8 suurepärast piimavaba kaltsiumi allikat.

8 suurepärast piimavaba kaltsiumi allikat

Pikka aega püsinud kivinenud arvamus, nagu oleks piim meile parimaks kaltsiumi allikaks, on nüüdseks järjest rohkem murenema hakanud. Kui tekib küsimus, kust me oma kaltsiumi siis saama peaksime, siis soovitan vaadata suurte taimetoiduliste loomade söögilauale, vahendab Toitumistarkus.ee.

Jah, piim on toiduaine, mis sisaldab rohkesti kaltsiumi, kuid inimese organism suudab sellest omastada ainult väga väikest osa. Kuna piim sisaldab rohkesti väävlit ja ja fosforit, peab keha seda tasakaalustama palju suurema kaltsiumikogusega, kui ta piimast saab. Samuti on piimas oleva kaltsiumi ja magneesiumi vahekord kaltsiumi heaks imendumiseks ebasobiv.

Meie keha sisaldab kõikidest mineraalidest kõige rohkem just kaltsiumi, mingil määral kasutab seda pea iga rakk. Koos kaaliumiga mängib kaltsium tähtsat rolli keha metaboolsetes funktsioonides, rakkude läbilaskvuses, närvide elektrijuhtivuses, lihaskontraktsioonides, näärmetes ja veresoontes ning vere hüübimises.

Kui tekib küsimus, kust me oma kaltsiumi siis saama peaksime, siis soovitan vaadata suurte taimetoiduliste loomade söögilauale. Vaadake kasvõi elevanti. Pole veel kuulnud, et elevandid oma hiiglasuure skeleti kasvatamiseks ja tööshoidmiseks piimasaamise eesmärgil lehmi taga ajaksid. Küll aga söövad nad rikkalikult rohelisi taimi ja sealt on pärit ka nende kaltsium.

Kaltsiumi imendumiseks on ülioluline ka K2-vitamiin, mida saab samuti parimal kujul just fermenteeritud taimedest, nt hapukapsast ja nattost. Just K-vitamiin on vastutav kaltsiumi transportimise eest veresoontest luudesse, kuhu see K-vitamiini kaasabil kinnitatakse. K-vitamiini puudusel võib kaltsium hakata kuhjuma veresoontesse, pehmetesse kudedesse, südamelihasesse, silmapõhjadesse ja ajju – kohtadesse, kus see põhjustab organite häireid ja haigusi.

Vähem oluline pole seegi, et taimed sisaldavad kaltsiumi imendumiseks sobivas vahekorras räni, boori ja magneesiumi.

Järgnevalt mõned suurepärased kaltsiumi allikad:

Maitsetaimed: basiilik, rosmariin, tüümian, petersell, till, majoraan, pune, tüümian, piparmünt, salvei annavad rikkalikult biosaadavat kaltsiumi. Kasuta neid ohtralt salatites, lihatoitudes, kastmetes.

Apelsinid: sisaldavad rikkalikult kaltsiumit, kaaliumit, C-vitamiine ja beeta-karoteeni. Söö toorelt või pressi mahlaks. NB! Ettevaatust poemahlaga – see sisaldab reeglina hoomamatult suures koguses suhkrut. Apelsinid sisaldavad ka mäluparandavat koliini – B4 vitamiini, mis aitab stimuleerida ajufunktsioone.

Kapsad: kaltsiumit sisaldavad ohtralt kõik kapsalised, eriti aga jäiga koorega peakapsad. Punast peakapsast peetakse lisaks üheks kõige antioksüdantiderikkamaks aedviljaks üldse. Väga kõrge kaltsiumisisaldusega on ka lehtkapsas, mida tuntakse kale nime all.

Kikerherned ja oad: peale kaltsiumi sisaldavad need liblikõielised veel ka suures koguses vereloomeks vajalikku rauda. Blenderda ubasid maitsvaks hummuseks, lisa neid köögiviljaroogadele ja lihatoitudesse.

Rohelised lehtviljad: peedipealsed, lehtkapsas (kale), spargel, võilillelehed, brokkoli, artišokk on täis kaltsiumi ja antioksüdante. Kombineeri neid salatites oma lemmikaedviljadega, lisa avokaadot ja sinu luud tänavad sind.

Chia ja seesamiseemned: kaltsiumi, kasulikke polüküllastamata rasvhappeid ja vitamiine sisaldavad seemned võiksid kuuluda igapäevasesse menüüsse. Kaasa seemned salatitesse, puista purustatud seemnetega üle kohupiim ja jogurt. Lisaks muule on chia seemned seoses oma geeljaks muutuva konsistentsiga ka suurepärased toksiinide eemaldajad. Paisuta neid vees, lisa mandlipiima ja magusta, lisa värskeid marju – saad suurepärase maitsva magustoidu.

Kala ja mereannid: sisaldab lisaks kaltsiumile ka luude terviseks vajalikke Omega 3 rasvhappeid ja D-vitamiini. Kõige paremaks kaltsiumiallikaks peetakse pehmeid kalaluid. Kalad sisaldavad ka rikkalikult tsinki ja fosforit, mis on tugeva luulise maatriksi moodustumisel samuti olulise tähtsusega mineraalid.

Pähklid, mandlid ja kuivatatud puuviljad: need maitsvad palad on mõnusaks vahelduseks ning sisaldavad peale kaltsiumi ka rauda, tsinki ja magneesiumi. Kõige kasulikumad on pähklid siis, kui neid söömisele eelnevalt paar tundi vees leotada – see aktiveerib neis sisalduvad ensüümid ja vähendab antitoitainete hulka.

Autor: Liis Orav, terviseterapeut ja toitumisnõustaja

Allikas: Toitumistarkus.ee , alkeemia.ee

Müstiline õnnebambus.

Müstiline õnnebambus

Lillekimpudes ja -seadetes leidub tihti toreda, spiraalse kujuga bambusekepikesi, mis vaasis närtsimise asemel juured alla võtavad.

Tegelikkuses pole aga neil keerdus kepikestel bambusega miskit pistmist, kuigi nimetus on tuletatud inglise keelsest väljendist Lucky Bamboo, mis tõlkes õnnebambust tähendab.

Lillekimpudes ja -seadetes kasutatakse hoopis ühte paljudest draakonipuudest – Kamerunist pärit Sanderi draakonipuud (Dracaena sanderiana), mille tüvejupikesed spetsiaalsetes tingimustes kasvatatuna on omandanud spiraalse kuju.

Kui enamus lillekimbust võib olla juba närtsinud, siis need spiraalsed varrejupid püsivad vaasis võrdlemisi kaua, isegi nii kaua, et võtavad vaasis juured alla. Kui nüüd vaasis regulaarselt vett vahetada, ning sinna vahel ka toitaineid puistata, võivad tüvejupikesed selliselt vastu pidada isegi 2-3 aastat. Hooletusse jäetuna lähevad tüvejupid kiirelt mädanema.

Taimele pole vaasitäies vees just parim viis eluspüsimiseks. Kui tahtmist ja viitsimist on ning lillekimp omab ka teatavat sentimentaalset väärtust (eriliseks tähtpäevaks või kallimalt saadud õnnebambusega lillekimp), siis võib juured alla võtnud tüvejupid mulda istutada.

Istutusmullaks sobib universaalne toalillemuld või spetsiaalne, draakonipuudele mõeldud istutussegu. Kasvutingimuste suhtes on Sanderi draakonipuu üsna leplik ning saab tubastes tingimustes, kus temperatuur püsib vahemikus +18º…+23º C, kenasti hakkama. Kasvukohaks valida küllaldaselt valge, kuid kõrvetava päikese eest kaitstud asukoht. Kastmisel vältida mullapallli läbivettimist.

Allikas: Maakodu 19.03.2013

Kuidas tõrjuda villtäisid ?

Puudertäi suurenduse all

Ääris-draakonipuu on täis valgeid vatitaolisi tompe – villtäisid. Kuidas vabaneda nendest tülikatest kahjuritest?

Aednik Jaan Mettik annab nõu:

Villtäile meeldib end sisse seada raskesti ligipääsetavates kohtades nagu lehekaenlas, koorepragudes või sibulasoomuste vahel. Ta imeb taime mahla, pidurdades kasvu. Kui villtäisid on massiliselt, võib taim koguni hukkuda.

Kust nad tulid? Aednik Jaan Mettik selgitab: “Üks võimalus, et lõikelillede ja lõunamaiste puuviljadega. Toataimede lähedal olevat vaasi või mandariinivaagnat ei oska ju keegi kahtlustada. Pealegi on selleks ajaks, kui toataimedele levinud kahjurid tõsiselt paha tegema hakkavad, lõikelilled juba ammu minema visatud ning puuviljad söödud.”

Kui tõite draakonipuu koju alles hiljuti, võisid kahjurid sellel küljes olla juba poes.

Abiks piiritus, saag või aiakäärid

Kui taim on väike ning täisid vähe, aitab nende vastu järjekindlus ja piiritus. Vaadake igal nädalal kogu taim hoolega üle ning võõbake kõik valged tupsud, kahtlased koorepraod ja lehekaenlad piiritusse kastetud pintsliga üle. Tõrje on olnud edukas, kui te umbes kuu aja jooksul enam ühtki villtäid ei märka. Kui draakonipuu on juba väga täitanud, tuleb appi võtta saag, aiakäärid või nuga. Lõigake villtäidega oksad lihtsalt ära, nõnda vabanete kõige hullematest kahjurikolletest.

Peale draakonipuu on lõikamise jaoks eriti sobivad ka tõlvpuu ja tääk-liilia, sest tüvest saab alles jätta sileda tüüka. Lõikekoha võib igaks juhuks üle pintseldada piiritusega. Parim aeg selliseks lõikuseks on kevad, kuid häda korral tuleb see talvelgi ette võtta. Pole mingit mõtet lasta täidel kevadeni paljuneda ning teistele taimedele levida.

Sobiv lõikekõrgus valige ise. Soovituseks võib öelda, et mida madalamalt lõikate, seda tugevamad on noored tärkavad võrsed. Püüdke siiski arvestada, et taim jääks poti suurusega proportsiooni. Mitmeharulisel taimel lõigake maha mitte ainult kõige tugevamalt täitanud, vaid kõik harud. Tillukesed täilapsed võivad redutada ka teistel harudel ning sealt taas kogu taimele levida.

Taimed eelistavad kasvatada kõige kõrgemat võrset. Kui maha saagida vaid kõige täitanum haru, võib tüügas uusi võsusid andmata sootuks kuivada, teiste harude varjus tärkavad noored võrsed kipuvad aga nõrgaks jääma.

Lõikepinna võite pärast kuivamist katta pookevaha või haavapalsamiga. Pärast lõikamist hoidke draakonipuud küllalt kuivana, sest tal puuduvad lehed, mille kaudu vesi aurub. Kui tüvikul hakkavad tärkama uued võrsed, suurendage tasahilju kastmist.

Toitub kõikidel taimeliikidel

Villtäile sobivad igasugused taimed, kuna ta on polüfaagne kahjur (võib toituda kõigil taimeliikidel). Kui lillepotid paiknevad tihedalt, võivad villtäid ise taimelt taimele ronida. Aga nad võivad edasi kanduda ka õhuvoolu ning isegi inimkätega. Igaks juhuks vaadake üle kõik kodus olevad taimed. Eriti hoolikalt kontrollige lehekaenlaid, oksaharusid ja koorepagusid, mis on villtäi armastatuimad redupaigad.

Allikas : Maakodu 05.01.2018