Sättige mustikasüdamed jõululauda kaunistama

Kui kunstehted ei meeldi ja potilillede hooldamine tundub tülikas on see parim viis kaunistamiseks.

Selleks, et saada jõuludeks lauale kaunid mustikasüdamed on just paras aeg metsa minna. Nimelt kui tuua praegu mustikavarred vaasi, siis peaksid nad parasjagu pühadeks õitsema hakkama. Õitsema minemine võtab toas, vaasis aega umbes poolteist kuni kaks nädalat. Mustikaõied on nagu tillukesed valged südamed, mis vanemana muutuvad pisut roosakateks. Mustikatega samasse kimpu sobivad kanarbiku või pohlavarred.

 

Allikas: Eneli Niinepuu, toimetaja Maakodu 15. detsember 2016 Foto: Eneli Niinepuu

Tehke jõulutähele samblapallist kaunis pesa.

Kena kaunistuse saate, kui sätite jõulutähe samblapalli sisse.

Samblapalli tegemisega saavad hakkama nii täiskasvanud kui lapsed. Tooge metsast sammalt. Veel vajate: paberit või ajalehte, käsitöötraati, lillesäilituskapslit, lõikelillede toitelahust ja traadi lõikamiseks sobivaid tange.

Taimedest sobib samblapalli sisse jõulutäht või mõni muu meelepärane lill.

Kortsutage ajalehed pallikujuliseks pusaks. Seejärel asetage palli keskele lille säilitamiseks mõeldud kapsel, mis on eelnevalt toitelahusega täidetud. Siis hakake sammalt ümber ajalehepalli sättima, seda samal ajal traadiga kinnitades. Kerige käsitöötraati ümber sambla nagu lõnga lõngakerasse, kuni sammal on katnud terve palli. Kui pall tundub lopergune, mudige seda käte vahel ümmargusemaks.

Viimasena lisage lill. Torgake see säilituskapslisse. Vajadusel lõigake lillevars enne lühemaks.

Pallid võite panna kaunistuseks lae või riiuli külge riputatuna või asetada need lihtsalt kenal alusel lauale.

Allikas:  Eneli Niinepuu, toimetaja Maakodu 21. detsember 2016

Fotod: Shutterstock

Miks minu jõulutäht pirtsutab ega taha punaseks minna?

Eelmisel aastal ostetud jõulutäht läks kenasti kasvama                     Foto: Ain Alvela

 

Tavaliselt jääb eelmisel aastal ostetud jõulutäht pikalt aknalauale ning siis imestatakse, miks ta jääb ikka roheliseks. Mida teha, et jõulutäht läheks jõuludeks taas punaseks?

Ajakirjanik Ain Alvela sai eelmise aasta jõulutähe kenasti kasvama, isegi paar võrset tuli juurde. Ainuke mure – jõulutäht tahab olla kangesti roheline ega kipu värvuma. Teadke, et jõulutäht vajab värvumiseks lühikest päeva ja pikka ööd. Nii muutuvad rohelised kõrglehed taas valgeteks, lõheroosadeks, helepunasteks, tumepunasteks või purpurseteks. Kui alustate jõulutähe poputamisega alles nüüd, siis olete jäänud hiljaks. Jõuludeks taimeke värvuda ei jõua. Jätke meelde see, et õige valgusrežiimi hoidmisega on hea alustada juba varasügisel. Kui soovite värvilist jõulutähte, hakake taime alates septembri keskelt katma nii, et ta saaks valget aega vaid 9-10 tundi. Taime kandmine valgest pimedasse ei ole seejuures soovitatav.

Uus jõulutäht

Kui ostate poest uue jõulutähe, siis laske see korralikult sisse pakkida. Koju jõudes hoidke taime vähemalt pool tundi paberis. Taime lehtede kiire kolletumise ja varisemise taga on tavaliselt tuuletõmbus, järsk asukohamuutus, temperatuuri suured kõikumised ja vale kastmine. Taimele sobib asukoht, kus on sooja 18-20 °C. Kastke jõulutähte toasooja veega 1-2 korda nädalas, muld peab olema kogu aeg parajalt niiske. Õitsemise ajal ei pea taimele andma lisaväetist.

Allikas:  Kristina Amor, toimetaja Maakodu 27. november 2017

Miks ei tohi gladiooli mugulsibulaid säilitada kapi otsas?

Gladioolid peenras ületalve vastu ei pea, seetõttu tuleb mugulsibulaid hoiustada sisetingimustes. Arvestage ainult, et mugulsibulaid ei ole hea säilitada ületalve toas kapi otsas.

Peale peenrast ülesvõtmist, mida on soovitav teha kuiva ja päikeselise ilmaga ning enne öökülmasid, lõigake maha pealsed, jättes alles väikese tüüka. Seejärel kuivatage mugulsibulad.

Aednik Astrid Lepik soovitab kasutada säilitamiseks madalaid puidust või plastist kaste, kuhu tuleb mugulsibulad laotada õhukese kihina. Jälgige ülesvõtmise käigus, et sordid ei seguneks, vajadusel märgistage iga sort nimesildiga.

Kuivama pole mõtet panna mugulsibulaid, millel on ilmsed haigustunnused. Need tuleb hävitada. Parema säilimise nimel on hea kui mugulsibulaid kuivatada 2-5 päeva vältel hästi õhustatud ruumis temperatuuril +28°…32° C. Suhteliselt kõrgel temperatuuril kuivatamine väldib haiguste edasist arenemist. Madalamatel temperatuuridel (+18°…+20° C) pikeneb kuivamisaeg ning kattesoomuste alla kogunev niiskus loob soodsad tingimused haigustekitajate arenguks. Peale esmast kuivatamist eraldage vana sibul uuest ning puhastage ka kand soomustest, sest paljud haigused hakkavad just sealt arenema ja levima. Kõiki kattesoomuseid ei ole mõistlik eemaldada, sest need kaitsevad mugulsibulat säilitamise ajal kuivamise eest. Nende eemaldamine toimub kevadel, mil säilitusperiood on lõpule jõudnud ning mugulsibulad tuuakse soojemasse ruumi.

Peale puhastamist laske mugulsibulatel veel paari nädala kuni kuu vältel kuivada temperatuuril umbes +15°…+20° C, see on vajalik vana ja uue sibula murdekoha kuivamiseks.

Puust või perforeeritud plastkastidesse laotage mugulsibulad ühekihiliselt. Hoidke neid ületalve temperatuuril +5°…+7° C. Hoiustamisel vältige suuri temperatuurikõikumisi ja liigniiskust. Sobilik niiskustase on 75-80%.

Kuigi gladiooli mugulsibulad säilivad võrdlemisi hästi, pole neid mõistlik asetada umbsetesse kinnistesse anumatesse ja kilekottidesse. Seal lähevad nad kergesti mädanema.

Ka soojas toas kapiotsas säilitamine ei mõju hästi, mugulsibulad kuivavad liigselt ja tuleval aastal õitsevad kasinalt. Kevadel tuuakse jahedas säilitatud sibulad mõni nädal enne õue istutamist soojemasse ruumi.

Allikas :  Kristina Amor, toimetaja Maakodu 13. november 2017

Millest oleneb viinapuude talvekindlus.

Koduaedades kasvatatavatel viinapuudel pole probleemiks talvekindlus, hoopis ebaõnnestunud katmine võib neile saatuslikuks saada.

Pärast tugevat sügislõikust saab nõtkeid viinapuuoksi hõlpsasti maha painutada ja mulla või kuuseokstega katta. Sageli sellest piisabki. Vaid paljas külma korral tuleb soojustamiseks lisada puulehti või turbapuru.

Viinapuude hästi valminud võrsed (üheaastased oksad) taluvad talvel –15°, enamikul meil kasvavatest sortidest –25°. Mitmeaastased oksad taluvad talvekülma rohkemgi. Juurte külmakindlus on väiksem. Juba –10° pindmistes mullakihtides on ohtlik.

Suurtes istandikes kasvatamiseks sobivad sordid, mida talveks katta ei tulegi. Mitmed neist annavad talvekatteta saaki ka pärast –30° pakast. Näiteks sordi ’Hasanski Sladki’ õiepungad küll –35° mõjul hävisid, kuid juba järgmiseks aastaks taime saagivõime taastus. Juhtub, et mitte külm, vaid liigne kate või selle all tegutsevad hiired on talvekahjustuste põhjuseks. Seepärast oleks hea, kui saaks ilma talvekatteta hakkama.

Kolmeharulised taimed

Olen sortide külmakindluse hindamiseks kasvatanud taime kolmeharulisena. Keskmine jääb talveks toestusele, ülejäänud kaks painutan piki rida teine teisele poole. Külmaõrnadel sortidel katan ühe neist mullaga. Oksad katan lõikusjäätmete ja muu aiaprahiga, mis kevadel põletan või komposteerin. Selline kate kogub talveks lund, millest viinapuudele enamasti piisab. Võib arvestada, et lumekihi iga sentimeeter tõstab kestva külma korral tema all maapinnal temperatuuri 1° võrra.

2015. aastal andsid katmata oksad saaki kõikidel sortidel. Eelnenud talve miinustemperatuur oli detsembri lõpus vaid –20°, pindmises mullakihis –6°. Ka viimatine talv oli lühike ja pehme, ent jaanuari alguses tuli ühel ööl miinustemperatuuriks siiski –30°. Sel ajal oli 7 cm soojustavat lund, mistõttu pindmises mullakihis ei langenud temperatuur alla –9°.

Nüüdki talvitusid katmata jäetud oksad hästi paljudel sortidel, ent mitte kõigil. Kasvuhoones on okste külmataluvus suurem, kuna suvesoojus soodustab nende valmistumist talveks.

Minu tähelepanekud

Avamaal talvitusid viimati ilma talvekatteta väga hästi ’Hasanski Sladki’, ’Skandia’, ’Toldi’, ’Zilga’, ’Valiant’, ’Jaki Vapper’, ’Sipaska’. Saagivõimelisena talvitusid veel ’Albo Varheaja’, ’Elmer’, ´Pine Lake’, ’Mavo 00.03.01’, ’Mavo 00.33.11’. Kerge kattega maapinnale painutatult lisandusid neile ’Amurski’, ’Gailiuno Jadviga’, ’Marechal Joffre’, ’Rondo’, ’Skujina 675’, ’Somerset Seedless’. Ilma katmata oksad hävinesid, kuid nõrgast kattest piisas sortidele ’Iza Zalivska’, ’Price’, ’Shirvinta’, ’Spulga’, ’Supaga’, ’Zarja Severa’, ’Zagadka Sharova’, ’Jaki Liia’, ’ES N-11-1/2’. ’Solaris’ ja ’Bianca’ vajavad minu seniste kogemuste põhjal veidi tugevamat talvekatet.

Kütteta kasvuhoones, kus maapinda soojustan aiaprahiga, talvitusid katmatult väga hästi ’Adalmiina’, ’Gauja’, ’Jokke’, ’Madeleine Royal L’, ’Mars’, ’Somerset Seedless’, ’Swenson Red’, ’Swenson White’. Saagivõimelisena talvitusid veel ’Charli’, ’Einset’, ’Krassavets’, ’Supaga’.

Sordirohketes aedades võib juhuslikult tärganud taimedest või sihiteadlikest külvidest saada kohalike oludega hästi sobivaid seemikuid. Seemet tasuks võtta kahe sordi põimunud tarjadest. Siis on naabersort taime võimalik isa. Minu külmakindlamad seemikud on arenenud tõenäoliselt järgmistest vanematest: ’Hasanski Sladki’ × ’Guna’, ’Pine Lake’ × ’Guna’, ’Gailiuno Jagviga’ × ’Sukribe’, ’Albo Varheaja’ × ’Price’, ’Guna’ × ’Pine Lake’. Viinapuude leviku põhjapiiril tasuks ka selle sordiaretusega tegelda.

Artikli allikas:  Jaan Kivistik Maakodu 27. juuni 2016 

Kuidas kaitsta viinapuid pakase eest.

Viinapuu okste tagasilõikust tehakse enne püsivate külmade saabumist, seega oktoobri lõpus või novembri alguses, mil lehtede mahalangemisest on möödas vähemalt kaks nädalat.

Viinapuudel, mis saavad külmast näpistatud, muutuvad lehed pruuniks ja lähevad krimpsu. Külmast näpistatud oksad ei pruugi korralikult puituda ja korgistuda.

Heal sügisel langevad lehed ise maha ja oksad jõuavad kenasti puituda ja alumised osad korgistuda. Kõik see on aga eelduseks heale talvitumisele.

Kuidas teha tagasilõikust

Tagasilõikus sõltub kasvatatavast viinamarjasordist.

Sortidel ‘Zilga’, ‘Hasanski Sladki’ jt, mida kasvatatakse pigem lauaviinamarjana, lõigake viljakandnud võrsed tagasi kolmele pungale, ära lõigake järgneva punga alt. Nendest pungadest kasvavad tuleval aastal võrsed, mis kannavad vilju.

Sordil ‘Rondo’, mida kasvatatakse eelkõige veiniviinamarjana, on oluline, et kogu saak valmiks ühtlaselt. Viinapuu kujundage kahe haruga ja kummalegi jäetakse alles kaks tugevamat viljavõrset, kummalegi kolm punga, lõigake ära järgneva punga alt.

Kui tagasilõikus on tehtud, siis valmistage viinapuud ette talvisteks külmadeks, painutades neid veidi maha ja kattes neid geotekstiili või talvelooriga. Koduaedades võib avamaal kasvatatavad viinapuud katta kuuseokstega. Viimaste raskus aitab viinapuuokstel maha painduda, kogub hästi lund ja hoiab eemal tülikad närilised.

Kevadeks ei ole soovitav lõikamist jätta, sest siis on mahlavool värsketest lõikehaavadest üsna tugev, see kahjustab viinapuud. Küll aga tehakse kevadine lõikus juuni alguses, kus eemaldatakse kõik mittevajalikud võrsed.

Artikli allikas: Astrid Lepik ,Kristina Amor, toimetaja 24. oktoober 2017 14:14

Meisterda ise betoonist sillutis.

Foto: Helena Tapiale

Facebooki Soome aiagrupist jäi silma Helena Taipale poolt rajatud istumiskoha sillutis.

Laialt levinud betooni saab vormida esemeteks või astmeplaatideks. Kasutada saab taimede lehti ja erinevaid koogivorme. Helena kasutas rabarbari-, spinatilehti, muffinivorme, hakklihapakendeid jt.

Enne suurvormide kallale asumist tasub esmalt harjutada väiksemate esemetega. Esemele mustri andmiseks saab kasutada vanu jämedast lõngast kootud või heegeldatud linikuid.

“Võtan suurema rabarbarilehe ja katan pahema poole tsemendiseguga,” räägib hobiaednik Laidi, “määrin lehe toiduõliga kokku, see kergendab lehe eemaldamist. Pärast ühte ööpäeva eemaldan lehe ja ongi linnukeste joogialus valmis.”

Anumad sobivad hästi suvelillede ja teiste taimede kasvatamiseks.

Foto: Helena Tapiale

Artikli autor:  Kristina Amor, toimetaja Maakodu 19. september 2017 

Näpunäited, kuidas valmistada ette püsilillepeenart.

            Püsilillepeenrad Palusalu aias Räpina lähistel  Tiit Koha foto

Kaja Kurg , Kristina Amor,  toimetaja  Maakodu 15. august 2017 

Kuigi püsililli võib istutada kevadest sügiseni, on seda hea teha augustis ja septembris. Taimed juurduvad jahedama ja niiskema ilmaga paremini ning järgmisel aastal on peenar juba päris kena.

Aiakujundaja Pille-Riin Villem annab järgnevalt nõu uue peenra rajamiseks.

Kevadel rajatud püsilillepeenra puudus on see, et esimesel suvel pole seal õisi ja taimed on veel väikesed. Südasuvel võib põud kasvu takistada, sajusel aastal seda muret muidugi pole.
Kus on õige koht?

Ärge tehke peenart sinna, kus vähe käiakse. Kaunis lilleväli peab olema kohal, kus seda saaks imetleda aknast vaadates, aias istudes ja jalutades. Kui teete peenra vastu maja seina, siis toas olles te seda ei näe.

Parim asupaik on põõsarinde või heki ees, mis on heaks taustaks ja ühtlasi kaitsevad tuule eest. Peenra võib teha ka keset muru, aga seal pole fooni, mis lillede ilu paremini välja toob.

Suurel lillepeenral on nii palju värve ja vorme, et ta vajab selle külluse tasakaalustamiseks enda ette rahulikku muru või pinnatud ala.

Alati toimivad hästi järgmised proportsioonid: 1/3 peenrale ja 2/3 murule; või siis 3/5 ja 2/5. Suhe 1/2 ja 1/2 on omal kohal aga pigem regulaar­se kujundusega aias.

Kui võimalik, valige peenrale niiskem ja kerge poolvarjuga koht. Puude ja põõsaste kerged varjud toovad lillede ilu eriti hästi esile ja tekitavad meeleolu.

Kindlasti peab asukoht olema tuule eest varjatud, sest tugev tuul sasib puhmikud segamini. Tuulekindlaid püsililli on kahjuks vähe.

Kui suur ja milline kuju?

Püsilillepeenar pääseb mõjule vaid siis, kui see on piisavalt lai – vähemalt 2–3 meetrit. Väikeses aias laiutada muidugi ei saa.

Peenar võib olla vaadeldav igast küljest või ainult ühelt poolt. Esimesel juhul ei saa keskel kasutada nii kõrgeid liike kui üksnes ette avaneval peenral. Väike peenar ei tohi olla liiga kõrge, muidu pole ta ümbritsevaga proportsioonis.

Peenar võib olla ümar, ovaalne, ruudu- või ristkülikukujuline. Liiga keerulist kuju ei maksa teha, sest vorm ei tohi domineerida sisu üle. Heki äärde võib teha sirgete servadega ristkülikukujulise peenra, serva võib kujundada ka looklevana.

Peenra kuju märkige murule nööri või kastmisvooliku abil. Seda liigutades saate kergesti teha uusi variante ja vaadata, kuidas need mõjuvad, kuni lõpuks leiate sobivaima.

Ideaalne on teha peenar tõusvale nõlvale, sest tagumise rinde taimed tunduvad seal veelgi kõrgemad, lausa mitme meetri kõrgused. Istutusala peab olema sel juhul muidugi parajalt lai, et efekt end välja mängiks.

Kui maapind langeb, jääb peenra esiserv kõrgemale kui tagumine. Peenar kaotab kogu oma võlu, kui tagumine rinne on liiga madalal.

Kuidas teha peenra alus?

Tavaliselt koorivad inimesed tulevase peenra kohalt ära kogu murukamara, kaevavad maa läbi ja nopivad mulla umbrohujuurtest puhtaks. See on päris vaevarikas töö.

Aga saab ka lihtsamalt, kiiremini ja vähema vaevaga.

– Kui maapinnale on peenra joonis maha märgitud, eemaldage mätas vaid servadest. Kamar koorige nii õhukeselt kui võimalik, et mitte mulda asjatult ära viia.

– Mättaid ärge viige kompostihunnikusse, vaid kasutage ära peenra tagumise või keskmise osa tõstmiseks.

– Esiserv katke mitmekordselt ajalehega, et takistada soovimatute taimede kasvu.

– Seejärel katke kogu ala mulla või istutusseguga. Servast kaugemal jätke murukamar alles. Selle võib katta ajalehtedega või pöörata igaks juhuks tagurpidi. Praktika on aga näidanud, et 20–30 cm paksune mullakiht on enamasti nii tõhus, et rohttaimed sellest läbi ei tungi. Umbrohu lämmatamiseks tasub ajalehti kasutada ka haritud aiamullale peenart tehes. Ajaleht kõduneb ära aastaga.

– Kasutage vaid kvaliteetset mulda, mis on viljakas, kobe ega sisalda püsiumbrohtude juuri. Heale aiamullale segage juurde komposti. Ideaalne oleks kasutada müügil olevaid spetsiaalseid istutussegusid. Et tuleks odavam, võib neid segada olemasoleva mullaga.

– Peenra nõlvad kujundage diagonaal­selt tõusvaks. Ülalt siluge pind tasaseks, et vihmavesi valguks peenrasse.

– Peenra võite ääristada kraavikesega, et takistada muru sissetungi. Seda tuleb aeg-ajalt labidaga korrastada.

– Ärge kasutage plastist peenraääriseid, mis mõjuvad võõrkehana.

– Maad võib ette valmistada ka nii, et kuhjate sügisel sellele paksult lehti. Kevadeks on lehehunnik kokku vajunud, murukamar kõdunenud ja muld kobe.

Vesihein ennustab ilma ja võitleb mitme haiguse vastu.

Vesihein on Euroopas laialt levinud üheaastane umbrohi, millele rahvameditsiin omistab põletikuvastased ja rahustavad jt omadused, samuti on vesihein baromeetri eest.

Vesihein (Stellaria media) on 120-liigilise tähtheinte perekonna tuntuim esindaja. Kasvab ühtviisi lopsakalt nii varjus kui põllul, niiskel kraavikaldal ja prügilas. Taim annab vegetatsiooniperioodil mitu põlvkonda.

Vanasti ennustati vesiheina järgi ilma: kui õied olid avanenud kella 9 hommikul, siis võis oodata selget ilma. Käega katsudes tundub vesihein ka kuiva ilmaga märg olevat, sellest ka nimi –vesi(hein).  Keskajast alates on vesiheina tarvitatud toiduks, nii toorelt salatina kui keedetult suppides nagu spinatit. Mõned uurijad ei soovita siiski vesiheina sageli toidus tarvitada, seda taime rohke saponiinisisalduse tõttu. Vesiheina teeb toidutaimena väärtuslikuks kõrge C-vitamiini (110 mg%) ja E-vitamiini sisaldus ning karotiin (kuni 25 mg%). Toidutaimena kasutatakse vesiheina salatites, hautistes ja suppides.

Kuidas tarbida vesiheina:
  • Vesiheinatee valmistamiseks võtke 2 tl kuiva ürti, valage peale ¼ liitrit vett, laske 5–10 minutit tõmmata, kurnake ja jooge neli korda päevas ½ tassi kaupa eelpool nimetatud haiguste korral.
  • Vesiheina tõmmise valmistamiseks võtke 1 kuhjaga sl kuivatatud droogi, valage peale veerand liitrit keevat vett, laske 4 tundi tõmmata. Kurnake ja jooge ¼ klaasi 4 korda päevas enne sööki.Vesiheina vannivee tegemiseks võtke 10 sl vesiheina droogi 1 liitri vee kohta, kuumutage ja keetke 10–15 minutit tasasel tulel, seejärel kurnake.
  • Võtke vanni 25-35 minutit temperatuuril 35–37 °C juures. Kasutage jalgade tursete korral, aga ka kompressideks tursunud kohtadele.

Raviomadused

Vesiheinapreparaatidel on põletikuvastane, hüpotensiivne, diureetiline, rahustav ja kasvajate rakke pärssiv ja lõhustav toime.

Need preparaadid peatavad verejooksu ja soodustavad haavade kinnikasvamist. Kasutust leiab ka maksa- ja neeruhaiguste kompleksravis ja krooniliste maksahaiguste, sapi- ja põiekivitõve, kõrgvererõhutõve, südame isheemia, kasvajate, kehvveresuse, bronhi- ja kopsuhaiguste korral ning ateroskleroosi ärahoidmiseks.

Vesiheina tõmmis soodustab emadel piima teket. Välispidiselt tehakse neist vanne jalgatursete puhul.

Kasutage mähist või salvi haavade, mädapaisete, külmamuhkude ja teiste nahanähtude puhul. Värsket mahla aga tarvitage silmapesuks ja kõhukinnisuse korral.

Koguge ürti õitsemise ajal. Kuivatage taime temperatuuril mitte üle 40 °C. Säilitage klaas- või puunõus 1–2 aastat. Soovitatav on kasutada värsket taime ja selle mahla.

Allikas: “Umbrohud raviks ja toiduks”, Toivo Niiberg, Maalehe Raamat                                                           Maakodu 17. juuli 2017

Vana kastekann taaskasutusse :)

<span class="right">goodshomedesign.com</span>                                                                                                                                                     goodshomedesign.com

TEE ISE: Vanast kastekannust saab uhke aiakaunistuse – haldjatuled öös.                                         Maakodu 10. august 2017

Kõik sai alguse ühest kastekannust, mille Soome blogija Tuula Häkkinen ühest kodukaupade poest leidis.

830210 tuunaus

Albumista Kastelukannusta iltojen ihastus styleroom.fi:ssä

Ta ostis juurde led-tuled, mis töötavad patareide peal, sest lillepeenra juures polnud elektripistikut. Ta pani tuled kannu ja tõmbas need traadist konksu abil läbi kannu tila. Seejärel sättis ta tuled kannust voolama ning kinnitas valmis aiavalgusti lillepeenra kõrval oleva posti otsa.

Tõeline haldjavalgus!

830209 tuunaus

Albumista Kastelukannusta iltojen ihastus styleroom.fi:ssä