Mida peaksid teadma ja silmas pidama, kui hakkad orhideed ümber istutama.

Tallinna Botaanikaaias toimub traditsiooniline orhideenäitus

Kas orhidee on liiga suureks kasvanud? Potist paistavad vaid juured? Koorepuru on muutunud samblaseguseks mullaks? Kui nii, siis on aeg kallis taim ümber istutada, õpetab kodus.ee.

Nagu enamikule teistele toalilledele, on kevad ka orhideedele parim aeg ümberistutamiseks. Kuigi üldised istutamise põhimõtted on samad, siis mõned iseärasused siiski on. Kõigepealt tuleb veenduda, et taim üldse istutamist vajab. Orhidee puhul on istutamiseks kaks põhjust: siis, kui substraat on liiga vana, või kui taim „ronib” potist välja. Istutamine on hea ette võtta ajal, mil orhideel algab intensiivsem kasvuperiood: hakkavad kasvama uued juured ja võrsed, kuukingal uus leht.

Orhideesid kasvatatakse substraadisegus, mis taheneb kiiresti ja milles juured saavad piisavalt õhku. Enam levinud on männikoore baasil valmistatud segud, millele on lisatud turbasammalt, perliiti, kookoskiudu, sütt, turvast jms. Aja jooksul substraat kõduneb, kooretükid lagunevad ja poti sisu püsib liiga kaua niiske. Veidi varieeruva koostisega valmissubstraate võib leida kõigist aiandus- ja lillepoodidest, enamasti ka supermarketitest. Segu võib eelpool nimetatud komponentidest ka ise valmis teha.

Ainult kõrgusesse kasvavatele kuukingadele jääb pott harva liiga väikeseks. Kui taim püsib stabiilselt potis ja kastmisrežiim on tingimustele vastav, siis ei ole vajadust istutada. Paljud teised orhideed (kambriad, katleiad, tsümbiidiumid jt) kasvavad laiuti ja kui uue võrse kasvuks jääb potis ruumi väheks, tuleb istutamine ette võtta.

Istutatav taim tuleks mõni päev varem korralikult läbi kasta ja ka väetada, et varustada teda esimesteks päevadeks vajaliku veega. Ka uus istutussubstraat tuleks paar päeva enne kasutamist niisutada ning lasta sel pisut taheneda.

Orhideepott ei pea tingimata olema läbipaistev, küll aga on läbipaistvas potis lihtsam kontrollida juurte seisukorda ning kastmisvajadust. Uus pott tuleb valida eelkõige juuremassi, mitte lehtede suuruse alusel. Istutamisel tuleb taim paigutada potti nii, et mõlemad püsti seisaksid. Kui taim on potis ebastabiilne, sest juuri on vähe, fikseeri ta tugikepiga. Veel võib vaja minna tugikeppe ja pehmet traati, nööri või kinnitusklambreid, et taim pärast istutust korralikult fikseerida.

Käepärast võiks hoida kaneelipuru (jah, sedasama, mida kasutatakse küpsetamisel). Kui ära lõigatud taimeosade lõikekohti (juured, jagamisel tekkinud lõikekohad) kaneelipuruga tupsutada, paranevad need paremini ja väheneb mädanike oht.

Sagedasemad vead ümberistutamisel:

  • Vale aeg. Istutada tuleks kevadel või suvel, kui taimedel on aktiivse kasvu periood. Isegi kuukingadel, kellel ei ole selgelt väljakujunenud puhkeaega, on elutegevus sügiseltalvel aeglasem. Kui istutamata jätmine võib põhjustada taime hukkumise (nt valede hooldusvõtete tagajärjel on juured hävinenud), siis tuleb muidugi istutada ka muul ajal.
  • Liiga suur pott. Liiga suures potis ei tahene substraat (eriti poti keskel) piisavalt kiiresti ning juured võivad kergesti mädanema minna.
  • Vale istutuskõrgus. Liiga sügavale istutatud taim võib kastmisel saada vett lehtede või ebasibulate vahele ning sinna võib kergesti tekkida mädanik. Liiga kõrge istutuse korral ei pruugi taim olla kindlalt paigal, osa juuri on potist väljas ega pruugi kastmisel piisavalt vett saada.
  • Vale substraat. Liiga peenetükilise või „mullase” substraadi puhul on juured liiga kaua märjad ega saa piisavalt õhku. Kasvutingimused (temperatuur, õhuniiskus) mõjutavad peene substraadi kuivamist liiga palju ja kasta on keerulisem.
  • Istutamisega lahendatakse hooldusprobleeme. Vahel on vaja istutada sellepärast, et valest hooldusest tekitatud kahjustusi kõrvaldada (näiteks tuleb taim väiksemasse potti istutada mädanenud juurte tõttu), aga kindlasti ei saa sagedasema istutusega asendada sobivat hooldust.

Kuukinga istutamine

  1. Kuukinga on potist lihtsam eemaldada, kui potti õrnalt muljuda. Potiaukudest välja kasvanud juuri võib küll üritada potist välja lõigata, kuid enamasti tekib sellest siiski suuremaid või väiksemaid vigastusi, seega võib need lihtsalt ära lõigata.
  2. Kogu vana substraat tuleb juurte ümbert ära võtta. Eemaldada on tarvis ka kõik mädanenud või kuivanud juured, lõigates need tagasi kuni terve koeni.
  3. Alles nüüd saab otsustada, kui suur peaks olema uus pott. Taim tuleks panna võimalikult poti keskele, niisutatud juured on elastsed ja neid on lihtsam ühtlaselt potti jagada.
  4. Substraati tuleb lisada väikeste peotäite kaupa ning vajaduse korral koputada potti vastu lauda, hoides taime teise käega potis paigal. Substraati võib kergelt vajutades juurte vahele suunata, kuid kõvasti suruda pole vaja – väike õhuruum juurte vahel ei tee halba. 

Veenusekinga istutamine

  1. Veenuseking kasvatab sõltuvalt liigist ja sordist igast võrsest ühe või mitu noort. Iga võrse õitseb ühe korra ja ajapikku kasvab taim suuremaks puhmaks. Ümberistutamisel võib vanemad võrsed eemaldada või taime väiksemateks osadeks jagada, kuid nii, et igale osale jääb vähemalt kaks täiskasvanud ja üks või mitu noort võrset.
  2. Terved juured on pruunikad, heledamate aktiivsete otstega ning karvased. Enamasti on nad tihedalt kokku kasvanud ja neid eraldada ei ole vaja, eemaldada tuleb ainult mädanenud juured.
  3. Istutamisel peab jälgima, et uutel võrsetel jääks piisavalt kasvuruumi ning juurekael jääks substraadi sisse.

Kambria istutamine

  1. Erinevalt kuukingast kasvavad kambriad ajapikku potist välja.
  2. Kambriate juured on peenemad kui kuukingal, värvuselt valged või kreemikad. Surnud juured on tumenenud ja seest tühjad.
  3. Vanu ebasibulaid eemaldada ei tasu, sest neis olevad varud on vajalikud uute võrsete kasvatamiseks. Taim tuleks asetada potti nii, et kogu kasvuruum jääks kõige värskema võrse suunas.
  4. Vajaduse korral tuleb vanemad ebasibulad fikseerida tugikepiga.

Allikas: Delfi.ee naistekas , 14.03.2018 Algallikas: Kodus.ee

Üks mõnus kolmekäiguline õhtusöök.

Üks mõnus õhtusöögiidee  Kaili Eermalt. Eelroaks kartuli-sibulatortilja, pearoaks läätse-fetasalat koos kanaga, mis peidab end tähtaniisiga maitsestatud sojakastmes, ja lõpetuseks värskendavat mangomagustoitu laimiga.

Kartuli-sibulatortilja

Tortilja on Hispaania omalaadne omlett, mida võib serveerida nii eelroaks kui omaette toiduks koos rohelise salati ja krõbedakoorikulise saiaga. Siin astub tortilja meil üles seekord siiski vaid eelroana.

  • 800 g kartuleid
  • 2 sibulat
  • 6 muna
  • oliiviõli
  • soola
  • pipart

Viilutage kartulid, ajage pannil umbes 5 sl õli kuumaks ja praadige kartuleid vahetevahel ümber pöörates 10 minutit. Lisage tükeldatud sibulad ja praadige veel umbes 10 minutit, kuni köögiviljad on pehmed.

Kloppige munad soola ja pipraga lahti, lisage segusse pannil olevad kartuliviilud, segage ja jätke 10 minutiks seisma. Seejärel ajage pannil õli uuesti kuumaks, valage segu pannile, ajage hästi laiali, katke pann kaanega ja küpsetage madalal kuumusel 20 minutit. Serveerimisel lõigake tortilja sektoriteks.

Läätsesalat fetaga

Kuna pakume seekord kõrvale kana, ei kasuta me salatis liha. Kuid alternatiivina saate salatit valmistada pearoana, lisades sinna ka singikuubikuid. Kellele aga tomatipasta ei meeldi, võib selle välja jätta.

  • 250 g (Puy) läätsi
  • 200 g fetajuustu
  • 75 ml päikesekuivatatud tomati pastat (soovi korral)
  • peotäis hakitud petersellilehti
  • soola
  • pipart
  • 600 ml vett
  • singikuubikuid (soovi korral)

Pange läätsed veega potti, ajage keema, alandage kuumust ja keetke 20 minutit, kuni läätsed on peaaegu pehmed ja vesi neisse sisse imbunud. Murendage pool juustust pannile, lisage tomatipasta, singikuubikud (kui neid kasutate), petersellilehed, maitseained ja kuumutage minuti jagu.

Serveerimisel jaotage läätsed taldrikule, tõstke peale segu pannilt, murendage peale ülejäänud feta ning lisage veel petersellilehti.

Kana tähtaniisise sojakastmega

Tähtaniis muudab sojakastme veelgi magusamaks ja idamaisemaks. Kuna paneme kana marinaadi, tuleb selle roaga alustada ettevalmistusi palju varem.

  • 4 nahata kana-rinnafileed
  • 2–4 tervet tähtaniisi
  • 2–3 sl sojakastet
  • 3 sl oliiviõli
  • pipart

Pange kanatükid koos tähtaniisiga kaussi. Segage teises kausis omavahel sojakaste, õli ja pipar. Saadud marinaad valage kanale peale ja segage hästi läbi, et kanatükid saaksid igalt poolt marinaadiga kokku. Katke nõu kilega ja pange kaheksaks tunniks külmikusse. Grillige või küpsetage kanatükid, pintseldades neid aeg-ajalt marinaadiga.

Mango-laimi magustoit

Kui hästivalminud värskeid mangosid käepärast pole, kasutage konserveerituid.

  • 400 g purk konserveeritud mangosid (pluss kaunistuseks)
  • 1 laimi viilutatud koor
  • 0,5 laimi mahl
  • 150 ml 35% koort
  • 90 ml Kreeka jogurtit
  • suhkrut (vajadusel)

Nõrutage mangod, pange koos laimimahla ja -koorega kannmikserisse ning suristage püreeks. Valage vahukoor koos jogurti ja soovi korral suhkruga kaussi ning vispeldage, kuni segu on ühtlaselt paks. Seejärel lisage mangopüree. Valage segu klaasidesse, laske vähemalt üks tund külmikus seista ja kaunistage mangoviilude või riivitud laimikoorega.

 

Allikas: Targu talita, 26.oktoober 2017, Pildid: Kairi Eelma

Pleksiklaasist ehete valmistamine.

Kergesti töödeldavast materjalist ehete valmistamine on fantaasiarikas ja mänguline tegevus, mis sobib nii noortele kui ka eakamatele meisterdajatele.

Pleksiklaas ehk akrüülklaas on selline materjal, mis on ideaalne omanäoliste ehete valmistamiseks. Pleksiklaasi on väga paljudes toonides ja seda on kerge kodustes tingimustes töödelda. Akrüüli tootmisjääke leiab näiteks Tallinnast Luise tänava Noore Tehniku poest, mõnest pleksiklaasi töötlevast ettevõttest või ka reklaamifirmadest.

Ehte valmistamiseks lõigake pleksiklaasist soovitud laiuse ja pikkusega ribad. Õige pikkuse saab ümber randme paberiribaga mõõtes.

 
                                          Krakleetehnikas kaunistatud käevõru.

Kodus saab pleksiklaasi lõikamiseks kasutada rauasaagi, jõhvsaagi, väikesehambulist tapisaagi või elektrilist tikksaagi. Tikksae lehed peavad olema tiheda hammastusega ja vähesel määral räsatud. Servad ja otsad ümardage lihvkettaga.

Seejärel valige dekoor. Avad ja süvendid tuleb enne painutamist puurida. Üksiku käevõru tegemiseks ei pea hakkama muutma puuri teritusnurka, aga puurida tuleb kindlal siledal pinnal, väikese kiiruse, jõu ja ettenihkega. Vastasel juhul võib ava ümbrus praguneda. Painutamiseks saab kasutada kuumaõhupuhurit, millega värvi eemaldatakse.

Seda võib teha ka praeahjus, kuumutades eset 80 kraadi juures küpsetuspaberil ja painutades seda ümber sobiva suurusega pudeli, papptoru, tainarulli jms. Põletuse vältimiseks kasutage nahkkindaid.

Kui pleksiklaasi hoida ahjus veidi kauem, siis tekivad selles õhumullid, mis on väga dekoratiivsed. Pleksiklaasile saab edukalt joonistada ka küünelakkidega. Huvitava tulemuse saab krakleelakke kasutades. Sel juhul kuivab ülemine värvikiht praguliseks ja alumine värv tuleb pragudes nähtavale.

Käevõru saab edukalt kaunistada küünelakiga.

 

Allikas: Targu talita 31.august 2017 Autor Villu Paumann.

Autori imekauni loominguga võimalus tutvuda tema blogis: https://villub.wordpress.com/

Korgist valmistatud ehted.

Lehtkorgi huvitav pinnamuster.

Lehtkorgi muudab huvitavaks tema pinnamuster.

Korki on koos luukildude, klaashelmeste ja puupärlitega edukalt kasutatud juba muistsete ehete juures. Kork on mõnus ja nägus materjal ehete meisterdamiseks ka kaasajal.

Kõrvarõngaste valmistamiseks kõlbab hästi lehtkork, mida üldiselt kasutatakse siseviimistlusmaterjalina. Kuna see materjal on habras, on soovitatav korgileht PVA-liimiga õhukesele nahale liimida. Kui liim on kuivanud, saab puitpaku otspinnal augurauaga dekoratiivseid kettaid välja lüüa. Ristkülikud või kolmnurgad lõigake välja vaibanoa ja metalljoonlaua abil lõikealusel. Kaelakeed ja käevõrud on valmistatud kasutatud pudelikorkidest, mis on lihvkettal nelinurkseks lihvitud ja ümarkummile lükitud.

                           Kõrvarõngad ja kaelakee on valmistatud kasutatud pudelikorkidest.

Avad ehetesse puurige puurpinki või akutrelli kasutades. Sõlmed peitke kahe tüki vahel olevasse süvendisse ja liimige need pärast omavahel kokku.

Kõrvarõngaid kaunistab metallist dekoor

Käevõru moodustavad korgitükid on lihvkettaga nelinurkseks lihvitud.

 

Allikas: Autor: Villu Baumann , Maakodu 14.03.2018

Autori paljude imekaunite töödega saab tutvuda tema blogis : https://villub.wordpress.com/