Kui palju peaks erinevas eas inimesed magama?

White, Sheet, Bed, Room, People, Girl

Kas Sinul on piisavalt une aega?   Mittetulundusliku asutuse National Sleep Foundation (rahvuslik unefond) uuringu tulemused näitavad, kui palju uneaega me vajame erinevas vanuses.

18 meditsiiniteadlast ja teadusspetsialisti  vaadates üle  300 erinevat uneteemalist uuringut selgitasid, et sellist ideaalset unekogust, mis kõigile sobiks, polegi olemas. Küll aga on võimalik välja tuua soovituslikud unetunnid erinevatele vanusegruppidele.

Vastsündinud (0-3 kuud): 14-17 tundi.

Imikud (4-11 kuud): 12-15 tundi.

Väikelapsed (1-2 aastat): 11-14 tundi.

Mudilased (3-5): 10-13 tundi.

Kooliealised (6-13): 9-11 tundi.

Teismelised (14-17): 8-10 tundi.

Noored (18-25): 7-9 tundi.

Täiskasvanud (26-64): 7-9 tundi.

Seeniorid (65+): 7-8 tundi.

Tuleb välja, et kui oled täiskasvanu, siis ei tasuks ka suuremas õppimise või pidutsemise hoos piirduda vähemaga kui seitse unetundi ööpäevas.

Allikas: Õhtuleht 6. mai 2018

Metsahaldja päevik.

MARI METSALLIK on erakliku eluviisiga noor neiu, kes elab kaunite metsade vahel, koos loomadega, keda ta väga armastab. Muinasjuttudesse, igavesse armastusse ja unistuste täitumisse uskuv kaunitar peab oma parimateks sõpradeks ingleid, kelleta ei möödu ükski tema päev.

Ta on pühendunud teemadele, mis tutvustavad elu loodusega kooskõlas, loomadele, ravimtaimedele ning tervislikule toidule. Mari huvi tervendamise, vaimsuse ja looduslike raviviiside vastu on pärit juba varajasest east, tema vaimsete huvidega perekonnalt – tervendajast emalt, metsakoopas elanud vanaemalt ning külanõiast ja ravitsejast vanavanaemalt.

Hooliva suhtumise eeskujuks peetud looduslaps Mari Metsallik usub, et vaid tingimusteta armastus ning vägivallatu suhtlemine suudavad tuua rahu ja harmoonia tagasi Maa peale. Noore ea kohta kirju ja seiklusrikka elulooga tüdruk evib hämmastavalt sügavat vaimset tarkust ning on teinud viimastel aastatel elus suuri muudatusi, sealhulgas loobunud tahke toidu söömisest, uskudes, et keha võivad toita külluslikult puhas õhk, armastuse energia ja Looja valgus. Raamatusse on põimitud ka luuletused Mari varalahkunud vennalt Tõnult, kellega ta oli väga lähedane. Siiras ja südamlik ning praktiliste nõuannetega rikastatud “METSHALDJA PÄEVIK” viib lugeja rännakule lummavatesse ja kohati muinasjutulisena tunduvatesse mõttemetsadesse, kus elamine, olemine ja hingamine on helge ja kerge.

Allikas: https://www.apollo.ee/metshaldja-paevik.html

Toite karulaugust.

Pestosai

Foto:   Sven Arbet

Karulaugu pesto

Peske karulaugu lehed, tupsutage kuivaks ja hakkige peeneks. Segage lehed õliga 1:1 ning maitsestage soolaga. Selline lihtne itaaliapärane kaste säilib külmkapis mitu kuud. Kasutage seda lisandina teiste kastmete, pastade, praetud ja grillitud liha juurde.

Karulaugu püreesupp

Tükeldage 2-3 kooritud kartulit, keetke need soolakas puljongis pehmeks. Hakkige 1 suur sibul ja tomat ning hautage neid õlis, siis lisage kartulitele. Pange supisse 2 peotäit hakitud karulaugulehti, laske segu keema ja seejärel püreestage. Lisage kuuma puljongit, et saada paras konsistents. Maitsestage soola-pipraga. Lauale andke röstitud saiakuubikutega.

Kui olete puljongi keetnud lihast, lisage supile ka lihatükikesi

Karulaugune lillkapsapüreesupp
(neljale)

Vaja läheb:
lillkapsast
2 sibulat
2 punti karulauku (2 peotäit karulaugulehti)
100 g toorjuustu
400 ml vett või köögiviljapuljongit
jahvatatud meresoola ja pipart
riivitud sidrunikoort

Eraldage lillkapsas õisikuteks, tükeldage sibul ning keetke need väheses vees poolpehmeks. Nõrutage keeduvesi välja ja valage sibulatükid ning lillkapsaõisikud kannmikserisse (ka saumikser suristab kõik pehmeks püreeks).

Peske karulauk, rebige suurteks tükkideks ja kuumutage väheses vees keemiseni. Valage vesi ära ja pange karulauk kannmikserisse lillkapsa ja sibula juurde. Valage peale suur tassitäis keedetud vett (või puljongit), lisage toorjuust ja püreestage. Valage püree potti tagasi ja laske keema tõusta. Maitsestage riivitud sidrunikoore, soola ja pipraga. Serveerige koos krõbedate peekoniribade ja musta leivaga. Sööge kohe, sest õrn karulauk kaotab seistes oma mõjusa maitse.

Karulaugu asemel võib kasutada nõgest, naati või kultuurtaimedest näiteks spinatit.

Allikas: Maakodu 27.04.2015

Pikenda karulaugu tarbimisaega.

Karhunlaukka, Kasvi, Vihreä, Ruoka

Karulaugu hooaeg on  käes! Paraku jätkub seda tervislikku ja head  taime tarbimiseks üsna väheseks ajaks. Hea on see, et saame seda aega pikendada, säilitades karulauku sügavkülmas.

Karulaugu lehed kolletuvad ja kaovad peale õitsemist kiiresti. Ometi saab seda taime ka värskena kogu järgnevaks aastaks säilitada.

Selleks korjake sobiv kogus karulaugulehti, vajadusel peske ja kuivatage need ning pange õhukindla taassuletava kotiga sügavkülma. Kellel on kodus vaakumpakendaja – seda parem. Vaakumis säilib sügavkülmutatud karulauk ka väga hästi ja võtab ka sügavkülmas vähem ruumi.

Oluline on, et lehtedele pääseks juurde võimalikult vähe õhku, seetõttu oleks mõistlk kasutada väiksemaid kotte. Just korraga tarbimiseks mõeldud portsjoni kaupa pakendatud karulaugu omadused säilivad kõige paremini.

Allikas: Maakodu, 02.05.2018

Foto: Pixapay

Kuidas hakkama saada tulpide hahkhallitusega.

Tulips Tulip Flower Flowers Red Yellow Ora

Tänavune külmavõitu kevad laseb veel nautida tulpide ilu.  Vahel juhtub, et õieilu jääb kasinaks. Mis on tulpidega lahti? Ehk leiad abi allolevatest näpunäidetest.

Aednik rõõmustab, kui kõik on hästi, kuid vahel tulevad lillede kallale haigused, seda ka tulpide puhul. Kas pääsesite sellel aastal tulbi-hahkhallitusest? Haiguse puhkedes on lehed kängunud ja keerdunud või plekkidega.

Vahel näitavad haigusest räsitud tulbid ka õisi, kuid õievars jääb haiguse korral lühikeseks, tavaliselt õied ei avane ning haigestunud kohad kattuvad hallituskirmega. Nakatunud sibulad on väiksemad ning neil on märgata kollakaid plekke.

Kuidas hahkhallitust vältida:
  • Pritsige tulpe puutuha leotisega, sest tuhk mõjub haigusele pärssivalt. Kasutage lehtpuutuhka. Leotise valmistamiseks võtke 0,5 liitrit puutuhka ning 5 liitrit vett. Ajage vesi keema, lisage tuhk, segage ning keetke paarkümmend minutit. Laske jahtuda ning enne pritsimist kurnake.
  • Kindlasti vaadake üle, millist väetist kasutate, sest hahkhallituse levikut soodustab lämmastiku liigsus ning vähene kaltsium mullas.
  • Selleks, et kevadel nautida tervete taimede ilu, ei tohi sibulate mahapanekut sügisel liiga hiliseks jätta, sest nad ei jõua korralikult juurduda.
  • Vältige samas kasvukohas 4-5 aastal tulpide kasvatamist.
  • Uusi sorte ostes valige haiguskindlamad sordid.
  • Hoidke peenrad umbrohuvaba
  • Sibulaid tuleks võimalusel mõne aasta järel üles võtta. Enne väljakaevamist peaksid tulbilehed kolletuma.
  • Ärge istutage sibulaid liiga tihedalt.
  • Kindlasti ei tohi maha panna haigestunud sibulaid, sest nii luuakse võimaluse haigusel ka terveid taimi nakatada.
  • Pärast sibulate ülesvõtmist on oluline nende kuivatamine ning sorteerimine.
  • Kriimustustega sibulaid ei ole mõtet ületalve hoida, sest haigus võib jõuda haava kaudu tervetesse sibulatesse.

Allikas: Maakodu, 2017Pille Hermann, taimekaitsespetsialist, Tallinna Botaanikaaed

Foto: Pixabay

 

Kingitused purgis.

Isetehtud kingitused toovad alati rohkesti rõõmu.  Hollandis armastatakse  igasuguseid küpsetussegusid ilusatesse klaaspurkidesse pakkida ja kingituseks viia.

Selliseid purke on saada praktiliselt igas endast lugupidavas poes, kusjuures ka lillepoes. Viimases saab sellise toreda kingi lasta kulleril lilledega koos kohale toimetada.

Küpsetussegudega purke tehakse vähimagi vaevata kingituseks ka kodustes tingimustes. Tavaliselt tuleb valmis segule lisada vaid võid ja/või muna ning küpsetada vastavalt juhisele.

Lisaks küpsetussegudele müüakse purgis  ka liköörisegusid. Sellisel juhul on pudelisse pandud kõik likööri tegemiseks vajalik ning selleks, et magus märjuke mõneks tähtpäevaks valmiks, tuleb pudel lihtsalt ääreni viina täis valada ning pisut loksutada ja seista lasta.

 

Küpsetussegusid kaunis kinkepurgis müüakse mõnelpool ka Eestis, kuid liköörisegu pole siiani märgata olnud. Aga miks mitte ise hoole ja armastusega selline kingitus teha 😉

Eestikeelset õpetust ja inspiratsiooni sarnaste kingituse isetegemiseks leiad siit :

https://nami-nami.ee/uudis/soodavad_kingitused_koogisegu_purgis/

 

Allikas : Maakodu 27.04.2018

Lihtne koorene kanapasta.

Food, Pasta, Noodle, Meal, Cuisine

Foto: illustreeriv, Pixabay

Pastaroog on paljude laste lemmikroog. Ja kindlasti ka vanematele meeldib. Esiteks, on teda lihtne valmistada ja  ei võta ka eriti palju ajakulu.

Antud retseptis kasutatud täisterapasta garanteerib täisväärtusliku ja toitva kõhutäie, vitamiinidest pungil tomat ja krõmpsuv paprika lisavad kanapastale mahlakust ning basiilik annab roale itaaliapärast maitsenüanssi.

Tänu lihtsale valmistusviisile ja kiirele valmimisajale, on see roog ideaalne kõhutäide pärast väsitavad töö- ja koolipäeva ning sobib hästi ka nädalavahetusel nautimiseks.

Vaja läheb:

  • 300 g täisterapastat
  • 500 g broilerifileed
  • 400 ml 10%-st kohvikoort
  • 1 purk purustatud tomateid omas mahlas
  • 160 g värsket või külmutatud paprikat
  • 1 väiksem sibul
  • 1-2 küüslaugu küünt
  • praadimiseks oliiviõli
  • vastavalt maitsele tšillit
  • soola
  • musta pipart
  • peotäis värsket basiilikut

Valmistamine:

Pane täisterapasta soolaga maitsestatud vette keema. Samal ajal koori ja tükelda sibul, küüslauk ning paprika.

Prae pannil või paksu põhjaga potis kana, lisa sellele paprikasegu ja sibul, lõpuks lisa ka purustatud küüslauk.

Sega eraldi kausis kokku kohvikoor ja tomatikaste ning lisa siis kana ja paprika segule.

Nüüd on aeg ka kastet maitsestama asuda. Julgemad võiksid lisada pisut punast tšillit.

Tagasihoidlike maitsete austajatele piisab mustast piprast ja soolast. Kui pasta on keenud, nõruta see, lisa kastmele ja sega läbi. Serveeri hakitud värske basiilikuga.

Allikas: Maakodu 30.04.2018

Nõuandeid, kuidas kasvatada ussivabad herned.

Peas, Pods, Green, Flowers, Vegetables

 

Aedhernes on paljude lemmik, eriti laste .Tüütud herneussid võivad aga kogu rõõmu rikkuda. Koduaias pole kohe tarvis mürgi järele haarata, paari nippi teades saab hernemähkuri niisamagi taimest eemal hoida.

Külva pigem vara!

Hernes talub hästi külma, seetõttu on need ka ühed esimestena külvatavad seemned, mida võis tegelikult juba paar nädalat tagasi maha panna. Lühiajalised öökülmad hernetaimi ei heiduta. Muide, varajase külvi eelis on ka varasem saak ja vähem hernekärsaka kahjustusi ehk rahvakeeli herneusse, kes taimede õitsemise ajal ei pruugi üldse veel liikvelgi olla.

Ära kasvata herneid samal kohal

Kui vähegi on võimalust, ei tohiks aedhernetaimi mitu aastat samal kohal kasvatada. Hernepeenra liigutamisega võtame kahjuritelt ja ka taimehaigustelt võimaluse ilma igasuguse vaevata levida. Mängi neile ninanips ja pane herned alati eelmise aasta kasvukohast võimalikult kaugele kasvama. Aedhernest ei tasu külvata ka kasvukohale, kus eelmine aasta kasvas aeduba, põlduba vm liblikõieline.

Vali õige kasvukoht!

Aedherne kasvukohaks vali soe päikseline ja tuultele avatud koht (külmi tuuli ta ei talu). Nii on tülikaid kahjureid (näiteks hernemähkur) oluliselt vähem. Liiga märjas kasvukohas on haiguste oht suurem, liiga kuivas kasvukohas saadakse väikesepoolsed kaunad, varjulises kohas venib taim valgusepoole küünitades välja ja saak kannatab.

Hangi feromoonpüünised

Hernemähkuri populatsiooni vähendamiseks on olemas ka feromoonpüünised. Hernemähkuri püügiks tuleb seada üles 1 püünis 2-3 m hernepeenra kohta. Suuremal põllul panna püünised ümberringi umbes 20 m vahedega ning lisaks mõned keskele. Püünise saab endale soetada aianduskeskusest või ehituspoest.

Pane rõhku maaharimisele!

Hernemähkurid talvituvad kasvukohal mullas. Selleks, et nende võimalused ületalve elada nullida tuleks kasvukohalt varred ja praht pärast kaunte koristamist põletada ning maa sügisel sügavalt kaevata.

Allikas: Maakodu 30.04.2018

Karulauk on tervistav kevadekuulutaja.

 

Seotud kujutis

 

Karulauk on 15−40 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim. Vars on kolmekandiline ning taim õitseb mais ja juunis. Tema õied on valged või roosad ning lõhnavad. Looduslikult kasvab karulauk salumetsades. Karulaugu seemneid saab osta seemnekauplustest.

Karulauku kogutakse kevade lõpul, kõige suurema vitamiinidefitsiidi ajal, lõigates ära taime kogu maapealse osa. Karulaugus on C-vitamiini 10−15 korda rohkem kui sidrunis või apelsinis. 100 g karulauku annab 35 kcal energiat.

Vegetatsiooniperiood on karulaugul lühike. Lehed kasvavad täis kohe pärast lume sulamist 24−29 päeva jooksul. Õisikuvars moodustub juuni algul, õitsemine algab kuu keskel. Vegetatsiooniperiood lõpeb augusti algul.

Karulauk paljuneb üldiselt vegetatiivselt, kuid paraku on paljunemisjõudlus väike. Igal aastal kasvab ühest sibulast ainult kaks.

Seega on karulauku õigem paljundada seemnest. Enne külvi peab seemne stratifitseerima, leotades seemneid 3−4 tundi vees ja pannes niiske riide sisse. Seejärel hoida seemneid suletud purgis ja külmkapis +4° juures umbes kaks kuud. Alles siis võib seemned mulda panna. Külvata võib ka sügisel (n-ö talve alla). Agrotehnika on sel juhul sarnane söögisibula omaga.

Kasvukohale istutatakse taimed vahekaugusega 20 x 20 cm. Karulauk talub edukalt ka poolvarju ning teda võib kasvatada dekoratiivtaimena. Tõusmed ilmuvad seemnetest alles teisel aastal pärast külvi. Aprillis moodustub kaks lehte, juunis kasv katkeb. Sügiseks tekib uinuv pung, millest arenevad lehed. Alles kolmandal aastal taim haruneb ja neljandal õitseb.

Toite karulaugust

Karulauku kasutatakse toidu-, ravim- ja dekoratiivtaimena ammustest aegadest peale. Toiduks tarvitatakse noori võrseid ja lehti värskelt (salatiteks), aga ka maitseainena marineeritult, hapendatult, soolatult ja kuivatatult.

Karulauk omab tugevat antibakteritsiidset ja toniseerivat mõju ning on efektiivne ka igemehaiguste, arteroskleroosi, hüpertoonia ja ainevahetushäirete raviks.

Rahvameditsiinis kasutatakse karulauku palaviku, reuma ja köha puhul ning skorbuudi ja atero-
skleroosi raviks, kilpnäärmehaiguste puhul ning rögalahtistava vahendina. Tal on toniseeriv ja peptolüütiline ning kergelt diureetiline mõju.

Karulaugust tehakse pirukatäidiseid, lisatakse liharoogadele, antakse lauale suupistena. Selleks et eemaldada tugevat lõhna, valatakse karulauk enne soolamist või hapendamist üle kuuma veega.

Lohutuseks neile, kelle aias karulauk ei kasva − samades retseptides võib karulaugu asemel kasutada ka noori taliküüslaugu lehti.

Kevadine turgutav salat

  • 200 g värskeid nurmenukulehti
  • 100 g karulaugulehti
  • 100 g noori naadilehti
  • 1−2 sl taimeõli
  • 2−3 sl veiniäädikat
  • maitsestamiseks soola, suhkrut või mett

Peske lehed, nõrutage ja lõigake peenteks ribadeks. Segage hulka taimeõli, veiniäädikas ning maitsestage soola ja suhkruga. Tõstke salat pooleks tunniks külmikusse, seejärel segage veel kord hoolikalt läbi ning serveerige.

Karulaugu ja keedetud peedi salat

  • keskmine keedetud peet
  • peotäis karulauku
  • poole sidruni mahl
  • 1 sl peeneks riivitud mädarõigast
  • 1 sl taimeõli
  • maitseks soola

Riivige peet jämedalt, segage hulka kõik muud koostisained, maitsestage.

Karulauk kodujuustu ja Kreeka pähklitega

  • 200 g kodujuustu,
  • 100−150 g peenteks ribadeks lõigatud karulaugulehti
  • 1 dl jämedalt purustatud Kreeka pähkleid
  • 1 dl hapukoort või jogurtit
  • maitseks veidi soola

Segage kodujuust ribadeks lõigatud karulaugulehtedega, lisage Kreeka pähklid, maitsestage soolaga ning segage hulka hapukoor või jogurt.

Kevadine karulaugusupp

  • 1 l aedvilja- või kanapuljongit
  • 3−4 keskmise suurusega kartulit
  • 2−2,5 dl peenteks ribadeks lõigatud karulaugulehti
  • 1−2 keedetud muna
  • 2 dl hapupiima või kefiiri
  • 1 sl peenestatud peterselli

Keetke kuubikuteks lõigatud kartuleid 5−10 minutit puljongis. Seejärel lisage peenteks ribadeks lõigatud karulauk ja keetke veel mõni minut. Serveerige taldrikul koos keedetud munaviiludega, valage juurde hapupiima või kefiiri, segage ning maitsestage soolaga.

Omlett karulauguga

  • suur peotäis karulaugulehti
  • 3 muna
  • maitsestamiseks 2 tl viina ja veidi soola
  • praadimiseks õli

Võtke suur peotäis karulaugulehti, peske ja lõigake peenteks ribadeks. Kloppige munad lahti, lisage 2 tl viina, peenestatud karulauk ja maitseks veidi soola. Segage kõik korralikult läbi ning praadige munaroog tulisel ja rasvainega määritud pannil mõlemalt poolt helepruuniks.

Praetud šampinjonid rohke karulauguga

  • 200 g šampinjone
  • 1−1,5 dl karulaugulehti
  • 0,5 dl valget veini
  • maitsestamiseks jahvatatud valget pipart, soola, suhkrut
  • praadimiseks õli

Peske, viilutage ja praadige šampinjonid väheses õlis pidevalt segades kergelt läbi. Lisage juurde peeneks hakitud karulaugulehed, maitsestage jahvatatud valge pipra, soola ja suhkruga ning valage juurde vein. Hautage 5 minutit kaane all ja serveerige, soovi korral hapukoorega üle valatult.

Karulauguhautis võiga

  • 200 g karulauku
  • 15 g taluvõid

Asetage karulauk keevasse vette, kuumutage 5 minutit ja kurnake. Seejärel lõigake lehed 2−3 cm pikkuseks ja valage peale kuum soolaga maitsestatud sulavõi. Võib süüa kui iseseisvat toitu või serveerida garneeringuna kala- ja lihatoitude juurde.

Allikas: Maakodu 24.04.2016

Vanaema šokolaadi-koorekomm

Vajalikud koostisosad:

2/3 tassi kakaod
3 tassi suhkrut
1/4 tl. soola
1-1/2 tassi piima või kohvikoort
1/4 tass võid
1 tl. vanilliekstrakti

VALMISTAMINE:
*Määri 24cm koogivorm võiga.
*Sega põhjalikult kõik kuivained omavahel suures kausis (potis)
*Lisa piim
*Pane pliidile, lase keema- pidevalt segades (keskmisel kuumusel)
*Kui keema läheb, lõpeta segamine kuni see on iirise moodi paksenenud (külma vette tilgutates taheneb pehmeks pallikeseks- liiga kaua segades läheb segu liialt kõvaks, liiga vähe jääb segu pehme.)
*Ära sega, eemalda pliidilt
*Lase jahtuda
*Lisa või ja vanilje segule, ära ikka veel sega kuni segu on jahtunud toatemperatuurini
*Klopi või vispelda kuni segu pakseneb ja kaotab läike
*Laota määritud koogivormile, lase taheneda, lõika käepärased tükid (ruudud)

Allikas: Lihtsad head toidud