Karulauk on tervistav kevadekuulutaja.

 

Seotud kujutis

 

Karulauk on 15−40 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim. Vars on kolmekandiline ning taim õitseb mais ja juunis. Tema õied on valged või roosad ning lõhnavad. Looduslikult kasvab karulauk salumetsades. Karulaugu seemneid saab osta seemnekauplustest.

Karulauku kogutakse kevade lõpul, kõige suurema vitamiinidefitsiidi ajal, lõigates ära taime kogu maapealse osa. Karulaugus on C-vitamiini 10−15 korda rohkem kui sidrunis või apelsinis. 100 g karulauku annab 35 kcal energiat.

Vegetatsiooniperiood on karulaugul lühike. Lehed kasvavad täis kohe pärast lume sulamist 24−29 päeva jooksul. Õisikuvars moodustub juuni algul, õitsemine algab kuu keskel. Vegetatsiooniperiood lõpeb augusti algul.

Karulauk paljuneb üldiselt vegetatiivselt, kuid paraku on paljunemisjõudlus väike. Igal aastal kasvab ühest sibulast ainult kaks.

Seega on karulauku õigem paljundada seemnest. Enne külvi peab seemne stratifitseerima, leotades seemneid 3−4 tundi vees ja pannes niiske riide sisse. Seejärel hoida seemneid suletud purgis ja külmkapis +4° juures umbes kaks kuud. Alles siis võib seemned mulda panna. Külvata võib ka sügisel (n-ö talve alla). Agrotehnika on sel juhul sarnane söögisibula omaga.

Kasvukohale istutatakse taimed vahekaugusega 20 x 20 cm. Karulauk talub edukalt ka poolvarju ning teda võib kasvatada dekoratiivtaimena. Tõusmed ilmuvad seemnetest alles teisel aastal pärast külvi. Aprillis moodustub kaks lehte, juunis kasv katkeb. Sügiseks tekib uinuv pung, millest arenevad lehed. Alles kolmandal aastal taim haruneb ja neljandal õitseb.

Toite karulaugust

Karulauku kasutatakse toidu-, ravim- ja dekoratiivtaimena ammustest aegadest peale. Toiduks tarvitatakse noori võrseid ja lehti värskelt (salatiteks), aga ka maitseainena marineeritult, hapendatult, soolatult ja kuivatatult.

Karulauk omab tugevat antibakteritsiidset ja toniseerivat mõju ning on efektiivne ka igemehaiguste, arteroskleroosi, hüpertoonia ja ainevahetushäirete raviks.

Rahvameditsiinis kasutatakse karulauku palaviku, reuma ja köha puhul ning skorbuudi ja atero-
skleroosi raviks, kilpnäärmehaiguste puhul ning rögalahtistava vahendina. Tal on toniseeriv ja peptolüütiline ning kergelt diureetiline mõju.

Karulaugust tehakse pirukatäidiseid, lisatakse liharoogadele, antakse lauale suupistena. Selleks et eemaldada tugevat lõhna, valatakse karulauk enne soolamist või hapendamist üle kuuma veega.

Lohutuseks neile, kelle aias karulauk ei kasva − samades retseptides võib karulaugu asemel kasutada ka noori taliküüslaugu lehti.

Kevadine turgutav salat

  • 200 g värskeid nurmenukulehti
  • 100 g karulaugulehti
  • 100 g noori naadilehti
  • 1−2 sl taimeõli
  • 2−3 sl veiniäädikat
  • maitsestamiseks soola, suhkrut või mett

Peske lehed, nõrutage ja lõigake peenteks ribadeks. Segage hulka taimeõli, veiniäädikas ning maitsestage soola ja suhkruga. Tõstke salat pooleks tunniks külmikusse, seejärel segage veel kord hoolikalt läbi ning serveerige.

Karulaugu ja keedetud peedi salat

  • keskmine keedetud peet
  • peotäis karulauku
  • poole sidruni mahl
  • 1 sl peeneks riivitud mädarõigast
  • 1 sl taimeõli
  • maitseks soola

Riivige peet jämedalt, segage hulka kõik muud koostisained, maitsestage.

Karulauk kodujuustu ja Kreeka pähklitega

  • 200 g kodujuustu,
  • 100−150 g peenteks ribadeks lõigatud karulaugulehti
  • 1 dl jämedalt purustatud Kreeka pähkleid
  • 1 dl hapukoort või jogurtit
  • maitseks veidi soola

Segage kodujuust ribadeks lõigatud karulaugulehtedega, lisage Kreeka pähklid, maitsestage soolaga ning segage hulka hapukoor või jogurt.

Kevadine karulaugusupp

  • 1 l aedvilja- või kanapuljongit
  • 3−4 keskmise suurusega kartulit
  • 2−2,5 dl peenteks ribadeks lõigatud karulaugulehti
  • 1−2 keedetud muna
  • 2 dl hapupiima või kefiiri
  • 1 sl peenestatud peterselli

Keetke kuubikuteks lõigatud kartuleid 5−10 minutit puljongis. Seejärel lisage peenteks ribadeks lõigatud karulauk ja keetke veel mõni minut. Serveerige taldrikul koos keedetud munaviiludega, valage juurde hapupiima või kefiiri, segage ning maitsestage soolaga.

Omlett karulauguga

  • suur peotäis karulaugulehti
  • 3 muna
  • maitsestamiseks 2 tl viina ja veidi soola
  • praadimiseks õli

Võtke suur peotäis karulaugulehti, peske ja lõigake peenteks ribadeks. Kloppige munad lahti, lisage 2 tl viina, peenestatud karulauk ja maitseks veidi soola. Segage kõik korralikult läbi ning praadige munaroog tulisel ja rasvainega määritud pannil mõlemalt poolt helepruuniks.

Praetud šampinjonid rohke karulauguga

  • 200 g šampinjone
  • 1−1,5 dl karulaugulehti
  • 0,5 dl valget veini
  • maitsestamiseks jahvatatud valget pipart, soola, suhkrut
  • praadimiseks õli

Peske, viilutage ja praadige šampinjonid väheses õlis pidevalt segades kergelt läbi. Lisage juurde peeneks hakitud karulaugulehed, maitsestage jahvatatud valge pipra, soola ja suhkruga ning valage juurde vein. Hautage 5 minutit kaane all ja serveerige, soovi korral hapukoorega üle valatult.

Karulauguhautis võiga

  • 200 g karulauku
  • 15 g taluvõid

Asetage karulauk keevasse vette, kuumutage 5 minutit ja kurnake. Seejärel lõigake lehed 2−3 cm pikkuseks ja valage peale kuum soolaga maitsestatud sulavõi. Võib süüa kui iseseisvat toitu või serveerida garneeringuna kala- ja lihatoitude juurde.

Allikas: Maakodu 24.04.2016

Netivanaema toimetused

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga