Mis on südajas aktiniidia ?

Südajas aktiniidia on taim, mille viljad on saamas uueks supertoiduks

Roosalaiguliste lehtedega südajas aktiniidia (lad k Actinidia kolomikta) viljad on saamas uueks supertoiduks.Lisaks oma ilusale väljanägemisele on ta ka väga kasulik.

800 g aktiniidia marju katab täiskasvanud inimese aastase C–vitamiini puudujäägi, eeldades et marjad säilitatakse sügavkülmas. 100 g südaja aktiniidia marju sisaldab 1000–1500 mg% C-vitamiini. Sellest lähtuvalt suudab aktiniidiaga võistelda ainult kibuvits ja toores kreeka pähkel.

Viljades on suhkruid 4,4–13%, orgaanilisi happeid 1,1–2%, pektiini 0,95, värv- ja parkaineid 0,6%. Aktiniidia sisaldab veel karotiini (0,3 mg%), B1- ja B2-vitamiini, P-aktiivseid aineid ning mineraalainetest piisavalt kaaliumi (130–210 mg%), fosfori (36–40 mg%), magneesiumi ja rauda. Mikroelementidest on aktiniidias enim tsinki.

Südajas aktiniidia on väga hea immuunsüsteemi tugevdaja, vererõhu alandaja-reguleerija ja südametegevuse ravija, seedetegevuse parandaja.

Aktiniidia viljad on silinderja kujuga marjad. Pealt katab neid kest, sees leidub arvukalt (tavaliselt rohkem kui sadakond) pisikest seemet. Vilju ehib välispinnalt pikitriibutatud muster.

Marjade suurus sõltub nii konkreetsest sordist kui ka kasvutingimustest, kuid enamasti jääb see näit vahemikku 2–3 g. Tõelisteks hiiglasteks saab südajal aktiniidial lugeda 4–5 g raskuseid vilju.

Südajal aktiniidial valmivad viljad järk-järgult. Valminud viljade tunnused on mõnevõrra pehmenenud ja õhenenud viljakest, heledam toon ning aromaatne lõhn ja meeldiv maitse.

Aktiniidia kasvab hästi nõrgalt happelisel või neutraalsel mullal, väga pinnalähedase juurestiku tõttu ei talu kergeid liivaseid aga ka sademetevett mitte läbilaskvaid kasvukohti.

Valdav osa südaja aktiniidia taimedest on sellised, et isas- ja emas-õied asuvad eri taimedel. Rikkaliku marjasaagi peale mõeldes peaks aias kasvama mõlema soopoole esindajaid.

Allikas: Maakodu 19.04.2018

Kaneeli kasulikkusest toalillede kasvatamisel.

Spices, Ingredients, Anise, Cinnamon

Kaneel on üks populaarsemaid vürtse maailmas ja seda on kasutatud juba ammustest aegadest erinevatel eesmärkidel.

Kõige rohkem teatakse kaneeli tervislikke omadusi, sest kaneelil on põletikuvastane toime ja kaneel sisaldab erinevaid antioksüdante.  Aga paljud ei tea, et kaneel on kasulik ka taimedele s.h. toalilledele. Järgnevalt toome viis põhjust, miks kaneel on kasulik toalilledele, kuidas ja miks seda kasutada.

Peletab putukaid ja kahjureid

Kui märkad lillepotis kutsumata külalisi, nagu näiteks sipelgaid, veinikärbseid või mõnda muud putukaliiki, siis kasuta kaneeli. Lihtsalt puista natuke kaneeli lillepotti ja võid olla kindel, et putukad jätavad Su lilled rahule. Kaneel on taimedele täiesti ohutu.

Takistab seenhaiguste levikut ja hävitab need

Kui toalilled vaevlevad mõne seenhaiguse käes, siis hõõru või puista nakatunud kohtadele kaneeli. Samuti võid puistata kaneeli pinnasesse, eriti kui märkad seeni või hallitust lillepotis. See peatab seente leviku ja hävitab need.

Aitab taastada kahjustusi

Kui taim on saanud vigastada, näiteks hoolduse käigus, siis lihtsalt puista vigastatud kohale kaneeli. Kaneel desifintseerib vigastust ja kiirendab paranemist.

Parandab juuri ja juurdumist

Kui soovid taime istudada mujale või paljundada, siis juurte kasvu stimuleerimiseks ära kasuta väetisi ega muid kemikaale. Selle asemel kasta juured või lõigatud taime varred korraks kaneeli ja alles siis mulda. See aitab taimel paremini juurduda ja stimuleerib juurte kasvu.

Aitab haiguste vastu.

Võta kaks tabletti aspiriini, purusta need ning sega kaneeli ja poole liitri veega. Lase segul seista 12 tundi ja seejärel kurna ning vala pihustisse. Vedelikuga pihusta üle kõik haiged taimed. Kui vedelik on taimedel kuivanud, võib nad pesta üle puhta veega. Ka selleks kasuta pihustit.

Järgmine kord, kui märkad oma toalilledele seenhaigusi, kahjustusi või muid probleeme, siis väetiste ja kemikaale sisaldavate taimekaitsevahendite asemel kaalu hoopis kaneeli kasutamist.

Kaneel on taimedele kui ka ümbritsevale keskkonnale ohutum, tekitab taimedes vähem stressi ning on täiesti looduslik.

Allikas: Ajaviide.ee

Õunaäädika kasulikkusest.

Apples Vinegar Slimming Therapy Vinegar Vi

Kas teadsite, et veerand teelusikatäit õunaäädikat asendab üht teelusikatäit sidrunimahla? Kuid on veel mitmeid muidki võimalusi, kuidas õunaäädikat igapäevaselt köögis kasutada.

MÕNED VÕIMALUSED ÕUNAÄÄDIKA KASUTAMISEKS:
  • Lisage 2 tl õunaäädikat iga tassitäie vee kohta enne munade keemapanemist. See hoiab ära munade katkimineku.
  • Lisage teelusikatäis õunaäädikat vette, milles keedate riisi. See muudab riisi kohevamaks.
  • Köögiviljade puhastamisel peske lehelisi köögivilju soola- ja äädikavees, siis ujuvad putukad pinnale.
  • Hõõruge kala äädikaga 5 minutit enne soomuste eemaldamist, siis eralduvad need kergemini.
  • Lisage teelusikatäis õunaäädikat klaasi vee kohta, maitsestage meega. Selline jook võtab ära suure söögiisu ja annab hea enesetunde, peletab külmetushaigused ja sooletrakti häired ning kiirendab ainevahetust.
  • Ebameeldivast lõhnast köögi äravooluavades saab lahti, kui äravooluavast klaasitäis äädikat alla valada, lasta seista 30 minutit ning seejärel külma veega loputada.
  • Et pääseda sibulalõhnast, hõõruge äädikaga sõrmi enne ja pärast sibula lõikamist.
  • Puhastage ja desinfitseerige puust lõikelauda, pühkides seda kange äädikaga.
  • Puuviljade koorimisel kätele tekkiva mustuse saab eemaldada käsi äädikaga hõõrudes.
  • Toidunõudelt saab mustuse kergemini, kui lisada pesuvette supilusikatäis äädikat.

Allikas: Maakodu 09.04.2018

Varsti on ravimtaimede korjamise aeg käes.

Ravimtaimed

Taimeterapeut Tiiu Väinsaar annab nõu, kuidas erinevaid ravimtaimi õigesti kuivatada?

Meie väike Eestimaa on ravimtaimi pungil täis, tasub ainult suurelt teelt kõrvale põigata.

Droogi kvaliteedi seisukohast on nende reeglite järgimine otsatult tähtis, eriti olulised on kuivatuse temperatuur ja õhu liikumine läbi taimede.

Neist peaks kinni pidama igaüks, kes ravimtaimi korjab ja tahab nendest peale suure vaeva nägemist ka kasu saada. Pean siin silmas droogi visuaalset välimust ning selle toimeainete sisaldust.

Peamine, milles oma tarbeks kuivatajad vea teevad, on taimede kuivama panemine lauale või põrandale lina/paberi peale. Kõik on loomulikult puhas, ent kui taim ei saa altpoolt õhku ehk kui õhk läbi taimemassi ei liigu, hakkavad taimed „higistama” ning toimeained kaduma juba kuivatamise alguses.

Lisaks venib kuivamise aegki tavaliselt nädalapikkuseks. Õrnemate taimede lauapoolne külg muutub kollaseks või pruuniks ja nii see kvaliteet kaob. Paksema kihi korral võivad taimed hallitama minna ja siis pole muud, kui need ära visata.

Ravimtaimed tuleb kuivatada pimedas ja ruttu, mis tähendab, et need peavad saama kuivaks kahe-kolme päevaga. Mida niiskemad ilmad, seda enam on kiireks kuivatamiseks vaja lisasoojust. See eeldab tavaliselt spetsiaalset kuivatuskappi, ahju, pliiti või sauna, kus temperatuuri saab reguleerida 30–50 kraadini. Lisaks vajavad taimed ventileerimist. Tänapäeval on kuivatamine kergeks tehtud, sest on kümneid erinevaid väikekuivateid. Olenevalt rahakotist on võimalik valida endale jõudluse poolest sobiv.

Teine võimalus on ise kuivatusraamid valmistada. Põhjaks sobib suurepäraselt kas või viledaks kulunud voodilina, mis hästi õhku läbi laseb. Ja raamid saab meistrimees hõlpsalt kinnitada soojusallika, näiteks pliidi või ahju kohale, kui need on veidi jahtunud, või siis pärast sauna kütmist lavaruumi.

Kellel on puhas pööning, saab suvel ka seal taimed kärmelt kuivaks, peaasi et sealgi oleksid need põrandast kõrgemale tõstetud ja õhk saaks taimede all vabalt liikuda.

Pööningule peaks tekitama ka tuuletõmbe, siis on kuivamine eriti kiire. Ja korralikul suvel pole vaja lisasoojust, sest pööningu temperatuur on tavaliselt 30 kraadi ringis. Aga vihmaperioodil ilma lisasoojuseta ei saa.

Kuivatada võib ka kimpudes, kui teil on varjuline ja soe (vähemalt 25–30-kraadine) ja hästi ventileeritav ruum. Kimpudes võib kuivatada punet, madarat, põldosja ja raudrohtu, aga pidage ikka silmas kuivamise kiirust.

Eelnevalt oli juba juttu hallitusest ja see on tõeline probleem, sest ka elava taime peal võivad elada hallitusseened või teised kahjulikud mikroorganismid, mida korjates pole silmaga näha. See on veel üks põhjus hoida kuivatustemperatuur 30–40-kraadine, sest sellise soojuse juures need hävivad.

Taim on korralikult kuiv, kui murdub krõpsuga. Nüüd nimetatakse taime juba droogiks. Alles krõpskuiva droogi võib õhu- ja niiskuskindlalt pakendada. Samuti peab droogi hoidma pimedas. Kodus on see hea panna keeratava kaanega purki ja purk kappi. Ja ärge unustage etiketti, kus peal taime nimi ja korjamise aeg.

Kogu eelnev jutt on ikka oma tarbeks korjajale, sest suures koguses kogutud ravimtaimede jaoks kehtivad omad reeglid ja olemas on hoopis võimsamad kuivatid.

Allikas: Maakodu 16.04.2018

Kuidas tõrjuda lillepoti ümber tekkinud ebameeldivaid putukaid.

Spring, Primroses, Yellow, Rose, Violet

 

Mida teha kui poti pealispinnale, samuti ka korterisse on lendlema tekkinud palju imepisikesi musti putukaid. Kuidas neist lahti saada?

Aednik Astrid Lepik räägib: “Tõenäoliselt on lillepotis tegutsemas leinasääsed ja nende vastsed. Leinasääsed ise, need mustad lendlevad olevused, pole taimedele kahjulikud. Küll aga teevad kahju nende vastsed, kellele meeldib niiske keskkond. Vastsed söövad mõnuga taime juuri ja taime pehmeid osasid. Seeläbi häirivad nad taime elutegevust, taim võib känguda ja hullemal juhul hukkuda.”

Leinasääskede vastu saab järgmiselt:

1. Üks võimalus on istutada taim uude, vett hästi läbilaskvasse mulda (kindlasti jälgida, et istutusmuld oleks antud taimeliigile sobiv).

2. Kui istutamist ei saa veel mingil põhjusel ette võtta, vähendage kastmist ning laske mullal kastmiskordade vahel ära kuivada (kui taim seda muidugi välja kannatab). Kuiv keskkond leinasääse vastsetele ei meeldi, kuivas mullas on ka munade areng häiritud.

3. Samuti on abi, kui lisaks tagasihoidlikumale kastmisele katta mullapind 1 cm paksuse kuiva liiva või kruusakihiga. See võte takistab valmikutel munemast vastsete arenguks sobivasse niiskesse keskkonda.

4. Et vähendada lendavate putukate arvukust, võib üles seada liimpüünised, viimased on võrdlemisi tõhusad ning ohutud inimesele ja keskkonnale.

5. Tubastes tingimustes tasuks keemilisest tõrjest siiski hoiduda.

 

Allikas: Maakodu 07.03.2018

Ülestõusmispühadega seotud sümbolid.

Celebration Color Decoration Grass Meadow

Nii hulk ristiusus levinud sümboleid kui ka selliseid “asju” reaalsest maailmast nagu muna, tibu, jänes on seotud ülestõusmispühadega, sümboliseerides kõige sagedamini uue elu algust.

Muna. Kõigist ülestõusmispühade sümbolitest on kõige levinum muna. Väga paljudes kultuurides ja uskumustes peetakse muna loomise, viljakuse ja kasvu sümboliks. Kevadpühade ajal on muna maailma eri paigus kujutanud looduses tärkavat elu, kuna ilmselgelt on elutuna paistvas munas peidus uue elu alge. Uskumuse kohaselt tugevdavad munad potentsi, kaitsevad pikse ja nõidade eest. Lihavõttemunast saigi ristiusuga seotult ülestõusmise ja taassünni sümbol – nii Kristuse kui lõpuks ka kõikide inimeste surnuist ülestõusmise sümbol.

Tibud. Lihavõttekaarte kaunistavad tavaliselt kollased kanapojad. Kodus ehitakse (tehis)tibukestega lihavõttelauda, pannakse neid ajatatud muru sisse või pajuokstele. Erilist iseseisvat tähendust lihavõttetibudel ei ole. Ilmselt on tibu sammuke edasi munast uue elu tekkimisel, seega üks ilming lihavõtetega seotud elu-sümboolikast. Piiblis on kanapoegadel kanda kahesugune sõnum: ühelt poolt kätkeb see endas Kristuse poolehoidjate turvalisust, teiselt poolt Kristuse muret nende pärast, kes talle selja pööranud.

Jänes või küülik. Uue elu sümboliks on ka lihavõttejänes või -küülik, seda eriti Kesk-Euroopas, kus lihavõtteleibki vormitakse sageli jänesekujuliseks. Jänes on paljude rahvaste uskumustes oma kiire ja rohke paljunemise tõttu viljakuse, elujõu ja elu sümboliks. Kirikliku sümbolina on lihavõttejänesel seos ka uskumusega, et jänes magab silmad lahti või ei maga üldse. Selles on nähtud Kristuse ülestõusmise sümbolit: ka surnuna ei suikunud Jeesus igavesele unele.

Viljatera ja tärkav muru. Need räägivad elu puhkemisest ja kasvamise imest. Roheline on taimestiku ja kevade värv ning sümboliseerib seetõttu kevade võitu talve üle. Olles kollase (päike ja jumalikkus) ja sinise (tõe värv) segu, sümboliseerib ta ka ligimesearmastust ja hinge taassündi heade tegude läbi. Kirikus on roheline Kristuse ilmumise püha liturgiliseks värviks.

Basket Celebration Decoration Easter Egg EKollane nartsiss. Piibli järgi on nartsiss paradiisilill ja see õitseb paljudes maades just lihavõttepühade paiku. Varakevadised lilled, eriti sibullilled, tähendavad uut elu. Kuna maasse pistetud sibulatest tärkab uus taim, on kevadistest sibulakasvudest saanud ülestõusmise, surma üle saavutatud võidu ja elu sümbol.

Daffodil Flower Nature Spring White Yellow

Palmioks. Ülestõusmispühale eelneva pühapäeva – palmipuudepüha – sümboliks on arusaadavalt palmioks, millega vanas Iisraelis kuningaid tervitati. Jeesuse saabumisel Jeruusalemma heitsid inimesed tema jalge ette palmioksi, näidates sellega võidurõõmu ja heameelt.

Karikas. Ülestõusmispühade puhul on tegemist armulauakarikaga, millest armulaual saadakse osa pühitsetud armulauaveinist ja -veest. See vihjab pühale õhtusöömaajale Suurel Neljapäeval, mil Jeesus pakkus karikast veini, nimetades seda oma vereks, mida valatakse paljude eest.

Okaskroon. Okaskroon on üks Kristuse kannatuse ja ristilöömise sümbolitest, kuna sõdurid olevat talle enne ristile löömist toppinud pähe kibuvitstest punutud pärja ja teda siis mõnitavalt juutide kuningana tervitanud.

Päike. Vanade uskumuste kohaselt tantsib päike lihavõttepüha hommikul – see on ühine joon paljude rahvaste päikesekultuses. Tähendas ju päike eluandvat jumalikku jõudu. Kristlastele toob päike eelkõige meelde piibli jutustuse Kristuse ülestõusmisest lihavõttepüha hommikul. Eriti mõeldakse naistele, kes läksid hommikul vara Jeesuse hauale ja nägid seal taevalikku valgust.

Rist. Kristluse ehk ristiusu põhisümbol, millel on mõistagi seos ka Jeesuse ristilöömisega, kuigi rist on kristlusest hoopis vanem ja universaalsem sümbol. Laiemas tähenduses on rist lepituse embleemiks ning kristluse läbi pääsemise ja lunastamise sümboliks.

Allikas: Eesti Päevaleht 22.04.2000

Sidrun, kollane abiline mitmel moel.

Lemon Yellow Citrus Healthy Fruit Food Vit

Sidruni kasulikkusest teame kõik ja kindlasti on meil kõigil ka teadmised selle kasuliku puuvilja kohta olemas.

Mõned nipid sidruni abil tervise turgutamiseks, ilu heaks  ja ka majapidamistöödes kasutamiseks Maakodu vahendusel ülevaatamiseks 🙂

 Sidrun majapidamistöödel

  • Kuna sidruni abil on võimalik lahti saada ebameeldivatest lõhnadest, siis hõõruge pärast külmkapi suurpuhastust selle seinad ja riiulid üle pooleks lõigatud sidruniga ning jätke natukeseks seisma. Poole tunni pärast pühkige pinnad üle puhta niiske lapiga.
  • Hoidke külmikus poolik sidrun, mis hoiab värskena need toiduained, mis kipuvad kergesti juurde võtma võõraid lõhnu.
  • Pärast kala- või sibula lõikamist hõõruge käsi sidruniviiluga. Loputage käed ja kreemitage hoolsalt sisse.
  • Keetke keedukannudes ja pottides piisavas koguses vees sidruniviile, see eemaldab katlakivi. Sidrunist eralduv hape lahustab katlakivi sama edukalt kui keemilised puhastusvahendid.
  • Sidrun on tuntud oma antibakteriaalse toime poolest. Selleks, et bakterid ja hallitus ei hakkaks lõikalaudade pinnal vohama, loputage lõikelauda kuuma veega ja määrige seejärel sidrunilõiguga. Peale pooletunnist seismist peske uuesti sooja veega ja pange kuivama.
  • Asetage lõigatud sidrunid öökapile. See meetod värskendab toaõhku, misjärel on selles ka parem aroom.
Sidrun haiguste raviks:
  • Sidruni eeterlikud õlid rahustavad südant. Sidrun aktiviseerib organismi nakkuste eest kaitsvate leukotsüütide tegevust. Tal on palavikku alandav, bakterite- ja põletikuvastane ning verd puhastav toime.
  • Nohu puhul tilgutage ninasse paar tilka sidrunimahla (2-3 korda päevas). Angiini korral jooge sidrunimahla ja loputage sellega kurku, segades seda eelnevalt veega.
  • Hambahaiguste puhul loputage suud seguga veest, meest ja sidrunimahlast.
  • Haigele maksale teeb head tühja kõhuga joodud sidrunivesi: lõigake tükkideks kolm vilja, valage üle keeva veega ja ravim ongi valmis.
  • Konnasilmast vabanete sidrunikoore abil, millel on veidi viljaliha küljes. Asetage see kuuma auruga pehmeks tehtud ja kuivaks hõõrutud konnasilmale. Umbes 5 päeva pärast peaks nuhtlus olema kadunud.

Sidrun ilu heaks:

  • Normaalsele ja kuivale nahale sobib järgmine retsept. Toorele munakollasele lisage ½ kl koort ja 1 sl taimeõli. Segage läbi, lisage ¼ kl viina ja ½ sidruni mahl. Hoidke segu külmikus.
  • Laienenud pooridega nahka puhastage iga päev seguga, milles on võrdsetes osades sidrunimahla ja mineraalvett. Pärast seda pole vaja nägu loputada ega kuivatada.
  • Kortsude ärahoidmiseks kasutage putru, mille saate 0,5 liitri piima sisse pigistatud sidrunist.
  • Kui nägu pidevalt higistab, hõõruge seda aeg-ajalt sidrunimahlaga, mille lahustate keedetud vees.
  • Kui olete sunnitud töötama tolmuses ruumis, tehke järgmine segu: 1 sidruni mahl, 0,5 kl värsket hapukoort, ¼ kl viina ja 1 munakollane. Pärast tööd peske nägu veega puhtaks ja siis puhastage selle seguga.
  • Igale nahatüübile sobib pleegitav mask. Segage 20 g pärmi 1 tl sidruni viljalihaga. Pange tass 2-3 minutiks kuuma vee nõusse ja kandke soojana näole. 20 minuti pärast peske sooja keedetud veega maha.
  • Tedretähnidest aitab vabaneda segu sidrunimahlast, veest ja äädikast (võrdsetes kogustes). Kui teil on kuiv nahk, lisage veidi glütseriini.
  • Rasvaseid juukseid hõõruge veega segatud sidrunimahlaga. Hea on neid veel hõõruda 2 tundi enne pesu seguga, milles on 2 osa sidruni- ja 1 osa porgandimahla. Siduge pähe soe rätik.

Et ilu heaks sidrunit kasutada, selleks peaks igaüks teadma, mis just temale sobib, sest mis sobib ühele ei pruugi sobida teisele.

 

Allikas: Maakodu 19.03.2018,  Targu Talita ja Ženskije Sekretõ

10 soovitust, kuidas katta stiilne ja pidulik kevadpühade laud.

Kui plaanid lihavõtete ajal suuremat perepidu, siis kindlasti püüad ka hea võõrustajana muuta oma kodu võimalikult ilusaks ja pidulikuks. Kuidas pidulauda kaunistada?

1. Laudlina – kauni laua alustala

Peaaegu alati katame laua laudlinaga, kuna see jätab pidulikuma mulje. Sõltuvalt sellest, millise põhistiili kasuks otsustate, valige ka laudlina.

Standardsete värviliste dekoratsioonidega sobib suurepäraselt näiteks valge-punane ruuduline.

Tagasihoidlikumate kaunistuste juurde sobib pigem pastelsemat tooni laudlina või siis hoopis puhtad ja erksad toonid nagu kollane, punane ja roheline.

2. Taldrikud

Kõige enam on levinud ühevärvilised, eelkõige valged taldrikud. Selliseid nõusi on aga hea kaunistada mõne põnevama mustriga salvrätikuga. Kui peo ettevalmistamiseks on rohkem aega, voltige salvrätid mõneks põnevaks kujuks. See annab pidusöögile kindlasti palju juurde.

Soovitus: väldi liiga paljude värvide kasutamist ning piirdu laua kaunistamisel 2-3 põhivärviga.

3. Klaasid

Selleks, et kevadine peolaud oleks võimalikult pidulik, paigutage iga joogi jaoks eraldi klaasid või pokaalid.

Kui klaasid on erineva disainiga, siis muretsemiseks ei ole põhjust, tänapäeval ei ole nii rangeid reegleid, et kõik peaks olema täpselt ühesugune.

Silmas tuleks aga pidada, et kõik valitud klaasid poleks erinevat värvi.

4. Küünlad ja küünlajalad

Küünlavalgus annab hubasust isegi päevasel ajal ning küünlajalad on suurepärased disainielemendid, millega lauda kaunistada. Lihavõtete puhul sobivad nii mängulised ja värvilised kui ka suured, klassikalise disainiga küünlajalad. Kombineerige küünalde ja küünlajalgade värve. Klassikalise stiili juurde sobivad näiteks hõbedased või kuldsed küünlajalad valgete küünaldega. Kasutades aga hoopis valgeid küünlajalgu kollaste küünaldega, meenutavad need õitsvaid õuelilli.

5. Kasutage lilli

Bouquet, Tulip Bouquet, Tulips, Flowers

Lilled on suurepäraseks lauakaunistuseks. Pange vaasi näiteks kevadiselt ilusad tulbid või proovige erinevaid madalaid ja pastelsetes toonides lilli. Samuti võite eksperimenteerida, pannes üksikuid õisi pitsidesse või hoopis väikseid kimpe taldrikutele.

6. Moodne puit

Praegu on eriti moes puidust alused, mida saab kasutada nii klaaside või muude lauadekoratsioonide all. Samuti võite sinna juurde soetada puiduimitatsiooniga salvrätikuid, mis jätavad looduslähedase mulje ning toob teid imelisele kevadele natuke lähemale.

7. Originaalsed joogiklaasid

Kasutades joogiklaase mitteotstarbekohaselt, saate luua unikaalseid lauakaunistusi. Näiteks võite klaasidesse panna erineva suurusega õisi, värvitud mune või lua sinna hoopis väikseid terraariumeid sambla, kivide ja erinevate taimedega.

8. Lihavõttejänesed

Chocolate Easter Spring Holidays Gold Swee

Pole tähtis, kas teie kodus on lapsi või istuvad ümber laua ainult täiskasvanud – lihavõttejänesed on traditsiooniline kaunistus, mis muudab laua eriti kevadiseks. Ärge kartke panna jäneseid istuma otse taldrikusse või ümber küünlajalgade, kasutage nii söödavaid šokolaadijäneseid kui mittesöödavaid dekoratiivjäneseid.

9. Munaalused

Tavaliselt paneme munad laiale taldrikule, kuid soovides anda lauale piduliku välimuse, võime valida tunduvalt originaalsemaid lahendusi.

Kaunistatud mune võib paigutada lauale laotud muru imiteerivale rajale, panna läbipaistvatesse klaasidesse ükshaaval või mitme kaupa või hoopis väikestesse punutud korvidesse heina sisse.

 

10. Moodsad värvid

Ilmselt on selle kevade-suve kõige moodsam värv lilla. Populaarsed veel heleroosa, taevasinine, pastelne ja samblaroheline, valge, šokolaad ja kollane.

Allikas: K-Rauta, tekstis (sees) olevad pildid valitud Netivanaema poolt Pixabayst 

 

Maakodu soovitab, millised seemned võiksid saada märtsis mulda.

Young, Plant, Green, Pot, Spring, Nature

Päike käib järjest kõrgemalt, piisavas valguses kasvavad ka seemned jõudsamalt.

Tomatisortide valik on nüüdisajal aianduspoodides ülisuur ja nõnda ei ole mingit põhjust igal aastal ikka samu sorte kasvatada. Siiski on mõni ärakatsetatud ja tuttav punapõsk kasvuhoones ikka aukoha teeninud ning sinna ta ka jääb. Hästi kasvavad ja annavad saaki Jõgeval aretatud tuntud kodumaised sordid, kuid õigete tingimuste korral ei jää alla ka põnevad välismaised aretised.

Tomatid

Proovige igal aastal näiteks kolmandiku taimede arvu jagu uusi ja põnevaid sorte, mis valige spontaanselt ning vaid isikliku meeldivuse järgi – nii võib leida mõnegi pikaaegse lemmiku! Kindlasti tasuks mulda pista väikeseviljaliste ja magusate kirsstomatite seemneid ja suurte ning värvikirevate lihatomatite omi – igaüks neist on isemoodi maitsega.

Hea on teada, et kasvuhoone puudumine ei pruugi enam tähendada tomatikasvatusest loobumist – proovige aknalaudadel ja rõdul kasvatamiseks mõeldud väikesi potitomateid. Uurige seemnepakendite tagakülgi – mõni sort võimaldab ka meie tingimustes saaki avamaal.

Tomatiseemnete külviks sobib tavapärane külvi- ja pikeerimismuld, ning külvinõuks nii minikasvuhoone kui ka kõrgemate servadega plastkarp. Seemned tuleks hajusalt, umbes viiesentimeetriste vahedega sortide kaupa mullale laduda ja arusaadavalt tähistada. Seejärel katke nad umbes ühe sentimeetri paksuse mullakihiga ja patsutage õrnalt kinni. Külvid tuleb korralikult läbi kasta, soovitatav on kasutada pritsi – nii ei aja tugev veejuga seemneid oma kohalt minema.

Niiskuse ja soojuse hoidmiseks tuleks külvikastile peale panna kile või klaas. Tõstke anum kohe valgesse kohta, kus on ligikaudu 20 kraadi toasooja. Kate eemaldage kastmiseks ka siis, kui seemned on tärganud.

Füüsalid

Kui arvestada, et füüsalite ettekasvatuseks soovitatakse keskmiselt 60 päeva, siis vastavalt sellele tulekski nad juba märtsi lõpus mulda panna, et hiljem kütteta kasvuhoonesse või ka esialgu katteloori alla avamaale istutada.

Füüsalite seemned kaetakse külvamise ajal õhukese mullakihiga ja jälgitakse, et muld oleks pidevalt piisavalt niiske. Niiskuse hoidmisel on abiks minikasvuhoone või külvide katmine kilega. Füüsalitaime kasvuks sobivaim temperatuur on 18–25 kraadi, seega on neid just koos tomatitega sobilik kasvatada, seda enam et paljud nende kasvutingimused on sarnased.

Porrulaugud

Pika kasvuaja tõttu on porrud soovitatav külvata juba märtsis. Saak on koristamisvalmis alles 120–150 päeva pärast istutust. Meie tingimustes võiks porrulauguseemet valides pöörata tähelepanu ka sellele, et tegu oleks pigem varase või keskvalmiva sordiga. Hiliste sortide puhul ei pruugi taimed jõuda piisavalt suureks kasvada ja saak võib pettumuse valmistada.

Porrulauk eelistab huumus- ja toitainerikkaid keskmisi või raskepoolseid niiskeid muldi. Et külv tärkaks kiiremini ja ühtlasemalt, võiks seemneid enne umbes ööpäeva jagu leotada. Hea on juba alguses hõredamalt külvata, siis ei ole vaja taimi pikeerida. Tiheda külvi korral tuleb taimehakatised siiski ümber istutada kas kasti, pottidesse või kilerulli.

Kuni tärkamiseni hoidke külve soojas, umbes 25 plusskraadi juures, pärast tuleb istikutele kasuks jahedam kasvukoht. Kusjuures päeval võiks temperatuur olla 18–20 soojakraadi ja öösel pigem 10–12. Porrulauk idaneb suhteliselt pikaldaselt – tõusmeid võib näha alles 10–15 päeva möödudes. Seega pole vaja lootust kaotada, kui teised taimed on juba nina mullast välja pistnud, kuid porrulauk ei paista tärkavat.

Redised

Ilusate ilmade ja sooja kevade korral võib juba märtsi lõpus külvata ka kütteta kasvuhoonesse katteloori alla rediseid, salateid ja tilli. Kõik need taimed kasvavad edukalt ka jahedamas keskkonnas ja katteloor hoiab öise külma ehk eemal. Alati on abiks vanaemade käest õpitud ammune nipp panna ööseks kasvuhoonesse põlema turvaliselt kaetud kalmuküünal, üks või paar olenevalt kasvumaja suurusest. Nii ei kipu külmakraadid liiga tegema ja taimehakatised saavad paremini hakkama.

Allikas: Maakodu 15.03.2018

 

Mida peaksid teadma ja silmas pidama, kui hakkad orhideed ümber istutama.

Tallinna Botaanikaaias toimub traditsiooniline orhideenäitus

Kas orhidee on liiga suureks kasvanud? Potist paistavad vaid juured? Koorepuru on muutunud samblaseguseks mullaks? Kui nii, siis on aeg kallis taim ümber istutada, õpetab kodus.ee.

Nagu enamikule teistele toalilledele, on kevad ka orhideedele parim aeg ümberistutamiseks. Kuigi üldised istutamise põhimõtted on samad, siis mõned iseärasused siiski on. Kõigepealt tuleb veenduda, et taim üldse istutamist vajab. Orhidee puhul on istutamiseks kaks põhjust: siis, kui substraat on liiga vana, või kui taim „ronib” potist välja. Istutamine on hea ette võtta ajal, mil orhideel algab intensiivsem kasvuperiood: hakkavad kasvama uued juured ja võrsed, kuukingal uus leht.

Orhideesid kasvatatakse substraadisegus, mis taheneb kiiresti ja milles juured saavad piisavalt õhku. Enam levinud on männikoore baasil valmistatud segud, millele on lisatud turbasammalt, perliiti, kookoskiudu, sütt, turvast jms. Aja jooksul substraat kõduneb, kooretükid lagunevad ja poti sisu püsib liiga kaua niiske. Veidi varieeruva koostisega valmissubstraate võib leida kõigist aiandus- ja lillepoodidest, enamasti ka supermarketitest. Segu võib eelpool nimetatud komponentidest ka ise valmis teha.

Ainult kõrgusesse kasvavatele kuukingadele jääb pott harva liiga väikeseks. Kui taim püsib stabiilselt potis ja kastmisrežiim on tingimustele vastav, siis ei ole vajadust istutada. Paljud teised orhideed (kambriad, katleiad, tsümbiidiumid jt) kasvavad laiuti ja kui uue võrse kasvuks jääb potis ruumi väheks, tuleb istutamine ette võtta.

Istutatav taim tuleks mõni päev varem korralikult läbi kasta ja ka väetada, et varustada teda esimesteks päevadeks vajaliku veega. Ka uus istutussubstraat tuleks paar päeva enne kasutamist niisutada ning lasta sel pisut taheneda.

Orhideepott ei pea tingimata olema läbipaistev, küll aga on läbipaistvas potis lihtsam kontrollida juurte seisukorda ning kastmisvajadust. Uus pott tuleb valida eelkõige juuremassi, mitte lehtede suuruse alusel. Istutamisel tuleb taim paigutada potti nii, et mõlemad püsti seisaksid. Kui taim on potis ebastabiilne, sest juuri on vähe, fikseeri ta tugikepiga. Veel võib vaja minna tugikeppe ja pehmet traati, nööri või kinnitusklambreid, et taim pärast istutust korralikult fikseerida.

Käepärast võiks hoida kaneelipuru (jah, sedasama, mida kasutatakse küpsetamisel). Kui ära lõigatud taimeosade lõikekohti (juured, jagamisel tekkinud lõikekohad) kaneelipuruga tupsutada, paranevad need paremini ja väheneb mädanike oht.

Sagedasemad vead ümberistutamisel:

  • Vale aeg. Istutada tuleks kevadel või suvel, kui taimedel on aktiivse kasvu periood. Isegi kuukingadel, kellel ei ole selgelt väljakujunenud puhkeaega, on elutegevus sügiseltalvel aeglasem. Kui istutamata jätmine võib põhjustada taime hukkumise (nt valede hooldusvõtete tagajärjel on juured hävinenud), siis tuleb muidugi istutada ka muul ajal.
  • Liiga suur pott. Liiga suures potis ei tahene substraat (eriti poti keskel) piisavalt kiiresti ning juured võivad kergesti mädanema minna.
  • Vale istutuskõrgus. Liiga sügavale istutatud taim võib kastmisel saada vett lehtede või ebasibulate vahele ning sinna võib kergesti tekkida mädanik. Liiga kõrge istutuse korral ei pruugi taim olla kindlalt paigal, osa juuri on potist väljas ega pruugi kastmisel piisavalt vett saada.
  • Vale substraat. Liiga peenetükilise või „mullase” substraadi puhul on juured liiga kaua märjad ega saa piisavalt õhku. Kasvutingimused (temperatuur, õhuniiskus) mõjutavad peene substraadi kuivamist liiga palju ja kasta on keerulisem.
  • Istutamisega lahendatakse hooldusprobleeme. Vahel on vaja istutada sellepärast, et valest hooldusest tekitatud kahjustusi kõrvaldada (näiteks tuleb taim väiksemasse potti istutada mädanenud juurte tõttu), aga kindlasti ei saa sagedasema istutusega asendada sobivat hooldust.

Kuukinga istutamine

  1. Kuukinga on potist lihtsam eemaldada, kui potti õrnalt muljuda. Potiaukudest välja kasvanud juuri võib küll üritada potist välja lõigata, kuid enamasti tekib sellest siiski suuremaid või väiksemaid vigastusi, seega võib need lihtsalt ära lõigata.
  2. Kogu vana substraat tuleb juurte ümbert ära võtta. Eemaldada on tarvis ka kõik mädanenud või kuivanud juured, lõigates need tagasi kuni terve koeni.
  3. Alles nüüd saab otsustada, kui suur peaks olema uus pott. Taim tuleks panna võimalikult poti keskele, niisutatud juured on elastsed ja neid on lihtsam ühtlaselt potti jagada.
  4. Substraati tuleb lisada väikeste peotäite kaupa ning vajaduse korral koputada potti vastu lauda, hoides taime teise käega potis paigal. Substraati võib kergelt vajutades juurte vahele suunata, kuid kõvasti suruda pole vaja – väike õhuruum juurte vahel ei tee halba. 

Veenusekinga istutamine

  1. Veenuseking kasvatab sõltuvalt liigist ja sordist igast võrsest ühe või mitu noort. Iga võrse õitseb ühe korra ja ajapikku kasvab taim suuremaks puhmaks. Ümberistutamisel võib vanemad võrsed eemaldada või taime väiksemateks osadeks jagada, kuid nii, et igale osale jääb vähemalt kaks täiskasvanud ja üks või mitu noort võrset.
  2. Terved juured on pruunikad, heledamate aktiivsete otstega ning karvased. Enamasti on nad tihedalt kokku kasvanud ja neid eraldada ei ole vaja, eemaldada tuleb ainult mädanenud juured.
  3. Istutamisel peab jälgima, et uutel võrsetel jääks piisavalt kasvuruumi ning juurekael jääks substraadi sisse.

Kambria istutamine

  1. Erinevalt kuukingast kasvavad kambriad ajapikku potist välja.
  2. Kambriate juured on peenemad kui kuukingal, värvuselt valged või kreemikad. Surnud juured on tumenenud ja seest tühjad.
  3. Vanu ebasibulaid eemaldada ei tasu, sest neis olevad varud on vajalikud uute võrsete kasvatamiseks. Taim tuleks asetada potti nii, et kogu kasvuruum jääks kõige värskema võrse suunas.
  4. Vajaduse korral tuleb vanemad ebasibulad fikseerida tugikepiga.

Allikas: Delfi.ee naistekas , 14.03.2018 Algallikas: Kodus.ee