Ülestõusmispühadega seotud sümbolid.

Celebration Color Decoration Grass Meadow

Nii hulk ristiusus levinud sümboleid kui ka selliseid “asju” reaalsest maailmast nagu muna, tibu, jänes on seotud ülestõusmispühadega, sümboliseerides kõige sagedamini uue elu algust.

Muna. Kõigist ülestõusmispühade sümbolitest on kõige levinum muna. Väga paljudes kultuurides ja uskumustes peetakse muna loomise, viljakuse ja kasvu sümboliks. Kevadpühade ajal on muna maailma eri paigus kujutanud looduses tärkavat elu, kuna ilmselgelt on elutuna paistvas munas peidus uue elu alge. Uskumuse kohaselt tugevdavad munad potentsi, kaitsevad pikse ja nõidade eest. Lihavõttemunast saigi ristiusuga seotult ülestõusmise ja taassünni sümbol – nii Kristuse kui lõpuks ka kõikide inimeste surnuist ülestõusmise sümbol.

Tibud. Lihavõttekaarte kaunistavad tavaliselt kollased kanapojad. Kodus ehitakse (tehis)tibukestega lihavõttelauda, pannakse neid ajatatud muru sisse või pajuokstele. Erilist iseseisvat tähendust lihavõttetibudel ei ole. Ilmselt on tibu sammuke edasi munast uue elu tekkimisel, seega üks ilming lihavõtetega seotud elu-sümboolikast. Piiblis on kanapoegadel kanda kahesugune sõnum: ühelt poolt kätkeb see endas Kristuse poolehoidjate turvalisust, teiselt poolt Kristuse muret nende pärast, kes talle selja pööranud.

Jänes või küülik. Uue elu sümboliks on ka lihavõttejänes või -küülik, seda eriti Kesk-Euroopas, kus lihavõtteleibki vormitakse sageli jänesekujuliseks. Jänes on paljude rahvaste uskumustes oma kiire ja rohke paljunemise tõttu viljakuse, elujõu ja elu sümboliks. Kirikliku sümbolina on lihavõttejänesel seos ka uskumusega, et jänes magab silmad lahti või ei maga üldse. Selles on nähtud Kristuse ülestõusmise sümbolit: ka surnuna ei suikunud Jeesus igavesele unele.

Viljatera ja tärkav muru. Need räägivad elu puhkemisest ja kasvamise imest. Roheline on taimestiku ja kevade värv ning sümboliseerib seetõttu kevade võitu talve üle. Olles kollase (päike ja jumalikkus) ja sinise (tõe värv) segu, sümboliseerib ta ka ligimesearmastust ja hinge taassündi heade tegude läbi. Kirikus on roheline Kristuse ilmumise püha liturgiliseks värviks.

Basket Celebration Decoration Easter Egg EKollane nartsiss. Piibli järgi on nartsiss paradiisilill ja see õitseb paljudes maades just lihavõttepühade paiku. Varakevadised lilled, eriti sibullilled, tähendavad uut elu. Kuna maasse pistetud sibulatest tärkab uus taim, on kevadistest sibulakasvudest saanud ülestõusmise, surma üle saavutatud võidu ja elu sümbol.

Daffodil Flower Nature Spring White Yellow

Palmioks. Ülestõusmispühale eelneva pühapäeva – palmipuudepüha – sümboliks on arusaadavalt palmioks, millega vanas Iisraelis kuningaid tervitati. Jeesuse saabumisel Jeruusalemma heitsid inimesed tema jalge ette palmioksi, näidates sellega võidurõõmu ja heameelt.

Karikas. Ülestõusmispühade puhul on tegemist armulauakarikaga, millest armulaual saadakse osa pühitsetud armulauaveinist ja -veest. See vihjab pühale õhtusöömaajale Suurel Neljapäeval, mil Jeesus pakkus karikast veini, nimetades seda oma vereks, mida valatakse paljude eest.

Okaskroon. Okaskroon on üks Kristuse kannatuse ja ristilöömise sümbolitest, kuna sõdurid olevat talle enne ristile löömist toppinud pähe kibuvitstest punutud pärja ja teda siis mõnitavalt juutide kuningana tervitanud.

Päike. Vanade uskumuste kohaselt tantsib päike lihavõttepüha hommikul – see on ühine joon paljude rahvaste päikesekultuses. Tähendas ju päike eluandvat jumalikku jõudu. Kristlastele toob päike eelkõige meelde piibli jutustuse Kristuse ülestõusmisest lihavõttepüha hommikul. Eriti mõeldakse naistele, kes läksid hommikul vara Jeesuse hauale ja nägid seal taevalikku valgust.

Rist. Kristluse ehk ristiusu põhisümbol, millel on mõistagi seos ka Jeesuse ristilöömisega, kuigi rist on kristlusest hoopis vanem ja universaalsem sümbol. Laiemas tähenduses on rist lepituse embleemiks ning kristluse läbi pääsemise ja lunastamise sümboliks.

Allikas: Eesti Päevaleht 22.04.2000