Mugav veniklaasihoidja suvekööki või terassile

 

TEE ISE: Mugav veniklaasihoidja suvekööki või terassile.                                                                         Maakodu 14. august 2017

Suvel tahaks tihti terassil või suveköögis sõpradega veini juua ja jutustada. Toast klaaside toomine võib aga tüütuks osutuda. Siis on mugav lahendus, kui klaasid kohe seinal võtta on.

Soome sisustusblogija sai inspiratsiooni Pinteresti fotost ning tegi koos abikaasaga oma maja seinale ilusa ja käepärase veiniklaasihoidiku.

832469 naula

Albumista Viinilasiteline – sisustuselementtinä styleroom.fi:ssä

Selleks läks vaja ainult lauajuppi, mõned naelad ja kaunistuseks puusüdameid. Lõpptulemus on ilus ja praktiline seinakaunistus.

832475 viinilasiteline

Albumista Viinilasiteline – sisustuselementtinä styleroom.fi:ssä

832476 v2 viinilasiteline

Albumista Viinilasiteline – sisustuselementtinä styleroom.fi:ssä

 

Kuidas tõrjuda koduaias herilasi?

Mõned nipid, kuidas tõrjuda koduaias herilasi.                                                                                                Kristina Amor, toimetaja, Maakodu 14. august 2017

Okaspuuhekki on viimane aeg pügada augustis.

Pidage meeles, et okaspuuhekki on viimane aeg pügada augustis.

Kristina Amor, toimetaja, Maakodu 14. august 2017

Kui pügate hekki augustis, siis jõuavad lõikehaavad kenasti talveks paraneda. Nii tagate kahjustusteta talvitumise, ka talvitusstress on sel juhul väiksem. Ärge okaspuid liiga palju tagasi lõigake – see võib põhjustada laasumist, ennekõike vanema heki puhul. Eriti ohtlik on tugevalt pügada vanu elupuid, kuna need ei pruugi laasumisest taastuda. Okaspuuhekk kasvab igal aastal 1–2 cm võrra kõrgemaks ja laiemaks. Pügamisel jätke sama aasta võrsest kindlasti umbes 1 cm pikkune osa alles, sest sinna arenevatest pungadest kasvavad järgmisel aastal uued võrsed.

Pärast augustikuist pügamist turgutage hekki lämmastikuvaba sügisväetisega. Kui rajasite kevadel heki välismaist päritolu istikutega, siis andke augustis taimedele sügisväetist, aga pügamine jätke võimalike talvekahjustuste vältimiseks kevadeks. Tehke seda märtsi lõpus või aprillis enne pungade puhkemist.

Allikas: Targu Talita

 

 

Kasvuhoone vanadest akendest.

TEE ISE:Vahva kasvuhoone saab teha vanadest akendest.   /Maakodu, 14. august 2017 /

Kui linnakodus on akende vahetamise aeg, siis ei tasu vanu aknaid ära visata, vaid nendest saab teha lihtsa vaevaga maakoju väikese kasvuhoone.

Siin mõned näidised:

Jan ja Ed Vitse Minnesotast ehitasid selle vanadets akendest kasvuhoone 2003. aastal.

Karla ja Steve Ritchey Texasest kasutasid lisaks vanadele akendele ka vanu katusekive, millega ääristasid kasvuhoone ümber olevad lillepeenrad.

See kasvuhoone on ehitatud naabritelt saadud vanadest akendest.

Selle kasvuhoone juures pole kasutatud isegi mitte ühesuguseid aknaid, kõik kulub ära. 45st vanast aknast  ehitatud kasvuhoone, enamus aknaid on annetatud, mõni on ka ostetud. Kasvuhoone ehitamisel pole  jälgitud mingit plaani, hakati lihtsalt otsast ehitama.

http://2ff8n03drmib1b12373aauek-wpengine.netdna-ssl.com/assets/images/Blog-Building/Greenhouses/photo%204.JPG

See Instagrami foto on hea meeldetuletus, et kasvuhoone ei pea olema suur.  Oma maitsetaimede kavatamiseks võib ehitada ka väikese kasvulava.

 

Teekond algusesse.

Üks ääretult lihtne ja armas lugu. Oma pesa loomise lugu. Lugu sellest, kui ilusad on lihtsad asjad. Väga sageli võib lugeda artikleid, raamatuid või vaadata videosid sellest, kuidas hävitatakse vana, et luua asemele uus ja trendikas, lahtimõtestamata, kui palju väärtust võivad omada vanad asjad. Alljärgnev Maakodu artikkel valgustab meid just selles, kuidas anda uus hingamine vanale ja kuidas leida neis seos oma eluga.

Aitäh loo autorile 🙂

——————————-

Teekond algusesse. Kadri Tramm  KODU 01. JUULI 2017

Kui astroloog Tiina Varatalu aidahoonet kolist puhtaks kraamis, koorus selle alt uskumatu vaatepilt. Tema vanemate pidurüüs pulmalaud oli tütart oodates seisnud 35 aastat täiesti puutumatuna.

Kui elu teinekord sugugi ei halasta ja surub põlvini maha, otsivad inimesed oma elus mingit pidepunkti. Nii juhtus 12 aastat tagasi ka Tiinaga, kes töötas tollal tuumafüüsika instituudi arenduskoordinaatorina, kus tegeldi hetkel selliste lõikavteravate teemadega nagu CERNi kiirendiprojekt, möllati tuuma ümber, arendati TMR mõõtepead ja see kõik esitas Tiinalegi ettearvamatuid väljakutseid. Tiina meenutab, et elas endises töökohas läbi oma elu kõige jubedama kriisi. “Olin täielikult ribadeks. Ja siis meenus mulle see koht. Vanaisa sünnikodu võis minu äratundmist mööda olla koht, kus ma saaksin ennast veel uuesti kokku panna,” räägib ta. Just siis tõmbas seletamatu vägi ja aimdus teda Järvamaale Türi lähedale Palale, esivanemate tallu.  Siis ei teadnud Tiina ja tema pere, et sellest vanast aidast saab pikk teekond, arenemise ja kokkukasvamise lugu, iseenda leidmise, üdini sümboleid täis kannatuste ja rõõmude lugu.

Foto: Birgit Püve

Pulmapidu aidas

Kunagi kuulus see kaunis talu Tiina vanaisale ning keerulistel aegadel kinkis vanaisa talu südame oma naise õele ning ait jäi panipaigana justkui ootama inimest, kel ühel päeval on aeg tulla algusesse tagasi. Nüüdseks ongi ühest talust saanud kaks talukohta. Kõrvalasuvas talus elab Tiina sugulaste pere, kes on elumaja korralikult renoveerinud. Ait aga on Tiina kasutada.

“Neil on süda ja mul on tiivad,” naerab Tiina.

Ta mäletab, et enne, kui ta selle koha enda jaoks 2005. aastal uuesti avastas, käis ta siin viimati suvitamas 1980. aastal.

“Helistasin sellel pöörasel kriisiajal Ukule (sugulane naabermajas) ja küsisin, kas ta annab mulle suveks võimaluse puhata oma majas. Saingi siin mõnda aega elada, kallistasin vanaisa istutatud puid ja korjasin end kokku. Siis avastasin aida. Sellega oli kummaline lugu. Vene ajal polnud seda hoonet kuskil arvel, aga vahepeal kuulus see mu isale. Viimane sündmus, mille tarvis aita kasutati, oli minu ema ja isa pulm. Pärast pidu panid nad aida ukse lukku ja sõitsid Tallinna, kuhu jäidki aastateks elama,” selgitab Tiina. Muuseas, alles aastaid hiljem sai Tiina teada, et tema tulek siia ilma algaski just siit talust ühel pulmade korraldamise ööl.

Pikk redel viib salapärasesse pelgupaika – aida lakka.      Foto: Birgit Püve

Nagu aitasid ikka, kasutati ka seda hoonet vahepealsetel aastatel kolikambrina, kuhu paigutati kõik ebatarvilikud asjad.“See oli must pime kast, pahna täis – nagu minagi sel hetkel,” võrdleb Tiina aida ja iseenda hingeseisundit. “Kui hakkasime aita lahti pakkima, leidsin oma vanemate pulmalaua, koos lintide ja kaunistustega. See oli tõeline üllatus ja suur äratundmishetk,” meenutab ta. Seejärel hakkasid nad aita innuga ja kiiresti taastama, et sellest üks mõnus pesa teha.

Vaimne teekond

Nii Tiina kui ka tema kaasteeline Peeter, kellega Tiina just sellel perioodil oli kohtunud, on astroloogid. Esimese sammuna vaatasid nad aida, kogu planeeringu ja ruumipaigutuse ka astroloogia printsiipe järgides üle – kõik sobis nagu valatult!

Aida taastamine kujunes 12aastaseks pikaks ja keeruliseks protsessiks. Iga füüsiline töö oli samal ajal ka nagu vaimne teekond, enesepuhastus ja töö iseendaga.

“Olime mõlemad oma saatuslike mustrite tõttu taevastesse kõrgustesse põgenenud ja ­maa peale tulekut oli meile hädasti vaja,” meenutab Tiina. “Selle aida lugu on meie jaoks suur loominguline projekt. Iga sündmus, mis aset on leidnud, on olnud enese leidmise, arendamise, otsimise ja kaotamise lugu.”

Ent siis, kui aida uus ilme hakkas juba tasapisi ilmet võtma, tuli ootamatu pööre.

“2011. aastal oli Jaapanis viimase 140 aasta võimsaim Sendai maavärin. Koos Jaapani maavärinaga kukkus kokku ka meie ait. See oli justkui pika, 84aastase Uraani tsükli lõpp. Uraan oli Kalade viimases kraadis,” meenutab Tiina. “Suur kaheksameetrine tala vajutas lume raskuse tõttu aida seinad nagu lestad laiali, tõmmates sellega kaasa ka katuse. Täiesti puutumata jäi kööginurk, kuid kõige enam sai kannatada elutuba.”

Foto: Birgit Püve

Nad seisid kahekesi kokkukukkunud aida ees ega teadnud, kust otsast seda sasipundart harutama hakata. Peeter ütles, et tõenäoliselt jääb nende seni ainsast väikesest elektrisaest väheks ja tuleb osta mingi võimsam bensiinimootoriga tööriist. “Ostsime punase Husqvarna MCD 46/40 sae. Kummaline kokkusattumus, kuid toona olin mina 40 ja Peeter 46. Ja nii me alustasime oma uue punase saega võitlust mineviku rusudega,” naerab Tiina. Kõik algas uuesti. “Pool aastat ehitasime aita üles, tegime iga päev lõket, olime kuumast ­higised. Aga see kõik oli meile väga vajalik,” ütleb Tiina.

 Foto: Birgit Püve

Tiinaga juttu ajades juba igav ei hakka, sest ta oskab leida seoseid, leida tähendusi ja lugeda märke.

“Kukkus sisse 20×8 meetrit eterniiti, aga inglise keeles tähendab eternity igavikku. Eterniit on nagu hall ja tardunud lainetus, mis ei idane ega mädane. See oligi justkui igaviku lõpp, mis langes kokku omakorda meenutustega Petsi lapsepõlve ühest lemmikraamatust, Isaac Asimovi “Igaviku lõpp”,” mõtiskleb ta. Et eterniidist lahti saada, tuli jäätmekäitluse eest kokku maksta 300 eurot!

Rituaalne pesa

Tiinal pole kunagi olnud eesmärki ait väliselt kauniks kõpitseda. See on ait ja rituaalne ruum ning jääb selleks ka edaspidi, nendib ta.“See on loodud nii, et oleks ilus ja lihtne ja et poleks liigset rebestamist. See on rituaalne pesa, kus taastada oma ürgsust – sidet maaga, loodusega, keha ja vaimuga,” märgib ta. Siin on küll palju tööd nagu muutuvas looduses ikka, kuid ka piisavalt aega tõeliseks puhkuseks, pingete mahalaadimiseks, ürglooduse tajumiseks ja mõtete kogumiseks. Teinekord saab tulla talvel vanasse aita, teha kaminasse tule ja nautida hetki. Bullerjan ei küta aita küll väga soojaks, kuid olla saab.

Aida elutuba on julgete värvidega, pisut retro ja üdini boheemlaslik.       Foto: Birgit Püve

“Kui tuled suve alguses maale, läheb umbes nädal aega ümbruse ja maja korda tegemiseks. Ei ole siingi pääsu igasuvisest muruniitmisest,” ütleb Tiina. Suvise elamise on nad lahendanud mugavalt ja nutikalt ning väheste vahenditega. “Vee toome aita sisse voolikutega, sügiseti pakime need jälle kokku. Muuseas, isegi WCs on kraanikauss! Kõikjal on ehe taaskasutus – ostetud pole suurt midagi. Paljud vanad esemed ja anumad on pärit siitsamast aidast.” Nagu öeldud, Tiina oskab lugeda märke. Tegelikult võib öelda, et midagi juhuslikku siin paigas polegi ja kui on, siis igal väiksemalgi kivil, taimel, esemel oma kohas on tähendus. “Oleme mänginud siin nagu lapsed,” ütleb Tiina ja selgitab esemete tähendust. Näiteks vanad vankrirattad aidaseinal. “Rattad on nagu astroloogilised kaardid 12 sektoriga,” ütleb ta. Või siis hoovis asuv astroloogiline hommikukohvilaud, mis on kompassi abil paika pandud.

Foto: Birgit Püve

“Puitu mööda jookseb kaks pragu, mis moodustavad justkui kaheharulise jõe – see on meie ühine eluteema. Üks jõgi tuleb Jäärast, teine Vähist. Jäär on primaarne mehelikkus, alustav süütu jõud. Vähk on aga primaarne naiselikkus, vastuvõtlikkus ja sellele omane süütus. Kõige raskem on kohtuda süütusega, sest temas on peidus ka kõige sügavam süüdistuste potentsiaal. See on inimkonna lugu tegelikult. Kokku saavad kaks haru ja suunduvad Veevalajasse. See ongi meie põhiteema – kuidas lepitada õrnust ja jõudu. Siia lauakessegi sai meie rännaku ühendav põhiteema ennast justkui üllatuseks paigutada,” räägib Tiina. Õuel sirgub ilus 10aastane tamm, selle nad panid kasvama tõrust, kui nad esimest korda siia suvitama tulid.

Sisemine jõud ja isikupära

Krundil on tohutu suured puud, mis pakuvad mõnusat varju. Hiiglaslik vahtrapuu on liigagi majale peale tunginud, selle tüvel vohavad seened on märk, et midagi tuleb temaga ette võtta. Hetkel, kui see lugu ilmub, ongi vaher oma teekonna uutele algustele ohvriks toonud. Aida pööningule on sisse seatud mõnus lebola. Siin on hea raamatut lugeda, magada, niisama mõtiskleda ja vihmakrabinat kuulata.

Lakapealne on sätitud mõnusaks lebolaks, kus on hea lugeda, mõtiskleda või vihmasabinat kuulata.

Foto: Birgit Püve

Köök on küll pisike, kuid kõik vajalikud esemed mahutab see ära, isegi pliit ja kraanikauss on olemas. Paljud nõud ja köögitarvikud on leidnud koha seintel. Kalavõrgud leidis Tiina aidast, kunagi kudus tema vanatädi neist vaipu. Elutuba oli varem jaotatud neljaks ruumiks, sh olid eraldi vilja-, riide- ja lihaait. Kui Tiina vanemad siin pulmapidu pidasid, saeti vahesein maha ja tekkis suur ruum. Aida põrandad said pestud survepesuriga, samuti sai hoone uued aknad ette. “Kui tulime siia, oli aida nurgas vilja täis kirst. Kirst asuski sobivasti Skorpioni sektoris – ümbersündide viljad. Skorpioni sektor peidab endas ka napsupudeleid,” meenutab ta. Tiina ei jälgi trende ega moode, see ait on loodud suure isikupärase jõuga, seesmise põlemise ja tunnetusega. Kõikjal on märgata Tiina enda joonistusi. Kirjutuslaua juures on seinale joonistatud suur puu. “Alustasin puu maalimist juurtest ja siis selgus, et latv ei mahu ära. Leidsin pööningult soome papi tükke ja lisasin neid. Teises seinas on lind – hakkasin joonistama, aga saba ei mahtunud ära,” naerab ta. Elutoas nn kalade sektoris on kangasteljed. See on Tiina sõnul justkui elukanga kudumine. Naabri vanadest meremehekohvritest tegi Tiina endale kapid.

Köök, kus kõik on silma all ja ühe käeliigutuse kaugusel.     Foto: Birgit Püve

“Asjad on tulnud siia ise ja teatud hetkedel on neil olnud oluline tähendus. Nende esemete ühendamine aga toimub läbi enda äratundmiste,” räägib ta. Suvehommikutel võtab Tiina ratta ja sõidab lähedal asuvasse liivakarjääri ujuma. Ta uurib teokarpe, vaatab veetaimi ja jälgib linde. Ta ei väsi üllatumast looduse tarkuse üle ja imestab aina, kuidas koos veega täitunud karjääriga tekkis ka sealne elukeskkond – teokarbid, taimestik jne. “Inimese puhul on sama, mis puudega. Kui satud elama kehva pinnasega maale, ent ajad juured väga sügavale, saad ikka põhjavee kätte,” ütleb Tiina. Selles ütluses on suur tõde ja pole kahtlustki, et Tiina juured siin Järvamaa talus ulatuvad põhjaveeni.

 

Video: see uskumatu abiline kuluks ära igale aiapidajale

FOTO: www.flickr.com

Kui peenarde rohimine ja lillede hooldamine kipub üle pea kasvama, võib abi saada üsna ootamatust kohast. Vahel ulatab oma abistava noka näiteks perelemmikuna peetav luik.

Nimelt elab ühe õnneliku aedniku majapidamises must luik, kes ei rapsi aias mitte niisama nokaga tühja, vaid teab väga täpselt, mida ta teeb: ettevaatlikult eemaldab lind peenrast umbrohtu ja ilutaimede kuivanud või närtsinud osi.

Samuti oskab lind nokast sööta koduaia tiigis elavaid kalasid.

This swan is a real gardener! 🌿🌺👏

Posted by Polar Potato on 24. juuni 2017. a.

Spetsialistid ütlevad küll, et luige käitumisel on kindel põhjus: ta kogub pesamaterjali. Selleks tarbeks kasutavadki luiged surnud ja õiteta tugevamaid taimi, millest pesaehitusel reaalset abi võib olla.

Mis puudutab kalade toitmist, siis skeptikud usuvad, et tegelikult võtab luik lihtsalt juua enda sööipalade vahel ning kalad napsavad ta nokast toitu.

Kuid tore toimekas luik sellegipoolest!

 

Artikkel pärit: Kodu.postimees.ee  Teisipäev,  4. juuli 2017  

Tee ise: aiatool, mis on tehtud ämbritest, vanast sahtlist ja ehitusvahust

Taaskasutus on muutunud populaarseks ja mulle see meeldib. Tänases Postimees:KODU  rubriigis oli väga lahe idee. Tasub järgi proovida 🙂

Ja siin see artikkel on:

FOTO: Vickie Johnson / Hometalker

Kes oleks osanud arvata, et aiast leitud prahist saab luua sellise huvitava ja omanäolise aiatooli? «Otsustasin, et tahan oma puu alla mõnusat pinki. Mulle meeldib hirmsasti taaskasutus, nii otsustasin selle valmistada kodus olemas olevatest vahenditest,» kirjutab Vickie Johnson oma blogis. Naine väidab, et pink on iseenesest väga kerge, kuid samas piisavalt kindel, et sellel saaks istuda ja et see halvale ilmale vastu peaks.

/ Vickie Johnson / Hometalker

Projektiks läheb vaja vaid kahte vana ehitussegu ämbrit, ühte puitplaati (Vickie kasutas selleks kahte vana sahtlit) ja suurel hulgal ehitusvahtu.

/ Vickie Johnson / Hometalker

«Esiteks liimisin omavahel kaks sahtlilauda kokku, et tekiks suur puitplaat. Selle asetasin ämbrite peale ja liimisin nende külge kinni,» selgitas naine. Seejärel tuleb võtta ehitusvaht ja selle abil luua plaadi ja ämbri ümber puine tekstuur. «Tahtsin, et see näeks välja nagu vana puidust pink. Seetõttu kasutasin ära lausa seitse tuubi ehitusvahtu!» kirjutas blogija.

/ Vickie Johnson / Hometalker

Kollakas vaht tuleb seejärel sobilikku värvi toonida. Selleks võib kasutada nii akrüül- kui ka aerosoolvärve. Kogu pink tuleks lõpuks katta veekindla lakiga, et värv maha kuluma ei hakkaks.

Arikkel pärit: Kodu.postimees.ee , Teisipäev, 4. juuli 2017

 

Lihtne nipp, kuidas lillepeenra ääred professionaalselt sirgeks saada.

FOTO: http://www.funkyjunkinteriors.net/

Kas oled mõelnud, kuidas lillepeenraid ilusamaks ja korralikumaks muuta? Tuleb välja, et selleks ei lähe spetsiaalseid ääriseid või kive vajagi – ilusa tulemuse saab ka tavalise labida ja kääridega. Majaomanik Donna kirjeldab oma blogis, kuidas tema aednikust vend aastaid tagasi talle lillepeenarde ääristamist õpetas. Kuna ilus tulemus paneb inimesi tihti küsima kuidas ta seda täpsemalt tegi, otsustas ta ääristamise nippi ka teistega jagada. «Ilusa tulemuse saab luua vaid paari tööriistaga, mis sul suure tõenäosusega juba kodus olemas on!» kirjutas Donna.

Peenar enne / http://www.funkyjunkinteriors.net

«See eelnev pilt on enamasti tavaline vaatepilt koduaias olevale lillepeenrale. Selle saab aga vaid mõne minutiga tunduvalt ilusamaks muuta,» kirjutas Donna.

/ http://www.funkyjunkinteriors.net
Selleks võta kas labidas või parima tulemuse saamiseks hoopis muruserva lõikur ja suru see ääre juures maa sisse. Muruserva lõikur jätab eriti sirge tulemuse.

«Siis võta väike kühvel ning loo sellega ääre sissepoole vagu. See aitab üleliigsel veel peenrast välja voolata,» kirjutab naine. «Lisaks tekitab see terava ääre, mis loob päikesega ilusa varju.» Seejärel soovitab Donna võtta aiakäärid ja äärtes olev muru sirgeks lõigata.

 
/ http://www.funkyjunkinteriors.net
/ http://www.funkyjunkinteriors.net
«Ja nii lihtne see oligi!» kirjutab Donna. Parima tulemuse saamiseks soovitab naine proovida luua alati kumeraid vorme, mitte sirgeid. «Kumerad ääred näevad loomulikumad välja. Lisaks on neid lihtsam hooldada,» arvab ta.
Artikkel pärit : Kodu.postimees.ee 
Teisipäev, 4. juuli 2017

Kas oled kohvipaksuga sääski peletanud?

Mina pole proovi teinud ja hetkel pole nagu sääski ka, keda peletada 🙂 Aga odav nipp, mida tasub ehk tulevikus proovida 😉 Kuna tegemist on pulbri põletamisega, siis tasub kindlasti ettevaatlik olla.!!!! Maakodu juuni numbris seda välja pakutakse:

“Täiesti uskumatu! Kohvipaksu saab kasutada ka sääskede peletamiseks”

<span class="right">Raivo Tasso</span>

Foto: Raivo Tasso

Kohvipaksul on kümneid kui mitte sadu kasutamisviise – üks kasulikum ja looduslähedasem kui teine. Seda polnud me aga enne kuulnud, et kohvipaksuga saab ka sääski tõrjuda.

Sääsed on ühed äärmiselt tüütud ja ebameeldivad putukad. Paljud inimesed, kes kauplustes müüdavaid sääsetõrjevahendeid ei talu või neid toksilisuse tõttu kasutada ei soovi, leiutavad üha uusi ja uusi koduseid ja mahedaid vahendeid, mis pinisevad putukad inimestest eemal hoiaks.

Sääskede ja teiste verdimevate putukate eesmärgiks on leida objekt, millesse oma nokk sisse lüüa ja verd imeda. Seetõttu on nende haistmismeel hästi arenenud ja nad lõhna suhtes väga tundlikud. Ning toss neile ei meeldi.

Neid kahte asjaolu arvesse võttes on kohvipaks sääsetõrjevahendiks väga sobiv – lõhnab sääskede jaoks häirivalt tugevasti ja kui kuivanuna põlema süüdata, siis tossab ohtralt.

Kui tahate rõdul või terrassil sääsevabalt aeg veeta, kallake mittepõlevale alusele kuhjake kuivatatud kohvipaksu. Võite selle hulka segada ka sama suure koguse purustatud loorberilehti. Süüdake segu põlema ning sääsed ja kärbsed, lisaks sipelgad, teod ja nälkjadki pagevad!

Inimese tervisele on selline sääsetõrjevahend täiesti ohutu. Proovige!

Allikas: sovet-ok.ru

Ka suvel võib veel aias istutustöid teha.

Taimede istutamine | FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees/

Tihti levib arvamus, et taimi võib maha istutada vaid kevadel, kui päike veel ei lõõma. Aednike sõnul võib aga paljusid taimi istuda maha veel suvelgi – aga milliseid? Kui paljasjuursete taimede istutamine peaks toimuma kevadel või sügisel, siis Taimekulleri aednik Egle Kanni sõnul võib potitaimi ehk konteinertaimi istutada kogu suve. «Konteinertaimedel on juurekava istikupotis olevas kasvuturbas kenasti välja arenenud. Peale istutamist jääb suvel vaid kastmisvaev,» selgitas Kann. Plantesti taimespetsialisti Andre Talu sõnul on suviseks istutamiseks võimalusi mitmeid:

Suvelilled

«Kevaditi toimub tormijooks suvelilledele, pärast jaanipäeva jääb aga tunglemine väiksemaks. Arvatavasti seetõttu, et arvatakse, et siis pole mõtet enam suvelilli soetada ega istutada,» räägib Talu. Tegelikkuses see aga spetsialisti sõnul nii pole – suvelilled on kiirekasvulised ning võimaldavad tuua kiiresti ja lihtsate vahenditega aeda õieilu.

Suvelilled. Foto: MAILIIS OLLINO/PRNPM/EMF

Püsililled

«Püsilillede niiöelda hooaeg on just hoogu kogumas- paljud taimed hakkavad alles õitsema,» räägib Talu.

Püsililled /Foto: Gertrud Alatare/

Roosid

Peagi täielikult õitsema hakkavad roosid on spetsialisti sõnul kindlasti igas aia pilgupüüdjaks.

Roosid. FOTO: SANDER ILVEST/POSTIMEES

Talu sõnul võib veel istutada näiteks viljapuid (suletud juurtega st poti või koti taimed), marjapõõsaid ja okaspuid – kõiki võib istutada sügiseni.

Artikkel: “Veel pole hilja: neid taimi võib ka suvel maha isutada”PostimeesKODU Esmaspäev, 3. juuli 2017 

 http://kodu.postimees.ee/4163637