FutureNet on tõusuteel.

Pole päris pikka aega selles rubriigis postitust teinud. Kui hea lugeja arvab nüüd, et FutureNetis ei lähe mul hästi, siis see on täitsa vale arvamus.

Novembris 2017 sai mul oldud FN-s üks aasta. Ja see on olnud suurepärane aasta nii FN-le, kui ka minule. Firmal oli suur event Hiinas, kus muuhulgas võeti vastu ametlikult ka Futurocoin  – FN oma krüptoraha. Nii et FN on teinud ajalugu, olles esimene sotsiaalmeedia klubi, kellel on oma krüptoraha. Tänaseks päevaks on  raha juba käibel ja võimalus sellega kaubelda. Aga sellest eraldi postituses. Lisaks kõigele sellele on uuendusi ka teisi.

Praegu tahaks näidata, kuidas mul on läinud. Hetkel olen veel pühendunud vaid reklaamiplatvormi poolel olevale ärile ehk siis FutureAdPro.

Mul 28 aktiivset reklaamipakki, mis toob mulle päeva sissetulekuks umbes 13,50$ (meenutame, et 1 pakk = ligikaudu 0,48 – 0,50 $). Vähemalt üle päeva lisandub tiimi boonust 4$ – 12$. Mõni päev isegi rohkem. Kõik sõltub tiimi aktiivsusest.

Kokku olen ma komisjonitasu teeninud 3062.61 $. Komisjoni tasu koosneb kahest summast – reklaamipakkidelt teenitud tasu + tiimi boonus.  Minul on need summad 2044.6987 (reklaamipakid) + 1018.20 (tiimiboonus).  Tänase seisuga on mul vaba raha 235.11 $ – seda raha ma võin välja võtta, reinvesteerida reklaamipakkidesse või osta Futurocoine.

Olen liikunud vaikselt, tegemata lisainvesteeringuid (viimase poole aasta jooksul). Alustasin 80$-ga ja lisanud mõned korrad natuke ka juurde. Kokku olen oma raha investeerinud 150$.

Olen ülimalt rahul, et saan olla FN partner. Esimese poole aasta jooksul oli edasiminek aeglane, aga see tasus ootamist ja pingutamist.

Saab alustada ka nii, et edasiminek on kiirem ja tulemused seega ka suurmead- kõik oleneb sellest, kui palju võimalik investeerida. Aga see tasub end kindlasti ära.

Kui on huvi, küsi infot või vaata minu FB lehte:

https://www.facebook.com/netgrandmother/

 

 

 

Potipõllumehe säästunipid.

Potipõllumehe säästunipid

 

Kokkuhoidlik peremees ei torma kaubanduskeskusesse väikeste plastpottidega minikasvuhoonet tooma ega naera prügisorteerija üle, kes tühja jogurtitopsi puhtaks peseb. Ta teeb seda ka ise.

Kuigi külvihooaeg on alles ees, on mõistlik hakata ettevalmistusi tegema juba praegu, sest istikute ettekasvatamiseks kulub suur hulk mitmesuguses mõõdus potte.

Väga laialt kasutatakse taimekasvatuses plastpotte, mis on kerged ja vastupidavad. Kuna vett selles läbi seina ei auru, on mulla temperatuur mõne kraadi võrra kõrgem kui savipotis. Ka kuivab muld aeglasemalt, mistõttu pole kastmisvee tarve suur.

Plastpotte on nii ümmargusi kui ka nelinurkseid. Kandilisi on võimalik tihedalt külg külje kõrvale laduda, nii et väärtuslikku kasvuruumi saab ökonoomsemalt ära kasutada.

Kuigi plastpotte on lihtne pesta ja neid saab korduvalt kasutada, on nende varu vaja aeg-ajalt täiendada-uuendada.

Külvinõud

Veebruaris kulub paar külvinõud esimeste pikka ettekasvatusaega nõudvate kultuuride jaoks, märtsis on neid juba rohkem vaja. Hea, kui alati on iga lill või köögivili omaette külvatud, rääkimata eri sortide lahushoidmisest.

Külviks pole vaja tavalist sügavat lillepotti, välja arvatud juhul, kui noored taimed jäävad sellesse õue istutamiseni ilma pikeerimata, kuna tõusmed ei talu ümberistutamist.

Vanasti kasutati madalat (10 cm) põletatud savist külvikaussi. Praegu kõlbab selle asemel tarvitada mitmesuguseid kergeid toiduainete pakendamiseks kasutatud plastkarpe ja vaheseinaga kahejaolisi õhukesi küpsisekarbi sisusid kõrgusega 6-10 cm.

Kõikide külviks võetud karpide või topside põhja tuleb torgata auk või lõigata kääridega servadesse pilud, et üleliigne kastmisvesi saaks vabalt välja valguda. Et see aknalauale ei nõrguks, sobivad karbi alla panekuks toiduletist pärit madalad vahtplastist alused või ka sobivas suuruses plastkarbid.

Istikupotid

See aeg, mil pudeli põhja ümber ajalehepaberist potte keerati, on möödas. Selliseid paberpotte on vaja võib-olla majapidamises, kus lehma või kitse peetakse ning kreemi, jogurtit, kohupiima või pudingit kodus tehakse. Palju mugavam on võtta riiulist üksteise sisse mahtuvaid topsikuid, mis võtavad ka vähe ruumi. Pealegi on neid väga erinevas mõõdus, nii et igale taimele on õige suurus olemas. Valik sõltub vaid perekonna söömisharjumustest.

Enne istutamist on vaja neile mõned augud sisse torgata. Kui teha seda põhja seestpoolt, tekib välispinnale mügarlik pind, mille peab noaga üle siluma. Kui torkekohad viimistlemata jätta, pole topsik seisukindel. Väljast sissepoole auku surudes võib aga tops laiali laguneda, kui talle pole puuklotsi toeks pandud.

Lihtsaim moodus on kääridega põhja serva sisse paar sälku lõigata.

Ajutised istutusnõud

Taaskasutuseks kõlbavad ka piima või mahla alt vabanenud tetrapakid ja kilekotid.

Tetrapaki alumine kolmandik kõlbab kõrvitsa- või kurgiistiku ettekasvatamiseks. Suurt tagavara neist soetada ei tasu ja nad võtaksid ka palju hoiuruumi, sest üksteise sisse ei saa neid laduda. Kui neid potina kasutada, siis kehtib sama soovitus – lõigake või torgake augud põhja.

Kilekotte on vahel vaja ilupõõsaste või püsilillede paljundamisel. Need on sügavama juurestikuga taimedele sobivamad kui teised potid.

Külvimuld

See on asi, mille pealt ei tohi kokku hoida. Külvimuld peab olema vaba haigustekitajatest ja umbrohuseemnetest ning ei tohi olla ülemäära rammus. Peenrast või veelgi halvem, kasvuhoonest võetu külvidele ei kõlba. Seemned vajavad uut puhast mulda.

Tavaline lillemuld poest on idanevatele seemnetele ja tõusmetele liiga toitaineterikas, mida õrnad juured ei talu.

Müügil olev istikumuld on peene ühtlase struktuuriga, mis kõlbab paremini külvidele. Sellele ligilähedase sobivusega on kaktusemuld.

Allikas: Maakodu, Targu talita 25.01.2013

Veebruarikuu tegemised rohenäppudele.

Ära unusta ette võtta neid aiatöid!

Lumine aiamaailm on võrratult kaunis, kuid külm võib teha elu raskeks nii sulelistel kui ka aiataimedel.

Nüüd tasub seemnelettides uurida, millised uued ja huvitavad sordid sellel aastal ette kasvatada. Lumine veebruar tervitab rohenäppe ka mitmete teiste toimetustega.

Veebruarikuu tegemised:

• Vaata üle seemnevarud ja mõtle, mida soovid külvata.

• Viimane aeg teha talikülvi ja viia külvid välja õuetingimustega harjuma.

• Mulda saavad esimesed seemned. Pikemat ettekasvatusaega nõuavad suvelilledest näiteks alatiõitsev begoonia, päsmaslill, lobeelia, petuunia ja viirpelargoon, neid võib külvata alates veebruari keskpaigast. Köögiviljadest pane mulda näiteks paprika, sibul, seller ja tomat. Kuu lõpus pista mulda kapsa, lillkapsa ja brokoli seemned.

• Eemalda ilmsete haigustunnustega talvituvad mugulad ja risoomid. Lõikepinnad puista üle puusöepuruga.

• Raputa puudelt ja põõsastelt maha raske lumekoorem. Võimalusel tee seda sulailmaga.

• Lumelükkamisel ära kuhja seda püsilillepeenardele. Jälgi, et sulavesi ei koguneks peenardele, abi on väikestest kraavikestest, mis juhivad vee eemale.

• Võta maha haiged ja vanad puud. Jäätunud pinnasele ei jäta suured puutüved langetamisel jälgi.

• Väga tugeva pakasega kuhja lisalund roosidele ja õrnematele püsikutele. Lisakatmiseks võib kasutada ka kuiva turvast.

• Kontrolli varjutuskangaid, kaitse igihaljaid taimi päikesepõletuse eest.

• Kaitse viljapuude- ja eelmisel aastal istutatud noorte puude tüvesid päikese eest. Aseta ümber tüvekaitsmed või valgenda vanad tüved tüvevalgendajaga.

• Anna lindudele lisatoitu

 

Allikas: Maakodu 09.02.2018

Toataimi kastke targalt – pigem vähem kui rohkem.

Toataimi kastke targalt – pigem vähem kui rohkem

Toataimede ümberistutamiseni on veel aega, kuid kastmist ei tohi ka talvel täielikult unustada.

Kui palju vajab toataim kastmist, sõltub näiteks aastaajast või asukohast korteris. Mida soojem ja valgem on kasvukoht, seda rohkem tuleb taimi kasta.

Loomulikult tuleb looduslikult troopikas kasvavaid taimi rikkalikumalt kasta kui kõrbetaimi. Samuti sõltub kastmisvajadus taimede juurdumise astmest ja vanusest. Rohkem vajavad vett suured lopsaka lehemassiga, samuti väikestes pottides kasvavad ja tugevasti läbi juurdunud taimed.

Tappev ülekastmine

Kastke taimi siis, kui see on vajalik. Arvestage, et ülekastmine on kahjulik kõikidele taimedele. Liiga vähene kastmine – mitte alati.

Kastke madalalt ja ettevaatlikult, et mulda potist mitte välja uhtuda. Kastke võimalikult harva, kuid põhjalikult, et mullapind jõuaks veest läbi imbuda. Alusele valguv vesi kallake ära. Üks erandeid on papüürus, mis talub alusele jäävat vett hästi. Suure veevajadusega taimedele nagu kallale, hortensiale või tihedaõielisele asparile võib vett alusele jätta, kuid talvel jahedate ilmadega siiski mitte.

Vältige vee sattumist taime südamikku, sest vähese või peaaegu puuduva õhuliikumise tõttu võib taim hakata mädanema. Kastke rikkaliku lehe- ja õiemassiga taimi altpoolt potialuse kaudu, kuid poole tunni pärast kallake kasutamata jäänud vesi ära.

Spaprotseduur

Juhul kui olete harjunud taimi altpoolt kastma, arvestage, et toitesoolad liiguvad veega alt üles ja jõuavad mullapinnale. Aeg-ajalt kastke taimi pealt, et need tagasi mulda viia. Nii saavad taimed taas turgutust.

Tugevalt läbi kuivanud ja juba närtsinud taimi on raske päästa. Kuid püüdke seda siiski teha, asetades potid kiiremas korras üleni vette ning hoides seal umbes kümme minutit, kuni mullast ei tõuse pinnale enam õhumulle. Selline turgutav protseduur sobib väga hästi lopsaka lehestikuga ja rikkalikult õitsevatele taimedele.

Potimulla pealmine, juurtega vähem läbi kasvanud kiht seob osa lupja ja allpool olevate juurte kahjustused on väiksemad. Lubjaga rikastunud kihi saab eemaldada ümberistutamise ajal. Jaanuarikuus on õige aeg üle vaadata oma taimed.

Allikas: Targu Talita, Maakodu 18.01.2018