Nõelapadjad suve meenutamas.

Hoidja ei ole kooner, vaid ta hoiab nii mõnegi asja alles, mille teine inimene juba ammuilma oleks ära visanud. Elu näitab, et niipea kui oled südame kõvaks teinud ning kappe koristades mõne asja ära visanud, siis järgmisel hetkel on seda juba vaja.

Teinekord juhtub nii, et hoidja proovib mõnele seisma jäänud asjale uue hingamise anda, ning selleks võib olla ka näiteks juba ühe talve üle elanud ravimtaimed. Hoolimata vesisest suvest on hoidja kogunud uueks hooajaks korralikult tagavara, et kõiksugu haiguseid ja viiruseid taimeteedega eemale peletada.

Üleliigsete taimedega võib näiteks lõnga värvida, kuid need võib ka käte vahel peenikeseks hõõruda ning hoopiski nõelapadja täiteks kasutada. Peaaegu nagu vaese mehe pot-pourri, kuhu igasuguseid peeneid kuivatatud taimi sisse peidetakse.

Suuremad õmblustööd hakkavad ikka toimuma sügisel ning talvel, ja nii immitseb nõelapadja puutumisel tuppa mõnusat piparmündi või hõrgu lavendli lõhna – justkui kerge tuuleiil suve meenutamas.

Õmmelge puuvillasest kangast kolm eri suurusega kotikest, jätke igasse väike ava, kust saab taimed sisse pista. 

Vaadake üle oma taimetagavarad. Korjake välja suuremad varretükid ning hõõruge sõrmede vahel peeneks.

Patjade täitmiseks on kõige parem kasutada lehtrit. 

Õmmelge täidetud padjakesel serv kinni.

Tõstke nõelapadjad üksteise otsa. Kõige suurem alla, seejärel keskmine ning kõige pisem peale. Kinnitage omavahel paari pistega ning kaunistuseks õmmelge nööp või siduge kinni paelaga.

 

Allikas: Targu talita 25. AUGUST 2016, Pildid ja idee : PILLE HERMANN

Lõnganööp muudab riideeseme eriliseks.

Lõnganööp muudab riideeseme eriliseks

Kui juhtub, et just valminud kampsunile ei ole kodusest nööbivaramust sobivat leida, siis on hea, kui oskate lõngast nööpe teha.

Töövahendid:lõng, sukanõel ja pliiats, soovitatavalt kandiline.

Kõigepealt võtsin pika silmatäie lõnga. See on nüüd üks neid hetki, kus lõnga võib südamerahuga kahekordselt võtta. Lahtised lõngaotsad peavad olema ühepikkused.

Alustuseks keerutasin need lahtised otsad ümber pliiatsi. Kui nööpe on vaja rohkem kui üks ja need peavad olema ühesuurused, on tark lõngakeerud üle lugeda.

Pärast keerutamist pistsin nõelaga iga pliiatsikandi juurest ühe piste läbi. Kui ring tehtud, seisab võru juba koos ja võib pliiatsi välja võtta.

Nüüd tegin veel ühtlase tihedusega pisteid, kuni keskel olev auk hakkas täis saama.

Viimase ringi tegin sämppisteis, siis jääb nööbi alapoolele ilus ring.

Nööbi etteõmblemiseks on vaja teha nööbile kand. Selleks tegin paar pistet nööbi põhjas edasi-tagasi ja punusin need punuspistega üle. Lõngaotsa kinnitasin ja peitsin paari pistega nööbi sisse.

Nööp ei tohi kindlasti jääda pehmeks või “vedelaks”, olgu see siis tehtud lõngast või niidist. Soovi korral võib nööbi tegemisel kasutada eri tooni lõngu.

Allikas: Maakodu 13.03.2018, Lia Bergmann

Taaskasutuse klassika: tühjad plekkpurgid kenadeks topsideks.

Taaskasutuse klassika: tuunige tühjad purgid kenadeks topsideks

Plekkpurk on taaraks paljudele materjalidele ja toiduainetele. Kui sisu on tarvitatud, jääb alles purk, mida ei maksa prügisse saata, vaid sellele saab anda uue väljanägemise ja taas kasutusele võtta.

Plekkpurke taaskasutatakse ilmselt kõige sagedamini küünlalaternana. Kui selle külgedesse teha mustrilised auguread, kumab valgus neist kenasti läbi. Samuti sobivad need hästi pliiatsi- ja kontoritarvete topsideks, sel juhul võiks nad väljastpoolt olla kaunistatud tekstiili või paberiga või siis kerida purgi ümber tihedalt dekoratiivset nööri.

Piltidel on ühesuguse läbimõõduga, kuid eri kõrgusega plekkpurgid. Et läbimõõt on üks, tekkis idee neist purkidele ka kaaned meisterdada. Selleks et kaas peal püsiks, treisime puidust ümardatud servadega kettad, mille kinnitasime kaaneks võetud plekktoosi külge. Selliseid kettaid võib ka liimpuidust tikksaega välja saagida. Ümardage servad, lihvige ja liimige väljaulatuvana kaaneks oleva plekk-karbi külge.

Viimistleda võib plekktoose aerosoolvärvidega kattes. Värvida tuleb õues või hästi ventileeritavas tööruumis. Purgid võib lõpuks kaunistada värvitäppidega, mille pealekandmiseks kasutage hambatikku.

Allikas: Maakodu 19.03.2018, autor : Villu Baumann

Pleksiklaasist ehete valmistamine.

Kergesti töödeldavast materjalist ehete valmistamine on fantaasiarikas ja mänguline tegevus, mis sobib nii noortele kui ka eakamatele meisterdajatele.

Pleksiklaas ehk akrüülklaas on selline materjal, mis on ideaalne omanäoliste ehete valmistamiseks. Pleksiklaasi on väga paljudes toonides ja seda on kerge kodustes tingimustes töödelda. Akrüüli tootmisjääke leiab näiteks Tallinnast Luise tänava Noore Tehniku poest, mõnest pleksiklaasi töötlevast ettevõttest või ka reklaamifirmadest.

Ehte valmistamiseks lõigake pleksiklaasist soovitud laiuse ja pikkusega ribad. Õige pikkuse saab ümber randme paberiribaga mõõtes.

 
                                          Krakleetehnikas kaunistatud käevõru.

Kodus saab pleksiklaasi lõikamiseks kasutada rauasaagi, jõhvsaagi, väikesehambulist tapisaagi või elektrilist tikksaagi. Tikksae lehed peavad olema tiheda hammastusega ja vähesel määral räsatud. Servad ja otsad ümardage lihvkettaga.

Seejärel valige dekoor. Avad ja süvendid tuleb enne painutamist puurida. Üksiku käevõru tegemiseks ei pea hakkama muutma puuri teritusnurka, aga puurida tuleb kindlal siledal pinnal, väikese kiiruse, jõu ja ettenihkega. Vastasel juhul võib ava ümbrus praguneda. Painutamiseks saab kasutada kuumaõhupuhurit, millega värvi eemaldatakse.

Seda võib teha ka praeahjus, kuumutades eset 80 kraadi juures küpsetuspaberil ja painutades seda ümber sobiva suurusega pudeli, papptoru, tainarulli jms. Põletuse vältimiseks kasutage nahkkindaid.

Kui pleksiklaasi hoida ahjus veidi kauem, siis tekivad selles õhumullid, mis on väga dekoratiivsed. Pleksiklaasile saab edukalt joonistada ka küünelakkidega. Huvitava tulemuse saab krakleelakke kasutades. Sel juhul kuivab ülemine värvikiht praguliseks ja alumine värv tuleb pragudes nähtavale.

Käevõru saab edukalt kaunistada küünelakiga.

 

Allikas: Targu talita 31.august 2017 Autor Villu Paumann.

Autori imekauni loominguga võimalus tutvuda tema blogis: https://villub.wordpress.com/

Korgist valmistatud ehted.

Lehtkorgi huvitav pinnamuster.

Lehtkorgi muudab huvitavaks tema pinnamuster.

Korki on koos luukildude, klaashelmeste ja puupärlitega edukalt kasutatud juba muistsete ehete juures. Kork on mõnus ja nägus materjal ehete meisterdamiseks ka kaasajal.

Kõrvarõngaste valmistamiseks kõlbab hästi lehtkork, mida üldiselt kasutatakse siseviimistlusmaterjalina. Kuna see materjal on habras, on soovitatav korgileht PVA-liimiga õhukesele nahale liimida. Kui liim on kuivanud, saab puitpaku otspinnal augurauaga dekoratiivseid kettaid välja lüüa. Ristkülikud või kolmnurgad lõigake välja vaibanoa ja metalljoonlaua abil lõikealusel. Kaelakeed ja käevõrud on valmistatud kasutatud pudelikorkidest, mis on lihvkettal nelinurkseks lihvitud ja ümarkummile lükitud.

                           Kõrvarõngad ja kaelakee on valmistatud kasutatud pudelikorkidest.

Avad ehetesse puurige puurpinki või akutrelli kasutades. Sõlmed peitke kahe tüki vahel olevasse süvendisse ja liimige need pärast omavahel kokku.

Kõrvarõngaid kaunistab metallist dekoor

Käevõru moodustavad korgitükid on lihvkettaga nelinurkseks lihvitud.

 

Allikas: Autor: Villu Baumann , Maakodu 14.03.2018

Autori paljude imekaunite töödega saab tutvuda tema blogis : https://villub.wordpress.com/

Vanast tõmblukust rinnaeheted.

FOTOD | Vaata, vana tõmblukk muutub rinnaehteks!

Mari Riina Rist on Rakveres elav vabakutseline kunstnik, kes proovib erinevaid tehnikaid, katsetab materjalidega ja jagab seda Maakodu vahendusel ka teistele.

Kas tänapäeval üldse riietel metallist lukke kasutatakse? Vöib-olla, kuid kindlasti on need mõnusalt kerged ja hästilibisevad, mitte sellised nagu umbes 20 aastat tagasi, kus see takerdus ja pidi küünalt või mõnda muud ainet libisemise parandamiseks vahele hõõruma.

Need vanad, enamasti rasked metall-lukud on sobilikud ära kasutamiseks. Kui neilt eemaldada riideriba ja need vahvalt õmmelda/liimida tugevale kangale, siis saab neist luua omapäraseid ehteid. Kui aga neist teha mingi kujundi kontuurid ja täis viltida, siis saab juba uhked rinnaprossid teha.

          

Kuidas sobitada omavahel metall-lukk ja villaheie? Eks kõige raskem on alati eeltöö ehk luku kinnitamine kangale, et see toekalt paigal püsiks. Viltimine oli juba puhas rõõm. Proovige!

Allikas: Maakodu, 09.03.2018

Mari Riina Risti  tegemistega saad tutvuda Leekpea blogis.

Tuuni oma sõrmikud ainulaadseks.

Mustad sõrmkindad.

Teatavasti on eestlane mustalemb. Ükskõik kuidas ka üritatakse läbi rõivatööstuse värvi tänavapilti tuua , on siiski nii, et kui inimestele antakse valida musta või värvilise vahel, eelistatakse esimest.

Kui kõik on monotoonselt must, siis väike kirss tordil võiks olla ilusad sõrmikud.

Nende kaunistamine pole raske, kuid selleks tuleb näpistada paar tunnikest.

Mustad sõrmikud teeb rõõmsamaks ja naiselikumaks väike roosinupp või pärlirida. Vaata!

   

         

    

       

Allikas: Maakodu, 26.01.2018 Mari Riina Rist vabakutseline kunstnik

Mari Riina Rist on Rakveres elav vabakutseline kunstnik, kes proovib erinevaid tehnikaid ning katsetab materjalidega. Tema tegemistega saad tutvuda Leekpea blogis.

Villasest seelikust soe sall.

Kuidas teha villane sall, mis pole kare?

Villane on kõleda ilmaga soe ja mõnus materjal, aga paraku tundub see vastu nahka pisut kare. Kareduse vastu aitab pehme kangas.

Selle salli idee ei sündinud kangapoes kangaste vahel kõndides, vaid sai alguse hoopiski ühest pilkupüüdvast villasest kangast seelikust. Mis kahjuks oli liiga lühike, et talvisel ajal kanda, kuid laiust oli sel ühe sooja salli jaoks just parasjagu. Kuna seelikul olid voldid sees, jätkus ka pikkusest.

Pisut tüütu oli küll õmblusi lahti harutada, aga hea eesmärgi nimel tuli pingutada. Kui harutustöö on tehtud, võiks materjali taas kord läbi pesta ning kui kangas on veel pisut niiske, üle triikida.

Seejärel lõigake üleliigsed servad ära. Valige voodriks sobiv riie ning õmmelge kokku. Kui soovite salli palitu peal kanda, võib ka vooder mustriline olla.

 

Allikas: Maakodu, Targu talita 22.01.2018, Pille Hermann

Puljongitopsist saab valgusti.

Tuli mõte teha kasutatud puljongitopsidest küünlalaternad. Purgid olid ilusa sileda välispinnaga ja seest kuldsed – võis juba ette kujutada, kui soojalt hakkab küünlaleek neis kumama.

Selliste valgustite meisterdamiseks läheb vaja:

  • tühje puljongitopse (A.Vogeli topsid on parimad, sest need on sobiva suurusega, pealt siledad ja seest kuldsed),
  • akutrelli,
  • 1,5–2 mm läbimõõduga puure,
  • töökindaid – külmakaitseks ja ohutuseks,
  • prinditud šabloone (23,3 × 6,3 cm), millel on ühtlase augurea saavutamiseks muster märgitud punktidena,
  • kleeplinti,
  • aerosoolvärvi,
  • tühja kingakarpi aerosoolvärvi pihustamiseks ning
  • traati ja näpitsaid laternale sanga meisterdamiseks.

Tehke nii

1. Laske vesi topsi ja asetage see sügavkülmas jäätuma. Jää on kindel tugi mustri puurimisel. Siis on teil mustri pealekandmine palju lihtsam.

2. Kinnitage teibiga punktilise mustriga šabloon.

3. Puurige väikseid auke vastavalt mustrile. Mida peenem puur, seda filigraansem saab tulemus, aga paraku – seda rohkem kannatlikkust nõuab töö. Olge ettevaatlikud – peened puurid murduvad kergesti.

4. Viimaks sulatage jää.

5. Soovi korral värvige tops ja näpitsatega kinnitage riputamiseks traat.

 

Allikas: Maakodu Teeme ise 01.01.2018 Teri Kuusamaa

Aplikatsioonitehnikas jõulukaardid soojendavad südant.

Kitsad kahepoolsed jõulukaardid on kõige stiilsema kujuga.

Ka arvutiajastul, mil paberil postkaarte palju ei saadeta, on postkastist leitud päris kaart eriti südantsoojendav. Soovide erilist suurust näitab ka see, kui kaart on tehtud oma kätega.

Sellises tehnikas valmistatud kaartide tarvis vajate musta või tumesinist paberit, mis tekitab jõuluöö tunde; jõuluteemalisi taaskasutatud pakkepabereid, kingikotte või postkaarte.

Pika kitsa formaadiga kahepoolsed kaardid on eriti nägusad. Selleks voltige tugevam paber kaarditoorikuks, leidke sobiv motiiv, näiteks majade grupp, kirik vm, lõigake see välja ning liimige kohale. Taevatähti ja korstnast tulevat suitsusammast saab teha hõbedase geelipliiatsiga. Lumised metsaviirud on rebitud marmoreeritud paberist. Sellise paberi saamiseks võib veepinnale tilgutatud tärpentinis vedeldada valget trükivärvi või osta marmorvärvi kunstitarvete kauplusest.

Kaartide valmistamiseks vajalikud materjalid.

Asetage must või tumesinine paberileht veepinnale, hoidke seal mõni sekund ning tõstke seejärel üles. Laske kuivada ja rebige metsa- või muud motiivid välja ning liimige paika. Kuu ja sädelev järvejää lõigake isekleepuvast sädelevast teibist.

Kaardi servad lõigake korrektseks viimasena, kasutades vaibanuga ja metalljoonlauda. Soovid kirjutage värvilise geelipliiatsiga või kasutage valget vahelehte.

Allikas: Villu Baumann Maakodu 09. detsember 2016