Kui vähe või palju kaalub lumi?

Christmas, Snow, Background Image

Kui vähe või palju kaalub lumi? Kui suurt lumekoormust majade katused kannatavad?

Igaüks, kel on tulnud kühveldada lund, teab, et see võib olla nii sulgkerge kui ka tinaraske.

Lume raskus sõltub tema veesisaldusest. Külmema ilmaga sadanud värske lumi on õhku täis, kohev ning “soe”. Seda teavad hästi nii aednikud kui matkajad. Nagu udusulgedest tekk on ta hättasattunuid pakase eest palju kordi kaitsnud.

1977. aastal jäid Šotimaal isa ja poeg lumetormi kätte üpris õhukeses riides. Nad kaevusid sügavale lumme ja jäid ellu.

Lörtsisajusse sattunu võib aga tunda end keset talve kui vette kastetu.

Lumi ja vesi

Meteoroloogid mõõdavad talvel peale lumekihi paksuse ka tema tihedust, sellest arvutatakse nn veevaru, s.o kui palju ta kevadel vett “välja annab”. Tuleb meeles pidada, et kui juttu on sademete hulgast, siis arvestatakse vee kogusega, mis saadakse lume (või raheterade) sulatamisel. Nii nagu mõõdetakse suvel vihma.

Rusikareegli järgi annab nullkraadise temperatuuri juures 10 sentimeetrit lund sulades 1 cm vett. Nimetatud suhe 10:1 on kaugel täpsusest: kõige kohevam olevat lumi, mis sajab mägedes -10° lähedal. Siis annab sulades 1 cm jagu vett meetripaksune lumekiht!

PUHASTADA KATUST LUMEST VÕI MITTE?
Kui tungivat vajadust ei ole, siis pole lumekoristus katuselt vajalik, aga kui ikkagi rippuv purikas või suur lumemüts endast ohtu kujutavad, siis leidke inimene või firma, kelle oskuslik puhastustöö tagab katusele pikema elu ega kahjusta kellegi tervist ega vara.

Maha sadanud lumi hakkab kiiresti tihenema ja muutub raskemaks. Tema tihedus (kg/m³ kohta) võib kasvada päris suureks, ulatudes märja vana lume puhul isegi kuni 400-500 kg/m³. See on peaaegu pool sellest, kui palju kaalub sama kogus vett.

2006. aastal ägises suurem osa Euroopast lumekoorma all. Moskvas kukkus sisse ühe turuhoone raudbetoonkatus, rusude all sai surma 66 inimest. Müncheni lähedal varises sisse kaubanduskeskuse katus, ohvreid õnneks polnud. Mitte kaugel, sealsamas Baierimaal sai jäähalli varingus hukka 15 inimest. Poolas lömastasid lumekoorma all kokku varisenud katused ligi 70 elanikku.

Töö ja vaev

Inimesi huvitab kindlasti, kui palju nad peavad vaeva nägema, et korralikult kõnni- või sõiduteid puhtaks rookida. Kergete külmakraadide juures (lume-vee ekvivalendi 10:1 puhul) kaalub viiesentimeetrine lumekiht 2×15 m suurusel maalapil ligikaudu 150 kilogrammi. Niipea kui lumi sulab või sajab lörtsi, muutuvad labidatäied hoobilt mitu korda raskemaks.

Ameerika arstid on arvutanud, et veerand tundi keskmise tihedusega lume kühveldamist võrdub 15kilomeetrise sörkjooksuga.

Nad hoiatavad seetõttu, et enne säärase tegevusega alustamist tuleb kergelt võimelda. Polevat ju harvad juhud, kus treenimata lumeloopijad tonne kühveldades infarkti saavad.

Lumetõrjeks peavad valmis olema tegelased igasugusel tasemel – olevat ju 23% maakerast ehk pool maismaast aasta jooksul kas või ajutiselt lumega kaetud. Mõnel pool sajab seda õige harva, teisal sageli. Nood viimased kohad peavad arvestama lumekoristuseks kuluvate kopsakate summadega.

Artikli autor: Ain Kallis, klimatoloog

Allikas: Maakodu 23.01.2018

Pilt ei kuulu originaal artikli juurde. Pildi ( Pixabay) lisas Netivanaema.

—————————————————————————————————————————————–

KATUSE LUMEKOORMUSE ARVUTAMINE
Kehtivate nõuete järgi võetakse lumekoormuse arvutamisel aluseks:

  • Lääne-Eesti saartel, Läänemaal ja Viljandimaal 1,25 kN/m2 ehk ligi 125 kilogrammi ruutmeetrile.
  • Pandivere, Otepää ja Haanja kõrgustikul 1,75 kN/m2 ehk ligi 175 kilogrammi ruutmeetrile.
  • Mujal Eestis 1,5 kN/m2 ehk ligi 150 kilogrammi ruutmeetrile.

Asja muudab keerulisemaks see, et katuse lumekoormus sõltub selle kujust ja kaldest.

Sümmeetrilistel kuni 30kraadistel viilkatustel on korrutatakse eelpool toodud lumekoormuse normväärtus läbi teguriga 0,8.

Alates 60kraadisest kaldest on teguriks 0 ehk lume raskuse mõju katusele puudub.

Vahepealsetel kalletel arvutatakse lumekoormuse kujutegur valemi 0,8(60-α)/30 järgi, kus α on katuse kaldenurk.

Allikas: TH Katused

——————————————————————————————————————————————-

Lumised aiatööd.

Millised on need tosin aiatööd, mis ei lase lumises aias hinge tõmmata.

Mida teha lumises aias:
  • Puude ümbert tuleks lumi tihkeks tallata, et pisinärilised (hiired, rotid, vesirotid) ei pääseks noortele puutüvedele liiga tegema. Tallatud lumele võiks peale visata veidi kohevat lund, et suurendada külmakaitset.
  • Okaspuudelt, eriti koonusja kujuga sortidelt võiks käia regulaarselt värskelt sadanud lund maha raputamas. Lumeraskuse all võivad oksad jäädavalt koolduda, halvimal juhul suisa murduda ning lõpptulemusena kannatab puu dekoratiivne välimus.
  • Eemaldada liigne lumi ka hekkidelt kas raputades või siis rehaga maha lükates. Lume raskus võib heki näotult lössi vajutada või murda oksi nii, et kevadel haigutavad muidu kaunis hekis tühikud.
  • Lumeraskuse all kannatavad ka lehtpuud ja põõsad. Nemadki tuleks koorma alt vabastada. Loomulikult ettevaatlikult, et talvekülmast rabedaid oksi ei vigastaks.
  • Kui mõned taimed on kaetud talvekangaga, siis jälgida, et kangale ei koguneks liigset lund, muidu võib tekkida olukord, kus kaitsvale kangale kogunenud lume raskuse all oksad murduvad.
  • Viljapuude okste harunemise kohtadest võiks samuti lume maha lükata. Sealne kogunenud lumi võib sulades ja siis uuesti külmudes vigastada harunemiskohtades puukoort. Halvimal juhul võivad oksad kahjustuse tagajärjel suisa murduda.
  • Kui lillepeenarde kohal olevale lumele tekib jäine koorik, võiks selle ettevaatlikult rehaga purustada. Nii ei teki umbset keskkonda, mis võib ohtu seada püsilillede elujõu.
  • Kui muutlike ilmadega tekib puudele-põõsastee (eriti õrnad on noored puud) jääd, võiks sedagi ettevaatlikult purustada.
  • Aias teeradasid sisse kühveldades ei ole mõtet lillepeenarde kohal olemasolevaid hangesid veelgi suuremaks kuhjata, kevadel sulavad need aeglaselt ja lume all võivad taimed hauduma hakata. Lume võiks laiali loopida üle kogu aia. Samuti võiks vabamal hetkel laiali kühveldada aias olevad suuremad hanged.
  • Kaunist lumist aiailu jälgides võiks pilgu puutüvedele heita. Kui temperatuurid suuresti kõiguvad, võivad kaitsmata puutüvedele tekkida külmalõhed. Nende ennetamine (puutüvede varajane kaitsmine) on parim, kuid kui lõhed on juba tekkinud, siis varakult avastamine ja kohene ravimine (pookvahaga katmine) aitab hullemast päästa.
  • Klaas- või kilekasvuhoone katuselt lükake maha liigne raske lumi. Nii väldite klaaside või kile purunemist. Kui aias on klaaslavad, jälgige ka nende olukorda.
  • Kui teil on aias pergolad või kerge konstruktsiooniga suvised varjualused, lükake nende katuselt maha liigne lumi. Regulaarselt koksige alla ka tekkivad jääpurikad.

Nõuandeid jagas Astrid Lepik

Allikas: Maakodu , 19. jaanuar 2018

RICHARD GERE ÕNNE SALADUS!

“On olemas üks väga hea harjutus, mida ma hakkasin kasutama juba aastaid tagasi.

Kui ma kohtan oma teel kedagi, on siis tegemist mõne inimese, looma või putukaga, esimene mõte, mis mul pähe tuleb, on see: ” Ma soovin sulle õnne.”, “Ma tahan, et sa oleksid õnnelik!”

See muudab nii suurel määral sinu ja selle isiku vahelist suhet.
Ja ma räägin seda isiklikest kogemustest.
Kui sa kohtad kedagi, kes sind vihkab või oled mõne ootamatu olukorra ees, siis on see paratamatult raske hetk.
Ja just siis sa tunned negatiivset energiat endas võimust võtmas aga sul on veel aega seda kõike muuta. Isegi, kui sa näed halba, teadmatust, võhiklust, viha… ära lase seda endasse.

Lase armastusel oma elu muuta.

“Ma soovin, et sa oleksid õnnelik!”

Proovi järgi ja vaata, mil määral see su elu muudab.

Richard Gere

Allikas : KODUSED LOOD