Näpunäited, kuidas valmistada ette püsilillepeenart.

            Püsilillepeenrad Palusalu aias Räpina lähistel  Tiit Koha foto

Kaja Kurg , Kristina Amor,  toimetaja  Maakodu 15. august 2017 

Kuigi püsililli võib istutada kevadest sügiseni, on seda hea teha augustis ja septembris. Taimed juurduvad jahedama ja niiskema ilmaga paremini ning järgmisel aastal on peenar juba päris kena.

Aiakujundaja Pille-Riin Villem annab järgnevalt nõu uue peenra rajamiseks.

Kevadel rajatud püsilillepeenra puudus on see, et esimesel suvel pole seal õisi ja taimed on veel väikesed. Südasuvel võib põud kasvu takistada, sajusel aastal seda muret muidugi pole.
Kus on õige koht?

Ärge tehke peenart sinna, kus vähe käiakse. Kaunis lilleväli peab olema kohal, kus seda saaks imetleda aknast vaadates, aias istudes ja jalutades. Kui teete peenra vastu maja seina, siis toas olles te seda ei näe.

Parim asupaik on põõsarinde või heki ees, mis on heaks taustaks ja ühtlasi kaitsevad tuule eest. Peenra võib teha ka keset muru, aga seal pole fooni, mis lillede ilu paremini välja toob.

Suurel lillepeenral on nii palju värve ja vorme, et ta vajab selle külluse tasakaalustamiseks enda ette rahulikku muru või pinnatud ala.

Alati toimivad hästi järgmised proportsioonid: 1/3 peenrale ja 2/3 murule; või siis 3/5 ja 2/5. Suhe 1/2 ja 1/2 on omal kohal aga pigem regulaar­se kujundusega aias.

Kui võimalik, valige peenrale niiskem ja kerge poolvarjuga koht. Puude ja põõsaste kerged varjud toovad lillede ilu eriti hästi esile ja tekitavad meeleolu.

Kindlasti peab asukoht olema tuule eest varjatud, sest tugev tuul sasib puhmikud segamini. Tuulekindlaid püsililli on kahjuks vähe.

Kui suur ja milline kuju?

Püsilillepeenar pääseb mõjule vaid siis, kui see on piisavalt lai – vähemalt 2–3 meetrit. Väikeses aias laiutada muidugi ei saa.

Peenar võib olla vaadeldav igast küljest või ainult ühelt poolt. Esimesel juhul ei saa keskel kasutada nii kõrgeid liike kui üksnes ette avaneval peenral. Väike peenar ei tohi olla liiga kõrge, muidu pole ta ümbritsevaga proportsioonis.

Peenar võib olla ümar, ovaalne, ruudu- või ristkülikukujuline. Liiga keerulist kuju ei maksa teha, sest vorm ei tohi domineerida sisu üle. Heki äärde võib teha sirgete servadega ristkülikukujulise peenra, serva võib kujundada ka looklevana.

Peenra kuju märkige murule nööri või kastmisvooliku abil. Seda liigutades saate kergesti teha uusi variante ja vaadata, kuidas need mõjuvad, kuni lõpuks leiate sobivaima.

Ideaalne on teha peenar tõusvale nõlvale, sest tagumise rinde taimed tunduvad seal veelgi kõrgemad, lausa mitme meetri kõrgused. Istutusala peab olema sel juhul muidugi parajalt lai, et efekt end välja mängiks.

Kui maapind langeb, jääb peenra esiserv kõrgemale kui tagumine. Peenar kaotab kogu oma võlu, kui tagumine rinne on liiga madalal.

Kuidas teha peenra alus?

Tavaliselt koorivad inimesed tulevase peenra kohalt ära kogu murukamara, kaevavad maa läbi ja nopivad mulla umbrohujuurtest puhtaks. See on päris vaevarikas töö.

Aga saab ka lihtsamalt, kiiremini ja vähema vaevaga.

– Kui maapinnale on peenra joonis maha märgitud, eemaldage mätas vaid servadest. Kamar koorige nii õhukeselt kui võimalik, et mitte mulda asjatult ära viia.

– Mättaid ärge viige kompostihunnikusse, vaid kasutage ära peenra tagumise või keskmise osa tõstmiseks.

– Esiserv katke mitmekordselt ajalehega, et takistada soovimatute taimede kasvu.

– Seejärel katke kogu ala mulla või istutusseguga. Servast kaugemal jätke murukamar alles. Selle võib katta ajalehtedega või pöörata igaks juhuks tagurpidi. Praktika on aga näidanud, et 20–30 cm paksune mullakiht on enamasti nii tõhus, et rohttaimed sellest läbi ei tungi. Umbrohu lämmatamiseks tasub ajalehti kasutada ka haritud aiamullale peenart tehes. Ajaleht kõduneb ära aastaga.

– Kasutage vaid kvaliteetset mulda, mis on viljakas, kobe ega sisalda püsiumbrohtude juuri. Heale aiamullale segage juurde komposti. Ideaalne oleks kasutada müügil olevaid spetsiaalseid istutussegusid. Et tuleks odavam, võib neid segada olemasoleva mullaga.

– Peenra nõlvad kujundage diagonaal­selt tõusvaks. Ülalt siluge pind tasaseks, et vihmavesi valguks peenrasse.

– Peenra võite ääristada kraavikesega, et takistada muru sissetungi. Seda tuleb aeg-ajalt labidaga korrastada.

– Ärge kasutage plastist peenraääriseid, mis mõjuvad võõrkehana.

– Maad võib ette valmistada ka nii, et kuhjate sügisel sellele paksult lehti. Kevadeks on lehehunnik kokku vajunud, murukamar kõdunenud ja muld kobe.

Vesihein ennustab ilma ja võitleb mitme haiguse vastu.

Vesihein on Euroopas laialt levinud üheaastane umbrohi, millele rahvameditsiin omistab põletikuvastased ja rahustavad jt omadused, samuti on vesihein baromeetri eest.

Vesihein (Stellaria media) on 120-liigilise tähtheinte perekonna tuntuim esindaja. Kasvab ühtviisi lopsakalt nii varjus kui põllul, niiskel kraavikaldal ja prügilas. Taim annab vegetatsiooniperioodil mitu põlvkonda.

Vanasti ennustati vesiheina järgi ilma: kui õied olid avanenud kella 9 hommikul, siis võis oodata selget ilma. Käega katsudes tundub vesihein ka kuiva ilmaga märg olevat, sellest ka nimi –vesi(hein).  Keskajast alates on vesiheina tarvitatud toiduks, nii toorelt salatina kui keedetult suppides nagu spinatit. Mõned uurijad ei soovita siiski vesiheina sageli toidus tarvitada, seda taime rohke saponiinisisalduse tõttu. Vesiheina teeb toidutaimena väärtuslikuks kõrge C-vitamiini (110 mg%) ja E-vitamiini sisaldus ning karotiin (kuni 25 mg%). Toidutaimena kasutatakse vesiheina salatites, hautistes ja suppides.

Kuidas tarbida vesiheina:
  • Vesiheinatee valmistamiseks võtke 2 tl kuiva ürti, valage peale ¼ liitrit vett, laske 5–10 minutit tõmmata, kurnake ja jooge neli korda päevas ½ tassi kaupa eelpool nimetatud haiguste korral.
  • Vesiheina tõmmise valmistamiseks võtke 1 kuhjaga sl kuivatatud droogi, valage peale veerand liitrit keevat vett, laske 4 tundi tõmmata. Kurnake ja jooge ¼ klaasi 4 korda päevas enne sööki.Vesiheina vannivee tegemiseks võtke 10 sl vesiheina droogi 1 liitri vee kohta, kuumutage ja keetke 10–15 minutit tasasel tulel, seejärel kurnake.
  • Võtke vanni 25-35 minutit temperatuuril 35–37 °C juures. Kasutage jalgade tursete korral, aga ka kompressideks tursunud kohtadele.

Raviomadused

Vesiheinapreparaatidel on põletikuvastane, hüpotensiivne, diureetiline, rahustav ja kasvajate rakke pärssiv ja lõhustav toime.

Need preparaadid peatavad verejooksu ja soodustavad haavade kinnikasvamist. Kasutust leiab ka maksa- ja neeruhaiguste kompleksravis ja krooniliste maksahaiguste, sapi- ja põiekivitõve, kõrgvererõhutõve, südame isheemia, kasvajate, kehvveresuse, bronhi- ja kopsuhaiguste korral ning ateroskleroosi ärahoidmiseks.

Vesiheina tõmmis soodustab emadel piima teket. Välispidiselt tehakse neist vanne jalgatursete puhul.

Kasutage mähist või salvi haavade, mädapaisete, külmamuhkude ja teiste nahanähtude puhul. Värsket mahla aga tarvitage silmapesuks ja kõhukinnisuse korral.

Koguge ürti õitsemise ajal. Kuivatage taime temperatuuril mitte üle 40 °C. Säilitage klaas- või puunõus 1–2 aastat. Soovitatav on kasutada värsket taime ja selle mahla.

Allikas: “Umbrohud raviks ja toiduks”, Toivo Niiberg, Maalehe Raamat                                                           Maakodu 17. juuli 2017

Vana kastekann taaskasutusse :)

<span class="right">goodshomedesign.com</span>                                                                                                                                                     goodshomedesign.com

TEE ISE: Vanast kastekannust saab uhke aiakaunistuse – haldjatuled öös.                                         Maakodu 10. august 2017

Kõik sai alguse ühest kastekannust, mille Soome blogija Tuula Häkkinen ühest kodukaupade poest leidis.

830210 tuunaus

Albumista Kastelukannusta iltojen ihastus styleroom.fi:ssä

Ta ostis juurde led-tuled, mis töötavad patareide peal, sest lillepeenra juures polnud elektripistikut. Ta pani tuled kannu ja tõmbas need traadist konksu abil läbi kannu tila. Seejärel sättis ta tuled kannust voolama ning kinnitas valmis aiavalgusti lillepeenra kõrval oleva posti otsa.

Tõeline haldjavalgus!

830209 tuunaus

Albumista Kastelukannusta iltojen ihastus styleroom.fi:ssä

 

 

 

Mugav veniklaasihoidja suvekööki või terassile

 

TEE ISE: Mugav veniklaasihoidja suvekööki või terassile.                                                                         Maakodu 14. august 2017

Suvel tahaks tihti terassil või suveköögis sõpradega veini juua ja jutustada. Toast klaaside toomine võib aga tüütuks osutuda. Siis on mugav lahendus, kui klaasid kohe seinal võtta on.

Soome sisustusblogija sai inspiratsiooni Pinteresti fotost ning tegi koos abikaasaga oma maja seinale ilusa ja käepärase veiniklaasihoidiku.

832469 naula

Albumista Viinilasiteline – sisustuselementtinä styleroom.fi:ssä

Selleks läks vaja ainult lauajuppi, mõned naelad ja kaunistuseks puusüdameid. Lõpptulemus on ilus ja praktiline seinakaunistus.

832475 viinilasiteline

Albumista Viinilasiteline – sisustuselementtinä styleroom.fi:ssä

832476 v2 viinilasiteline

Albumista Viinilasiteline – sisustuselementtinä styleroom.fi:ssä

 

Kuidas tõrjuda koduaias herilasi?

Mõned nipid, kuidas tõrjuda koduaias herilasi.                                                                                                Kristina Amor, toimetaja, Maakodu 14. august 2017

Okaspuuhekki on viimane aeg pügada augustis.

Pidage meeles, et okaspuuhekki on viimane aeg pügada augustis.

Kristina Amor, toimetaja, Maakodu 14. august 2017

Kui pügate hekki augustis, siis jõuavad lõikehaavad kenasti talveks paraneda. Nii tagate kahjustusteta talvitumise, ka talvitusstress on sel juhul väiksem. Ärge okaspuid liiga palju tagasi lõigake – see võib põhjustada laasumist, ennekõike vanema heki puhul. Eriti ohtlik on tugevalt pügada vanu elupuid, kuna need ei pruugi laasumisest taastuda. Okaspuuhekk kasvab igal aastal 1–2 cm võrra kõrgemaks ja laiemaks. Pügamisel jätke sama aasta võrsest kindlasti umbes 1 cm pikkune osa alles, sest sinna arenevatest pungadest kasvavad järgmisel aastal uued võrsed.

Pärast augustikuist pügamist turgutage hekki lämmastikuvaba sügisväetisega. Kui rajasite kevadel heki välismaist päritolu istikutega, siis andke augustis taimedele sügisväetist, aga pügamine jätke võimalike talvekahjustuste vältimiseks kevadeks. Tehke seda märtsi lõpus või aprillis enne pungade puhkemist.

Allikas: Targu Talita

 

 

Kasvuhoone vanadest akendest.

TEE ISE:Vahva kasvuhoone saab teha vanadest akendest.   /Maakodu, 14. august 2017 /

Kui linnakodus on akende vahetamise aeg, siis ei tasu vanu aknaid ära visata, vaid nendest saab teha lihtsa vaevaga maakoju väikese kasvuhoone.

Siin mõned näidised:

Jan ja Ed Vitse Minnesotast ehitasid selle vanadets akendest kasvuhoone 2003. aastal.

Karla ja Steve Ritchey Texasest kasutasid lisaks vanadele akendele ka vanu katusekive, millega ääristasid kasvuhoone ümber olevad lillepeenrad.

See kasvuhoone on ehitatud naabritelt saadud vanadest akendest.

Selle kasvuhoone juures pole kasutatud isegi mitte ühesuguseid aknaid, kõik kulub ära. 45st vanast aknast  ehitatud kasvuhoone, enamus aknaid on annetatud, mõni on ka ostetud. Kasvuhoone ehitamisel pole  jälgitud mingit plaani, hakati lihtsalt otsast ehitama.

http://2ff8n03drmib1b12373aauek-wpengine.netdna-ssl.com/assets/images/Blog-Building/Greenhouses/photo%204.JPG

See Instagrami foto on hea meeldetuletus, et kasvuhoone ei pea olema suur.  Oma maitsetaimede kavatamiseks võib ehitada ka väikese kasvulava.

 

Teekond algusesse.

Üks ääretult lihtne ja armas lugu. Oma pesa loomise lugu. Lugu sellest, kui ilusad on lihtsad asjad. Väga sageli võib lugeda artikleid, raamatuid või vaadata videosid sellest, kuidas hävitatakse vana, et luua asemele uus ja trendikas, lahtimõtestamata, kui palju väärtust võivad omada vanad asjad. Alljärgnev Maakodu artikkel valgustab meid just selles, kuidas anda uus hingamine vanale ja kuidas leida neis seos oma eluga.

Aitäh loo autorile 🙂

——————————-

Teekond algusesse. Kadri Tramm  KODU 01. JUULI 2017

Kui astroloog Tiina Varatalu aidahoonet kolist puhtaks kraamis, koorus selle alt uskumatu vaatepilt. Tema vanemate pidurüüs pulmalaud oli tütart oodates seisnud 35 aastat täiesti puutumatuna.

Kui elu teinekord sugugi ei halasta ja surub põlvini maha, otsivad inimesed oma elus mingit pidepunkti. Nii juhtus 12 aastat tagasi ka Tiinaga, kes töötas tollal tuumafüüsika instituudi arenduskoordinaatorina, kus tegeldi hetkel selliste lõikavteravate teemadega nagu CERNi kiirendiprojekt, möllati tuuma ümber, arendati TMR mõõtepead ja see kõik esitas Tiinalegi ettearvamatuid väljakutseid. Tiina meenutab, et elas endises töökohas läbi oma elu kõige jubedama kriisi. “Olin täielikult ribadeks. Ja siis meenus mulle see koht. Vanaisa sünnikodu võis minu äratundmist mööda olla koht, kus ma saaksin ennast veel uuesti kokku panna,” räägib ta. Just siis tõmbas seletamatu vägi ja aimdus teda Järvamaale Türi lähedale Palale, esivanemate tallu.  Siis ei teadnud Tiina ja tema pere, et sellest vanast aidast saab pikk teekond, arenemise ja kokkukasvamise lugu, iseenda leidmise, üdini sümboleid täis kannatuste ja rõõmude lugu.

Foto: Birgit Püve

Pulmapidu aidas

Kunagi kuulus see kaunis talu Tiina vanaisale ning keerulistel aegadel kinkis vanaisa talu südame oma naise õele ning ait jäi panipaigana justkui ootama inimest, kel ühel päeval on aeg tulla algusesse tagasi. Nüüdseks ongi ühest talust saanud kaks talukohta. Kõrvalasuvas talus elab Tiina sugulaste pere, kes on elumaja korralikult renoveerinud. Ait aga on Tiina kasutada.

“Neil on süda ja mul on tiivad,” naerab Tiina.

Ta mäletab, et enne, kui ta selle koha enda jaoks 2005. aastal uuesti avastas, käis ta siin viimati suvitamas 1980. aastal.

“Helistasin sellel pöörasel kriisiajal Ukule (sugulane naabermajas) ja küsisin, kas ta annab mulle suveks võimaluse puhata oma majas. Saingi siin mõnda aega elada, kallistasin vanaisa istutatud puid ja korjasin end kokku. Siis avastasin aida. Sellega oli kummaline lugu. Vene ajal polnud seda hoonet kuskil arvel, aga vahepeal kuulus see mu isale. Viimane sündmus, mille tarvis aita kasutati, oli minu ema ja isa pulm. Pärast pidu panid nad aida ukse lukku ja sõitsid Tallinna, kuhu jäidki aastateks elama,” selgitab Tiina. Muuseas, alles aastaid hiljem sai Tiina teada, et tema tulek siia ilma algaski just siit talust ühel pulmade korraldamise ööl.

Pikk redel viib salapärasesse pelgupaika – aida lakka.      Foto: Birgit Püve

Nagu aitasid ikka, kasutati ka seda hoonet vahepealsetel aastatel kolikambrina, kuhu paigutati kõik ebatarvilikud asjad.“See oli must pime kast, pahna täis – nagu minagi sel hetkel,” võrdleb Tiina aida ja iseenda hingeseisundit. “Kui hakkasime aita lahti pakkima, leidsin oma vanemate pulmalaua, koos lintide ja kaunistustega. See oli tõeline üllatus ja suur äratundmishetk,” meenutab ta. Seejärel hakkasid nad aita innuga ja kiiresti taastama, et sellest üks mõnus pesa teha.

Vaimne teekond

Nii Tiina kui ka tema kaasteeline Peeter, kellega Tiina just sellel perioodil oli kohtunud, on astroloogid. Esimese sammuna vaatasid nad aida, kogu planeeringu ja ruumipaigutuse ka astroloogia printsiipe järgides üle – kõik sobis nagu valatult!

Aida taastamine kujunes 12aastaseks pikaks ja keeruliseks protsessiks. Iga füüsiline töö oli samal ajal ka nagu vaimne teekond, enesepuhastus ja töö iseendaga.

“Olime mõlemad oma saatuslike mustrite tõttu taevastesse kõrgustesse põgenenud ja ­maa peale tulekut oli meile hädasti vaja,” meenutab Tiina. “Selle aida lugu on meie jaoks suur loominguline projekt. Iga sündmus, mis aset on leidnud, on olnud enese leidmise, arendamise, otsimise ja kaotamise lugu.”

Ent siis, kui aida uus ilme hakkas juba tasapisi ilmet võtma, tuli ootamatu pööre.

“2011. aastal oli Jaapanis viimase 140 aasta võimsaim Sendai maavärin. Koos Jaapani maavärinaga kukkus kokku ka meie ait. See oli justkui pika, 84aastase Uraani tsükli lõpp. Uraan oli Kalade viimases kraadis,” meenutab Tiina. “Suur kaheksameetrine tala vajutas lume raskuse tõttu aida seinad nagu lestad laiali, tõmmates sellega kaasa ka katuse. Täiesti puutumata jäi kööginurk, kuid kõige enam sai kannatada elutuba.”

Foto: Birgit Püve

Nad seisid kahekesi kokkukukkunud aida ees ega teadnud, kust otsast seda sasipundart harutama hakata. Peeter ütles, et tõenäoliselt jääb nende seni ainsast väikesest elektrisaest väheks ja tuleb osta mingi võimsam bensiinimootoriga tööriist. “Ostsime punase Husqvarna MCD 46/40 sae. Kummaline kokkusattumus, kuid toona olin mina 40 ja Peeter 46. Ja nii me alustasime oma uue punase saega võitlust mineviku rusudega,” naerab Tiina. Kõik algas uuesti. “Pool aastat ehitasime aita üles, tegime iga päev lõket, olime kuumast ­higised. Aga see kõik oli meile väga vajalik,” ütleb Tiina.

 Foto: Birgit Püve

Tiinaga juttu ajades juba igav ei hakka, sest ta oskab leida seoseid, leida tähendusi ja lugeda märke.

“Kukkus sisse 20×8 meetrit eterniiti, aga inglise keeles tähendab eternity igavikku. Eterniit on nagu hall ja tardunud lainetus, mis ei idane ega mädane. See oligi justkui igaviku lõpp, mis langes kokku omakorda meenutustega Petsi lapsepõlve ühest lemmikraamatust, Isaac Asimovi “Igaviku lõpp”,” mõtiskleb ta. Et eterniidist lahti saada, tuli jäätmekäitluse eest kokku maksta 300 eurot!

Rituaalne pesa

Tiinal pole kunagi olnud eesmärki ait väliselt kauniks kõpitseda. See on ait ja rituaalne ruum ning jääb selleks ka edaspidi, nendib ta.“See on loodud nii, et oleks ilus ja lihtne ja et poleks liigset rebestamist. See on rituaalne pesa, kus taastada oma ürgsust – sidet maaga, loodusega, keha ja vaimuga,” märgib ta. Siin on küll palju tööd nagu muutuvas looduses ikka, kuid ka piisavalt aega tõeliseks puhkuseks, pingete mahalaadimiseks, ürglooduse tajumiseks ja mõtete kogumiseks. Teinekord saab tulla talvel vanasse aita, teha kaminasse tule ja nautida hetki. Bullerjan ei küta aita küll väga soojaks, kuid olla saab.

Aida elutuba on julgete värvidega, pisut retro ja üdini boheemlaslik.       Foto: Birgit Püve

“Kui tuled suve alguses maale, läheb umbes nädal aega ümbruse ja maja korda tegemiseks. Ei ole siingi pääsu igasuvisest muruniitmisest,” ütleb Tiina. Suvise elamise on nad lahendanud mugavalt ja nutikalt ning väheste vahenditega. “Vee toome aita sisse voolikutega, sügiseti pakime need jälle kokku. Muuseas, isegi WCs on kraanikauss! Kõikjal on ehe taaskasutus – ostetud pole suurt midagi. Paljud vanad esemed ja anumad on pärit siitsamast aidast.” Nagu öeldud, Tiina oskab lugeda märke. Tegelikult võib öelda, et midagi juhuslikku siin paigas polegi ja kui on, siis igal väiksemalgi kivil, taimel, esemel oma kohas on tähendus. “Oleme mänginud siin nagu lapsed,” ütleb Tiina ja selgitab esemete tähendust. Näiteks vanad vankrirattad aidaseinal. “Rattad on nagu astroloogilised kaardid 12 sektoriga,” ütleb ta. Või siis hoovis asuv astroloogiline hommikukohvilaud, mis on kompassi abil paika pandud.

Foto: Birgit Püve

“Puitu mööda jookseb kaks pragu, mis moodustavad justkui kaheharulise jõe – see on meie ühine eluteema. Üks jõgi tuleb Jäärast, teine Vähist. Jäär on primaarne mehelikkus, alustav süütu jõud. Vähk on aga primaarne naiselikkus, vastuvõtlikkus ja sellele omane süütus. Kõige raskem on kohtuda süütusega, sest temas on peidus ka kõige sügavam süüdistuste potentsiaal. See on inimkonna lugu tegelikult. Kokku saavad kaks haru ja suunduvad Veevalajasse. See ongi meie põhiteema – kuidas lepitada õrnust ja jõudu. Siia lauakessegi sai meie rännaku ühendav põhiteema ennast justkui üllatuseks paigutada,” räägib Tiina. Õuel sirgub ilus 10aastane tamm, selle nad panid kasvama tõrust, kui nad esimest korda siia suvitama tulid.

Sisemine jõud ja isikupära

Krundil on tohutu suured puud, mis pakuvad mõnusat varju. Hiiglaslik vahtrapuu on liigagi majale peale tunginud, selle tüvel vohavad seened on märk, et midagi tuleb temaga ette võtta. Hetkel, kui see lugu ilmub, ongi vaher oma teekonna uutele algustele ohvriks toonud. Aida pööningule on sisse seatud mõnus lebola. Siin on hea raamatut lugeda, magada, niisama mõtiskleda ja vihmakrabinat kuulata.

Lakapealne on sätitud mõnusaks lebolaks, kus on hea lugeda, mõtiskleda või vihmasabinat kuulata.

Foto: Birgit Püve

Köök on küll pisike, kuid kõik vajalikud esemed mahutab see ära, isegi pliit ja kraanikauss on olemas. Paljud nõud ja köögitarvikud on leidnud koha seintel. Kalavõrgud leidis Tiina aidast, kunagi kudus tema vanatädi neist vaipu. Elutuba oli varem jaotatud neljaks ruumiks, sh olid eraldi vilja-, riide- ja lihaait. Kui Tiina vanemad siin pulmapidu pidasid, saeti vahesein maha ja tekkis suur ruum. Aida põrandad said pestud survepesuriga, samuti sai hoone uued aknad ette. “Kui tulime siia, oli aida nurgas vilja täis kirst. Kirst asuski sobivasti Skorpioni sektoris – ümbersündide viljad. Skorpioni sektor peidab endas ka napsupudeleid,” meenutab ta. Tiina ei jälgi trende ega moode, see ait on loodud suure isikupärase jõuga, seesmise põlemise ja tunnetusega. Kõikjal on märgata Tiina enda joonistusi. Kirjutuslaua juures on seinale joonistatud suur puu. “Alustasin puu maalimist juurtest ja siis selgus, et latv ei mahu ära. Leidsin pööningult soome papi tükke ja lisasin neid. Teises seinas on lind – hakkasin joonistama, aga saba ei mahtunud ära,” naerab ta. Elutoas nn kalade sektoris on kangasteljed. See on Tiina sõnul justkui elukanga kudumine. Naabri vanadest meremehekohvritest tegi Tiina endale kapid.

Köök, kus kõik on silma all ja ühe käeliigutuse kaugusel.     Foto: Birgit Püve

“Asjad on tulnud siia ise ja teatud hetkedel on neil olnud oluline tähendus. Nende esemete ühendamine aga toimub läbi enda äratundmiste,” räägib ta. Suvehommikutel võtab Tiina ratta ja sõidab lähedal asuvasse liivakarjääri ujuma. Ta uurib teokarpe, vaatab veetaimi ja jälgib linde. Ta ei väsi üllatumast looduse tarkuse üle ja imestab aina, kuidas koos veega täitunud karjääriga tekkis ka sealne elukeskkond – teokarbid, taimestik jne. “Inimese puhul on sama, mis puudega. Kui satud elama kehva pinnasega maale, ent ajad juured väga sügavale, saad ikka põhjavee kätte,” ütleb Tiina. Selles ütluses on suur tõde ja pole kahtlustki, et Tiina juured siin Järvamaa talus ulatuvad põhjaveeni.

 

Video: see uskumatu abiline kuluks ära igale aiapidajale

FOTO: www.flickr.com

Kui peenarde rohimine ja lillede hooldamine kipub üle pea kasvama, võib abi saada üsna ootamatust kohast. Vahel ulatab oma abistava noka näiteks perelemmikuna peetav luik.

Nimelt elab ühe õnneliku aedniku majapidamises must luik, kes ei rapsi aias mitte niisama nokaga tühja, vaid teab väga täpselt, mida ta teeb: ettevaatlikult eemaldab lind peenrast umbrohtu ja ilutaimede kuivanud või närtsinud osi.

Samuti oskab lind nokast sööta koduaia tiigis elavaid kalasid.

This swan is a real gardener! 🌿🌺👏

Posted by Polar Potato on 24. juuni 2017. a.

Spetsialistid ütlevad küll, et luige käitumisel on kindel põhjus: ta kogub pesamaterjali. Selleks tarbeks kasutavadki luiged surnud ja õiteta tugevamaid taimi, millest pesaehitusel reaalset abi võib olla.

Mis puudutab kalade toitmist, siis skeptikud usuvad, et tegelikult võtab luik lihtsalt juua enda sööipalade vahel ning kalad napsavad ta nokast toitu.

Kuid tore toimekas luik sellegipoolest!

 

Artikkel pärit: Kodu.postimees.ee  Teisipäev,  4. juuli 2017  

Tee ise: aiatool, mis on tehtud ämbritest, vanast sahtlist ja ehitusvahust

Taaskasutus on muutunud populaarseks ja mulle see meeldib. Tänases Postimees:KODU  rubriigis oli väga lahe idee. Tasub järgi proovida 🙂

Ja siin see artikkel on:

FOTO: Vickie Johnson / Hometalker

Kes oleks osanud arvata, et aiast leitud prahist saab luua sellise huvitava ja omanäolise aiatooli? «Otsustasin, et tahan oma puu alla mõnusat pinki. Mulle meeldib hirmsasti taaskasutus, nii otsustasin selle valmistada kodus olemas olevatest vahenditest,» kirjutab Vickie Johnson oma blogis. Naine väidab, et pink on iseenesest väga kerge, kuid samas piisavalt kindel, et sellel saaks istuda ja et see halvale ilmale vastu peaks.

/ Vickie Johnson / Hometalker

Projektiks läheb vaja vaid kahte vana ehitussegu ämbrit, ühte puitplaati (Vickie kasutas selleks kahte vana sahtlit) ja suurel hulgal ehitusvahtu.

/ Vickie Johnson / Hometalker

«Esiteks liimisin omavahel kaks sahtlilauda kokku, et tekiks suur puitplaat. Selle asetasin ämbrite peale ja liimisin nende külge kinni,» selgitas naine. Seejärel tuleb võtta ehitusvaht ja selle abil luua plaadi ja ämbri ümber puine tekstuur. «Tahtsin, et see näeks välja nagu vana puidust pink. Seetõttu kasutasin ära lausa seitse tuubi ehitusvahtu!» kirjutas blogija.

/ Vickie Johnson / Hometalker

Kollakas vaht tuleb seejärel sobilikku värvi toonida. Selleks võib kasutada nii akrüül- kui ka aerosoolvärve. Kogu pink tuleks lõpuks katta veekindla lakiga, et värv maha kuluma ei hakkaks.

Arikkel pärit: Kodu.postimees.ee , Teisipäev, 4. juuli 2017