Potipõllumehe säästunipid.

Potipõllumehe säästunipid

 

Kokkuhoidlik peremees ei torma kaubanduskeskusesse väikeste plastpottidega minikasvuhoonet tooma ega naera prügisorteerija üle, kes tühja jogurtitopsi puhtaks peseb. Ta teeb seda ka ise.

Kuigi külvihooaeg on alles ees, on mõistlik hakata ettevalmistusi tegema juba praegu, sest istikute ettekasvatamiseks kulub suur hulk mitmesuguses mõõdus potte.

Väga laialt kasutatakse taimekasvatuses plastpotte, mis on kerged ja vastupidavad. Kuna vett selles läbi seina ei auru, on mulla temperatuur mõne kraadi võrra kõrgem kui savipotis. Ka kuivab muld aeglasemalt, mistõttu pole kastmisvee tarve suur.

Plastpotte on nii ümmargusi kui ka nelinurkseid. Kandilisi on võimalik tihedalt külg külje kõrvale laduda, nii et väärtuslikku kasvuruumi saab ökonoomsemalt ära kasutada.

Kuigi plastpotte on lihtne pesta ja neid saab korduvalt kasutada, on nende varu vaja aeg-ajalt täiendada-uuendada.

Külvinõud

Veebruaris kulub paar külvinõud esimeste pikka ettekasvatusaega nõudvate kultuuride jaoks, märtsis on neid juba rohkem vaja. Hea, kui alati on iga lill või köögivili omaette külvatud, rääkimata eri sortide lahushoidmisest.

Külviks pole vaja tavalist sügavat lillepotti, välja arvatud juhul, kui noored taimed jäävad sellesse õue istutamiseni ilma pikeerimata, kuna tõusmed ei talu ümberistutamist.

Vanasti kasutati madalat (10 cm) põletatud savist külvikaussi. Praegu kõlbab selle asemel tarvitada mitmesuguseid kergeid toiduainete pakendamiseks kasutatud plastkarpe ja vaheseinaga kahejaolisi õhukesi küpsisekarbi sisusid kõrgusega 6-10 cm.

Kõikide külviks võetud karpide või topside põhja tuleb torgata auk või lõigata kääridega servadesse pilud, et üleliigne kastmisvesi saaks vabalt välja valguda. Et see aknalauale ei nõrguks, sobivad karbi alla panekuks toiduletist pärit madalad vahtplastist alused või ka sobivas suuruses plastkarbid.

Istikupotid

See aeg, mil pudeli põhja ümber ajalehepaberist potte keerati, on möödas. Selliseid paberpotte on vaja võib-olla majapidamises, kus lehma või kitse peetakse ning kreemi, jogurtit, kohupiima või pudingit kodus tehakse. Palju mugavam on võtta riiulist üksteise sisse mahtuvaid topsikuid, mis võtavad ka vähe ruumi. Pealegi on neid väga erinevas mõõdus, nii et igale taimele on õige suurus olemas. Valik sõltub vaid perekonna söömisharjumustest.

Enne istutamist on vaja neile mõned augud sisse torgata. Kui teha seda põhja seestpoolt, tekib välispinnale mügarlik pind, mille peab noaga üle siluma. Kui torkekohad viimistlemata jätta, pole topsik seisukindel. Väljast sissepoole auku surudes võib aga tops laiali laguneda, kui talle pole puuklotsi toeks pandud.

Lihtsaim moodus on kääridega põhja serva sisse paar sälku lõigata.

Ajutised istutusnõud

Taaskasutuseks kõlbavad ka piima või mahla alt vabanenud tetrapakid ja kilekotid.

Tetrapaki alumine kolmandik kõlbab kõrvitsa- või kurgiistiku ettekasvatamiseks. Suurt tagavara neist soetada ei tasu ja nad võtaksid ka palju hoiuruumi, sest üksteise sisse ei saa neid laduda. Kui neid potina kasutada, siis kehtib sama soovitus – lõigake või torgake augud põhja.

Kilekotte on vahel vaja ilupõõsaste või püsilillede paljundamisel. Need on sügavama juurestikuga taimedele sobivamad kui teised potid.

Külvimuld

See on asi, mille pealt ei tohi kokku hoida. Külvimuld peab olema vaba haigustekitajatest ja umbrohuseemnetest ning ei tohi olla ülemäära rammus. Peenrast või veelgi halvem, kasvuhoonest võetu külvidele ei kõlba. Seemned vajavad uut puhast mulda.

Tavaline lillemuld poest on idanevatele seemnetele ja tõusmetele liiga toitaineterikas, mida õrnad juured ei talu.

Müügil olev istikumuld on peene ühtlase struktuuriga, mis kõlbab paremini külvidele. Sellele ligilähedase sobivusega on kaktusemuld.

Allikas: Maakodu, Targu talita 25.01.2013

Netivanaema toimetused

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga