Potipõllumehe säästunipid.

Potipõllumehe säästunipid

 

Kokkuhoidlik peremees ei torma kaubanduskeskusesse väikeste plastpottidega minikasvuhoonet tooma ega naera prügisorteerija üle, kes tühja jogurtitopsi puhtaks peseb. Ta teeb seda ka ise.

Kuigi külvihooaeg on alles ees, on mõistlik hakata ettevalmistusi tegema juba praegu, sest istikute ettekasvatamiseks kulub suur hulk mitmesuguses mõõdus potte.

Väga laialt kasutatakse taimekasvatuses plastpotte, mis on kerged ja vastupidavad. Kuna vett selles läbi seina ei auru, on mulla temperatuur mõne kraadi võrra kõrgem kui savipotis. Ka kuivab muld aeglasemalt, mistõttu pole kastmisvee tarve suur.

Plastpotte on nii ümmargusi kui ka nelinurkseid. Kandilisi on võimalik tihedalt külg külje kõrvale laduda, nii et väärtuslikku kasvuruumi saab ökonoomsemalt ära kasutada.

Kuigi plastpotte on lihtne pesta ja neid saab korduvalt kasutada, on nende varu vaja aeg-ajalt täiendada-uuendada.

Külvinõud

Veebruaris kulub paar külvinõud esimeste pikka ettekasvatusaega nõudvate kultuuride jaoks, märtsis on neid juba rohkem vaja. Hea, kui alati on iga lill või köögivili omaette külvatud, rääkimata eri sortide lahushoidmisest.

Külviks pole vaja tavalist sügavat lillepotti, välja arvatud juhul, kui noored taimed jäävad sellesse õue istutamiseni ilma pikeerimata, kuna tõusmed ei talu ümberistutamist.

Vanasti kasutati madalat (10 cm) põletatud savist külvikaussi. Praegu kõlbab selle asemel tarvitada mitmesuguseid kergeid toiduainete pakendamiseks kasutatud plastkarpe ja vaheseinaga kahejaolisi õhukesi küpsisekarbi sisusid kõrgusega 6-10 cm.

Kõikide külviks võetud karpide või topside põhja tuleb torgata auk või lõigata kääridega servadesse pilud, et üleliigne kastmisvesi saaks vabalt välja valguda. Et see aknalauale ei nõrguks, sobivad karbi alla panekuks toiduletist pärit madalad vahtplastist alused või ka sobivas suuruses plastkarbid.

Istikupotid

See aeg, mil pudeli põhja ümber ajalehepaberist potte keerati, on möödas. Selliseid paberpotte on vaja võib-olla majapidamises, kus lehma või kitse peetakse ning kreemi, jogurtit, kohupiima või pudingit kodus tehakse. Palju mugavam on võtta riiulist üksteise sisse mahtuvaid topsikuid, mis võtavad ka vähe ruumi. Pealegi on neid väga erinevas mõõdus, nii et igale taimele on õige suurus olemas. Valik sõltub vaid perekonna söömisharjumustest.

Enne istutamist on vaja neile mõned augud sisse torgata. Kui teha seda põhja seestpoolt, tekib välispinnale mügarlik pind, mille peab noaga üle siluma. Kui torkekohad viimistlemata jätta, pole topsik seisukindel. Väljast sissepoole auku surudes võib aga tops laiali laguneda, kui talle pole puuklotsi toeks pandud.

Lihtsaim moodus on kääridega põhja serva sisse paar sälku lõigata.

Ajutised istutusnõud

Taaskasutuseks kõlbavad ka piima või mahla alt vabanenud tetrapakid ja kilekotid.

Tetrapaki alumine kolmandik kõlbab kõrvitsa- või kurgiistiku ettekasvatamiseks. Suurt tagavara neist soetada ei tasu ja nad võtaksid ka palju hoiuruumi, sest üksteise sisse ei saa neid laduda. Kui neid potina kasutada, siis kehtib sama soovitus – lõigake või torgake augud põhja.

Kilekotte on vahel vaja ilupõõsaste või püsilillede paljundamisel. Need on sügavama juurestikuga taimedele sobivamad kui teised potid.

Külvimuld

See on asi, mille pealt ei tohi kokku hoida. Külvimuld peab olema vaba haigustekitajatest ja umbrohuseemnetest ning ei tohi olla ülemäära rammus. Peenrast või veelgi halvem, kasvuhoonest võetu külvidele ei kõlba. Seemned vajavad uut puhast mulda.

Tavaline lillemuld poest on idanevatele seemnetele ja tõusmetele liiga toitaineterikas, mida õrnad juured ei talu.

Müügil olev istikumuld on peene ühtlase struktuuriga, mis kõlbab paremini külvidele. Sellele ligilähedase sobivusega on kaktusemuld.

Allikas: Maakodu, Targu talita 25.01.2013

Veebruarikuu tegemised rohenäppudele.

Ära unusta ette võtta neid aiatöid!

Lumine aiamaailm on võrratult kaunis, kuid külm võib teha elu raskeks nii sulelistel kui ka aiataimedel.

Nüüd tasub seemnelettides uurida, millised uued ja huvitavad sordid sellel aastal ette kasvatada. Lumine veebruar tervitab rohenäppe ka mitmete teiste toimetustega.

Veebruarikuu tegemised:

• Vaata üle seemnevarud ja mõtle, mida soovid külvata.

• Viimane aeg teha talikülvi ja viia külvid välja õuetingimustega harjuma.

• Mulda saavad esimesed seemned. Pikemat ettekasvatusaega nõuavad suvelilledest näiteks alatiõitsev begoonia, päsmaslill, lobeelia, petuunia ja viirpelargoon, neid võib külvata alates veebruari keskpaigast. Köögiviljadest pane mulda näiteks paprika, sibul, seller ja tomat. Kuu lõpus pista mulda kapsa, lillkapsa ja brokoli seemned.

• Eemalda ilmsete haigustunnustega talvituvad mugulad ja risoomid. Lõikepinnad puista üle puusöepuruga.

• Raputa puudelt ja põõsastelt maha raske lumekoorem. Võimalusel tee seda sulailmaga.

• Lumelükkamisel ära kuhja seda püsilillepeenardele. Jälgi, et sulavesi ei koguneks peenardele, abi on väikestest kraavikestest, mis juhivad vee eemale.

• Võta maha haiged ja vanad puud. Jäätunud pinnasele ei jäta suured puutüved langetamisel jälgi.

• Väga tugeva pakasega kuhja lisalund roosidele ja õrnematele püsikutele. Lisakatmiseks võib kasutada ka kuiva turvast.

• Kontrolli varjutuskangaid, kaitse igihaljaid taimi päikesepõletuse eest.

• Kaitse viljapuude- ja eelmisel aastal istutatud noorte puude tüvesid päikese eest. Aseta ümber tüvekaitsmed või valgenda vanad tüved tüvevalgendajaga.

• Anna lindudele lisatoitu

 

Allikas: Maakodu 09.02.2018

Toataimi kastke targalt – pigem vähem kui rohkem.

Toataimi kastke targalt – pigem vähem kui rohkem

Toataimede ümberistutamiseni on veel aega, kuid kastmist ei tohi ka talvel täielikult unustada.

Kui palju vajab toataim kastmist, sõltub näiteks aastaajast või asukohast korteris. Mida soojem ja valgem on kasvukoht, seda rohkem tuleb taimi kasta.

Loomulikult tuleb looduslikult troopikas kasvavaid taimi rikkalikumalt kasta kui kõrbetaimi. Samuti sõltub kastmisvajadus taimede juurdumise astmest ja vanusest. Rohkem vajavad vett suured lopsaka lehemassiga, samuti väikestes pottides kasvavad ja tugevasti läbi juurdunud taimed.

Tappev ülekastmine

Kastke taimi siis, kui see on vajalik. Arvestage, et ülekastmine on kahjulik kõikidele taimedele. Liiga vähene kastmine – mitte alati.

Kastke madalalt ja ettevaatlikult, et mulda potist mitte välja uhtuda. Kastke võimalikult harva, kuid põhjalikult, et mullapind jõuaks veest läbi imbuda. Alusele valguv vesi kallake ära. Üks erandeid on papüürus, mis talub alusele jäävat vett hästi. Suure veevajadusega taimedele nagu kallale, hortensiale või tihedaõielisele asparile võib vett alusele jätta, kuid talvel jahedate ilmadega siiski mitte.

Vältige vee sattumist taime südamikku, sest vähese või peaaegu puuduva õhuliikumise tõttu võib taim hakata mädanema. Kastke rikkaliku lehe- ja õiemassiga taimi altpoolt potialuse kaudu, kuid poole tunni pärast kallake kasutamata jäänud vesi ära.

Spaprotseduur

Juhul kui olete harjunud taimi altpoolt kastma, arvestage, et toitesoolad liiguvad veega alt üles ja jõuavad mullapinnale. Aeg-ajalt kastke taimi pealt, et need tagasi mulda viia. Nii saavad taimed taas turgutust.

Tugevalt läbi kuivanud ja juba närtsinud taimi on raske päästa. Kuid püüdke seda siiski teha, asetades potid kiiremas korras üleni vette ning hoides seal umbes kümme minutit, kuni mullast ei tõuse pinnale enam õhumulle. Selline turgutav protseduur sobib väga hästi lopsaka lehestikuga ja rikkalikult õitsevatele taimedele.

Potimulla pealmine, juurtega vähem läbi kasvanud kiht seob osa lupja ja allpool olevate juurte kahjustused on väiksemad. Lubjaga rikastunud kihi saab eemaldada ümberistutamise ajal. Jaanuarikuus on õige aeg üle vaadata oma taimed.

Allikas: Targu Talita, Maakodu 18.01.2018

Kuidas kasvatada ingverit potis ?

Virgutav amps või huvitav toataim? Soovitused, kuidas kasvatada ingverit potis

Virgutav amps või huvitav toataim?

Talvise aianduse juurde sobib hästi üks ingver, mida potis kasvatada.

Kas sa oled näinud, milline näeb välja üks roheline ingveritaim?

Vaata, kas köögilauale jäänud ingveril on tekkinud rohelised võrsed või uued pungad – see ingveri juurikas sobib hästi potti.

Pea meeles, et potti ei sobi kuivanud või pehkinud ingver.

Mida teha edasi?

Aseta juurikas üheks päevaks vette.

Seejärel lõika juurikas tükkideks, nii et igal tükil oleks küljes tärganud võrse või arenev pung.

Juur peaks olema osaliselt mullas. Ingverile sobib suur pott, sest taimele meeldib laiutada, ning viljakas, hea veeläbilaskvusega muld. Mida viljakam see on, seda kiiremini ning lopsakamalt taim kasvab.

Leia oma ingverihakatisele soe kasvukoht, väldi otsest lõunapäikest.

Kasta taime kergelt iga kahe päeva tagant.

Nelja kuu möödudes kaeva oma ingver potist välja, seejärel tarvita toiduks. Samuti võib ingveril lasta kasvada kauniks roheliseks toataimeks.

Ära unusta panna mulda uut ingverit.

Ingver võitleb talvel hästi külmetuse vastu, soodustab seedimist, samuti ei lase kallale ajaga süvenevat ning vaimset ja füüsilist tervist nõrgendavat nähtust – vananemist.

Allikas: Maakodu 08.02.2018

Millised on lõikelillede suhted toataimede ja puuviljadega?

Armukolmnurk! Hea teada, millised on lõikelillede suhted toataimede ja puuviljadega

Kes soovib luua kodus kevadmeeleolu või valmistuda Eesti juubeliks, võib potilille kõrval kaaluda koju lõikelille toomist. Kuidas need sobivad aga toataimede või puuviljade kõrvale?

Aednik Jaan Mettik ütleb, et lõikelillede, potilillede ja puuviljade omavahelist sobivust on uuritud, misjärel on leitud, et omavahel ei sobi kokku puuviljad ja lõikelilled. Neid ei maksa toas kunagi lähestikku paigutada. Põhjuseks on see, et puuviljad, eriti just õunad, eritavad etüleeni. See gaas aga kiirendab lõikelillede närbumist.

Puuviljade ning potilillede omavaheline suhe on keerulisem. Enamasti puuviljad toataimi ei mõjuta. Teatud juhtudel võib neist isegi kasu olla. Kui näiteks bromeelia ei taha õitseda, tuleks ta koos paari õunaga ööpäevaks kilekotti sulgeda. Puuviljadest erituv etüleen soodustab bromeelialistel õisikupungade arengut.

Vastakas on ka lõike- ja toalillede läbisaamine. Enamasti neil teineteisele mingit mõju pole, kuid hoolikas tuleb olla kahjurite pärast. Poest ostetud lõikelilledega võite endale kergesti koju tuua nii kedriklestad kui ka lehetäid, rääkimata kasvuhoonekarilasest.

Kui kahjureid on palju, nii et neid lõikelillelt ära noppida ei saa või on need väikesed, püüdke pahalased duši all veega minema uhtuda.

Uusi potililli hoidke enne püsiasukohale panemist paar nädalat teistest taimedest eemal.

Lõikelillede hooldusnõuded

Millised on need lõikelillede hooldusnõuded, millele peab pikema säilivuse huvides pöörama tähelepanu.

Kuldne reegel on see, et karedat ja lubjarikast vett lõikelilledele anda ei tohi, sest see lühendab nende säilivust. Lisage karedale veele näiteks veepehmendusvahendeid või sidrunhapet. Veele võib lisada ka spetsiaalset lõikelillede toitelahust.

Nelkide lilleveele võib lisada suhkrut, rooside ja krüsanteemide õitseaega pikendage aspiriini abiga, jorjenitele võib vette panna veidi äädikat.

Vette, kuhu pannakse lilled, võib lisada mõned tükid puusütt, mis desinfitseerib vee ning hoiab ära enneaegse lillevarre roiskumise. Puusöe võib asendada hõbemündiga.

Tugeva varrega lõikelilledel lõigake vars alt 3-4 cm pikkuselt lõhki või tehke viltuse lõikega uus imupind.

Kõikidele lõikelilledele mõjub halvasti tuuletõmme, otsene päikesekiirgus, etüleen-gaas, mida eritavad puuviljad, samuti ei mõju lilledele hästi nende endi närtsinud osad.

Närtsima hakkavate lillede varred asetage kolmandiku ulatuses kuuma vette. Pärast vee jahtumist lõigake ära vee haudunud osad ja asetage lilled toasooja vette. Närbunud roosidel võib uuendada vee all diagonaalselt lõikekohta ja hoida siis lilli mõni aeg üleni vees.

Allikas : Maakodu 09.02.2018

Kuidas hoida rahapuud.

Pildiotsingu rahapuu tulemus

Kuidas hooldada rahapuud, et see ei ajaks lehti maha ja kasvaks võimsalt. Taimede hingeelu tundmiseks on abiks Virve Roosti raamat “Toalilled,” Maalehe Raamat

TOALILLED pilt

Selleks, et jõuda jälile, mis võiks rahapuule ehk portulak-turdlehe elutegevust häirida, tehke kindlaks, kas olete taimele loonud õiged kasvutingimused:

Rahapuule valige talvel jahe (+10…+15°C) ja valgusküllane kasvukoht. Liiga pimedas ja soojas kohas ning tuhkkuivas mullas muutuvad lehed lõdvaks, kipruvad ja võivad variseda.

Talvel kastke rahapuud vähe, hoidke peaaegu kuivana, kuid jälgige, et taime lehed ei tõmbuks kuivast krimpsu.

Portulak-turdleht talub nii kuiva, päikesepaistet kui ka jahedust. Kasvukohaks on parim hästi valge lõunasse, idasse või läände avanev aknalaud või selle lähedus.

Rahapuule ei meeldi märjad jalad: ülekastmise korral haigestuvad kergesti juured, lehed muutuvad vesiselt pehmeks, tüvi läheb alusel mädanema ja taim hukkub. Liiga märjas mullas kimbutavad taime mädanikud, mis saavad hukatuslikuks.

Taime istutage ümber 1-2 aasta järel, vanemaid eksemplare harvem. Sobib toitainerikas savikas muld, kuhu on lisatud jämedat liiva. Mullasegu ei tohi sisaldada vähekõdunenud koostisosi.

Väetage paar-kolm korda kasvuperioodil, kasutades kaktustele ja sukulentsetele taimedele mõeldud väetist.

 Allikas: Makodu, 25.01.2018

Vaata, mis peaks saama juba praegu mulda.

LOBEELIA ERINUS, SINILOBEELIA

Paljud seemned vajavad pikka kasvuaega, selleks tuleb nad juba praegu pista mulda.

Paljud suvelilled ja ka mõned köögiviljad vajavad pikemat kasvuaega, kui meie loodus neile seda võimaldab. Selleks et tulemus oleks siiski ootuspärane, tuleks seemned mulda pista juba veebruaris.

Igal seemnepakil on kindlasti olemas info, millal neid on kõige parem külvata. Arvestades, et enamik seemneid tuuakse meile soojema kliimaga kohtadest, ei pruugi see teave alati olla adekvaatne. Soovitatav on jälgida külvitabeleid aianduspoodide kodulehtedelt või otsida infot konkreetsete seemnete kohta. Populaarsetest suvelilledest võiks veebruari teisel poolel mulda pista näiteks järgmised.

Sinilobeelia (Lobelia erinus) on armastatud vanaaegse romantilise välimusega suvelill. Ta toob amplitesse või ka peenardele õhulisust ja aitab teravamate värvidega taimi kujunduses välja tuua. Lobeeliaseemnete külvi ei kaeta mullaga. Hea on teada, et lobeelia idanemiseks kulub 7–14 päeva. Väiketaimi pikeeritakse tavaliselt 3–5 taime kaupa. Esimeste õiteni kulub ligikaudu kolm kuud.

Lemmalts (Impatiens), kelle hübriidid rõõmustavad meid nii rõdul kui peenral pideva õitsemisega kevadest sügiseni. Lemmaltsad eelistavad õhurikast ja valget kasvukohta, kuid lepivad ka poolvarjuga. Olulisem on hoopis, et nad ei oleks tuulte räsida. Seemned külvatakse juba veebruari lõpus või märtsi alguses niiskesse ning viljakasse mulda, külv jäetakse katmata. Tavapärasel toatemperatuuril idaneb lemmalts 2–3 nädalat. Sel perioodil tuleks vältida otsest päikesevalgust külvidel. Tõusnud väiketaimed pikeeritakse eraldi kasti viiesentimeetriste vahedega.

Aed-raudürt (Verbena hybrida) passib hästi amplisse või rõdukasti, mis jääb vahel tuule või vihma kätte. Raudürdi kaunid, vanaaegselt mõjuvad õied lisavad suurepäraselt värvi nii maamajale kui ka moodsale uusehitisele. Sedamööda, kui palju lõigata ära vanu õisikuid, tekib asemele ka uusi. Eelistab viljakat kobestatud mulda ja päikesepaistelist kasvukohta. Seemned külvatakse veebruari lõpus või märtsi alguses. Külve ei kaeta.

Lõuna-Aafrika teadlased on püüdnud selgitada temperatuuri mõju aed-raudürdi tärkamisele. Oma katsete tulemusel järeldasid nad: + 10° juures ei idane seeme üldse; +15° on idanemisvõime halb ning parimaks osutus +25°. Kokkuvõtvalt oli nende soovitus: päevasel ajal peaks temperatuur olema 28° ja öösel mitte alla 14°. Idanemisaeg on pikk – vähemalt paar nädalat. Istikud on alguses suhteliselt pirtsakad, neile mõjub halvasti liigne niiskus ja ebaõige temperatuur. Väiketaimed pikeeritakse ühekaupa.

Hübriidpetuunia (Petunia × hybrida) on taim, mida teavad kõik aednikud. Pole olemas uhkemaid suvelilleampleid kui need, kus kasvavad petuuniad. Kirevast sordivalikust leiab midagi igale maitsele. Petuuniaid on nii väikese kui suure õiega, säravad värvid ulatuvad valgest sametise mustani. Taime kasvukõrgus jääb vahemikku 15–40 cm, ripp-petuuniatel võib varte pikkus ulatuda 80 sentimeetrini. Külvatud petuuniaseemneid samuti ei kaeta.

Idanemine kestab toatemperatuuril 14–20 päeva. Liigse kuivuse vältimiseks võib lillepoti või külvikasti katta klaasi või polüetüleenkilega. Kord päevas on vaja külvi õhustada, s.t kate eemaldada. Kui seemned on tärganud, kõrvaldage kate. Esimeste õiteni kulub kolm kuud.

Ka mõned köögiviljad võiks juba veebruaris mulda panna.

Magus paprika (Capsicum annuum Grossum-rühm) ja vürtspaprika (Capsicum annuum Longum-rühm) kasvavad edukalt nii köetud kui ka kütmata kodukasvuhoones. Olemas on ka sorte, mis võiksid saaki anda isegi aknalaual või rõdul. Mõningad sordid sobivad ilusa ja sooja suve korral avamaale, kuid kasvuhoones on saak kindlasti märkimisväärselt parem. Tärkamise kiirendamiseks soovitatakse seemneid enne külvi soojas vees leotada, ent mitte rohkem kui 10–12 tundi. Leotamise järel tuleb tahendatud seemned kohe külvata. Seeme ei hakka kasvamagi, kui temperatuur on alla 13 kraadi. 13–15 kraadi juures idanevad nad väga aeglaselt. Seega tuleb hoolitseda, et paprikal oleks tärkamiseks piisavalt soojust. Ideaalne on 25–30 kraadi, sest siis tärkavad taimed juba 5–7 päevaga.

Paprika seemnete külviaeg oleneb sellest, millal on vaja istikud kasvukohale istutada. Kütteta kasvuhoones saabub see aeg tavaliselt mai lõpus või juuni alguses. Paprika ettekasvatusperiood kestab keskmiselt 70 päeva, sellest tulenevalt võibki tema seemne juba veebruari lõpus mulda pista.

 Allikas: Maakodu, 01.02.2018  Marju Reitsak Targu Talita ja Maakodu toimetaja

Lumised aiatööd.

Millised on need tosin aiatööd, mis ei lase lumises aias hinge tõmmata.

Mida teha lumises aias:
  • Puude ümbert tuleks lumi tihkeks tallata, et pisinärilised (hiired, rotid, vesirotid) ei pääseks noortele puutüvedele liiga tegema. Tallatud lumele võiks peale visata veidi kohevat lund, et suurendada külmakaitset.
  • Okaspuudelt, eriti koonusja kujuga sortidelt võiks käia regulaarselt värskelt sadanud lund maha raputamas. Lumeraskuse all võivad oksad jäädavalt koolduda, halvimal juhul suisa murduda ning lõpptulemusena kannatab puu dekoratiivne välimus.
  • Eemaldada liigne lumi ka hekkidelt kas raputades või siis rehaga maha lükates. Lume raskus võib heki näotult lössi vajutada või murda oksi nii, et kevadel haigutavad muidu kaunis hekis tühikud.
  • Lumeraskuse all kannatavad ka lehtpuud ja põõsad. Nemadki tuleks koorma alt vabastada. Loomulikult ettevaatlikult, et talvekülmast rabedaid oksi ei vigastaks.
  • Kui mõned taimed on kaetud talvekangaga, siis jälgida, et kangale ei koguneks liigset lund, muidu võib tekkida olukord, kus kaitsvale kangale kogunenud lume raskuse all oksad murduvad.
  • Viljapuude okste harunemise kohtadest võiks samuti lume maha lükata. Sealne kogunenud lumi võib sulades ja siis uuesti külmudes vigastada harunemiskohtades puukoort. Halvimal juhul võivad oksad kahjustuse tagajärjel suisa murduda.
  • Kui lillepeenarde kohal olevale lumele tekib jäine koorik, võiks selle ettevaatlikult rehaga purustada. Nii ei teki umbset keskkonda, mis võib ohtu seada püsilillede elujõu.
  • Kui muutlike ilmadega tekib puudele-põõsastee (eriti õrnad on noored puud) jääd, võiks sedagi ettevaatlikult purustada.
  • Aias teeradasid sisse kühveldades ei ole mõtet lillepeenarde kohal olemasolevaid hangesid veelgi suuremaks kuhjata, kevadel sulavad need aeglaselt ja lume all võivad taimed hauduma hakata. Lume võiks laiali loopida üle kogu aia. Samuti võiks vabamal hetkel laiali kühveldada aias olevad suuremad hanged.
  • Kaunist lumist aiailu jälgides võiks pilgu puutüvedele heita. Kui temperatuurid suuresti kõiguvad, võivad kaitsmata puutüvedele tekkida külmalõhed. Nende ennetamine (puutüvede varajane kaitsmine) on parim, kuid kui lõhed on juba tekkinud, siis varakult avastamine ja kohene ravimine (pookvahaga katmine) aitab hullemast päästa.
  • Klaas- või kilekasvuhoone katuselt lükake maha liigne raske lumi. Nii väldite klaaside või kile purunemist. Kui aias on klaaslavad, jälgige ka nende olukorda.
  • Kui teil on aias pergolad või kerge konstruktsiooniga suvised varjualused, lükake nende katuselt maha liigne lumi. Regulaarselt koksige alla ka tekkivad jääpurikad.

Nõuandeid jagas Astrid Lepik

Allikas: Maakodu , 19. jaanuar 2018

Jõulud ammu läbi! Mida võtta nüüd ette potijõulupuudega?

Mida võtta ette küpressi, ebaküpressi ja araukaariaga, mis sai jõuludeks tuppa toodud?

Külmaõrnu küpresse, ebaküpresse ja araukaariat kahjuks edaspidi aeda istutada ei saa, sest meie talvi nad tavaliselt üle ei ela. Kui toas pole aga liiga soe ja pime, püsivad puukesed veel mitu kuud kenad.

Pisipuud on n-ö hooajataimed nagu jõulutähed või alpikannid, mis on mõeldud pärast “tarvitamist” äraviskamisele. Üks tõeline taimesõber ei raatsi seda mõistagi teha ja üritab neid edasi kasvatada.

Suureviljaline küpress (Cupressus macrocarpa) ‘Coldcrest Wilma’ on silmatorkavalt ilus helerohelise õrna võraga puu. Kahjuks on ta äärmiselt külmaõrn ning pole vähimatki lootust, et ta meie kliimas aias kasvaks. Aga toas valgusrikkas kohas, kus pole liiga soe, saab teda edukalt hoida aastaid ning ta võib üsna suureks kasvada.

Kalifornia ebaküpress (Chamaecyparis lawsoniana) ‘Ellwoodi’. Kui puuhakatist hoida toas valges ja võimalusel jahedas kohas, võib ehk õnnestuda teda aias edasi kasvatada. Suurt mõtet sel siiski pole, sest kui tuleb mõni külmem talv, hukkub ta kindlasti. Kui puuke püsib kevadeni kena, istutage ta hoopis lillekasti.

Lõhnav ebaküpress (Chamaecyparis thyoides) ‘Top Point’ on oma kompaktse võra ja väga tihedate pehmete okaste tõttu eriti kaunis mini-potipuu. Kahjuks pole teda meie kliimas võimalik väljas kasvatada. Pärast aastavahetuse pidustusi leidke talle valge ja jahe koht ning kevadel istutage lilleanumasse. Koos suvelilledega saate teha toreda kompositsiooni.

Kõrge araukaaria (Araucaria heterophylla) ongi toataim. Kui saate talle pakkuda sobivaid kasvutingimusi, on teil aastateks kodus olemas jõulupuu, mida ehtida. Kõrge araukaaria sobib suuremasse valgesse ja jahedamasse ruumi. Ideaalne, kui talvel saab ta olla umbes 10° soojusega kohas. Araukaaria armastab kõrget õhuniiskust, kergelt happelist mulda ja pehme veega kastmist. Väetage teda märtsist septembrini.

Meelespea hooldajale:

Suveks tore potipuu

– Ideaalne, kui saate hoida mini-potipuid kevadeni jahedas (u 10°) valges ja niiskema õhuga ruumis.

– Kastke nii, et muld püsiks parasniiske.

– Kui hoiukoht potipuule sobib, hakkavad kevadel kasvama noored võrsed.

– Tiheda võra saamiseks kärpige pisut okste tippe.

– Istutage puuhakatised veidi suuremasse potti ja hakake väetama. Kasutage okaspuudele mõeldud väetist.

– Kui öökülmad on möödas, saab potid õue viia. Ebaküpressid ja küpressid sobivadki pigem potis kasvatamiseks: suvel on okaspuu-anumatega tore haljastada terrasse, rõdusid ja treppe, talveks saab aga potid tõsta jahedasse valgesse ruumi külma eest hoiule.

Allikas: Maakodu 15.01.2018, Reet Männi

Aaloe paljundamine on lihtne. Vaata järgi!

Aaloe kasvatamine nõuab kannatust, kuid pakub ka omajagu põnevust. Paljundage teda nii kõrvalvõrsete kui tüve tipust lõigatud “pistoksaga”.

Paljudel kasvab aknalaual ravimtaimena tuntud harilik aaloe (Aloe vera), aga väga levinud on ka puisaaloe (A. arborescens), vöötaaloe (A. variegata) jpt liigid. Aaloet saab paljundada ka seemnetega.

Täitke külvipott läbimõõduga kuni 10 cm sobiva mullaga ning kastke veepihustiga märjaks. Kasutage mulda, mis on mõeldud nii külvamiseks ja pikeerimiseks kui ka kaktustele ja sukulentsetele taimedele.

Aaloeseemned külvatakse mitte sügavamale kui 1 cm. Külv on soovitav katta sõelutud liiva või perliidiga. Niiskuse hoidmiseks võib katta külvipoti kaanega, mida siis hiljem regulaarselt avatakse. Vältida liigniiskuse tekkimist.

Idanemistemperatuur peaks olema stabiilne ja suhteliselt kõrge, vahemikus +20…+25°C. Valgus sel ajal pole oluline.

Aaloetõusmete tärkamine võtab aega 7-10 päeva, mõnel liigil aga nädalaid, isegi kuni 4 kuud. Seega tuleb varuda üksjagu kannatust ja mitte alla anda kohe pärast esimese nädala möödumist.

Tärganud väikesed aaloetaimed peaksid saama piisavalt valgust. Potti ei tohi siiski asetada otsese päikese kätte, vaid hoida poolvarjus.

Piisavalt suured taimekesed pikeerida ettevaatlikult igaüks eraldi, 5-7 cm läbimõõduga potti.

Edasine kasvatamine

Kuna aaloed on pärit kuiva kliimaga aladelt, siis sobivad neile kasvamiseks suurepäraselt keskküttega ja kuiva õhuga ruumid. Nad tunnevad end hästi ida-, lääne- või lõunapoolsel päikselisel aknalaual.

Talvel, mil on vähem valgust võiks temperatuur olla veidi madalam (umbes +12°C) ning siis tuleks ka vähem kasta, piisab korrast nädalas (jälgida vaid, et taim kuivast krimpsu ei tõmbaks). Suvine kastmine võiks olla rikkalikum, siis võiks taime ka natuke väetada kasutades kaktustele mõeldud väetist.

Kui mõni kastmiskord jääb vahele, ei hukuta see aaloet, ülekastmist ja mullapalli läbivettimist vältida aga igal aastaajal. Kastmisvesi võiks olla pehme, hästi sobib vihmavesi. Võimalike mädanike tekkimise vältimiseks võiks mullapinna katta umbes 1cm paksuse puhta sõelutud liiva kihiga.

 Allikas: Autor : Astrid Lepik , Maakodu 08. jaanuar 2018