Millal sa viimati kedagi päriselt kuulasid?

Kui tihti tunned Sa seda, et Sind päriselt ka kuulatakse ära? Et vestluskaaslane keskendub Su jutule ka sel juhul, kui tema arvamus Sinu omast kardinaalselt erineb? Et ta kuulab sind ära oma täie fookuse ja tähelepanuga ning ei haara oma mõttes kinni igast jutulõngast, mille läbi võimalikult ruttu vestlus enda kätte haarata ja hoopis sind kuulaja rolli panna? Mina näiteks väga tihti seda ei koge.

Olen aru saanud ja mul on südamest kahju tõdeda, et paljudel inimestel pole tegelikult huvi sind kuulata. Eriti siis, kui su elus on kõik korras ning mingit kahjurõõmu tundmist mängus pole. Kuidas saakski Sind huvitav kuulata olla, kui sa ei lasku teistele inimestele ning olukordadele hinnangut andma, sa ei panusta klatši, õelutsemisesse, vingumisse, teistele “ära panemisse” ning oma “põnevate mineviku seikluste” taaselustamisse? Võib-olla sa hoopis räägid oma igapäevaelu tõdemustest – sellest, kuidas sa hoidsid ära mitu emotsionaalselt puhangut, nägid mitmes situatsioonis läbi “iseenda” ego ning seeläbi päästsid päeva ning kuidas sa looduses jalutades tohutut ühendust koged. Selle asemel, et kuulata, mida Sul tegelikult öelda on ning mida sa tegelikult oma südames tunned, üritab enamik meist jutulõnga kiirelt enda kätte haarata ja oma “vägevamatest” kogemustest välgukiirusel vasteid leida.

Miks küll peame me inimestena niivõrd tihti iseennast tõestama, sellest aru ma ei saa. Kas leidub ka neid, kes soovivad kuulata, lihtsalt seetõttu, et nad hoolivad sinust ja sinu heaolust? Kes julgevad jätta “iseennast” kasvõi paariks minutiks mängust välja ja jäädagi täielikuks “pealtvaatajaks”? Kõige rohkem tuleb meie “egode võitlus” ja “teistele vahele segamine” välja näiteks alkoholijoobes, kus kaine inimese vaatenurgast käib üks pidev ja rahulolematu vahele ütlemine, üksteisest üle karjumine, teineteise juttude peale närvi minemine, oma seisukoha valjul häälel välja ütlemine jne. Võigas, kas pole?

Aga tegelikult on tõsiasi see, et meid lihtsalt ei “huvita” teiste inimeste lood ja elud, kui meil pole just midagi sealt saada. Kui ma ei kinnita su arvamust elust ja olust, kui ma ei poolda sinu käitumisviise, ei kiida ja ei lömita ning kui minu teguviisid lähevad otsesesse vastuollu sinu omadega (mis paneb sind omakorda küsimusi küsima), siis sa pigem ei taha mind kuulata. Kas pole nii? See on küsimus Sulle, sest vaid minu perspektiiv ei kinnita maailma tõde, kuid ma küsin Sult ausalt: “Millal oli viimane kord, kui sa kedagi päriselt ka kuulasid? Ilma mõtlemata sellele, millega sa saaksid järgmisel hetkel vahele segada? Millal oli viimane kord, kui sa kedagi päriselt kuulasid ka siis, kui ta ütles neid asju, mis sulle tegelikult ei meeldi? Mis sinu arvamusega kooskõlla ei läinud? Millal oli viimane kord, kui sa kedagi tõeliselt kuulasid, üritades teda päriselt mõista, kui teist inimest, kes ei peagi sinuga nõustuma?”

Kui ma kuulan Sind, siis ma tahan kuulata Sind niivõrd avatud südamega, et ma mõistan ja austan Sind sellisena, nagu sa oled. Kui sa ütled mulle, et iga päev hunnikute viisi ebakvaliteetse liha söömine ja oma lemmikloomale igavesest ajast igavesti krõbinate söötmine on kõige tervislikum asi siin maailmas, siis olenemata minu vastupidisest arvamusest, ma kuulan Sind ja toetan Sinu juttu – ilma, et ma sooviksin Sind ümber veenda ja Sulle alateadlikel viisidel haiget teha. Ma üritan Sind kuulata nii, sest ma tean, et elus ei ole õiget ja vale vastust – me kumbki ei tea tegelikku tõde ja ei saa kunagi ka teadma, sest sellist asja ei eksisteerigi, kuid ma austan Sinu valikuid inimesena, ma austan sinu arusaamu, sinu kogemusi ja seda, kuidas sa oled selleni jõudnud.

Ma kuulan sind, sest ma ei taha lasta oma ego Sinu ja minu vahele. Mul ei ole vaja “iseennast” Sulle tõestada ja minus ei tekita hirmu Sinu arusaam, sest ma usaldan Elu ja oma sisetunnet, austades ka Sind usaldades oma.

Kui me võib-olla kõik võtaksime rohkem aega, et kuulata üksteist ilma egota, suudaksime me aktsepteerida kõiki inimesi, olenemata nende rassist, nende eluloost, nende arvamustest, elufilosoofiast, usust jne. Võib-olla hakkaksime me siis ometi nägema elu läbi suurema ja sügama spektri, kus mina versus sina asendub ühtäkki meiega ja selle asemel, et otsida “vaenlasi”, “võõraid” ja “teistsuguseid”, leiame me igal sammul aina enam neid, kes on täpselt sama eksinud, sama leitud, sama sügavad ja samade sisemiste soovidega nagu me ise.

 

Allikas: tekst – Sisekosmos 24. oktoober 2017 www.sisekosmos.ee

Pildid –  Pixabay (ei kuulu originaal teksti juurde)

Jõulumõtisklus.

Beverage, Cafe, Coffee, Coffee Shop, Cup
Mitut helendavat ekraani Sa täna vaadanud oled? Arvutit, telefoni, tahvelarvutit, telerit… Kas mõistad minutid ka kokku arvutada? Aga mitmele inimesele Sa täna silma oled vaadanud?  Kord küsis üks vaimulik kirikusse kogunenud koolilastelt, mis värvi on Facebooki logo. “Sinine ja valge,” teadis enamik kinnitada. “Aga mis värvi on Su ema silmad?” küsis ta edasi. Mis värvi on mu ema silmad… Kumb vastus tuleb kiiremini?
Kui üksi me oleme?
Tõnis Mägi on laulnud lauluks Tiibeti suure usujuhi Dalai Laama tekste. Üks laul kannab pealkirja “Aega ei ole”. Üks paljudest väärtuslikest mõtetest on kujund tänasest maailmast kui paigast, kus aknast näeme väga palju, ent tuba on tühi. Ilmselgelt on meie võimalused suhtluseks ja informatsiooniks avaramad kui iial ühelgi meie eel käinud põlvkonnal.
Maailm on vaid puldivajutuse või mõne hiirekliki kaugusel. Ent ühelgi põlvkonnal ei ole vist enne meid olnud nõnda suuri probleeme üksindusega. Me teame palju sellest, mis toimub laias ilmas, ja elame kaasa paljudele kuulsatele inimestele, aga meie endi kõrval pole suurt kedagi. Tuba on tühi.
Advendiaeg on tegelikult paastuaeg. See mõte on meil päris ära kadunud – advent on pidu peo otsa, piparkoogid ja mandariinid – kes see loll seda aega paastuks kasutaks.
Ometi ei ole paastumine piin. Meile, kes me ei ole paastumise mõttega harjunud, tuleb silme ette mingi jäle lörr, mida tuleb vastikustundega lürpida, või mingid mustades riietes küürus tädid, kes kondiste kätega oma kõhna ja aukus silmadega näo jaoks liialt suuri prille kohendavad. Kuid tegelikult ei ole paastumise eesmärk mitte piinlemine, vaid selguse saamine. Sest loobumise kaudu saad teada, mis sul tõeliselt on.
Alles ära andes hakkad nägema, mida tähendab saamine. Kas meie, olles jõulueelse advendiaja pühendanud jõulupidudele, kingitustele ja jõulupreemiate ootusele, üldse oskamegi jõule – Jumala endast loobumise püha – tegelikult mõista?
Võime teha sellise harjutuse ja mõelda, et Sul on elada veel kõigest 24 tundi ja Sa tead seda. Millele Sa selle aja pühendad? Just praegu, kui Sa seda artiklit loed, hakkab aeg voolama, sekund sekundi haaval väheneb Sinu siin olemise aeg. Kui palju Sa sellest ajast veedaksid arvuti taga?
Kas ikka paneksid õhtul mängima teleri, et järjekordselt kogu perega istuda koos üksnes selleks, et jõllitada ühte paljudest helendavatest ekraanidest? Võib-olla siis oleks Sul esimest korda julgust lülitada televiisor kinni ja vaadata oma inimesi. Vaadata silma. Vahel peame akendele katted ette tõmbama, et näeksime – tegelikult ei pea meie tuba olema tühi. Sest meil on vähemalt keegi. Elu tähtsad asjad.
Kultusbändi Nirvaana laulja Kurt Cobain on öelnud, et soov olla keegi teine on selle isiku raiskamine, kes sa tegelikult oled.  Kõik see lõputu edetabelite koostamine, elu arvudesse ümber arvutamine ei ole midagi muud kui genotsiid lootusrikaste elude kallal. Elud on võrreldamatud.
Ainus võimalus mitte oma elu raisata on jääda iseenda juurde.
Vahel me ütleme, et maailm on suhteline ja mõtleme, et siin on vähe kindlaid asju ja kõik sõltub vaatenurgast. Aga maailm on suhteline ennekõike seepärast, et ta seisab suhetel. Inimene on suhteline – tal on vaja suhteid. See on üks kindel asi selles ebakindlas maailmas – suhted peavad korras olema. Kui seda ei ole, siis oleme olulise maha mänginud.
Leia see inimene, kellele võid rahulikult 30 sekundit silma vaadata. Ja su elus on rohkem valgust.

 

Allikas: EELK Rakvere kogudus .Mõtisklus” avaldati ajalehtedes Virumaa Teataja ja Meie Maa 25. detsember 2013 

Toidublogija soovitab: kalla õlu joogiklaasist patta ja pannile.

                                   Õllesupp Cheddari juustuga.    Foto:Tuuli Mathisen

Peale selle, et õlu on kosutav ja karastav joogi- poolis, sobib see ka toiduvalmistamiseks. Toidublogija Tuuli Mathiseni sõnul on õllel toorainena köögis oma kindel koht, kuna annab roogadele uusi maitsenüansse.

Õlle abil saab nii mõnelegi toidule maitsesügavust ja komplekssust lisada. Kui kasutada küllusliku maitsega porterit näiteks suppides või hautistes, maitseb toit rikkalikult ja nii, nagu oleks seda mitu tundi hautatud. Magusate toitude ja kookide puhul aitab õlu oma mõrkjasmagusa maitse ja sügavama maitsenüansiga suhkru magusust tasakaalustada. Kergemad õlled lisavad toitudesse kergust ja mahlakust.

Õlu on hea marineerija ja kergitaja

Tuuli nimetab õlut ka heaks marineerijaks: õlle käärimisprotsessi tulemusel tekivad ained, mis aitavad näiteks liha marineerida ja pehmendada. Õllemarinaadis grill-liha on ühtaegu nii maitsev kui ka pehme ja mahlane.

Sama kehtib liha õlles hautamise kohta. Samuti toimib õlu kergitajana taina sees kas teiste kergitus- ainetega koos või ise kergitades. Seega kerkib nii õlleleib kui ka krõbe paneering muu hulgas ka õllepärmi abil.

Kuna õlu on iidne jook ja paljude rahvaste kultuurides juba aastasadu kindlal kohal olnud, soovitab Tuuli piiluda ka eri rahvaste rahvusköökidesse. Nii võib leida kuulsa Iiri lambalihahautise, mis lausa nõuab tumedat rikkalikku õlut. Või siis brittide köögist juustuse õllesupi, mis kindlasti üllatab oma põneva ja samas veatult toimiva maitsekooslusega.

Brittide rahvusköögis on õlu aukohal

Briti köögi pubitoitude nimistus ongi päris palju toite, kus õlu ja juust on kohtunud. Hea näide on üle ilma kuulus, juba keskajast pärit juustune röstitud sai Welsh Rarebit.

Vahel ei pruugi isegi teada, millisest toidust õlut otsida. Nii näiteks igaüks ei aimagi, et Briti pubiklassiku fish and chips’i puhul käib kalapaneerimise tainasse kindlasti ka õlu.

Õlle kasutamine paneerimistainas on üsna levinud, kuna see annab toidule erilise maitsenüansi ning tainas muutub mõnusalt kohevaks ja krõbedaks.

Põnevaid, kuid samas pisut vähem levinud õlut sisaldavaid toite on palju. Näiteks võib õlut kasutada magustoitude, tarretiste, kreemide, küpsiste, jäätiste, kokteilide, karamelliste kastmete ja muude toitude sees. Kes aga soovib omapärast maitseelamust, võib näiteks koorimata kartuleid õlle sees keeta või sini-merikarpe õlleses leemes aurutada. Maitseüllatus on garanteeritud.

– Sibulasupid – Juustusupid – Liha marineerimine – Sea-, veise- ja lambaliha hautamine – Kalkuni- ja kanaliha juurde

– Pannkoogi- ja pliinitaina valmistamine – Pardi ja jänese hautamine – Juustufondüü – Mereandide kaste või keeduleem

– Juustune õllesai

Tume õlu:

– Šokolaadikoogid – Šokolaaditrühvlid – Hapukapsa hautamine – Welsh Rarebit ehk röstitud sai õllese juustukattega

– Veiseliha hautamine või sellele tugevamaitselise kastme valmistamine – Ulukiroogade juurde – Kaste röstitud lambaliha juurde

– Pehme piparkook

Nisuõlu:

– Köögiviljaroogade maitsestamiseks – Mahedama maitsega juustudest tehtud road – Kalaroogade juurde – Grillitud punase lihaga

Seente ja juustuga täidetud peekonisse keeratud kartulid.

Pensionipõlves kokandusele pühendunud Arvo Kassin jagab nõuandeid, kuidas valmistada peekonisse keeratud täidetud kartuleid.

Vaja läheb:

  • kartuleid
  • seeni
  • maitserohelist
  • sibulat
  • juustu
  • majoneesi
  • peekonit
  • soola
  • pipart
  • puidust hambatikke (kinnituseks)

Videoõpetust vaata siit:

PENSIONILE JÄÄNUD EHITAJA KÖÖGIS
Arvo Kassin on uskumatu mees. Ta avastas pensionile jäädes huvi toidutegemise ja kokanduse vastu ning on sellele kirglikult pühendunud. Õpib iga päev midagi uut, vaatab kokandussaateid ja videosid, otsib retsepte ja valmistab perele maitsvaid roogasid. Arvo teeb oma toidutegemistest videod ja laeb need üles isiklikku blogisse ning Facebooki. Tema kokanduslehel „Igast nurgast” on üle 5300 jälgija.
Allikas: Maakodu 13.detsember 2017

 

Kuldpruuni ahjukana valmistamise saladus peitub just selles.

Kuldpruuni nahaga mahlase ahjukana valmistamine võib esmapilgul tunduda keerulise ülesandena, kuid tegelikult mängivad hõrgus tulemuses võrdset rolli nii lisatavad maitseained kui ka mõned kavalad küpsetusnipid.

Talleggi tootekategooriajuht Heli Sepp jagab kasulikke nõuandeid, mida järgides on mahlane ahjukana jõululaual garanteeritud.

Kuldpruuni naha saladus . Kaunilt kuldse nahaga ahjukana saladuseks on sulatatud või, millest pool tuleks määrida kana välispinnale. Ülejäänu segada näiteks salvei, rosmariini, peterselli, küüslaugu, basiiliku või sidruniga. Pühadehõngulise prae saamiseks sega või kuivatatud jõhvikate ja kaneeliga. Valminud segu tuleb seejärel viia näppude abil kananaha alla, rajades õrnade liigutustega teed liha ja naha vahel, kuni oled pääsenud maitseka seguga kõikjale.

Maitsesta heldelt. Terve ahjukana valmistamine on lihtne ka algajale kodukokale, kuna poelettidel on saadaval juba eelmaitsestatud kanad ning see vähendab tublisti kokkaja vaeva ja ajakulu. Ka ise kodus kanaliha maitsestades on võimalusi lõputult. Lihtsamatest maitseainetest olgu nimetatud sool, pipar, sojakaste ja küüslauk, aga miks mitte proovida hoopis suitsust paprikat, trühvlisoola või aromaatsete ürtide segu, mis kõik annavad kanalihale unikaalse maitse. Ideaalis võiks jätta kana üle öö marineerima, sest siis jõuavad maitsed ka liha sügavamatesse kihtidesse imenduda.

Küpseta korrektselt. Alustuseks säti kana ahju rinnak vastu ahjuplaati – nii imenduvad küpsedes kõik mahlad muidu rasvavaese filee sisse. Kui pool küpsetusajast on möödas, tuleks kana teistpidi keerata, et ka alumine pool saaks oma osa mahladest. Kellele meeldib kuldpruun ja pisut krõbedam kana, võib vahetult enne valmimist asetada ahjuplaadile ahjuresti ja sellele kana. V-kujuline rest on selleks parim, sest võimaldab õhu paremat pääsemist kana alla ning seeläbi paremat pruunistumist.

Mängi temperatuuriga. Kuumuta ahi 220-kraadini ja pruunista kana 15 minutit. See takistab lihamahlade väljavalgumist ja aitab kaasa isuäratavalt kuldse jume tekkimisele. Alanda seejärel temperatuur 180-kraadini ning jätka kana küpsetamist. Arvesta, et terve broiler küpseb antud temperatuuri juures umbes 1,5 tundi ning liha küpsust saab kontrollida lihatermomeetriga. Valmis kanaliha sisetemperatuur peaks olema kõige paksemast kohast mõõdetult 70-75 kraadi.

Lase lihal puhata. Liha valmistamise väga oluline moment on lasta lihal puhata. Otse ahjust võetult lõikama hakates riskid sellega, et mahlad jooksevad välja ning tulemuseks on kuiv ja vintske liha. Selle asemel võta kanapraad ahjust ning jäta pliidile 15 – 20 minutiks seisma. See võimaldab lihamahlade liikumisel peatuda.

Tegele-oma-asjadega ehk milline taim toob majaõnne ja kodurahu.

Majaõnn, kodurahu või poisipea  mitu nime kandev toataim sobib hästi sinna, kus ruumi napib. Hästi sobib see taimeke jõulukingiks, et soovida kallitele inimestele ikka rohkem õnne ja rahu.

Helksiine (Soleirolia soleirolii) on mediterraanse päritoluga roomavate vartega taim. Looduslikult leidub teda kasvamas Itaalia lähiümbruses  Korsikal ja Sardiinias, kus ta niiskemapoolsetes ja poolvarjulistes kasvukohtades katab ühtlase vaibana suuri alasid.

Põnevad nimed

Ka inglise keeles on helksiinel mitmeid nimetusi nagu beebi pisarad (babys tears), ingli pisarad (angels tears), tegele-oma-asjadega (mind-your-own-business), korsika nuhtlus (The Corsican curse). Saksa keeles on ta tuntud poisipea (bubiköpfchen), soome keeles aga majaõnne (kodinonni) nime all. Oma ladinakeelse nime on ta saanud botaaniku Joseph Francois Soleirol´i järgi.

Helksiinet pole raske kasvatada. Ta lepib hästi nii varjulise kui päikeselise (suvist otsest lõunapäiksest siiski vältida) kasvukohaga. Kuigi eelistatum oleks jahedam kasvukoht (+10…+16° C), saab helksiine hakkama ka soojemas ruumis. Soojas ruumis kasvades võiks helksiinet õhuniiskuse suurendamiseks veidi piserdada ning tal peaks olema ka piisavalt valgust, muidu muutuvad varred kiduraks ja venivad välja. Kui suvine kasvukoht on valge ja päikeseline, siis tuleb helksiinet ka usinamalt kasta, sest kuivale jäädes muutuvad lehed kuivaks ja kogu taim võib hukkuda. Kui kasvukoht on poolvarjus, siis taime kastetakse vähem. Ka talvel kastetakse harvem. Jälgida vaid, et muld oleks pidevalt ja parasjagu niiske. Ülekastmine võib soodustada mädanike teket ja taime hukkumist.

Pinnakatteks talveaeda

Väetada kevad-suvisel perioodil mõõdukalt (1-2 x kuus), talvel üldse mitte. Vanemad taimed muutuvad keskelt kollakaks ja lehed hakkavad kuivama ning taim kaotab oma dekoratiivse välimuse. Taime uuendamine ja paljundamine võetakse ette kord aastas, kevadeti. Siis jagatakse taim väiksemateks osadeks ja istutatakse ühe või mitmekaupa pottidesse vastavalt sellele kui lai on valitud istutusanum. Istutusmuld võiks olla toitaineterikas, vett hästiläbilaskev. Kui toaõhk on liialt kuiv, siis vältimaks lehekeste kuivamist võib vastistutatud taimed katta tagurpidi peale pandud kilekotiga, plastpudeli või purgiga. Helksiine lehed on valdavalt ilusad säravrohelised, kuid tal on ka mitmeid erineva lehevärviga (kollakad, valged, kirjud) teisendeid. Õied on väikesed ja valkjasrohelised, kuid õitsemas näeb taime harva. Helksiine sobib hästi kasvama nii madalatesse anumatesse, terraariumitesse kui pinnakattetaimeks talveaeda.

Allikas:  Astrid Lepik , Maakodu Kristina Amor, toimetaja 15. detsember 2017  

Jõupaber muudab pakendi moodsaks ja kingi ahvatlevaks.

Tagasihoidlik jõupaber on tänuväärne pakkimismaterjal,mille nobenäpud saavad oskuste ja käepäraste vahenditega ahvatlevaks muuta. Sageli polegi kaunistamiseks palju vaja.

Kaunistamiseks,kes soovib, võib kasutada erksamat punast- või takunööri, vaseläikelisi või puidust pärleid, heegeldatud lilli või lumehelbeid, augurauaga lõigatud pabermotiive, puupulki,käbisid koos halja puuoksakega. Tulemus on kordumatu ja kindlasti rõõmustab kingi saajat!

Lipsusõlmele lisage mõned läikivad pärlid – ja ongi kingipakk särav ja kaunis!

Takunööri, millega kingitust seotakse, saab samuti kaunistada.

Jäätise pulgast ja puupulkadest saab pakiehteks kena kuusekese.

Looduslikud toonid, materjalid ja värvid on moes.

Allikas:  Maakodu.ee  Maakodu 18. detsember 2017

3 olulist küsimust, mis aitavad uue aasta eesmärke seada

Maailma ühe hinnatuima tööandja Mindvalley asutaja ja juht Vishen Lakhiani toob oma just eesti keeles ilmunud raamatus “Erakordse elu kood” välja kolm kõige olulisemat küsimust, mis sinu ellu tõeliselt positiivse pöörde toovad.

Mindvalley, millel on ka kümnekonna töötajaga filiaal Eestis, on korduvalt tunnistatud maailma üheks kõige demokraatlikumaks ja lahedamaks ettevõtteks. Kolme kõige olulisema küsimuse harjutus on Lakhiani jaoks niivõrd tähtsal kohal, et ta palub neile küsimustele vastata kõikidel, kes Mindvalley tiimiga liituvad.

“Meid õpetatakse kultuuriruumist tulenevate tavade kohaselt elama pigem turvaliselt kui ehedalt ning utsitatakse pürgima millegi poole, mida me ei pruugi üldse oluliseks pidada. Tõelised eesmärgid tulevad aga südamest, pakuvad pinget, inspireerivad ja seavad silme ette lõpliku sihtmärgi,” sõnas Lakhiani.

Kolme kõige olulisema küsimuse esitamine on ideaalne harjutus uue aasta sihtide seadmisel. Võta paber ja pliiats ning pane iga küsimuse jaoks taimer või kell umbes kolmele minutile. Taimeri kasutamine aitab loogilist mõtlemist välja lülitada, et intuitiivne teadvus saaks end vabalt väljendada. Kui tahad, joonista küsimuste juurde ka pilte.

1. Kogemused: milliseid kogemusi tahad sa elu jooksul omandada?

Inimesed on loodud kogema. Kogemused annavad meile võime olla õnnelik siin ja praegu ning kasutada seda positiivset energiat oma eesmärkide poole liikumiseks. Raha ja asjad on üksnes vahendid selliste kogemuste loomiseks.

Kui aeg ja raha ei oleks takistuseks ning sa ei peaks üheltki inimeselt luba küsima, siis millist laadi kogemusi sinu hing ihkab? Milline on sinu jaoks ideaalne paarisuhe ning milliseid moraalseid ja eetilisi uskumusi te jagate? Mõtle ka oma sõpradele ja tuttavatele – kujutle oma seltsielu täiuslikus maailmas või milline näeks välja ideaalne nädalavahetus sõpradega. Mis on need asjad, mida oled sa alati tahtnud teha või kogeda, aga pole selle jaoks aega või ressursse leidnud?

2. Isiklik areng: kuidas sa tahad edasi areneda?

Sisemine kasv edendab teadlikkust ja kogemust ning selle pidev areng muudab elu põnevaks ja seikluslikuks. Mõtle, kuidas peaksid sisemiselt kasvama, et eelnevalt kirjapandud soovitud kogemused ka tegelikkuseks saaksid.

Kirjelda näiteks, kuidas tahad end iga päev tunda või milline välja näha. Milliseid uusi teadmisi või oskusi tahaksid sa juurde õppida – ehk on selleks mõne uue võõrkeele omandamine, kokkamine, maalimine? Ära sea oma unistustele piire, vaid mõtle, milliste oskuste valdamine teeks sind õnnelikuks ja enda üle uhkeks.

3. Panustamine: mida saad sina maailmale anda?

Teistele andmine toob meie ellu tähendust ja mõtestatust ning viib meid lähemale sisemisele ärkamisele. Kuidas saaksid sina läbi oma kogemuste ja isikliku kasvu panustada maailma paremaks muutmisse?

Mõtle oma perele ning kujutle, milliseid väärtusi tahaksid sa oma partnerile, vanematele ja lastele edasi anda. Mida saaksid oma pere jaoks teha, mis on eriomane ainult sulle? Mõtle ka oma karjäärile – kuidas tahaksid sa oma töökohta või ettevõtet paremaks muuta? Mine ka kaugemale ja mõtle, mida saaksid sina oma kogukonna, linna või kasvõi kogu maailma heaks teha.

 HEAD UUDISED GoodNews, 16.12.2017

“ÄRA KUNAGI RÄÄGI TEISTEST HALBA” – 20 INDIAANLASTE ELUREEGLIT.

 

Indians, Wolf, Spring, Indian, CultureÄrgake koos päikesega ja palvetage. Suur Vaim kuuleb teie palveid, palvetage tihti ja palvetage üksi. Olge kannatlik nendega, kes on teelt eksinud. Teadmatuse viha tuleb hingedest selleks, et seejärel õigele teele tagasi tulla.

Leia ennast. Ära lase kunagi kedagi teist peale iseenda oma teele. See on sinu isiklik õigus. Teised inimesed võivad sinuga koos käia aga mitte keegi ei saa seda teha sinu eest.

Austa neid, kes sinu juurde tulevad. Anna neile parimaid roogi, pakkuge neile kõige parem voodi ja kohtle neid austuse ja lahkusega.

Ära võta seda, mis sulle ei kuulu. On siis tegemist mõne inimesega, loodusega või teisele kuuluva asjaga. Sa pole seda võitnud, seega see ei kuulu sulle.

Austa kogu Maad: inimesi, loomi ja taimi.

Austa teiste inimeste arvamusi ja soove. Ära katkesta teist inimest, kui ta räägib, ära tee talle etteheiteid, ära pilka teda. Lase kõikidel oma arvamust avaldada.

Ära kunagi räägi teistest halba – halb energia, mida sa universumisse saadad, tuleb sulle endale palju tugevamalt tagasi.

Me kõik eksime. Andesta eksimused.

Negatiivsed mõtted loovad vaimseid ja füüsilisi kahjustusi. Ja võivad luua haigusi. Ole optimistlik , kui sa tahad terve olla.

Loodus ei kuulu meile, meie kuulume loodusele. Loodus on osa meie maailmast.

Lapsed on meie tulevik. Külva armastust nende südamesse. Juhi neid tarkusega ja õpeta neid elama. Jäta neile piisavalt ruumi kasvamiseks.

Ära tee teiste südamele haiget. Valu tuleb sinu juurde tagasi.Dreamcatcher, Talisman, Indian, Feathers

Räägi alati tõtt.

Ole tasakaalukas. Tugevda oma keha, et tugevdada oma vaimu. Tööta oma spirituaalse arengu kallal, et ravida oma emotsionaalseid haavu.

Ole vastutustundlik oma tegude eest. Võta teadlikult otsuseid vastu ja tea, kelleks sa saad ja kuidas sa seda teed.

Austa teiste eraelu ja isiklikku ruumi.

Usalda ennast. Sa ei saa teiste eest hoolitseda, kui sa enda eest ei hoolitse ja iseennast ei austa.

Austa teiste inimeste uskumusi. Ära sunni teisi uskuma seda, mida sina usud.

 

Allikas: Tekst: Kodused lood Fotod: Pixabay

Raha vähe? Järgi neid nippe ja saad rikkaks!

Kes meist ei tahaks rohkem raha omada? Anname sulle mõned lihtsad nipid, kuidas raha endale lähemale meelitada.

1. Enamasti näeme põrandaharju harjaste peal seismas. Tegelikult peab hari seisma püsti varre peal, et raha majja jääks.

2. Naabrile ei laenata mitte kunagi leiba ega soola, vastasel juhul kolib raha sinu juurest naabri juurde.

3. Õnnenumbrit 8 peetakse numbriks, mis meelitab ligi raha ja jõukust. Kanna seda näiteks ehtena kaelas.

4.Kilpkonn sümboliseerib pikaealisust ja stabiilsust. Kilpkonn tuleb panna töölaua, kaupluse, kontori või mõne muu äriruumi põhjasektorisse, et tagada stabiilne raha sissevool. Eriti võimas on see sümbol siis, kui ta on valmistatud kullast või on kullavärvi, kaunistatud ehete ja kristallidega.

5. Mitmetahuline kristall aitab raha ligi meelitada ja sinu raha hoida. Aseta see rikkusenurka.

6. Pane oma kontorisse või koju kasvama apelsinipuu. Apelsin on tugev raha ja jõukuse sümbol.

7. Vaata oma rahakott üle! See peab olema terve ja puhas. Ära kortsuta raha, kui paned seda rahakotti. Ära anna kunagi viimast raha rahakotist ära ja väldi rahakoti asetamist maha. Mida kõrgemal rahakotti hoiad, seda parem.

8. Tegele oma arvete maksmise ja võlgade klaarimisega neljapäeviti. Raha koju meelitamiseks söö neljapäeviti midagi rohelist või joo taimeteed.

9. Palgapäeval ei tohi kulutada sentigi palgarahast, see peab ööbima ühe öö kodus. Kui palk tuleb arvele, siis las see ööbib ühe öö seal.

10. Kanna alati natukene raha kaasas, kasvõi münte. Nii hoiad rahaenergia endale koguaeg lähedal.

Allikas: Raamat „100 nippi raha ligimeelitamiseks”, autor Liis Zev