Ära peta iseennast.

Kasutaja Alexis Varnum foto.

Postitus Alexis Varnum  FB kontolt:

See kõik on nii õige, mida ta ta kirjutab…

“On olemas sõna “PEAB” ja tavaliselt see sõna seisab kõrval sõnaga “TAHAN”- Näiteks tahan endale uut kleiti, aga pean esialgu maksma arved, tahan reisida, aga praegu peab olema tööl, tahan puhata, aga peab tegelema probleemide lahendamisega. Sõna “PEAB” taga sõna “TAHAN” alati lahustub ja jääb vaid “PEAN”.

Kui tihti juhtub , et me elame nii, et kedagi mitte solvata, et mitte teha haiget, kardame tuua teistele pettumust. Näiteks kui me ei meeldi oma ämmale või kardame solvata oma vanemaid, meest või naist, oma lapsi, ülemust, tahame kõikidele olla alati head poisid ja tüdrukud. Elame mitte enda elu, teeme seda, mida tahavad teised ja me ei mõista milleks me seda teeme? Pragu energiad mõjutavad nii, et sa ei suuda rohkem leppida sellega, millega oled varem leppinud ja aktsepteerinud.
Mida rohkem me praegu areneme, seda rohkem küsimusi meis tekib, kuidas olla suhetes teiste inimestega? Kuidas mitte olla emotsionaalse vägivalla ohver? Millega sa oled enda ees nii süüdi, et sa karistad ise ennast? Sa ju pole teiste inimeste naudingu objekt. Kuidas sa suhtud ise endasse? Sa oled inimene, sa oled elav olend, kas kellelgi on õigus olla vägivaldne sinu suhtes? Kui sa ei taha teistele haiget teha, miks sa teed haiget ise endale? Pidevalt nagu plaanijärgselt? Elada nii, et teistel oleks hea, isegi siis kui see teeb sulle haiget? Kus siin on armastus? Kui me ei oska hoida ja armastada ise ennast, kuidas me saame õpetada armastama teisi inimesi? Kuidas me saame armastada Universumit kui ei armasta Universumi osakest endas.
Sa tahad vaid head, loomulik soov, kuid tihti sa mängid teiste inimeste reeglite mõju all, sa sirutad käe teise päästmiseks, aga ta lihtsalt hammustab sinu kätt. Kes on selles süüdi? Teie mõlemad te mõlemad tegite selle valiku kuid mõlemad kannatate. Vahest inimene arvab, et kui sina sirutad talle käe sa pead talle kõik andma, kuid sa ei saa tema eest teha tema tööd , sa võid pidevalt teda päästa, seada mugavad tingimused, näidata suunda, tõmmata ja upitada, kuid kui ta ei soovi, siis milleks. Sinu ühtsus on tähtis. Me tihti aitame teisi ja unustame ennast, sest oleme empaadid, vahest naiivsed ja tunnetlikud. Me ei saa vahest aidata füüsiliselt, kuid teeme kõik, et mitte solvata ja haavata. Parem oleks mitte hingata ega elada, siis teised on rahul. Nagu ise endale ei lase hingata. Lisaks veel mõtleme, et oleme kohal, mis tegelikult kuulub teisele, sest arvame, et keegi on parem ja väärib seda rohkem.
Kellele on vajalik, et me nii elame, miks me lubame teistele inimestele nii endaga käituda? Miks me peame seedima kellegi pidevat kriitikat? Kellele on vajalik, et me oleksime ebaõnnelikud? Kas sellest keegi saab rõõmsamaks? Ei. Selles elus igal inimesel on oma teekond ja tähtis on olla see kes sa tegelikult oled, et sa saaksid olla siiras ise endaga, et sa saaksid olla tõeline. Sa kunagi ei saa luua harmoonilised suhted kui sa keeldud ise endast. Tuleb keelduda valedest enda suhtes. Mitte ehitada ilusat nägu siis kui sulle on valus. Vabane valedest, et sa pole väärt õnneliku elu, et sa oled loodud situatsioonide ohver ja sul puudub väljapääs. Sulle tehakse haiget, sest sina ise seda lubad ja see pole karma. See on südame nõrkus, puudub osksus öelda “ei”. Elada nii, et mitte teha haiget ega solvata see on oma hirmude suurendamine. Hirm, et sind rohkem keegi ei armasta, kui sa pole hea. Seda me kardame kõige rohkem ja sellega me kaotame armastuse energiat.
Armastus elab vaid seal kus on siirus ja vabadus, kus on tunnete vabadus ja vastuvõtmine, avatus ja kui sa ei ela oma elu, armastus ei tule, tekkib vaid illusioon. Kui sa ühe korra mõistad, et kellelgi pole õigust trampida sinu territooriumil, siis elu sinul ja lähedastel inimestel läheb kergemaks, sest nad teavad, et sinu territooriumil on sinu reeglid ja ole julge seda öelda teistele inimestele. Ja kes sellega pole nõus lihtsalt ei saa sinu ligidale. Elada nii, et mitte kedagi solvata ega haiget teha, pole võimalik, sellega sa teed haiget endale. Ära peta ise ennast ja kui sa petad, sind ei saa keegi päästa ega armastada. ”

Postitus pärit: https://www.facebook.com/varnum.alexis/posts/1118361991632125

Elagem siis rohkem iseendale.
Aitäh, et lugesid 🙂

Muuda oma liialdatud tundeefektidega draama heatujuliseks draamaks.

Teatud mõttes on see strateegia vaid teine viis öelda “Ära muretse pisiasjade pärast”. Paljud inimesed elavad oma elu, nagu see oleks melodraama – ” ekstravagantne teatrietendus, kus domineerivad tegevus ja intriig. ” Tuleb tuttav ette? Tähelepanuväärsel kombel puhume me asjad suureks ja teeme pisiasjadest olulised probleemid. Me unustame, et elu ei ole nii halb kui me selle teeme. Me unustame ka, et kui me asju suureks puhume, oleme meie need, kes seda teevad.

Ma olen aru saanud, et endale lihtsalt meelde tuletamine – elu ei pea olema seebiooper – on võimas maharahustamise meetod. Kui ma olen ülemäära erutunud või hakkan end liiga tõsiselt võtma (mida juhtub sagedamini, kui ma tahaksin tunnistada), ütlen ma endale midagi sellist: ” Jälle hakkad pihta. Minu seebiooper algab”. Peaaegu alati lööb see mu tõsidusel jalad alt ja aitab mul jälle enese üle naerda. Sageli võimaldab see lihtne meeldetuletus mul häälestuda rahulikumale lainele. Minu liialdatud tundeefektidega draama muutus heatujuliseks draamaks.

Kui sa oled eales seebiooperit vaadanud, siis oled ka märganud, kuidas tegelased võtavad pisiasju liiga tõsiselt ja hävitavad nendega oma elu – keegi ütleb midagi solvavat kellegi kohta, vaatab kedagi vale pilguga või flirdib kellegi abikaasaga. Nende reageering on tavaliselt : ” Jumal küll! Kuidas võis selline asi minuga juhtuda?” Seejärel nad teravdavad probleemi, rääkides sellest teistele “kui õudne see on”. Nad muudavad elu õnnetuseks – melodraamaks.

Järgmine kord, kui tunned end stressis olevat, katseta selle strateegiaga – tuleta endale meelde, et elu ei ole õnnetus ja muuda liialdatud tundeefektidega draama heatujuliseks draamaks.

/ R. Carlson Ph.D ” Ära lase pisiasjadel üle pea kasvada” /

Õpi tahtma seda, mis sul on.

Katkend artiklist “Õpi tahtma seda, mis sul on”, kus Kaido Pajumaa räägib Tartu Ülikooli karjäärikohviku üritusel teemal “Mis viib elus edasi?”.

………

Kaido Pajumaa esinemise sõnum oli üks: leia endas midagi, mida sulle teha meeldib ja oska selle eest raha küsida. Kui inimesel kirge kui sellist millegi vastu pole, siis tuleks püüda leida endas oskused millegi tegemiseks, ja jällegi – osata oma oskuste eest ka raha küsida. Kaido sõnul on olukord lihtne: kui oskused puuduvad, tuleb juurde õppida, samas tuleb osata öelda ei ning leida midagi, mille tegemist inimene ka naudiks.

Ta tunnistas, et loomulikult ei pruugi viimane olla just kõige kergem ülesanne. Samuti tuleks tema sõnul sügavalt mõelda selle üle, et võib-olla peakski mõni hobi lihtsalt hobiks jääma, sest rutiin võib huvi tappa.

Peale selle tugineb Kaido Pajumaa arusaamist mööda kogu rahulolematus sellele, et inimestel pole midagi, mida nad tahaksid. «Hakka tahtma neid asju, mis sul on,» ütles ta karjäärikohviku kuulajatele. «Mis on õnn? On kaks varianti: kui sulle midagi ei meeldi, siis sa kas muudad olukorda või muudad enda arusaamist sellest,» rääkis Pajumaa. Kuna tema sõnul ei saa muuta asju, mis inimestele närvidele käivad, siis tuleb muuta oma vaatekohta. Ning et olla õnnelik, ei tohiks kurnata end selliste mõtetega, mis väga häirivad.

Ta tõi lihtsa näite selle kohta, kuidas koristajana töötaval inimesel on oma tööd võimalik näha mitmest vaatenurgast. Ja see, milline vaatenurk valitakse, sõltub inimesest endast. «Kunagi tehtud uurimuse järgi ütles üks meditsiiniasutuses töötav koristaja, et ta on elupäästja. Kui temalt küsiti, miks ta nii arvab, vastas ta, et arstid ja õed ei saaks töötada koristamata ruumides. Mis saaks patsientidest räpastes haiglaruumides?»

Esimene karjäärikohviku esineja rääkis paljude inspireerivate mõtete taustal muidugi ka oma karjäärist. Põhikooliajal oli Kaido enda sõnul olnud paras pätt ning alles 8. klassis võttis ta viimaks oma isa kuulda, kes soovitas tal pingutada. Seega valis Kaido välja Tartu ülikooli ning unistas, et õpib seal kunagi majandust. Seda seepärast, et tol ajal kasvas Eestis ettevõtlus ning Kaidole tundus, et just sel alal võib rikkaks saada. «Mul oli idee, et tahan teha oma panga, sest tol ajal tegid kõik endale panga ja see tundus olevat nii lihtne,» rääkis Kaido muiates. Esineja sõnul oli siis Eestis ligikaudu 50 panka.

Portfellist sai kiiresti tööriistakohver

Õppimises läkski Kaidol hästi, kuni tema teele astus esimene armastus. «Armusin neidu, kes elas Tallinnas ning nädalavahetustel sõitsingi edasi-tagasi Tartu ja Tallinna vahet,» rääkis Kaido ja lisas, et nii jäi kool tagaplaanile. Seejärel pani Kaido isa poisi ühe väikese poe juhatajaks. Selles ametis pidas Kaido vastu kaks kuud. Seejärel hakkas ta sama poe müügijuhiks, seda tööd tegi Kaido seekord neli kuud. «Selle aja jooksul müüsin maha vaid ühe vaiba, siis isa vaatas, et olgu, selle tööga ka midagi välja ei tule, hakka siis hoopis kardinaid paigaldama.»

Kaido läks pärast gümnaasiumi lõpetamist Audentese ülikooli õppima, kus ta enda sõnul pingutas nii, et «veri oli ninast väljas». «Ülikooliajal raamatukogus käies vaatasin Tartu ülikooli tudengeid ja nemad tundusid ikka need päris üliõpilased,» jutustas Kaido naerdes. Audentese lõpetas ta cum laude’ga ning mees unistas jätkuvalt rikkusest, edust ja võimust.

Ülikooliajal töötas Kaido Hansapangas. «Arvasin, et kui ma teen tööd ja raban, et siis tuleb ka rikkus, nagu Ameerika filmides.» Kuid rikkus ei tulnud kaugeltki nii ruttu, kui Kaido oli lootnud. Pärast mitmeid aastaid pingutusi ei andnud ülemus Kaidole jätkuvalt kauaoodatud palgakõrgendust. «Tundsin end kui multifilmitegelane, kes käib uhkelt portfelli ja ülikonnaga ringi ning arvab, et on tähtis mees nagu kõik need teised ülikonnaga mehed seal pangas.» Mees tundis, et tema hing õhkab ikka veel millegi muu järele.

Siis tekkis Kaidol ja ta sõpradel idee luua oma ettevõte. Majandusbuumi ajal loodud ehitusettevõtet oleks pidanud saatma edu, kuid kolm aastat pärast firma loomist leiti end pankrotist. «Objektid olid lõpuks väga suured, võitlesime töömeeste pärast, tähtajad läksid üle ja seetõttu tulid suured trahvid peale,» rääkis Kaido keerulisest ajast, mil maksuamet ettevõtte igat sammu uuris.

Kaido sõnul viis majanduslikult soodsal ajal ettevõtte pankrotti see, et neil ei olnud sõpradega tegelikult reaalset kogemuspagasit. «Ja kogemusteta teed sa vigu,» lausus Kaido tõsiselt.

Pärast seda kohtus ta mehega, kes aitas teda vaimsel tasandil. «See mees kutsus mind enda juurde külla ja nii ma läksingi. Laulsime Saku metsas tšakraid lahti,» rääkis Kaido lõbusalt ja lisas, et muidugi tundus see talle esialgu väga veider, kuid pärast mõne aja möödumist tundis ta, et see aitab teda päriselt. «Ma sain temalt mingisugust jõudu ning oskuse oma sisemaailma üle kontrolli saavutada.»

Karjäärikohviku lõppedes õhutas Kaido kuulajaid olema julged, sest kaotada on vaid uhkus ja raha. Ta lisas, et kui oled kontrolli saavutanud oma sisemaailma üle, on kergem hakkama saada ka välismaailmaga, millega me iga päev kokku puutume.

Kirja pani: Merilyn Säde (ajakirja UT toimetaja)
Artikli allikas: http://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/704  November 2014

Pühenda iga päev hetk sellele, et mõelda kellestki tänutundega.

See lihtne strateegia, mille peale võivad kuluda vaid mõned sekundid, on olnud üks kõige tähtsamatest harjumustest, millega ma kunagi seotud olen olnud. Ma püüan meenutada, millal ma hakkasin mõtlema sellele, et kedagi tänada. Minu puhul käivad tänulikkus ja sisemine rahu käsikäes. Mida ehtsamat tänulikkust ma tunnen võimaluse eest elada, seda rahulolevamana ma end tunnen. Tänulikkus on seega väärt väikest harjutamist.

Kui sa oled minusugune, siis on Sul tõenäoliselt palju inimesi, kellele olla tänulik : sõpradele, perekonnaliikmetele, inimestele minevikust, õpetajatele, töökaaslastele, gurudele, kellelegi, kes annab Sulle võimaluse ja lugematutele teistele. Sul võib tekkida soov tänada kõrgemat võimu elu enda kinkimise või looduse ilu eest.

Kui Sa mõtled inimestele, kellel olla tänulik, siis pea meeles, et selleks võib olla ükskõik kes – keegi, kes andis Sulle liikluses teed, keegi, kes hoidis Sulle ust lahti või arst, kes Su elu päästis. Eesmärk on suunata Su tähelepanu tänulikkusele, eelistatult esimese toiminguna hommikul.

Kaua aega tagasi õppisin ma, et on kerge lasta oma vaimul lipsata erinevatesse negatiivsetesse vormidesse. Kui ma seda lasen, siis esimene asi, mis mu maha jätab, on tänulikkus. Ma hakkan võtma inimesi oma elus enesemõistetavatena ja armastus, mida ma sageli tunnen, asendub pahameele ja pettumusega. Mida see harjutus mulle meelde tuletab on see, et elus tuleb pöörata tähelepanu headusele. Alati, kui ma mõtlen mõne inimese peale tänulikkusega, tuleb silmade ette järgmine, siis järgmine ja järgmine. Küllalt varsti mõtlen ma teiste asjade peale, millele tänulik olla – minu tervis, lapsed, kodu, karjäär, minu raamatute lugejad, minu vabadus ja nii see edasi lähebki.

See võib tunduda väga lihtsa ettepanekuna, kuid tegelikult see toimib. Kui Sa ärkad hommikul tänutundega, siis on väga raske, kui mitte võimatu, tunda midagi muud kui rahu.

– Richard Carlson Ph.D ” Ära lase pisiasjadel üle pea kasvada”

Kuidas lihvida oma suhtlemisoskust.

Kuidas lihvida oma mitteverbaalset suhtlusoskust

 Elu5-Kuidas livida oma mitteverbaalset suhtlemisoskust

Mitteverbaalne suhtlemine on kogu kommunikatsiooni üks mõjukamaid ja olulisemaid aspekte. Tihti pööratakse palju tähelepanu ainult kommunikatsiooni verbaalsele osale, rebitakse lauseid ja üksikuid sõnu kontekstist välja, muutes seeläbi kogu öeldu sisu, tausta ja mõtet. Aga sõnad on tegelikult ainult imetilluke osake sellest kõigest, mida ütleme. See, mis ütlemata jääb, peegeldab paljuski meie tegelikke hoiakuid, mida näeb ja tajub ka kuulajaskond. Vahel lähevad isiku poolt edastatud mitteverbaalsed ja verbaalsed sõnumid vastuollu ning see tekitab kuulajates segadust, mida nad alati sõnastada ei oskagi. Allolev artikkel selgitab nii mõnegi jaoks tihti kuuldud väljendit “Asi pole mitte selles, mida sa ütlesid, vaid kuidas sa ütlesid!” Ja uskuge, just see, kuidas midagi öeldi – on tihti hoopis kaalukamgi!

Uurimused on näidanud, et isikutevahelises kommunikatsioonis on kehakeele osa lausa 50-70% (Burke, 2005).

Loomulikult on kõigile igati kasuks oma kõne ja sõnumi verbaalsel moel edastamise oskuste täiendamine, aga ei maksa unustada, et teised inimesed kuulaja rollis – ei keskendu sugugi mitte ainult sellele, mida sa ütlesid. See kehtib inimeste vahelises suhtluses reaalses elus kõigi puhul igas olukorras, kas oled ärimees edastamas äriideed või õpetaja akadeemilises keskkonnas.

Elu5-Mitteverbaalne kommunikatsioon6

Mitteverbaalse suhtluse erinevad tüübid

Mitteverbaalne kommunikatsioon on seotud meie tegevuste, tausta, välimuse ja kehakeelega. Seega kui räägime mitteverbaalsest suhtlemisest, siis räägime sõna otseses mõttes igasugusest kommunikatsiooni viisist, mida ei edastata läbi sõnade – mida sa ütled, kus sa seda ütled ja mil viisil sa seda ütled.  Mitmete mitteverbaalsete kommunikatsiooniviiside hulka kuuluvad näiteks kätežestid, sinu kehahoiak, milline sa välja näed, kuidas sa teist inimest puudutad, kus sa ruumis paikned, ka see millises ruumis sa oled, mis sul seljas ja jalas on, sinu hääleomadused, rõhuasetused lausetes, see kuidas kogu oma keha liigutad, silmavaade ja näoilmed. Paljud neist elementidest jäävad meie teadlikust kontrollist väljapoole, mis tähendab, et nende kasutamise lihvimise ainus viis on harjutada senikaua, kuni see muutub sinu teiseks olemuseks. Samamoodi nagu saad mingil määral suhelda ilma kõneta, saad sa suhelda ka ilma aktiivse kehakeeleta. Mõnikord pead tegema pausi, et võimaldada mõnel mõttel mõjuda lasta või kasutama mitteverbaalset kommunikatsiooni, kui seadet lause sisu muutmiseks. Nagu seda on näiteks õhu jutumärgid, mida mõnikord kasutatakse tegelikult öeldud lause tähenduse muutmiseks.

Kuidas parandada oma mitteverbaalset suhtlusviisi

Kindlasti oled veendunud, et lisaks verbaalsele suhtlusoskusele – on oluline teadlikult parandada ka mitteverbaalset suhtlusoskust. Järgmine samm ongi alustada oma oskuste arendamist, et saaksid neid praktikas rakendada. Siin on vaid mõned viisid, kuidas seda teha.

1. Loo silmside

Silmside loomine inimestega võib aidata luua ka usaldust, sest see näitab, et oled avatud ja kommunikatiivne. Lihtsalt veendu, et silmside ei muutuks jõllitamiseks ega liigselt ülepingutatuks, sest sa ei taha ju tunduda natuke imelik. Teisele silma vaatamine peaks tunduma loomulik ja üks-ühele silmside võiks vahelduda korrapäraste pausidega, et mitte muutuda liiga intensiivseks. Kui räägid midagi rühmale või teed ettekannet publiku ees, siis vaadates rahvahulka, proovi luua silmside erinevate kuulajaskonna liikmetega.

Elu5-Mitteverbaalne suhtlus4

2. Ole teise inimeste poole näoga

Olenemata sellest, kas esitad kõnet publiku ees, räägid oma lapsega või oled kohtumisel olulisel kohtumisel kliendiga, pead veenduma, et oled inimesega, kellega parasjagu suhtled – silmitsi. Veendu, et eriti just rääkimise ajal oleksid oma kuulajaskonna poole näoga ja vaataksid siiski enamus ajast nende poole, mitte allapoole oma arvutiekraanile või mõnele märkmele. Vastaval juhul võib sinu jutt kõlada ebaselge omaette pobinana ning sinu mõte ja hääl ei jõua teisteni sama hästi. Lastele – kelledega vanemad muude tegevuste kõrvalt, pead eemale pööratult räägivad – võib see põhjustada lausa hoope enesekindlusele ja enesehinnangule. Rääkimata sellest, et ka lapsevanema poolt öeldu, ei jõua soovitud määral kohale. Käesoleva mõtte testimiseks võid paluda mõnel sõbral endale midagi rääkida samal ajal, kui ta pea ja pilk on pööratud mujale või ta tegeleb parasjagu muuga.

Elu5-Mitteverbaalne suhtlus5

3. Naerata

Keeled erinevad riigiti, kuid naeratused on universaalsed. Lihtsalt naeratades inimestele, kellega räägid, saadad talle mitteverbaalseid signaale, et oled ligipääsetav ja avatud kahesuunalisele dialoogile. See näitab, et räägid endaga võrdsega – meeldivas ja vabas õhkkonnas, mitte ametlikus olukorras. Naeratamine võib inimesi ka sinu poole üle tuua, eriti kui ütled midagi vastuolulist või võtad osa debatist.

4. Kohanda oma käitumist vastavalt teisele

Hoia silma peal sellel, mida teine inimene teeb samal ajal, kui temaga räägid ja kaalu oma keelekeele kohandamist vastavalt sellele, kuidas käitub sinu vestluspartner. Kui ta liigutab end kiiresti ja järsult, siis järgi seda eeskuju ja kui ta sinu poole nõjatub, siis nõjatu samuti. Kuid samal ajal on oluline mitte kopeerida ühtegi negatiivset liigutust, näiteks kulmude kortsutamist, millegi näperdamist või käsivarte ristamist.

Elu5-Mitteverbaalne suhtlus3

5. Keskendu oma hääletoonile, hääle tugevusele ja kõne tempole

Tehniliselt kuulub see verbaalse kommunikatsiooni alla, kuid on samas ka mitteverbaalne, kuna see ei tähenda seda, mida sa ütled, vaid seda, kuidas sa seda ütled. See, kuidas räägid, suudab edasi anda kõike – alustades ahvatlevast austusest, lõpetades igavuse ja otsese vaenulikkusega. Sellepärast peaksid ära kasutama viisi, kuidas midagi ütled, et kajastada seda, mida öelda tahad ja sinu jutul saab olema suurem mõju. Jälgi ka oma vestluspartnerit, tema kõne tempot, hääle tugevust ja hääletooni ning proovi võtta sarnane suund. Sest kui teine on harjunud kõnelema väga kiires tempos ning kõvahäälselt ja sina väga aeglaselt ja tasaselt, siis selle aja jooksul, kui sina oma lause lõpetada jõuad – on tema juba jõudnud mõelda sadade teiste asjade peale. Inimesed lihtsalt on erinevad ja kui soovid edastada oma mõtet endast rutakamale isikule, pead astuma sammukese temaga samastumise suunas. Nii ka vastupidi, kiireloomuline kõneleja peaks aeglasemalt rääkijaga vesteldes proovima kannatlikum olla ja tuure natuke maha võtma.

Elu5-Mitteverbaalne kommunikatsioon

6. Suru kätt kindlalt ja istu sirgelt

See näitab, et oled enesekindel, tõsiseltvõetav ja professionaalne. Esimene mulje loeb palju ja mitte ainult selles suhtes, mis puudutab mitteverbaalset suhtlemist. Sellest hoolimata muudavad need kaks väikest tegevust sind tunduvalt professionaalsemaks ja seeläbi ka usaldusväärsemaks. Lisaks muule, aitab sirgelt istumine sul hetkes paremini kohal olla ja pöörata ka rohkem tähelepanu vestlusele.

7. Silu oma välimust

Võta endale aega selleks, et enne mis tahes väikesemaid ja suuri esitlusi või avalikke kõnesid – värskendada oma välimust ning teha ennast ilusaks. See annab märku, et hoolitsed enda eest ja pöörad tähelepanu detailidele. Rahulolu enda välimusega annab sulle juurde ka natuke enesekindlust ja tunned, et oled eelseisvaks paremini ette valmistunud.

Elu5-Mitteverbaalne suhtlus

8. Ole tähelepanelik

Üks edukate inimeste ühistest harjumustest on nende kalduvus teha kõik selleks, et panna teisi inimesi kelledega nad kokku puutuvad, tundma endid sel hetkel maailma kõige olulisemateks isikuteks. See on midagi, mida võiksid sinagi teha – pööra kõigile, kelledega parasjagu suhtled nii palju tähelepanu, kui vähekegi võimalik. Usu, nad märkavad – ja sa ei pea selleks ütlema sõnakestki. Selle ühe osana on soovitatav võimaluse korral minimeerida segavaid tegureid, et saaksid keskenduda ainult vestlusele partneriga. Siia hulka kuulub otse loomulikult keeld samal ajal oma nutiseadmetega tegeleda.

9. Austa isiklikku ruumi

Erinevad persoonid eelistavad erinevat iskliku ruumi suurust, nii et võta eeskuju inimesest, kellega parasjagu suhtled. Kui ta paistab rõõmus sinu lähedusse sattumise üle ja on oma väljendusviisis rohkem isiklik, siis valmistu tegema sama. Kuid, kui paistab, et talle meeldib hoida pigem suurt isiklikku ruumi ja vahekaugust teistest, siis ära tõuka teda väljaspoole tema mugavustsooni, sattudes talle füüsiliselt liiga lähedale ja olles oma jutuga liiga familiaarne.

10. Harjuta!

Öeldakse, et harjutamine teeb meistriks, mis tähendab, et saad uuesti üritades aina paremaks ja paremaks. Kui soovid olla hea mitteverbaalne kommunikaator, pead harjutama ja paremaks muutma, et juhuse tekkides selleks valmis olla. Üks efektiivsemaid, aga samas ka hirmutavamaid viise, kuidas oma mitteverbaalse kommunikatsiooni oskusi parandada, on ennast filmida. Vaata ja hinda end kriitiliselt kõrvalt ja otsi võimalikke lõkse. Vaata milliseid kohti kõne ajal oma kehal puudutad. Öeldakse, et puudutad just neid kohti, mis sulle enda juures enim meeldivad selleks, et ebakindlas olukorras – kindlust juurde saada. Võid proovida videot vaadata ka ilma hääleta, nii saad täielikuma ettekujutuse sellest, mida lisaks öeldud sõnadele väljendad.

Järeldus

Mitteverbaalne suhtlemine on olulisem, kui üldiselt arvatakse ja edastab rohkemat, kui ainult asju, mida välja öeldakse. Kui proovid kasutada näpunäiteid, mida jagasime, hakkad märkama selle tegelikku mõju.

Ülaltoodud soovituste praktiseerimine ja teadlikkus mitteverbaalse kommunikatsiooni mõjust, aitab sul sinu kõnedele ja esitlustele nii mõndagi juurde anda, oma kuulajaskonda kaasata ja huvi hoida. See muudab sind enesekindlamaks ja parandab kogu sinu sooritust ka üleüldisemas plaanis.

Allikad: 

Elu5 – Maria-Helena Loik

www.elu5.ee

Allikad: Learning-mind.com, Tlu.ee

Jaga ainult häid uudiseid.

 

Kuulujutt läheb ühest kõrvast sisse ja kümnest suust välja…

 

“Kui ma ükskord taipasin, et keelepeks mõjub ühtviisi kõigile asjasse segatuile, otsustasin sellest loobuda ning avastasin kolme nädala jooksul, et mul pole kellelegi midagi rääkida. Nii mõistsin ma , et parem on oma kaaslastest head rääkida. Sel  moel – elu seaduse kohaselt – räägivad nad ka minust head. Nii saadavad ning ootavad mind, ükskõik kuhu ma ka ei läheks, head võnked. Mulle meeldib võtta aega teistele tähelepanu osutamiseks ja eriliselt naudin ma suhtlemist, mis teiste enesetunnet tõstab ning neid tiivustab. Teades, et meie teod meieni tagasi jõuavad, valin ma hoolikalt sõnu, mida kasutan. Kui ma kuulen midagi negatiivset, ei hakka ma seda edasi rääkima. Kui ma kuulen midagi positiivset, räägin ma seda kõigile. Ma jagan ainult häid uudiseid.” /Louise L.Hay “Elu tervendavad meditatsioonid”

Kui tihti me mõtleme sellele, mida  jagame teistega, kuidas me räägime edasi seda, mida oleme kuulnud? Kui tihti me mõtleme sellele, kui me jagame sotsiaalmeedias uudiseid, teateid, mis on seotud konkreetse isikuga? Kas see isik on ikka nii paha, kui selles postituses kirjas on? Kas kontrollime seda alati enne, kui jagame? Me kipume automaatselt kaasa minema vooluga, kontrollimata eelnevalt, kas see uudis/teade on tõene. Tihti jagame uudiseid, mis võivad olla juba mitu aastat vanad. Ei ole ju raske vaadata, mis kuupäeval on artikkel meedias juba avaldatud. Aga nii lihtne on vajutada “jaga” nuppu. Mõelgem enne, kui jagame. Nii hoiame ära nii mõnedki arusaamatused. Kõik, mida me enese poolt välja saadame, see tuleb meile ringiga tagasi. See lihtsalt on nii.

Otsi headust ja ole ise headus. Otsi ilu ja loo ise ilu kõikjal. Ole positiivne ja loo enda ümber positiivsust. Otsi armastust ja ole ise armastus. Ole tänulik.

Aitäh, et lugesid  🙂 Ootan sind ikka tagasi 🙂

 

Inimese väärtus.

 

Tuntud psühholoog alustas loengut arvuka kuulajaskonna ees järgmiselt. Ta näitas rahvale sajadollarilist ja palus tõsta käe, kes tahaksid seda raha endale. Kõik saalisviibijad tõstsid käe.
“Enne, kui ma selle teile annan, teen ma selle rahaga vaat nii,” jätkas psühholoog, kägardas raha kokku ka küsisi siis, kes ikka veel seda raha tahaks. Jälle tõusid kõik käed. Nüüd viskas psühholoog kupüüri põrandale, hõõrus seda kingakontsa all ja tõstis siis üles. Raha oli must ja kortsus. “Kes sellist raha tahaks?” küsis ta jälle. Ja taas tõusid käed.
“Te saite praegu väärtusliku õppetunni,” jätkas lektor. “Vaatamata sellele, et ma raha ära kortsutasin ja mustaks tegin, ei kaotanud se teie jaoks väärtust ja te soovisite seda endiselt saada. Eluski juhtub, et meid paisatakse sadulast ja tallatakse porri. See on elu reaalsus. Selles olukorras tunneme end tühisena. Aga vaatamata sellele, mis inimestega juhtub, ei kaota me väärtust. Ole puhas või määrdunud, kortsus või sile – nende jaoks, kes sind armastavad, oled sa alati väärtuslik. Sinu väärtus ei sõltu sellest, mida sa teed või keda sa tunned, vaid et sa oled inimene. Sa oled eriline ja unikaalne. Ära seda iial unusta!”
AJATUD LOOD

Mai- Agate Väljataga elutarkused.

MAI – AGATE VÄLJATAGA on alternatiivravitseja ja vaimsuse teemadel kõneleja. Ta on läbi viinud paljusid seminare ja koolitusi, et suunata inimesi vaimsel teel püsima.  Allpool on üks väga huvitav raadisalvestus “Hallo, Kosmos” , kus saate külaliseks on sellel korral Mai Agate Väljataga. Saade on üpris pikk, aga tasub kuulata. Kindlasti on seisukohti, mis ei pruugi alati kokku minna meie seisukohtadega, aga usun, et kui tähelepanelikult kuulata, siis leiab igaüks endale midagi.

Siin on saate link:

http://r2.err.ee/v/hallokosmos/saated/649badf7-7119-415b-91de-f2b0d169a607/hallo-kosmos-mai-agate-valjataga

 

Veel olen siia kirja pannud mõned Mai Agate Väljataga tarkused, mida soovitan lugeda ja ka järgida, sest sina ise lood oma elu, mitte keegi teine.

1. Asjadele, mida te tegema ei pea, tulevad takistused ette. Elu ise lükkab teid õigele rajale, kui te just vägisi vastu ei punni.
2. Meelerahus tehtud otsused on sulle endale parimad.
3. Sinu parim väe hetk: sina ise siin ja praegu.
4. Uues ajastus pole esikohal mitte mõtlemine, vaid tunnetamine.
5. Elada tuleb tänases päevas, mitte homset uurida. Tulevikuks on võimalik ometigi valmistuda, kui püüame lahti saada ahistavatest kammitsatest ja iseloomuomadustest, mis tekitavad meile maises elus probleeme.
6. On vaja aru saada, et kõik on energia – absoluutselt kõik.
7. Kui sa oled ise salliv ja armastav, siis on ka sinu ümber sallivad ja armastavad inimesed.
8. Häbi on energia, millel on väga tugev mõju inimese eluenergiale.
9. Valikute tegemiseks otsuseid langetada ongi üks elu põhilisi õppimise väljakutseid.
10. Elus on oluline teha seda, mis sulle meeldib. Ära vali tööd selle järgi, kas see sind rikkaks teeb. Tegevus, mis kuulub sinu missiooni ning mida sa armastad, teeb sind õnnelikuks ja toidab alati ära.
11. Tingimusteta armastus on ürgenergia.
12. Probleemideta inimest pole olemas. Inimesele saadetud raskused on nagu koolitükid: tuleb ta nendega edukalt toime, lubatakse järgmisse klassi. Tuleb lasta ajal kulgeda ning üleliigsetel asjadel ja inimestel elust minna.
13. Kui sa ütled sõnu ilma sisemiste tunneteta, siis neil sõnadel puudub vägi.
14. Depressioon tekib siis, kui inimene ei julge ennast väljendada. Tehakse seda, mida teised tahavad. Aga ühel hetkel saab kehal mõõt täis, tekib paanikahoog. Inimesed peavad õppima kuulama oma sisehäält ja olema oma otsustes ise kindlad.
15. Kõik, mida ma teen, mida mõtlen ja ütlen, tuleb minu juurde tagasi.
16. Kui teed mingi otsuse ja tunnet seejärel mõnusat tunnet, siis tee seda – järgi oma otsust.
17. Õige on meile alati see, mis meile meeldib.
18. Kahjuks on ka uskmatus üks energiatest, mis ei lase inimese andekusel avaneda. Soovingi kõigile head pealehakkamist ja uskumist oma väesse. Soovitan veel ka vaadata iseenda sisse, vaadata otsa oma varjudele, tunnistada neid, ja kui neid tunnistada, siis on võimalik neid ümber teha.
19. On vaja olla siin ja praegu, on vaja tingimusteta armastada, õppida andeks andma, ükskõik, mis ülekohtuseid tegusid ka meie vastu ei ole tehtud, ja tuleks õppida kuulatama oma südame häält.
20. Elatakse teistele, ennast ohverdades. Ning oodatakse seejärel tänu. Aga see on vale! Elu jääbki elamata.
21. Alati on võimalus valida, kas oled õnnelik või õnnetu.

7 lauset, mida edukad inimesed kunagi ei ütle.

Lugesin Postimees Majanduslehel avaldatud artiklit sellest, mida sa ei tohiks öelda ja loomulikult mitte ka mõelda, kui soovid olla edukas. Tasub mõelda sellele. Ja üldse on parem oma peas enne järgi ja selgeks mõelda, kui midagi ütled. Olen nõus – tihti on olukordi, kus tahaks välja “pasundada” selle, mis just parasjagu mõttes on. Aga sel hetkel tuleb ennast kasvõi näpistada, et iseennast korrale kutsuda. “Välja pasundamised” saab selgeks rääkida ka rahulikul teel. Üks edukuse saladus on kindlasti ka see, et suudad igas olukorras rahulikuks jääda, sest igale olukorrale on lahendus.

Aga siin siis Postimees, Majandus artikkel/nõuanded:

 FOTO: Scanpix
Mõned laused on kontorisõnavarast mõttekas välja visata.
Kontoris öeldud sõnad, ükskõik kui tähtsusetud need sulle ka ei tundu, võivad sind karjääriredelil allapoole kukutada ja soovitud ametikoht võibki jääda unistuseks.
Business Insider tõi välja seitse lauset, mille peaksid oma kontorisõnavarast välja jätma, kui tahad edukas olla:

1. «See ei kuulu minu tööülesannete hulka.»
Kui sa uuel töökohal alustad, siis on sul tõenäoliselt üsna hea ettekujutus sellest, millised on sinu tööülesanded. Kuid töötatud kuude ja aastate jooksul võib su roll muutuda. Mõned muutused on head, teised tõenäoliselt panevad sind soovima, et sul oleks vähem tööülesandeid. Sa peaksid juhiga vestluse kokku leppima ja oma tööülesannetest rääkima. Kui sulle ülesandeid antakse ja sa lihtsalt välja purskad, et see ei kuulu sinu tööülesannete hulka, siis ükskõik kui tõsi see ka pole, see jätab sinust ikkagi laisa ja alamotiveeritud mulje.
2. «Seda ei ole võimalik teha.»
Selle asemel, et öelda, et kogu projekt on teostamatu, too parem välja alternatiivsed variandid, kuidas töö tehtud saaks. Väga vähesed asjad on tõesti võimatud ja suurem osa juhte tahab mõtlevaid ning probleeme lahendavaid inimesi näha kõrgematele ametikohtadele ronimas. Loobumine jätab sinust allaandja mulje ja allaandjaid ei edutata.

3. «See ei ole minu süü.»
Keegi ei taha töötada koos inimesega, kes kõiges teisi süüdistavad. Võta oma vead omaks selle asemel, et tuua välja vigu, mida teised tegid. Vigade tunnistamine näitab iseloomu ja võimet vigadest õppida.
4. «See võtab kõigest minuti aega.»
Kui miski just tõepoolest 60 sekundit aega ei võta, siis ära luba liiga palju, sest sa tõenäoliselt saavutad vähem. Öeldes, et miski võtab aega vaid minuti, vähendab see ka sinu panuse väärtust.
5. «Ma ei vaja abi.»
Üksik hunt võib olla kangelane seiklusfilmides, aga vähetõenäoline, et temast saaks kangelane ühes ettevõttes. Sa võid küll ette kujutada, et sa saad projektiga ka üksi hakkama, aga meeskonnatöö on hädavajalik. Võime töötada meeskonnana on hea juhi puhul hädavajalik.
6. «See ei ole õiglane.»
Elu ei olegi õiglane ja sinu karjäär tõenäoliselt samuti mitte. Kurtmise asemel peaksid otsima probleemile lahendusi. Kas see on ebaõiglane, et sinu kolleeg pandi vastutama projekti eest, mida sina tahtsid juhtida? Võib-olla, aga virisemise asemel peaksid sa rohkem tööd tegema, et teinekord sind välja valitaks.
7. «Nii on seda alati tehtud.»
Teha asju nii, nagu neid on alati tehtud, ei ole parim viis äri ajada. Parem mõtle innovaatiliselt ja varsti läheb sinu ettevõte tulevikku juba sinu juhtimisel.

Artikkel pärit: http://majandus24.postimees.ee/2755104/7-lauset-mida-edukad-inimesed-kunagi-ei-utle

majandusajakirjanik (8. aprill 2014 )

Iga päev võtan omaks ühe uue mõtte…

Me soovime end muuta, sest oleme teinud midagi valesti, oleme käitunud valesti, me pole endaga rahul jne. Jah, need on kindlasti muutumise põhjusteks.  Et ennast muuta, et muuta oma mõtlemist, muuta elu enda ümber – kas ei peaks me kõigepealt iseendaga sõbraks saama, looma rahu iseendaga, hakkama ennast ja elu  armastama, usaldama. Tuleks endale  selgeks teha, milline koht on meil elus . Kui me seda teeme, siis on uute  ja paremate mõtete omaks võtmine hoopis lihtsam. Rohkem armastavt suhtumist, rohkem positiivseid mõtteid 😉

Siinkohal taas Louise L. Hay  mõtted raamatust ” Elu tervendavad meditatsioonid”

Iga päev võtan ma omaks ühe uue mõtte, mis mu elukvaliteeti tõstab.

“Ma olen lihtne inimene, kellel on hämmastavalt keeruline tõekspidamise süsteem. Ma proovin teada saada, kuidas jõuda armastuseni, mis seisab kõigi mu isiklike ettevõtmiste taga. Sel ajal, kui ma õpin, arenen ja muutun, suhtun ma endasse hoole ja kanntalikkusega. Elu tundub palju lihtsamana, kui ma olen oma sisemusega rahujalal. On väga tähtis teada, et ma saan oma elu muuta, ilma et end halvaks inimseks peaksin. Liiga pikka aega olen arvanud, et enese muutmise põhjuseks saab olla ainult see, et olen eksinud või lihtsalt halb olnud. Ma arvasin, et see on muutumise eeltingimus, kuid see pole nii. See teeb muutmise vaid väga raskeks. Kui ma lähtun armastavast suhtumisest, siis toimuvad minu soovitud positiivsed muutused palju kergemini. Lõppude lõpuks on täiustumine loomulik tegevus . ” /L.L.Hay/

 

Aitäh, et lugesid 🙂