid oma teekonda pisut muutma.  Selle asemel, et töötada kodus 24/7, peaksid proovima töötamist pisut eemal. Ainult Sina tead milline on Su rutiin seega, kui on aeg seda muuta, astu vajalikud sammud kohe. Kirjelda enda tüüpilist rutiini ja seejärel selgita välja, mis vajab muutust, mis eemaldamist ja mis  kohendamist. Värsked muutused ja uus suund teevad Sind palju õnnelikumaks. Oleme inimesed ja muutus on meie elus hea ning vajalik!

Allikas: Pick the brain, ärikatel.ee

Iseenda elu looja.

Woman, Hat, Fashion, Portrait, Girl

Kolm sammu, kuidas saada tõeliseks minaks ja hakata elama iseenda elu.

Selleks, et elada autentset elu, ei piisa ainult sellest, et me proovime olla ise. Selleks, et elada tõeliselt iseenda elu, pead sa ka ennast väga hästi tundma. Selleks, et olla autentne, peame me olema võimelised silmitsi seisma oma tõelise minaga ja teadma tõde iseendast, ükskõik kui ebamugav see meile ka oleks.

Ausus
Autentsed inimesed on endaga ausad. Nad esitavad endale väljakutseid ja panevad enda oskused küsimärgi alla, otsivad teid, kuidas nad saaksid end mitte petta ja püüavad asju vaadata erineva nurga alt. Nad teavad, mida nad mõtlevad, aga nad soovivad muuta oma vaateid uuele informatsioonile, mis nende teele satub. Autentsed inimesed tunnevad iseennast. Nad on võimelised kuulama oma sisehäält oma kõhutunnet ja mõistma oma tunnete keerukust ning kuulama oma sisehäält.

Iseenda elu loojad
Autentsed inimesed ei lase teistel end oma tões pimestada või laskma end heidutada, võttes positisiooni, millega nad ei saa olla nõus. Autentsed inimesed austavad teiste õigust olla iseenda elu loojad, kuna seda nad ootavad enda suunas ka teistelt. Kui aga seista silmitsi manipulatsiooniga, seisavad autentsed inimesed vastu välisele survele minna kaasa sellega, mida teised arvavad. Nad ei kohane ideedega, arvamustega või vaadetega seetõttu, et teised seda soovivad, või seetõttu, et suurem üldsus niimoodi arvab. Nad kaaluvad üles tõendeid ja argumente poolt ja vastu, jõuavad iseenda järeldusteni ning seisavad selle eest, mida nad ise mõtlevad, mitte ei lähe teistega kompromissile.

Ei sobitu massiga
Autentseks olemine nõuab meilt olema võimeline saama üle soovist sobituda kuhugi või olla osa massist. Autentne inimene ei ole hirmuvaba, kuid soovib oma hirme tunda kui autenset.

Autentseks olemise 3 sammu:

1. Tunne iseennast
2. Oma ennast
3. Ole ise

Tänases päevas on autentne inimene iseenda otsuste peremees ja vastutab oma tegude eest, olles täielikult teadlik oma tegude tagajärgedest. Nad teavad, et mitte keegi ei ole nende ülemus, kuna nad on iseenda bossid. Võttes vastutuse iseenda ja oma valikute eest, tunnustavad nad teiste tagasisidet, olles huvitunud kuulamast teiste vaateid, ja on täielikult alati valmis õppima iseenda kohta rohkem, ükskõik kui valus see peegeldus ka ei oleks.

Allikas: Psychologytoday.com, Alkeemia.ee

Inimesed, kes nutavad filmi vaatamise ajal, on ühed tugevamad inimesed üldse.

 Crying Emotion Female Retro People Tears WKuigi paljud muigavad, kui näevad kinos filmi ajal nutvaid inimesi, siis nad tegelikult ei tea, et nutjad on ühed tugevamad inimesed üldse ja naerjad siinkohal ühed nõrgemad.

Inimene, kes nutab filmi vaatamise, muusika kuulamise, raamatu lugemise vms. ajal, tal on väga tugev empaatiavõime, mis on ühtlasi üks võtmejoontest lüüa elus läbi tunduvalt edukamalt.Empaatiavõimega inimesed on väga erilised, sest paljudel see võime on väga nõrk või puudub üldse.

Tulles teise äärmusesse, siis näiteks sotsiopaatidel ja nartsissistlikel inimestel puudub täielikult empaatiavõime. Nad ei oska panna end teise inimeste olukorda, ei oska tunda neile kaasa ja ühtlasi see tähendab ka seda, et nad ei suuda õppida teiste inimeste vigadest.

Ka nõrgema empaatiavõimega inimestel on sarnased jooned. Nad teevad elus rohkem vigu ja peavad kõik kogema enda peal, mis tähendab, et elus edukaks saamiseks on tunduvalt väiksemad võimalused. Võib ekslikult arvata, et kui empaatiavõime puudub, siis on tegu väga hea müügimehega, kes suudab ilma südametunnistuseta müüa oma teenust, kaupa vms. teiste inimeste õnne arvelt ja koorida neilt kümmet nahka  – kasvõi näitena pakkuda kiirlaene või müüa maha liisinguga auto perele, kes seda tegelikult ei vaja ja kellele käib ost ülejõu, aga tegelikult see nii ei ole.

Eelmiste näidete põhjal empaatiavõimeta inimene ei oska arvestada teise inimese mõtetega. Ta võib küll mingi osa tehingutest sooritada, aga tegelikkuses inimene, kes oskab panna end teise inimese olukorda, suudab leida ostjale parema ja mõistlikuma lahenduse, mistõttu toimub edukaid müügitehinguid ka tunduvalt rohkem.

Teise probleemina on vead. Nõrga või puuduva empaatiavõimega inimesed ei suuda õppida teiste vigadest ja seetõttu teevad pidevalt neid ise. Lisaks säärased inimesed tekitavad rohkem konflikte ja tülisid ning seetõttu mistahes partnerlussuhtes (töösuhe, müügisuhe jne) leitakse üksmeelt harvem ja edukaid tehinguid toimub vähem.

Vastupidiselt tugeva empaatiavõimega inimesed suudavad mõista teisi ja nende olukordi tunduvalt paremini ning seetõttu oskavad õppida ka nende vigadest. Samuti mistahes ärilise tehingu puhul suudavad leida kompromisse ja parima lahenduse, sest nad teavad, mida vastaspool ootab (olgu selleks ülemus, töötaja, klient vms) ja edukate tegemiste osakaal tõuseb. Olgu siis selleks hea töökoht, ametikõrgendus, edukas müük vms.

See ei ole veel kõik. Inimene, kellel on empaatiavõime, ta on tugev, aga tulles tagasi algse teema juurde – inimene, kes julgeb näidata välja nõrku emotsioone (nutmine), on väga tugev inimene. Lisades juurde sinna empaatiavõime, siis see teeb neist ühed tugevamad üldse. Teisalt inimesed, kes kinos nutjate üle naeravad, on paraku nõrgad, sest nad näitavad välja ühte nõrgemat emotsiooni, milleks on naermine ja samas puudub neil empaatiavõime, sest nad ei oska end panna nutva inimese olukorda.

Allikas: ajaviide.ee

Elu mõtte otsijatele.

Summer Still-Life, Daisies, Yellow

Elu mõtte otsijatele: tõmba müra vähemaks, ära mõtle üle ja ole teiste vastu hea!

Elu mõte on suuresti lääneliku mõtteviisi toode, mis paneb inimest midagi taga ajama. Sama lugu on ka õnne, valgustatuse ja armastusega: kontseptid, mille inimene raske (mõtte)töö tulemusena siis tee lõpus leiab. Tegu on püramiidskeemiga, nii otseselt kui ka kujundlikult. Kusagil seal “ülal” on see ladvaõun, mille nimel puu otsas ohte trotsides turnida ja rabeleda.

Elu mõtte leidmine eeldab, et elu on algusest peale mõtteta, juhuslik. Elu mõtte otsimises on minu jaoks midagi petlikku. Kapsauss ei mõtle kindlasti, mis on elu mõte. Kapsauss muutub lihtsalt liblikaks ja teeb oma liblikaasju. Elu mõtte otsimine on minu jaoks ülemõtlemise tulemus – inimene on mattunud vaimse müra sisse. Ta ei kuule enam oma sisemist häält, või veel täpsemini: oma sisemist vaikust. Meie ühiskond pole inimsõbralik. Meie oleme selle lapsed, mõtteta.

Kui see kõlab pessimistlikult, siis ära muretse. Ühiskond on pidevas ümberkorralduses ja miski ei jää samaks. Nii muutume ka meie ja muutub meie suhtumine õnne, elu mõttesse ja armastusse. Ega neid ei saagi leida ja neist ei tasu mõtelda. Neid sõnu on väga palju kasutatud sulle toodete müümiseks. Armastust ei tohi taga ajada, muidu ehmatab ära. Tuleb olla rahulik ja ta tuleb su juurde ise. Sama on ilmselt ka selle “elu mõttega”. Tee ikka inimese asju. Mõtle vähem asjadest, mille üle sul niikuinii kontrolli pole. Mõtle vihmavarjust, kui lubatakse, et hakkab vihma pladistama.

Kui su elus pole mõtet, siis mõtlegi vähem. Su sees on tühjus ja vaikus ja see tundub sulle ähvardav, kuna oled üles kasvanud lärmakas, infoküllases ühiskonnas. Inimene ongi vaikne ja asjalikke mõtteid mõtlev imetaja. Mõtlemine ei peaks olema raske, rügav töö, vaid põnev ja üllatav mäng.

Mõtle vähem mõtlemisest. Ole see kapsauss, kes muutub ise enamaks, kui ta alguses oli. Otsi vaikseid kohti nagu korilane ürgmetsas pähkleid ja vutimune. Ole abivalmis ilma vastuteenet ootamata. Tee, sest sulle meeldib lihtsalt teha. Tegemisrõõm viib ikka olemisrõõmuni. Ega keegi käse langevarjuhüppeid tegema minna: elu võib kogeda ka vaikuses lepatriinut vahtides.

Ära aja taga nähtamatuid sõnakõlkse. Rahu on aina kallim valuuta, sest meie maailm tiksub rahutuse mootoril. Keegi peale inimese ei tunne end mõttetult. Kõik teevad mõnuga oma asju ja siis lähevad teise ilma. See kapsaussi seisund on sundimatu ja lõpmatult kallis. Ole inimene nii, nagu kapsauss sööb kapsast: mõtle vähem ja ole teistele abiks. Lihtsalt ole. Sinu elu arvustajad pole enda eluga rahul. Ole ise endaga rahul. Ära otsi midagi, õpi elektroonikavidinatest eemal olema, otsi vaikust. Siis lõpeb see “otsimine” ka ära.

Kas sinu jaoks on vastuvõetamatu tõdemus, et see, mida otsisid, oli kogu aeg sinu sees olemas? Paljusid teeb see pahaseks, kuna selle järgi oli kogu nende kannatamine ja rabelemine asjatu vaev. Ja kui kõik on sinus kogu aeg olemas olnud, on selle avastamine puhtalt sinu vastutusel. Sa ei saa enam iialgi kedagi teist süüdistada. See oli kogu aeg sinus. Müra all, prügimõtete varjus. Mõtlesid üle, otsisid üle. Elu mõtet pole olemas, sest see on vigase mõtlemise tulemus. See tundub nii reaalne, aga seda pole siiski olemas. Tegu on vigase mõtlemisega, mis algas sinus sel hetkel, kui keegi esimest korda sind ennast mõttetuna tundma pani.

Seetõttu on hea teisi aidata. Kui inimesel on hea olla, siis ta ei otsi mingeid mõtteid. Loe huvitavaid raamatuid ja suhtle teistsuguste inimestega. Pane aga tähele, et “elu mõtte otsijad” on enesekesksed ja kapseldunud. Nad pole kunagi hetkes kohal, nad on kuskil mujal. Elu mõte on miraaž sinu ego horisondil. Jah, aita teisi. Mina aitan sind näiteks praegu. Ma tunnen, et mu sõnadest on sulle natukene abi. Laias laastus pole elu lõpus mingit kohtumõistjat ega kosmilist klassijuhatajat, kes sinu teadmisi ja käitumist hindab. Igasugused tülid ja konfliktid tulevad omaenda rumalusest.

Ole rohkem nagu see kapsauss! Leia tegevusi, mis su jaoks on huvitavad ja ära otsi kellegi tunnustust. Tee, kuna sulle meeldib teha. Ei mingeid põhjendusi ega analüüse. “Mulle meeldib” ja kõik. Ja kui sa teed piisavalt kaua seda, mis sulle meeldib, hakkab sinuga midagi juhtuma. Ühel päeval hakkab sul imelik, sa pole justkui enam sina ise. Natuke aega on täielik hämming ja kerge paanika, aga siis näed, et sulle kasvasid tiivad. Hohoo! Selleks ei pidanudki tegema muud, kui vähem mõtlema ja rohkem mõnusaid asju tegema.

Tõmba müra vähemaks, ära mõtle üle ja ole teiste vastu hea. Ega siin suurt rohkemat vaja polegi! Okei, lendan nüüd järgmise kapsa peale.

Autor: Mikk Pärnits

Allikas: Alkeemia.ee

 Saame kõik, millest oleme valmis loobuma.

Valentine'S Day, Heart, Flowers

“Ilma armastuseta ei kujune isiksusi; ebakindlusest vabanevad vaid need, kes kindlustunnet ei otsi; mida vähem teed, seda enam saadad korda – kui me mõistame elu peamisi paradokse ja rakendame neis peituvat tarkust, oleme suutelised arenema, muutuma ja oma elu eesmärke täitma, sest paradoksides peitub kogu elutarkus ja positiivseid muudatusi käivitav jõud,” nendib Tommy Hellsten oma raamatus “Saad kõik, millest loobud”.

Kes soovib saada võimu, peab loobuma võimu taotlemisest ja võtma enesele vastutuse.

Vastutuse võtmine tähendab astumist kellegi teenistusse, olgu siis lapsevanemana või poliitikuna. Võim tuleb selle juurde, kes loobub tema jahtimisest ning hakkab tegema seda, mida peab sisimas õigeks. Maailmas on palju ebaõiglust, mille kaotamiseks kulub suurel hulgal tööd. Kes selle tööga tõsiselt tegelema hakkab, muutub peagi ühiskonnale nii tähtsaks, et omandab mõjuvõimu.

Mõjuvõimus peitub tõeline jõud. Kui inimene on omandanud mõjuvõimu tänu ühiskonna teenimisele, on ta suhtumine võimsusesse teistsugune, kui inimesel, kes on ihaldanud võimu võimu enese pärast. Ta ei vaja seda mitte enda positsiooni kindlustamiseks, vaid see on talle vahend, mis aitab tal teisi teenida. Ta võib oma positsioonist ka igal hetkel loobuda, sest ta ei klammerdu selle külge. Tegelikult ta tahakski võimust vabaneda niipea, kui ülesanded lubavad. Seepärast on tõeline poliitik inimene, kes ajutiselt hoolitseb kõigi ühise asja eest, mitte aga riigiteener, kelle peaeesmärgiks on enda poliitiline karjäär.

Süütundest on võimalik vabaneda vaid süüd tunnistades. 

Nii saab inimene eneseaustuse tagasi. See aga, kes üritab oma süüd maha salata, tegeleb luukerede kappi peitmisega. Sisimas on ta nende olemasolust alati teadlik. Iga hetk võivad nad kolisema hakata või isegi kapist välja kukkuda. Seetõttu tuleb nende järele pidevalt valvata. Nende olemasolu kõigutab inimese identiteeditunnet. Pole võimalik ennast austada, teades, et su kapid on täis saladusi, mida tuleb pidevalt varjata. Alles siis, kui kapid on lõpuks tühjendatud, kõik on üle vaadatud ja tolmgi pealt pühitud, pole enam vaja karta luukerede kolinat. Kõik, mis hirmutab, on ära nähtud ja sa julged taas endale silma vaadata. Kui julged endale silma vaadata, julged ka teistele otsa vaadata. Seda nimetataksegi eneseaustuseks. Süütundest saab seega lahti oma süütunnet vabaks andes.

Rikkaks saab siis, kui leiad üles oma sisemised rikkused. 

Tõeline edu on alati sisemine edu. Sisemine edu tähendab, et inimene elab oma elu, omal moel. See tähendab, et väline on harmoonias sisemisega. Kui inimene on endaga heas läbisaamises, teab ta, kes ta on. Ta tunneb enda vajadusi, võimeid ja unistusi. Ta elab neid kuulates. Kui ta neid tõsiselt kuulab, teeb ta valikuid, mis viivad sellise elu poole, kus tema võimed on tõesti rakendatud. Tema põhivajadused on rahuldatud ning ta leiab sellise eluviisi, kus ta teeb seda, mida ta sisimas tegelikult teha tahab. Ta elu on paigas, nii teenib ta ka teisi inimesi ja ühiskonda parimal võimalikul moel. Loobudes välise rikkuse taotlemisest, leiab ta sisemise rikkuse.

Loomulikult pole midagi, mis takistaks sellisel inimesel ka väliselt rikastumast. Siiski, ta ei klammerdu välise rikkuse külge, vaid ta leiab, et võib seda kasutada, kuid mitte omada. Sel moel on ta sisemiselt alati valmis loobuma. Kui ta seda poleks, takerduks ta oma rikkusesse. Sisemiselt rikas inimene tunneb maiste hüvede eest sügavat tänutunnet. Tema tänutunne on alandlik tänu, ta teab, et ta ei vääri seda, mis tal on. Nõnda ei nõua ta endale rikkust, vaid imestab, et tal see on. Raha on talle vahend, mitte eesmärk.

Kas võiks siis arvata, et püüdes saavutada sügavama sisuga elu, võib ta enesele luua materiaalseid hüvesid? Kas sisemine täisväärtuslikkus tähendab alati materiaalset heaolu? Kas otsides „taevast kuningriiki” võib saavutada ka „kõik muu”? Muidugi mitte, sest see just tähendakski „kõige muu” otsimist. „Kõik muu” oli teatavasti midagi, „mis teile antakse”. Järelikult on see kingitus, kuid kingituse olemus on selline, et selle saamine ei tähenda mingit omapoolset pingutust või ärateenimist.

Meelelahutust saab siis, kui puhatakse tööst. 

Tõeline meelelahutus eeldab kõigepealt pingutust, isegi valu. Kui teed kõvasti tööd, suudad ka hinnata puhkust ja lõdvestust. Seega vajab meelelahutus taustaks valu ja pingutust, et selgemini esile tulla. Kes ei tööta ega pinguta, ei naudi ka puhkust. Seepärast tuleb tal oma meelt eriliste võtetega lahutada, sest mitte miski ei paku pinget. Mida vähem valu ja pingutust, seda suuremad nõuded esitatakse meelelahutusele. Mida enam valu ja pingutust, seda vähemast piisab meelelahutuseks. Mõnikord naudib inimene lihtsalt puhkehetke, kohalolekut ja vaikust.

Olen mõnel määral harrastanud mäesuusatamist. Palju kordi olen mõelnud, miks peab küll nõlvadel pidevalt mürtsuma muusika kõikjale paigutatud valjuhäälditest. Kas inimesele ei piisa, et ta end lõbustab vaid ühel moel, mäesuusatamisega? Kas teda peab keset meelelahutust veel enam lõbustama, et tal igav ei hakkaks? Kinoski tuleb nii kõrvad kui nina popcorni täis toppida, et vaid tühi tunne ei oleks. Raadios loetakse uudiseid ette muusika saatel, et kuulaja igavust ei tunneks.

Elus endas on piisavalt draamat. Seda tajub vaid see, kes julgeb elada. Kui elada täiel rinnal, kaob vajadus meelelahutuse järele ning sageli piisab selleks lihtsalt rahust ja tegevusetusest.

Täiuslik vabadus saabub siis, kui leitakse täiuslik sõltuvus. 

Me kõik sõltume üksteisest. See on tõsiasi, mille eest pole võimalik põgeneda. Alkohoolik, töönarkomaan või võimumängur üritavad sellist põgenemist, püüdes kõiges vaid iseendale toetuda. Kuid nad leiavad end peagi armastusepuuduse vanglast, mis lõpuks nad hävitab. Kui vabanetakse illusioonist, nagu piisaks inimesele vaid temast endast, vabanetakse armastama. Armastus on sügav tunnistus sõltumisest. See tähendab mõistmist, et elus lihtsalt ei saada üksi hakkama. Ei ole võimalik leida oma tõelist identiteeti, kui kõigepealt ei kaotata ära mittesõltumist ja ainult enesele lootmist. Niimoodi viib enese kaotamine enese leidmiseni.

Eneseleidmine on oma armastusidentiteedi leidmine. Armastusidentiteet sünnib armastavas sõltuvuses teistest inimestest. See on tõeline vabadus, sest tõeline vabadus tähendab sisemist vabadust. Sisemine vabadus on olla see, kes sa sisimas tegelikult oled. Tõelise identiteedi saavutamine teeb võimalikuks tõelise vabanemise ehk niisuguse elamisviisi, mida juhivad sügaval sisimas asuvad tõde ja armastus.

Armastav sõltumine on absoluutne väärtus, mida ei tohi teha suhteliseks. Tema lõhkumine viib orjusse, kus piitsa viibutavad inimese enda himud ja ihad. Kui sellest sõltuvusest lahkuda, ei leia inimese sügavamad sisemised vajadused kunagi rahuldamist. Vajadused muutuvad ihadeks, need omakorda himudeks, millest sünnib orjus ja lõpuks häving. Inimese sügav sõltuvus teistest teeb ta haavatavaks. Haavatavus ongi tee, mis viib sügavama identiteedi leidmiseni. Iseendaks saame teiste kaudu. Haavatavuse kaudu leiame seega oma tõelise olemuse, armastusidentiteedi.

See viib meid edasi usu ja usklikkuse vahekorra juurde. Tõelise usu juurde kuulub haavatavus. Usk on inimese karje sügavikust. Usk otsib ühtsust, sirutab käe pimedusse, aimates või lootes, et seal on veel midagi peale pimeduse. Usk on inimese haavatavuse tunnistamine ja sellest sündiv appikarje. Usk on alati sõltumise tunnistamine, sügav arusaamine omaenda võimetusest. Uskudes tuleks alati säilitada ebakindlus, appihüüe kellegi poole, kes asub meie käeulatusest eemal. Usk on elav siis, kui ta sünnib inimese abitusest.

Usu appihüüd kaigub millegi poole, millest midagi teada ei ole. Jumal ei ole inimese võimuses, isegi mitte usu kaudu. Jumal peabki olema suverään, käsitamatu, müstiline. Alles siis saab tema poole pöörduda, vaid siis on teda võimalik kuulda. Inimene võib olla Jumalaga ühenduses vaid seevõrra, kui palju ta on nõustunud oma võimetust tunnistama. Võimetustundest sünnib appikarje, mis jõuab selleni, kelle juurde pole võimalik jõuda. See ongi see usupimedus, mis viib kirkasse valgusesse. See ongi see vaikus, mis on täidetud kurdistava kõminaga.

Saame kõik, millest oleme valmis loobuma.

Allikas: Tommy Hellsteni raamatust “Saad kõik, millest loobud. Elu paradoksid”

Ela juba täna – ära jää ootama “õiget” aega.

Mõnedele on elu justkui võidusõit. Üks ajab taga ametikõrgendust, teine ideaalset keha ja kolmas unistab jõuda esimeste seas allahindlustele, et millestki ilma ei jääks. Sellise meeletu tempo juures pole aega hingetõmbeks. Selleks, et vaadata end ümbritsevat ja öelda, et elu on ilus. Võib juhtuda, et me harmoonia jääb tulemata. Teinekord tuleb see aga liiga hilja.

 83aastase naise kirja oma sõbrannale.

Kallis Berta

Ma loen rohkem ja koristan vähem. Ma istun aias ja imetlen vaadet ilma, et murraksin pead aias kasvava umbrohu üle. Samuti veedan rohkem aega oma pere ja sõpradega ning töötan vähem. 

Elu peaks olema justkui muster kogemustest, mida naudime, mitte kogemustest, mida välja kannatame. Proovin üha enam ja enam selliseid kogemusi ära tunda ja neid väärtustada.

Ma ei hoia enam midagi. Ma kasutan oma head portselani ja kristallnõusid igas rõõmupakkuvas olukorras. Näiteks siis, kui kaotan kaalu või eemaldan kraanikausist ummistuse. Või kui amarüllil tekivad esimesed õied. Kui lähen toidupoodi, kannan oma parimat pintsakut. Minu teooria seisneb selles, et kui näen jõukas välja, võin ju väikese toidukotikese eest paarkümmend dollarit välja käia.

Ma ei hoia oma parimaid parfüüme erilisteks puhkudeks, vaid kannan neid ehituspoodi või panka minnes.

Lause “ühel päeval” on minu jaoks tähendust kaotamas. Kui miski on kuulamist, tegemist või nägemist väärt, siis tahan ma seda kogeda kohe.

Ma pole päris kindel, mida teised oleks teinud, kui nad oleksid teadnud, et nad pole enam homme siin, meie hulgas. Arvan, et nad oleksid helistanud perele ja lähedastele sõpradele. Võib-olla oleksid nad helistanud endistele sõpradele, et vabandada tülide ja nägeluste pärast. Mulle meeldib mõelda, et nad oleksid läinud sööma hiina toitu või mida iganes neile kõige enam süüa meeldis. Ma arvan, et ma ei saa seda kunagi teada.

Need on need väiksed asjad, mis mind ajaksid närvi, kui teaksin, et mu tunnid on loetud. Need asjad muudaksid mind pahaseks, sest ma pole kirjutanud teatud kirju, mida olen plaaninud ükskord kirjutada. Ärrituksin ka seetõttu, et ma ei öelnud oma abikaasale ja perele piisavalt sageli, kui väga ma neid tegelikult armastan.

Ma proovin enda ellu tuua ja kasutada kõike, mis muudaks elu kirkamaks ja ajaks naerma.

Ja igal hommikul, kui avan silmad, ütlen endale, et täna on eriline päev. Iga päev, iga minut, iga hingetõmme on jumala kingitus.

Võib juhtuda, et meie elust kujuneb teistsugune laul, kui oleksime soovinud. Aga kuni oleme siin, võime me alati tantsida.

Allikas: Tekst: Brightside.me, Elutark

2 alumist fotot ; Pixabay (ei kuulu originaalartikli juurde)

 

Õpi ütlema EI.

Yes, No, Opportunity, Decision, Woman

See juhtub nii lihtsalt: tahad jätta endast toredat muljet ning nõustud üht asja tegema… siis juba teist ja kolmandatki. Enne, kui märgatagi jõuad, on su kalender täidetud erinevate kohustustega, mida sa enda õlule soovinud poleks. Mida siis teha, kui ilusasti palutud soovidest keeldumine tundub liiga raskena? Tuttavate ja sõprade vältimine ei ole toimiv lahendus – on palju tõhusam, kui õpid ütlema “ei”.

Karm tõde: sa ei suuda kõike

Isegi kui oled supernaine, on karm tõde see, et sa lihtsalt ei jõua kõike enda õlgadele võtta. Ja sa ei peagi. Ööpäevas on piiratud arv tunde ja igaüks vajab aega ka väikeseks lõõgastuseks. Inimesed kipuvad ekslikult arvama, et kui nad kõigega nõus on, meeldivad nad kõigile. Seetõttu on keeldumine mingil määral seotud ka enesehinnanguga. Kui hindad ennast ja oma aega piisavalt, pole sinu jaoks oluline, et peaksid kõikidele meele järele olema. Sa ei suuda nagunii igaühele meeldida.

Pööra negatiivne positiivseks

Karm tõde on see, et maailm ei tiirle sinu ümber. Jah, sõber võib su keeldumise peale küll solvuda, kuid ta ei jaksa ju nädal aega su peale vihane olla. Ära siis põe oma keeldumise pärast liigselt. Kui sa aga kuidagi ei suuda süütundest vabaneda, siis pööra negatiivsed mõtted postiivseteks. Keskendu sellele, mida sa “ei” ütlemisega said: rohkem aega endale? Võimaluse teha midagi sellist, millest oled alasti unistanud?

Kõik ei hinda su piire

Kui oled ennast ümbritsenud arusaajate inimestega, õpivad nad sinu piire austama ning see ei tekita teie vahel probleeme. Kui oleme aga realistid, siis mitte kõik inimesed pole nii õnnelikud. Piiride seadmine ja asjadest keeldumine võib paljudes pahameelt tekitada. On sinu valik, kuidas sa sellesse suhtud ning enda eest seismine võib viia ka sõprussuhete purunemiseni. Jah, see teeb küll haiget, kuid enese eest hoolitsemine nõuab teinekord ohvreid.

Allikas: tekst : Women’s Health, buduaar.ee

Foto: Pixabay

Otsus muutuda.

“Ma näen oma probleeme ja otsustan muutuda.”

Paljude suhtumine ellu väljendub eeskätt abitusetundes. Me oleme juba ammu löönud käega elule kogu selle lootusetuses ja välja pääsmatuses. Ühtede jaoks on selle põhjuseks arvutud pettumused, teistele – lakkamatu valu jne. Ent tulemus on kõigile sama – täielik lahtiütlemine elust ja soovimatus näha end ja oma elu hoopis teises valguses. Hea oleks, kui te esitaksite endale küsimuse : ” Mis nimelt tekitab mu elus pidevaid pettumusi?”. Mis on see, mida te nii ohtralt jagate ja mis sunnib teisi teid ärritama? Kõik, mida annate, saate tagasi. Mida enam ärritute, seda  enam koote olukordi, mis põhjustavad teis ärritust. Huvitav, kas ärritusite ka nüüd, mil lugesite neid sõnu. Kui jah, siis on see suurepärane!

Seepärast tulebki teil muutuda. Me kõik tahame, et meie elu muutuks, ent ise me muutuda ei taha. Las keegi teine muutub, las “nemad ” muutuvad, mina aga ootan. Selleks, et muuta kedagi teist, peate kõigepealt muutuma ise. Ja te peate muutuma seesmiselt. Me peame muutma oma mõtete käiku, seda, kuidas me räägime ja seda, mida me räägime. Ainult siis saabub tõeline muutus. Mina isiklikult olen alati silma paistnud kangekaelsusega. Ka siis, kui võtsin vastu otsuse muutuda, segas minu kangekaelsus mind väga. Ent sellele vaatamata ma teadsin, et just selles vajangi muutust.

Mida enam hoian kinni mingist väitest, seda selgemaks mulle saab, et just sellest väitest peangi vabanema. Ja alles siis, kui veendud selles omaenda kogemuse põhjal, võid hakata õpetama teisi. Mulle tundub, et kõigil suurepärastel vaimsetel õpetajatel oli erakordselt raske lapsepõlv, et nad läksid läbi valu ja kannatuse, ent õppisid ennast vabastama, mida seejärel hakkasid õpetama ka teistele. Paljud head õpetajad töötavad pidevalt enda kallal ja see muutub nende elu põhitegevuseks.

HARJUTUS “MA TAHAN MUUTUDA”.

Korrake lauset “Ma tahan muutuda” võimelaikult sagedamini. Korranud endale seda fraasi, puudutage oma kurku. Kurk – see on keskus, kuhu on kontsentreerunud kõik see energia, mis on vajalik muutusteks. Ja olge muutuseks valmis, kui nad teie ellu astuvad. Niisamuti teadke, et kui te arvate, et te ei oled suutelised ennast milleski muutma, siis just nimelt selles teil muutuda tulebki. “Ma tahan muutuda, ma tahan muutuda”. Kõiksuse jõud hakkavad teid automaatselt aitama teie kavatsuses ja te hakkate hämmastusega avastama oma elus üha uusi ja uusi positiivseid muutusi.

HARJUTUS “SOOV MUUTUDA”

Seiske peegli ette ja ütelge endale: “Ma tahan muutuda”. Pöörake tähelepanu sellele, mida te seejuures tunnete. Kui te avastate, et osutate vastupanu või kõhklete, küsige endalt, miks. Jumala eest – ärge sarjake ennast sellepärast, vaid lihtsalt nentige tõika. Küsige endalt, milline veendumus või mõte sunnib teid seda tundma. Te peate selle lahustama, olenemata sellest, kas te teate, kust see pärit on või mitte. Lähenege uuesti peeglile, vaadake endale sügavalt silma, puudutage oma kurku ja öelge valjusti kümme korda ” Ma tahan vabaneda mistahes vastupanust.” Töö peegliga on suureks abiks. Vaadata enesele silma ja öelda endale positiivseid enesekinnitusi – see on kõige kiirem viis saavutada häid tulemusi.

 

Louise L. Hay ” Tervenda ennast ise”

L. Hay on tervendaja, kes on saavutanud rahvusvahelise kuulsuse. Dr. Hay tähtsaim sõnum meile kõlab: ” Kui oleme valmis muutma oma mõtlemist, siis on võimalik ennast terveks ravida peaaegu mis tahes tõvest” Autoril on rikkalik kogemus neist mõttemallidest ja hoiakutest, mis põhjustavad kehalisi vaevusi. Ise tervenes ta sama meetodi abil vähihaigusest. Tema elutööks on aidata inimsetel leida ja rakendada kõiki oma elu loovaid jõude.

Mõistuse puhastamine.

“Minevikul pole minu üle võimu”

Pöördugem mineviku poole ja vaadakem, millesse me usume. Mõnedel inimeste on väga raske emotsionaalselt vabaneda minevikukestast.

Oletame, et te koristate oma korterit. Mõnedele asjadele seal te vaatate armastusega ja pühite neilt tolmu, et anda neile veel ilusamat väljanägemist. Mõned teised asjad vajavad parandamist ja te tõdete endamisi seda fakti juba mitmeid kordi. Osa esemeid teie korterist on aga niivõrd vananenud, et on aeg neist loobuda. Vanad ajakirjad ja ajalehed, mittevajalikud raamatud – need võite rahulikult minema visata. Ja pole vajadust sellepärast pahaseks saada või endast välja minna.

Samasugune protsess toimub ka siis, kui me puhastame oma mõistust.  Pole vaja lasta tujul langeda, kui mõningad meie veendumused on ajast ja arust ja meil on aeg neist lahti saada. Las nad lahkuvad rahulikult meie elust. Me ju ei sori eilsetest jäätmetes, et endale lõunat valmistada. Niisama pole vaja sorida mõistuse prügikastis, kui loome oma tulevast elu.

Heidame pilgu korraks mõningatele oma piiratud veendumustele.

“Ma ei ole piisavalt hea” Selle veendumuse juured peituvad selles, et isa ütles pidevalt oma lapsele, et too on loll.

“Ma ei armasta ennest piisavalt” Selle päritolu on järgmine: tütar püüdis teha seda, mis meeldis isale. Nad ei jõudnud üheski asjas kokkuleppele ja tülitsesid pidevalt. Tütar otsis isalt heakskiitu, sai aga karmi kriitika osaliseks. Tema keha oli täis valu. Ja isal olid niisamasugused valud. Tütar ei mõistnud, et valu temas on põhjustatud tema solvumisest, niisamuti nagu isa solvumised põhjustasid valu isas.

“Elu on ohtlik” Selle päritolu: hirmutatud isa…Ühele minu kliendile paistis elu karmi ja raskena. Tal oli raske naerda ja kui ta seda mõnikord tegigi, siis hakkas tal hirm, otsekui pidanuks sellele järgnema midagi halba. Teda kasvatati talle kogu aeg korrates: “Ära naera ja kui hakkad naerma, siis midagi head sellest ei tule”.

HARJUTUS – Võtke leht paberit ja koostage loetelu kõigest sellest negatiivsest, mida teie vanemad teie kohta rääkisid. Kulub vähemalt pool tundi, et meelde tuletada selliseid üksikasju. Mida nad rääkisid rahast? Mida nad rääkisid teie kehast? Teie võimetest? Kui võimalik, siis vaadake seda nimekirja objektiivselt ja öelge endale: ” Vaat kust on pärit minu sellised mõtted!”. Nüüd aga võtke veel üks puhas leht ja minge veelgi kaugemale. Kellelt kuulsite veel pidevalt eitavaid kinnitusi?….Sugulastelt. Õpetajatelt. Sõpradelt. Neil, kes esindasid võimu. Kõik see kirjutage üles. Ja pange tähele, kuidas te end seejuures tunnete. Kaks täiskirjutatud paberilehte – need on mõtted, millest peate kiiresti vabanema. Need on just need mõtted, mis segavad teid elamast!

Kujutage ennast lapsena.

Kui me võtame näiteks kolmeaastase lapse, asetame ta keset tuba ja hakkame tema peale kõigest kõrist karjuma, rääkima talle, et ta on loll ja mida ta peab tegema (võime teda paar korda isegi lüüa), siis hirmunud laps kas istub vaikselt nurgas või hakkab halvasti käituma. Sellisel lapsel on valida vaid kahe asja vahel. Ent me ei saa mitte kunagi teada, milleks on selline laps tegelikult võimeline.

Kui me aga võtame selle sama lapse ja hakkame talle rääkima, et me teda armastame ja austame ja et ta on tark ning taibukas, et meile väga meeldib, kuidas ta mängib ja et sellest pole midagi hirmsat, kui ta teeb vigu (kõik teevad vigu) ja et me kõigele vaatamata armastame teda alati, siis te ei suuda mitte ette kujutadagi sellise lapse potensiaalseid võimalusi.

Igaühes meist (vaatamata meie vanusele) on siiamaani selline kolmeaastane laps. Ja me täidame sageli oma aega sellega, et süüdistame ja neame seda vaest olendit endas. Seejärel aga imestame, miks meil elus on kõik nii halvasti. Kui meil oleks sõbranna/sõber, kes meid kogu aeg kritiseeriks – kas see siis meeldiks meile? Täiesti võimalik, et just niimoodi teisse lapsepõlves suhtutigi ja see on väga kurb. Ent see oli väga ammu ja kui te suhtute endasse niimoodi siiamaani, siis on see veel kurvem.

Niisiis – teie ees on nimekiri neist negatiivsetest otsustustest, mida te lapsena pidevalt kuulsite. Millises vastavuses on see teie negatiivse arvamusega iseendast?

Meie elustsenaariumi aluseks on see, kuidas meid “programmeeriti” meie varajastel aastatel. Me oleme olnud kõik head, eeskujulikud lapsed, kes suure valmisolekuga võtsid vastu selle, mida meile räägiti kui “tõde”. Ja ometigi on tähtis mitte oma perekonda selles hukka mõista, vaid tõusta märksa kõrgemale mõistmise tasandile. Minevikku muuta ei saa, see-eest aga saate luua endale suurepärase tuleviku. Me oleme tulnud siia Maa peale selleks, et ületada oma piiratust. Me oleme siin selleks, et vaimustuda oma erakordsusest, olenemata sellest, mida meile minevikus räägiti.

 

Louise L. Hay ” Tervenda ennast ise” L. Hay on tervendaja, kes on saavutanud rahvusvahelise kuulsuse. Dr. Hay tähtsaim sõnum meile kõlab: ” Kui oleme valmis muutma oma mõtlemist, siis on võimalik ennast terveks ravida peaaegu mis tahes tõvest” Autoril on rikkalik kogemus neist mõttemallidest ja hoiakutest, mis põhjustavad kehalisi vaevusi. Ise tervenes ta sama meetodi abil vähihaigusest. Tema elutööks on aidata inimsetel leida ja rakendada kõiki oma elu loovaid jõude.

Armastus iseenda vastu.

 Digital Creation, Romance, Love, Heart

Tuleb vaadata iseendasse.

Rääkides armastusest iseenda vastu, ei pea ma silmas mingil juhul egoistlikku armastust või seda, mida nimetatakse enesearamsatuseks. Ennast armastada – see tähendab pühitseda iseenda kui isiksuse olemasolu kui sellist ja olla  tänulik elu kui kingituse eest. Ennast armastada tähendab esmajoones austada oma isiksust. Ma kogen armastust:

  • eluprotsessi enda vastu
  • rõõmu vastu sellest, et ma elan
  • ilu vastu, mida näen enda ümber
  • teise inimese vastu
  • teadmise vastu
  • võimaluse vastu mõelda
  • oma keha ja selle ehituse vastu
  • loomade, lindude, kõige elava vastu
  • kõiksuse ja selle vastu, et ta on niimoodi korraldanud

Nüüd aga vaadakem, kuidas me ennast ei armasta:

  • me sarjame ja kritiseerime ennast pidevalt
  • me mürgitame end pidevalt toidu, alkoholi, tubaka ja narkootikumidega
  • me valime usu sellesse, et meid mitte keegi armasta
  • me loome haiguse ja valu enda kehas
  • me elame täielikus kaoses ja korratuses
  • me tekitame endale võlgasid ja üle jõu käivaid koormaid
  • me tõmbame ligi armukesi ja mehi/naisi, kes alandavad meie väärikust

Igal juhul – kui te eitate oma täiuslikkust, siis see tähendab, et te ei armasta ennast.

Väikeste laste täiuslkkus.

Kui täiuslikud olite lastena! Lastel pole mitte midagi vaja teha selleks, et olla täiuslikud. Nad on täius ise. Ja nad teavad seda. Nad ei karda küsida seda, mida nad tahavad. Nad väljendavad vabalt oma tundeid. Te ju teate, et kui laps on halvas tujus, siis teavad sellest kõik naabrid. Niisamuti teate, et kui laps on õnnelik, siis tema naeratus valgustab tervet maailma. Lpase on täis armastust. Väikesed lapsed ei suuda välja kannatad armastuse puudumist. Kasvades me õpime elama ilma armastuseta. Samuti austavad lapsed igat oma kehaosa. Teie olite ka niisugune!!! Seejärel aga hakkasite kuulama täiskasvanuid, kes selleks ajaks olid juba õppinud kõike kartma ja te hakkasite järk-järgult eitama oma täiust.

Harjutus peegliga.

Woman, Mirror, Psyche, Depression

Ma palun patsienti võtta peegel, vaadata endale silma, nimetada oma nime ja öelda: “Ma armastan sind ja jaatan sind sellisena nagu sa oled”. Mõningate jaoks on see uskumatult raske! Ma näen, kui erinevalt inimesed sellele reageerivad: mõned hakkavad nutma, teised saavad pahaseks, kolmandad aga teatavad, et ei saa seda kuidagi teha. Üks minu patsient viskas mind peegliga, ise põgenedes. Tal kulus mitu kuud, enne kui lõpuks suutis ennast vaadata, ilma et pidanuks tundma seejuures negatiivseid emotsioone.

Probleem, nii nagu meie seda ette kujutame, on harva tõeline probleem.

Võtame näiteks üleliigse kehakaalu. Inimesed võitlevad sageli aastaid üleliigse kehakaaluga, jäädes sellele vaatama täidlaseks. Ja siis nad hakkavad rääkima, et kõik probleemid nende elus on tingitud täidlusest. Üleliigne kehakaal aga on märksa sügavama probleemi väljendus. Minu meelest on selleks alati hirm ja kaitsevajadus. Kui me tunneme hirmu, kindlusetust, kui me mõtleme, et me pole piisavalt “head”, siis paljud meist sõna ostses mõttes kasvatavad endale ümber rasvakorra, mis täidab organismi kaitseülesannet. Enda pidev hukkamõist selle eest, et oled paks, tunda end süüdlasena iga liigse suutäie pärast on tühi ajaraiskamine. 20 aasta pärast olete niikuinii paks, sest te pole tegeliku probleemini jõudnudki. Seepärast mina isiklikult keeldun tegelemast kõikvõimalike dieetidega. Dieedid ei aita. Ainus, mida ma soovitan – see on halbade mõtete vältimise dieet. Sageli räägivad minu kliendid mulle, et nad mitte kuidagi ei saa ennast armastada, sest nad on paksud. Mina aga seletan neile, et nad on paksud sellepärast, et nad ei armasta ennast. Kui me hakkame ennast armastama ja austama, kaob üleliigne kehakaal automaatselt. Mõned patsiendid saavad minu peale pahaseks, sest nende probleemi lahendus tundub neile liiga lihtsustatud. Paljud lihtsalt lahkuvad, kuid ainult selleks, et taas tagasi tulla, ent siis mitte ainult vanade, vaid juba ka uute probleemidega.

Tõeline probleem. Niisiis vaatab patisent süütusse armsasse peeglisse ja ärritub selle tagajärjel. Mina aga naeratan ja ütlen: “Suurepärane, nüüd vaatame tegelikku probleemi”. Ma vestlen temaga üksikasjalikumalt  armastuse tähtsusest iseenda vastu. Armastus iseenda vastu algab sellest, et mitte kunagi, mitte ühelgi ettekäändel ei tohi ennast hukka mõista. Ma küsin patsientidelt,  miks nad ennast kritiseerivad ja koostan sellest nimekirja. Nad on kas liiga pikad või liiga lühikesed, liiga paksud või liiga kõhnad, liiga targad või liiga rumalad, liiga inetud (seda räägivad kõige ilusamad) või liiga ilusad. Pange tähele – alati “LIIGA”. Lõpuks me jõuame asja tuumani: “Ma ei ole piisavalt hea”. Hurraa! Nüüd olemegi jõudnud tegeliku probleemini. Nad kritiseerivad ennast, sest on õppinud uskuma, et nad pole piisavalt head. Minu patisendid imestavad alati, kui ruttu me jõuame asja olemuseni. Ja hakkavad lõpuks mõistma, et meil pole vaja arutada nende üleliigse kehakaalu, iseloomu, raha jms, seotud küsimusi. Me peame suunama kogu oma energia vaid üheainsa probleemi lahendamisele, milleks on – ebapiisav armastus ja austus iseenda vastu! 

Louise L. Hay ” Tervenda ennast ise” L. Hay on tervendaja, kes on saavutanud rahvusvahelise kuulsuse. Dr. Hay tähtsaim sõnum meile kõlab: ” Kui oleme valmis muutma oma mõtlemist, siis on võimalik ennast terveks ravida peaaegu mis tahes tõvest” Autoril on rikkalik kogemus neist mõttemallidest ja hoiakutest, mis põhjustavad kehalisi vaevusi. Ise tervenes ta sama meetodi abil vähihaigusest. Tema elutööks on aidata inimsetel leida ja rakendada kõiki oma elu loovaid jõude.