Kas tõesti maavanaemade ajastu lõpp?

Alljärgnev artikkel paneb  mõtlema. Siin me nüüd siis oleme – maavanemade ajastu ümber kujunemas linnavanaemade /netivanaemade ajastuks?

Eesti korteriturgu mõjutab enim hoopis maavanaemade ajastu lõpp

Kinnisvaraturu ülevaated, Korteriturg, Center Kinnisvara, Christian Ayrer

Ehkki hoogsad ajalehepealkirjad otsivad korteriturult ekslikult suurt hinnamulli, on Eesti korterituru olulisim mõjutaja hetkel hoopis maavanaemade ajastu lõpp. See tähendab, et nõudlus üha kvaliteetsema linnakeskkonna järele kasvab järjest suuremaks.

Eestis on praegu pensioniikka jõudmas alles esimene suur linnastunud põlvkond. See tähendab, et linn olnud kuni viimase ajani koht, kus tööealine osa perekonnast argiasju ajas, samal ajal kui see päris kodu oli linnast väljas – seal kus juured ja seal, kus on piltlikult öeldes maavanaema.

Inimene, kelle päriskodu on mujal, eeldab linnaruumilt eeskätt asjalikkust. Et transport oleks võimalikult kiire, et olulised kohad oleks kiirelt kättesaadavad. Linn kui elukeskkond on tema jaoks tagaplaanil, tema meeldiv ja hea elukeskkond on maal.

Täna näeme, et esimene suur linnapõlvkond on ise vanaemadeks-vanaisadeks saanud, aga kunagised maavanaemad on lahkunud. Ja koos maavanaemadega on inimestel kadunud ka elav side maaga ja selle „päris“ elukeskkonnaga – linn ongi nende ainus ümbrus, kus nad peavad ühtaegu nii töötama, lõõgastuma, suhtlema ja asju ajama. Selline inimene vajab elukeskkonnalt palju enamat, kui hästi toimivaid transpordikoridore. Linn on tema päriskodu ja ta vajab ka linnas enda ümber terviklikku elukeskkonda, mis on ühtaegu funktsionaalne, kena, inimsõbralik ja rahuldustpakkuv.

Nõudlikud pärislinlased jagunevad laias laastus kaheks: ühed soovivad linnaski enda ümber natuke „maad“, ning teised soovivad elada just linnaelu täiel rinnal. Tallinnas esindavad neid tüpaaže laias laastus keskealine nõmmekas ning nooremapoolsem südalinlane.

Need kaks tüüpi pole küll Tallinna kinnisvaraturu kõige suurem segment, küll aga kõige hoogsamalt kasvav segment. Kui rohelise ja romantilise Nõmme korteriturul kasvas esimesel poolaastal kõige kiiremini korterite hind, siis kesklinnas korteritehingute arv. Üks oluline põhju selle taga ongi ülalmainitud kaht tüüpi pärislinlaste üha suurem hulk.

Ühtlasi on esimesed, väga kaua oodatud märgid euroala majanduse püsimisest, andnud koduostjatele ka paraja annuse enesekindlust.

Korteriturg näitab, et inimesed usuvad majanduse stabiilsusse.

Inimesed lubavad endile ootele pandud mugavusi, nagu uus töötuba või eraldi toad kõigile lastele. Normaalseis majandusoludes lubavadki linnainimesed endile iga elufaasi jaoks kõige sobivama korteri, ning nad teevad seda jälle. Ning turu kõige aktiivsem ja maksejõulisem klass – keskealised tööinimesed hääletavad selgelt jalgadega hea elukeskkonna poolt.

Seda on muuhulgas näha isegi Lasnamäel. See linnaosa ei hiilga prestiižiga, kuid praktilise meelega ja kokkuhoidlikumad ostjad hindavad üha enam piirkonna head taristut ja taskukohaseid hindu. Minu endagi tuttavate seast on mitu kolinud Lasnamäele ja üllatunud, et see koht polegi enam niisugune geto nagu ette kujutasid. Ning ühendus südalinnaga on, võrreldes näiteks Õismäelt loksumisega, lausa välkkiire.

Hüsteerilistes ajalehepealkirjades lubatud “uude mulli” suhtuksin aga rahulikult: iga kiire hinnatõus ei ole veel mull. Tõsi, uusarendused on sissetulekuid arvestades ilmselt juba liiga kallid ja võimalik, et arendajad peavad hindu peagi korrigeerima. Kas see on mull? Ei, see on hinnakõikumine.

Peamine erinevus kümne aasta taguse ajaga on, et kinnisvarabuum ei käi käsikäes krediidibuumiga. Uskuge, pankadel on toonased õppetunnid piisavalt hästi meeles, et mitte lasta toonasel laenujoovastusel korduda.

Mina näeks kiire hinnatõusu, ehk siis tugeva nõudluse taga kolme põhjust: kindlustunde taastumine, viimaste suurte põlvkondade maksejõulisse ikka jõudmine ning eelmise buumi ajal “hiljaks jäänute” korteriostud.

Artikli autor:  Christian Ayrer Center Kinnisvara juhataja 28.08.2017; www.city24.ee

1936. aasta naisteajakirja ostlemisnipid

Siin veel üks soovitus ajakirja Maret 1936 aasta numbrist. Ja nimelt on see ostlemissoovitus – kuidas, mis ja millal? Soovitus on riiete ostmiseks. Eks tegelikult käi need soovitused ka tänapäeval. Minule isiklikult ei meeldi käia poes. Tõesti ma lähen vaid siis, kui mul midagi vaja on.

Enne sisseostmisele asumist tuleb selgusele jõuda, mida õieti osta tahetakse. Seepärast on vaja sisseostukava juba kodus valmis teha. Esmajoones vaadata kappi, mis seal vanade kleitide juures end muuta laseb ning milliseks juhuseks vajatakse tingimata uut garderoobi. Ka peab teadma, milliseks otstarbeks on vaja kõige enam kleite. Ametisolev naine vajab näiteks enam lihtsaid kleidikesi. Sellevastu suuremate seltskondlike kohustustega naine vajab enam pärastlõuna- ning õhtukleite.

Alati tuleb sisseostmisel kohanduda majapidamisraha järgi! Raha peab jaotama otstarbekohaselt! Mitte valida liig kallist kübarat, kui mantlit ja kingi tuleb osta keskmist kvaliteeti, et saavutada majapidamiskassas tasakaalu. Võiks soovitada mitte nii palju kulutada väikestele moodsatele esemetele. Viimased on ainult siis praktilised, kui nendega tahetakse uuesti elustada juba kantud kleiti. Osta tuleb ainult seda, mida tõesti väga vajatakse! Mitte, et minnakse kauplusesse kavatsusega ilusat kostüümi osta, ja väljutakse selleasemel kalli õhtukleidiga. Ka vähese rahaga on võimalik sisse osta! Kel on tarvitada vaid vähene taskuraha, peab enne sisseoste eriti kaalutlema. Esemeist, milliseid ei või enesele lubada, lihtsalt mööduda. Esmajoones ei tohi end uusimast moejoonest väga eksitada lasta, vaid “omale” truuks jääda. Kui ei ole võimalik muretseda enesele mitmevärvilisi kleite, siis võimalikult alati valida “oma” värv. Ainult viimast mitte liiga silmatorkavat valida, kui üht ja sama kleiti tuleb kanda korduvalt. Silmaspidada: praktilised on must, tumepruun, tumesinine. Neid saab meeldivalt elustada värviliste moepisiasjadega, nii et nad näivad alati uutena.

Riie

Riide ostmisel on väga tähtis rõhku panna riide kvaliteedile. Ostes esmaklassilisi riideid, hoitakse kõige enam kokku! Valida võimalikult vähepleekivad riided, milliseid ise pesta võib. Üldiselt on riie sama mõõduandev kui lõigegi. Riie otsustab, kas kleit on teatud otstarbeks sobiv või ei. Ostetakse väga dekoratiivselt mõjuv riie, siis ettevaatust kaunistustega! Iga naine armastab siidi! Ei ole ka ainustki sobivamat riiet, kui siid. Eriti praktiline on ta pesuks. Siiditrikoo, crepe de chine, crepe lavable lasevad end pesuna hästi kanda, kui nendega ettevaatlikult käituda. Siid püsib kõige kauemini puhtana, kuna ta vähem tolmu külge võtab kui puuvillane riie. Peale mainitute tulevad pesuna kõnealla veel järgmised sordid. Charmeuse ning crepe satin, igatahes vaid väga elegantseteks juhtudeks. Kunstsiidist pesu on sellevastu palju odavam ning siiski ka kaunis vastupidav. Viimastel aastatel kantakse ka siidisist päevakleite. Selleks otstarbeks kasutatakse ainult mattsiide, enamasti segariideid, nagu marocain, klokee, ripssiid jne. Suve pesukleidiks on väga ilus šantung ja bourette. Kõik läikivad ja metalliselt mõjuvad siidid on eelistatud õhtul. Villastest kangastest on samuti palju sorte, nagu: kalev, kašmir, cheviot, tweed, covercoat, villane trikoo. Kergeteks suvekleitideks ning pluusideks sobib puuvillane. On olemas ilusaid puuvilla liike, näiteks organdi, krepisordid jne. Särkpluusideks ja sportkleitideks on puuvillane riie praktiline. Pahe seisab vaid ta kiires määrdumises. Sellepärast on soovitav enne töötamist riie läbi pesta.

Kingad

Kingade sisseostmisel peab tundma mitmesuguseid nahasorte. Vasikanahast kingad on eriti vastupidavad. Lakk-kingad juba vähem vastupidavad. Tundeliste jalgade puhul valitagu chevreaus (šavroo) kingad. Viimased kaotavad aga oma pehmuse tõttu liig kiiresti vormi. Alati soovitavad on seemisnahksed kingad. Kingade külge kuivanud pori eemaldada väikese metallharjaga. Iga kolme kuu tagant värskendada neid sama värvi vedelikuga. Pulbriga puhastamine pole soovitav, kuna ta määrib kergesti riideid ja sukki. Inetud, ebamugavad kingad rikuvad kergesti kleidi hääd muljet. Ostmisel hoolitseda, et kingad sobiksid jala kujuga. Garneeritud kingad mõjuvad sageli silmatorkavalt ning lasevad jalga suuremana näida. Kes omab vähe raha, ostku pigemini selliseid kingi, mis sobivad iga kleidiga, s.t. lihtsaid ja soliidseid.

Kübarad

Tänapäev kantakse iga kleidi juurde sobivat kübarat. Parem osta paar odavat kübarakest, kui üks kallis. Esmalt osta kleit ja kõik sinna juurde kuuluv, siis alles kübar. Sageli on kübarad väikesed, põhjustades kandmisel laubal punase joone. Kübara valimisel silmaspidada, et viimane istuks mugavalt. Hoolikalt valitud kübar muudab vananeva naise nooreks, sellevastu liig nooruslik kübar võib seda veel enam toonitada. Viltkübarad on kandmisel väga mugavad, nad on nii lõpmata kerged! On olemas väga pehmeid vilte. Nendest valmistatud kübaraid võib muretult kokku rullida ja kohvrisse asetada. Selliselt on neid võimalik reisule rohkem kaasa võtta. Soovitav on osta hääd vilti. Hää vildisort kannatab ka vihma, ilma et säiliksid vihmaplekid. Odav vilt vihma ei salli! Kübarale paari paelagarnituuri ostes, võib teda mitmesuguste kleitide ja mantlite juurde kanda.

Tähelepanuks

1. Kunagi ei tohi teha sisseoste, kui on vähe aega, lihtsalt selleks, et midagi leida. See on pillamine.
2. Päevaseid kleite valida päeval, õhtukleite ainult tulevalgel.
3. Sukkade ostmisel nimetada müüjale täpne kinganumber. Sellega välditakse liig suurte või liig väikeste sukkade ostmist.
4. Parim sisseostu aeg on ennelõunat. Õhtul on kõik ärid rohkem inimesi täis ning personaal enam tegevuses.
5. Müüjate vastu olla armastusväärne. Meelespidada, et nad ei ole masinad, vaid inimesed.

Allikas: Ajakiri Maret, veebruar 1936
Originaaltekst, mille kirjapilt on muutmata.

 

Aitäh, et lugesid 🙂

1936. aasta naisteajakirja salenemisnipid.

Hommikust ära söö ja kõnni ülestõstetud kätega mööda tuba – väga huvitavad nipid. Aga võib-olla tõesti need aitasid ja aitaksid ka meid praegu 🙂 Et vastust teada, tuleb järgi proovida 🙂

Kuidas vormis püsida, õpetati siinsetele naistele ka 80 aastat tagasi ajakirjas Maret. Loe, millised soovitused on praeguseks ajaks muutunud ja millised tolleaegsed soovitused püsivad vankumatult tänapäevani.

Peaaegu ühelegi naisele ei jää aastate möödudes avastamata tema kehakujus aegamööda ilmnevad puudused. Üsna tähelepanematult laienevad puusad, kehaosutab fataalset kalduvust õrnalt ettepoole kumerduda ning tekitada vähemaid või suuremaid rasvapatju. Jalad lasevad nii mõndagi soovida. Näib nagu tahaks iga gramm kehakaalu juurdevõtmisi nüüdsest peale eranditult talje lähedusse ankrustuda. Harva esineb neis aastates kaela, näo või rinna täidlasemaks muutumist. Igal juhul algab ümaramaks muutumine talje kohalt kõige enne. Energia, kannatuse ja püsivusega sääraste ebameeldivuste vastu võideldes võime palju saavutada. Veel parem on aga üldse sellist olukorda vältida, kus keha kaotab oma nooruslikult pingul vormid. Võimlemisharjutused, dieet, otstarbekohane riietus, hää kehahoid ning reeglipärane, hoolikas kehamõõtmete kontrollimine, takistades rasva kogunemist ebasoovitavatel kohtadel, säilitavad saleda joone.

Alustagem päeva liigutustega. Kes kaldub paksenemisele, ei tohi ühelgi juhul ka mitte üheks ainsaks päevaks loobuda hommikvõimlemisest. Sobivaim on tühja kõhuga teha pikem varajane jalutuskäik. Hommiktundidel on organism intensiivselt puhastustöödega tegevuses. Häiritakse teda selles liiga enneaegse söömisega, siis jäävad üleliigsed ained kehha ning peatuvad kudedes. Juurdetoodud toit aga muutub rasvaks, kuna veri pole veel puhastatud ega vastuvõtmisvõimeline. Rasv tekib päämiselt ebasoovitavates kehaosades. Järelikult toetage keha puhastustööd võimalikult tugevate liigutustega.

Loobuge hommikeinest. Hommikeine on kõigile kehakusele kalduvaile ohtlikuim söögiaeg. Loobuda ennelõunal võimalikult kõigest peale kuuma vee, sidrunivee või mõruda tee. Õun või veidi mõnd teist mitte väga magusat puuvilja on küllaldased esimeseks söögiajaks. Oh keha end tund või kaks tundi põhjalikult puhastanud, siis võib süüa juba tugevamat toitu.

Üleliigset rasva saab kaotada. Võimaldage enesele hommikul ja õhtul viis minutit aega ning muljuge kõik kehaosad, kus tekkinud ebatervislik rasvapolster, mõlema käega põhjalikult läbi. Sealjuures haarata sõrmedega sügavale rasvapolstrisse ning masseerida teda niikaua kuni vastav koht tugevasti punetab, tähistades vereringe elustumist. Masseerimist lõpetada energilise rusikatega kloppimisega.

Hästi-istuv puusavöö ei tee üksi saledamaks, vaid aitab ajajooksul kaasa ka rasvapolstri kadumisele. Silmas tuleb aga pidada, et ülemise ja alumise ääre kohal ei tekiks uus rasvakogunemine. Sellepärast on soovitav vööd vahetada ning kanda aegajalt mõni nädal teiste mõõtudega vöösid.

Ei tohi olla ühtki vägivaldset dieedikuuri. Vägivaldsed saleduskuurid ei kahjusta üksi tervist, vaid ka välimust, kuna nad tekitavad näkku sügavaid volte ja lasevad näojooni paista teravana ning sisselangenuna. Kahjutu, aga väga mõjuv on mõni kuu kord nädalas korraldada piima- või puuviljapäev, mil juua ainult 1 kuni 2 liitrit piima, milline jaotatud päeva peale väikesteks osadeks, või süüa ½ kuni 1 kg õunu, kirsse, apelsine või aprikoose. On näljatunne väga suur, võib erandina süüa ka mõne kuiviku või õhukese viilu röstitud saia.

Õige kehahoid omab tüseda naise juures suurima tähtsuse. Selg ei tohi olla kumer, rinnakorv sissetõmbunud, kõht lõdvana ettevõlvuv. Istumisel, käimisel, seismisel suruda alati õlad veidi tahapoole. Selg hoida sirgelt, kuid mitte õõnsalt, kõht sissetõmmatult, põlved liikugu nõtkelt. Keha kaal, eelkõige jooksmisel ja käimisel, ei tohi langeda kandadele, vaid esijalale. Säärane kehahoid muutub peagi igale harjumuseks, kuna ta aitab organismi hoida pingul ja nooruslikuna.

Lõtvunud kõhulihaseid, eriti nurgavoodis, tuleb vältida. Juba kolmandal päeval käterätikuid tugevasti kõhu ümber mähkida, et ülepingutatud lihased jälle normaalseks muutuksid. Neljandal kuni viiendal päeval teha juba järgmist harjutust: lamades suruda painutatud jalad tugevasti vastu madratsit. Selles asendis püüda vaagnaid paar korda tõsta ning lasta sama aeglaselt vajuda. Samas seisundis ajada põlved laiali ning lähendada jälle aegamööda, nagu tuleks ületada tugevat vastupanu. Kaheksandast päevast alates võib käte abil, jalgu liigutamata, korduvalt istukile tõusta.

Kes palju istub peab puhketundidel kehale liikumist võimaldama. Sellepärast lahkuge kodust varem ning pikendage teed töökohani. Alati silmas pidada reeglipärast seedimist, kuna eriti istuv töö sooltetegevuses häireid esile kutsudes soodustab rasvapolstri tekkimist.

Häid tulemusi kõhu-, puusa- ja taljejoone jaoks annavad järgmised kümme harjutust.

1. Sirutada pikali vaibale, asetada käed risti pea alla ning tõsta jalad, suletud kandadega, täisnurga all üles. Selles seisundis lugeda kümneni ja lasta siis aeglaselt langeda.

2. Jalgu tõsta aeglaselt samal viisil, kuid ainult kuuskümmend sentimeetrit maast ning teha suletud kandadega esmalt paremale, siis vasemale võimalikult suuri ringe.

3. Suletud jalgu uuesti kuuskümmend sentimeetrit põrnadale kõrgemale tõsta ning kummagi jalaga eraldi ringe teha.

4. Pikali maas lamades panna jalad kapi või mõne muu madala eseme alla, käed risti kukla taha ning tõusta nüüd aeglaselt istukile, misjärele sügavalt hingata – ning sama aelaselt uuesti tagasi laskuda.

5. Rind ette lükata, kõht sisse tõmmata, käed puusas teha ülakehaga ringe paremale, ette, vasemale ja taha.

6. Vasaku käega toetuda toolile või seinale ning tõsta paremat jalga küljele nii kõrgele kui võimalik. Seda korrata paar korda ning teha sama vasaku jalaga.

7. Samas seisundis teha algul parema, siis vasaku jalaga suuri ringe.

8. Püsti seistes hõljutada jalgu esmalt ette, siis taha nii kõrgele kui võimalik. Vastav käsi sel ajal ette sirutada. Harjutus on õige, kui jalg puudutab kätt.

9. Seista sirgelt suletud kandadega. Siis aeglaselt avatud põlvedega kükitada, sealjuures väljahingates. Sissehingamisel aeglaselt tõusta.

10. Võrdlemisi sageli käia väikeste sammudega varvastel ja ülestõstetud kätega mööda tuba.

Allikas: Ajakiri Maret, veebruar, 1936
Originaaltekst, kirjapilt muutmata

/Artikkel pärineb: http://catwalk.delfi.ee /

Maret on ajakiri, mis ilmus aastatel 19351940 ja 20132015. Ajakirjas leidsid kajastamist moe-, kirjandus-, filmi-, spordi-, majapidamis- ja käsitööteemad. (wikipeedia) Seda ajakirja ma mäletan oma vanaema ja ema kaudu – need ajakirjad olid neil olemas ja väga mitmete aastakäikude kaupa säilitatud. Kui olin juba lapseeast väljas, siis sai neid ikka ja jälle sirvitud 🙂

              

 

 

Tänapäev on homne ajalugu.

Mulle meeldivad vana asjad. Mulle meeldib vanu asju – artikleid, raamatuid, pilte jne. aeg-ajalt vaadata. Mäletan, et noorena sai kogutud igasuguseid huvitavaid materjale ja need siis kaante vahele kleebitud. Väga palju kogusin erinevatest muusikutest materjali.  Ja mul on siiralt kahju, et need kokkukogutud materjalid on minu elust kuidagi kadunud.  Uuel tehnoloogia ajastul on hea – salvestad materjalid oma blogisse, kaustadesse ja seal nad on. Ei võta kapis ruumi 🙂 Kuigi jah, reaalsetel asjadel on palju suurem väärtus.  Aga püüan minagi kaasaegne olla 🙂

Elan juba viiendat aastat eemal Eestist. Vaatamata sellele, on side Eestiga mul suur. Esiteks on seal mu lapsed ja lapselapsed ja teiseks….teiseks on see hingeline side. Ja tunnen, et see side kasvab iga päevaga. Ja just sellepärast alustan ma oma ” Aja loo” rubriiki Eesti lugudega. Seda enam, et algas ju suur sünnipäeva aasta – Eesti Vabariik 100. Kogun siia kokku erinevad artiklid ja lood, et oleks endal kunagi hea veel kord lugeda  ja ka lastel huvitav lugeda.

Siin on mõned pildid Laiuse Lossivaremetest. Selle kohaga on mul omad väga suured mälestused. Nimelt elasid mu vanavanemad just seal lähedal – Mõisakülas (Jõgeva Maakond). Varemete juures sai joostud ja mängitud lapsepõlves väga palju. alati, kui satun sinna kanti, teen seal peatuse, et meenutada. Nüüd on see paik kaasajastatud, st. ümbrus korrastatud ja seal toimuvad erinevad üritused. Kui talupidamisega tegelesin, siis oli see üks laadakoht, kus sai osaletud 🙂 Nii et igati lähedane paik minu jaoks. Väike lõik  wikipeediast Laiuse ordulinnuse rajamise ja käekäigu kohta.

Laiuse ordulinnus (saksa Schloß Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla territooriumil. Kuigi vanimad teated linnusest pärinevad 15. sajandi algusest, rajati ordulinnus tõenäoliselt juba 14. sajandi algul. Liivi sõja ja Rootsi-Poola sõja käidus piirati linnust mitmel korral. Osa linnusest hävis 1620. aastatel ja ülejäänu suuresti vahemikus 1702–1704. Pärast Põhjasõda jäi linnus kasutuseta ning selle lagunenud osi kasutati kivimurruna. Linnus on tänaseni varemeis.

https://et.wikipedia.org/wiki/Laiuse_ordulinnus

                     

 

 

 

                       

 

Armas lugeja, mul on hea meel, kui “Aja loo” teema sulle huvi pakub. Aitäh, et lugesid 🙂