Me ei saa muuta minevikku, kuid saame muuta oma suhtumist sellesse.

Paljud meist on mõjutatud igapäevaselt sündmustest, mis toimusid minevikus. Kunagi ammu sai kas pettutud, kogetud ülekohut või hukkamõistu.

Kõik see on jätnud hinge haavad ning sellise taagaga on raske edasi minna. Minevikku me kahjuks muuta ei saa, kuid selleks, et saaksid kergema südamega edasi minna ja rahulikuma meelega elada, võiksid sa proovida muuta oma suhtumist minevikku.

Vaenulikkus, kriitiline meel, süütunne ja hirm põhjustavad minu meelest maailmas kõige rohkem muresid. Need neli tunnet põhjustavad kõige suuremaid probleeme nii meie kehades kui eludes. Nende tunnete allikaks on teiste süüdistamine ja enda kogemuste eest vastutuse võtmisest keeldumine. Mõistad, kui vastutame kõige eest oma elus, siis pole ju võimalik kedagi süüdistada. Mis juhtub “seal”, on vaid peegelpilt meie enda sisemistest mõtetest. Ma ei arva, et teiste inimeste halbadele tegudele peaks läbi sõrmede vaatama, kuid meie uskumused tõmbavad meiega halvasti käituvaid inimesi ligi.

Kui tabad end mõttelt: “Mulle tehakse kogu aeg liiga, mind kritiseeritakse, mulle ei olda kunagi toeks, olen teistele jalamatiks,”siis on tegu sinu mõttemalliga. Sinu mõtetes on midagi sellist, mis taoliselt käituvaid inimesi su ellu tõmbab. Kui neist mõtetest loobuda, siis lahkuvad sinuga halvasti käituvad inimesed su elust ja jätkavad kusagil mujal. Sina neid enam ligi ei tõmba.

Minevik on möödas. Me ei saa seda enam muuta. Küll aga saame muuta oma mõtteid mineviku kohta. Nii rumal on karistada ennast praegusel hetkel sellepärast, et keegi kunagi kauges minevikus meile haiget tegi.

Ütlen vaenulike mõtetega inimestele sageli: “Palun hakake vaenulikkusest vabanema juba nüüd, mil see on veel suhteliselt kerge. Ärge jääge ootama, mil teid ähvardab kirurgi noa alla minek või olete surivoodis, kus teil tuleb kõigele lisaks veel paanikaga hakkama saada.” Paanikas olles on äärmiselt keeruline mõtteid tervenemisprotsessile keskendada.

Kõigepealt tuleb aega maha võtta ja hirmust vabaneda. Kui otsustame uskuda, et oleme abitud ohvrid lootusetus olukorras, siis toetab universum meid selles uskumuses ning kõik lähebki vett vedama. Neist rumalatest, iganenud ja negatiivsetest arvamustest, mis meid ei toeta ega anna jõudu, on eluliselt oluline vabaneda.

Minevikust vabanemiseks tuleb olla valmis andestama. Meil tuleb otsustada, et vabaneme minevikust ja anname andeks kõigile, sealhulgas ka iseendale. Võib-olla ei oska me andestada ega tahagi seda teha, kuid juba ainuüksi valmisolek andestada paneb alguse tervenemisprotsessile. Tervenemise puhul on ilmtingimata vajalik, et meie laseme minevikust lahti ja andestame kõigile. “Annan sulle andeks, et sa ei olnud selline, nagu oleksin soovinud. Andestan sulle ja lasen su vabaks.” Selline kinnitus vabastab meid.

Autor: Louise L. Hay

 

Saladused elu kohta, mida Sa teadma peaksid – OMA MEELEGA SÕBRAKS SAAMINE.

 Kasutaja Tiina Libe foto.

Su meel töötab ettekujutuste kaudu. Su meel on kui filmiprojektor, mis loob kujutisi ja lugusid Su teadvuse ekraanile. Nendes kujutistest ja lugudest saab Su elu film. Kui Su meel on reaalsuse projektor, siis mis on film? Selleks on Su salvestunud emotsionaalsed muljed, kogemused, haavad ja probleemid, mida Sa oled endaga kaasas kandnud lapsepõlvest peale. Ja kui Sa usud ümbersündi, siis isegi eelmistest eludest. See film on lahendamata tunnete kogum, mida projitseeritakse inimestele ja olukordadele, keda ja mida Sa päevast päeva kohtad.

Probleem on selles, et sageli me unustame, et vaatame meie meele poolt esitatud filmi, ja hakkame mõtlema, et see, mida me näeme on tõelisus. Väga palju sellest, mis näib me elus tõeline, on lihtsalt kaugeltki mitte selge meele projektsioon. Enamik Su elukogemustest leiab aset Su meeles. See, mida Sa koged reaalsusena, sõltub suuresti sellest, mida Sa arvad olevat reaalsus.

 Su meel otsib alati võimalusi tõestada, et tal on õigus.

Kui Sa midagi usud, siis otsid siis otsid Sa tõendeid, mis toetaks seda uskumust ja välistaks kõik muu.
Oma meelega sõbraks saamisel on kaks astet, millest ma räägin sulle selle peatüki ülejäänud osas:
Selle teadvustamine, mida su meel parasjagu teeb
Millegi muu, sulle kasulikuma tegevuse valimine.
Vali oma mõtted ise ja ära lase mõtetel valida ennast. Sa ei pea pöörama tähelepanu igale mõttele, mida su meel sulle pakub. Õpi oma meelt keskendama selles suunas, kuhu sina tahad. Iga kord, kui sa lubad endale negatiivsust kellegi suhtes, saastad sa omaenese teadvust.

Iga kord, kui sa tajud või koged midagi oma elus, on kogemusel kaks komponenti. 1. mida sa märkad 2. kes märkab.
Tuleb end samastada sellega, kes jälgib, mitte sellega, mida sa jälgid.

Õpi jälgima oma mõtteid, samastamata end oma mõtetega.

Sa oled see, kes jälgib sinu mõtteid, see, kes märkab ,et sulle ei meeldi su mõtted, sa oled tunnistaja.
Selleks et meelt jälgida, esita endale küsimus : Mis mu meel parasjagu teeb?
Mitte su mõtted pole probleem. Probleemiks on su reaktsioon mõtetele.

Mina ei ole mu mõtted. Mina ei ole reaktsioon mõtetele. Mina olen see, kes jälgib oma mõtteid. Samasta end mõtete jälgijaga.

Jälgi mõnda aega oma mõtteid ja sa avastad, et paljud mõtetest ei ole sinu omad. Nad kuuluvad su vanematele, su perekonnale, abikaasale, sõpradele, ühiskonnale, usujuhtidele. Need mõtted väljendavad su meeles sageli kui peaks ja tuleb teha. Ma nimetan neid võõrasteks mõteteks. Need oleksid nagu tunginud su teadvusesse ja vallutanud su aju. Seejärel annavad nad seestpoolt sulle salaja käske. Need võõraste mõtete hädad on see , et ei tea kunagi , millal nad välja ilmuvad.
Järgmine kord, kui märkad ebameeldivaid mõtteid, küsi endalt : Kelle mõte see on, minu või kellegi teise?

Kui sa oled teadlik, et su meeles on käimas vihane võitlus erinevate mõtete ja suhtumiste vahel ,pane lihtsalt tähele, et see toimub, ja ütle oma meelele, et sa vaatad asja hiljem uuesti üle. Nüüd aga puhkad. Mine võitlusest eemale, ära astu selle keskele. Sageli sa leiad, et kui sa meele tegutsemisele vastu ei pane, rahuneb meel maha.

Alati kui ma tunnen, et mind on vallanud negatiivsed mõtted, loon ma rituaali, et lasta neil minna. Ma kujutlen end minemas kaunisse ja salapärasesse templisse, mu enda südame templisse. Minu ees istub minu vaimne õpetaja, sinul võib selleks olla mis tahes vaimne sümbol, millega sa oled ühel lainel –  isik , valgus, ese. Ja selle templi keskel on püha tuli. Ma seisan tule ees ja kujutlen, et mu käes on kõigi negatiivsete mõtete või emotsioonide kimbud, millest ma lahti tahan saada, ja ma annan need ohvritulele, paludes, et ma saaksin nende mõjust vabaks ja et mulle jääks vaid armastuse tunne. Ma kujutlen, et heidan mõtete kimbud tulle ja näen leeke tõusmas neid neelamas. Siis avaldan austust oma õpetajale ja palun temalt jõudu ja õnnistust ning siis on mu visualiseerimine lõppenud.

/Barbara De Angelis/

Saladused elu kohta, mida Sa peaksid teadma – HIRM.

 

Hirm on nagu emotsionaalne toakaaslane, kes elab Su kõrval ööpäev läbi. Ta kõneleb Sinuga, manipuleerib Sinuga ja püüab Sind veenda, et Sa ei teeks ega ütleks midagi, mis kuidagi võiks põhjustada Sulle ebamugavust, ega riskiks millegagi.

Ta ütleb: „Sa ei või….“ ja „Sa ei peaks….“. Ta lihtsalt sööb Su enesekindluse ja eneseaustuse. Ta käsib Sul mitte tegutseda, mitte olla avatud, mitte proovida, mitte usaldada, mitte liikuda.
Sel määral, mil Sa lased hirmudel kontrollida oma elu, sel määral elad Sa vangina. 

Igasugune areng tähendab võitlust ja võitu – uue võitu vana üle, mineviku vallutamist oleviku poolt. Ka kuna areng, millest meie räägime, on isiklik ja vaimne käivad lahingud Sinu sees. Su sisemine lahing on võimuvõitlus Sinu olemuse kahe osa vahel, millest üks esindab hävitavat jõudu ja teine loovat jõudu.

See on lahing Su kartliku ja julge osa vahel, mida ma nimetan Su edasiviivaks küljeks. 

Missugune on Su edasiviiv külg?
Ta on Su kõige selgem, armastavam ja targem mina
Ta on Su valgustatud meel, mis on loomult kooskõlas kõige elu saladustega.
Ta on see, mis täidab Su südame lootusega ja innustab Sind jätkama.
Ta on see hääl, mis julgustab Sind kasutama võimalust ja hüppama, ta on see jõud, mis aitab Su jalule, kui Sa oled kukkunud ning annab sulle julguse taas hüpata.
Ta on unistaja ja looja ja kõige Su õnnestumiste eest hoolitseja.
Ta on Su jõud, positiivsuse ja rahulolu tõeline allikas.
Ta on see osa Sinust, mis kiirgab valgust maailmale.
Ta on see, kes Sa tegelikult oled.

Edasimineja Sinus sees toitub armastusest. Me oma meel on loonud armastusest hirmu, et kaitsta Sind valu eest. Kõikide Su hirmude allikaks ei ole seega mitte enese vihkamine või madal eneseaustus, vaid hoopis armastus. 

Hirm on vaid vahend, mida Su meel kasutab, püüdes Sind hoida olukordade eest, mis tema arvates võivad Sulle haiget teha, ja ta tugineb seejuures olukordadele, mis on Sulle minevikus haiget teinud. Pea meele: Su hirm ei tekkinud mitte kui Su vaenlane, vaid kui Su kaitsja valu eest. Siiski on ta nüüdseks hakanud kaitsma Sind ka õnne eest, hävitades unistusi ja lämmatades Su vabadust.

Paljudel juhtudel pole neil asjadel, mida me hirm peab meile hädaohtlikuks, üldse tegemist ohuga. 

Meil kõigil on palju väärarusaamasid hirmust, väärarvamusi, mis hoiavad meid hirmu küljes palju kauem kui vaja. Esimene neist peab hirmu kohalolu märgiks, et me teeme midagi valesti. Su hirm tähendab lihtsalt Su inimlikku reaktsiooni mõttele muutusest ja arengust – muud ei midagi. Hirm ei ole kogemusele sisemiselt omane, me ise toome oma hirmu kogemusse. Enamik kogemusi pole ei positiivsed ega negatiivsed, nad on neutraalsed. See milliseid tundeid ja jooni me neile anname, muudab nad positiivseks või negatiivseks.

Sina oled see, kes otsustab, tuua hirm sellesse hetke. Kuna Sina valid, mida Sa kardad, võid Sa valimata jätta.

Su meel otsustab, mida Sa hakkad kartma ja mida mitte. Kui Sa tunned hirmu, ei ole Sa keskendunud hetkele ja kui Sa ei ole keskendunud hetkele, oled Sa lahustatud oma julgusest ja tõelisest minast. 

See küsimus: „Kas mind praegusel hetkel ohustab miski?“ toob Sind tagasi olevikku ja aitab Sul eemalduda oma hirmust. Kohtle hirmu kui ehmatanud last, kes on Su uksele ilmunud. Tunnusta teda, räägi temaga ja uuri välja, kust ta tuleb ja mis mure tal on.
Vabadus ei tähenda, et Sul pole hirmu. See tähendab tegutsemist hirmust hoolimata. 

Kui Sa oota, et Su hirm ära läheks, enne kui Sa midagi uut tegema hakkad või väljakutse vastu võtad, jääd igavesti ootama.
Pea meeles: Sa ehk ei saa valida, kas tunda hirmu või mitte, kuid Sa saad valida, kas samastuda hirmuga või olla hirmu tunnistaja. 
Mul on hirm, aga mina ei ole mu hirm. Mina olen see, kes märkab hirmu. 
See on suurepärane mantra, mida korrata, kui Sul on hirmumõtted.

Julgus on armastuse vorm. See viis, kuidas end armastada ja austada oma tõelist mina. 

Ma ei tohi karta. Hirm on meele tapja. Hirm on väike surm, mis toob kaasa täieliku hävingu. Ma vaatan oma hirmule näkku. Ma luban tal endast mööda ja läbi minna. Ja kui ta on mööda läinud, vaatan oma sisemiste silmadega ta rada. Kust hirm on läbi läinud, seal ei ole enam midagi. Ainult mina jään järele.

Allikas: Barbara De Angelis raamat “Saladused elu kohta, mida Sa peaksid teadma.” Nebadon 2002

Saladused elu kohta, mida Sa teadma peaksid – RASKUSED.

 

Kui Sa vaatad oma raskusi vaid kui midagi soovimatut, siis röövid endalt need peidetud õppetunnid, mida raskused sisaldavad.

-Kui meil poleks probleeme, siis ei saaks me kunagi tugevaks.
– Kui me ei peaks võitlema, ei õpiks me kunagi paindlikkust.
– Kui me ei peaks ootama, ei õpiks me kunagi kannatlikkust.
– Kui me ei tunneks vastuseisu, ei saaks me kunagi visaks.
– Kui me ei tunneks lootusetust, ei õpiks me kunagi usku.
– Kui me ei peaks kannatama, ei õpiks me kunagi kaastunnet.

Raskused arendavad meid kõige rohkem, head ajad ei anna suurt midagi.

Kõik probleemid, kõik raskused on varjatud kingitused. Nendesse on peidetud täpselt need õppetunnid, mis Su hingel on vaja omandada. Raskused näitavad Sulle, kus Sa oled ummikusse sattunud. Nad näitavad, kus on Su puudujäägid. Nad vajutavad igale valusale kohale. Nad on ülekohtused. Nad löövad allapoole vööd. Nad kasutavad koletut taktikat, et köita Su tähelepanu.
Nad sunnivad Sind üles ärkama, kui oled uinunud, seavad Sind vastamisi sellega, mida oled vältinud, näitavad Sulle seda, mida Sa näha ei taha.

Kui me õpime otsima oma raskuste tõelist eesmärki, võime kasutada raskusi arenguks ja võtta vastu kingituse, mida need püüavad meile anda. See, et Sa ei näe õppetundi, ei tähenda, et seda pole. 

/Barbara de Angelis /