Äärmuslikud emotsioonid kahjustavad siseorganeid ja põhjustavad haigusi.

Rene Bürkland

Hiina meditsiini järgi on sisemiseks haiguse põhjuseks emotsioonid. Füüsiline keha ja emotsioonid on omavahel lahutamatult seotud ja emotsioonid mõjutavad otseselt siseorganite seisukorda. Erinevalt kaasaegsest meditsiinist, mille järgi on emotsioonid närvisüsteemi töö tulemus, omistatakse hiina meditsiinis emotsioonid siseorganitele. Kui emotsioonid kalduvad äärmusesse- liiga palju või liiga vähe emotsioone -, hakkavad need kahjustama siseorganite qi‘d, mis omakorda võib kaasa tuua erinevaid terviseprobleeme.

Hiina meditsiini järgi on tervis yin‘i ja yang‘i dünaamiline tasakaal, haigus on selle tasakaalu häirumine. Lääne meditsiini meetodeil diagnoositav haigus (füüsilise keha tasandil ehk orgaaniline haigus) ei teki tavaliselt kohe pärast yin‘i-yang‘i tasakaalu kadumist. Sõltuvalt inimese konstitutsioonist ja haigustekitaja tugevusest võib see protsess kesta tundidest aastakümneteni. See on aeg, mil inimene ei ole veel haige, aga mitte enam ka terve. Kohe, kui yin‘i ja yang‘i dünaamiline tasakaal kaob, hakkab organism meile sellest märku andma. Kui suudame nendest sümptomitest ja märkidest aru saada, on võimalik haigustekitaja kiiresti kahjutuks teha, yin‘i ja yang‘i tasakaal ning organismi normaalne funktsioneerimine taastada. Hiina meditsiinis arvatakse, et haigusel võib olla väline, sisemine või mõni muu põhjus.

Hiina meditsiini järgi on sisemiseks haiguse põhjuseks emotsioonid. Eristatakse viit põhiemotsiooni: viha, rõõm, kurbus, muretsemine ja hirm. Toitumisteraapiaga ei saa emotsioone otseselt mõjutada, küll aga saab seda teha kaudselt, läbi organite mõjutamise.

Viha kui emotsiooni alla käivad ka ärrituvus, raev, frustratsioon ja kibestumine. Kui need emotsioonid kestavad pikka aega, põhjustavad need maksa qi seiskumise või maksa kuumuse tõusu.

Sümptomid – Maksa qi seiskumine: tüki tunne neelamisel või poomistunne kaela piirkonnas, raskustunne rinnus, spastilised valud kõhus, menstruatsioonivalud jne. Maksa kuumuse tõus: lagipea piirkonna peavalud, peapööritus, tinnitus, kaela kangus, punased laigud kaelal ja rinnal, silmade punetus ja valulikkus jne.

Toitumisteraapia – Maksa qi liikumapanek: redis, porru, seller, võilill, must seesam, idandatud seemned, jõevähk, krevetid, ploom, mandariinikoor, pojengijuur, kibuvitsaõied, roosiõied. Maksa kuumuse vähendamine: rabarber, sidrun, õun, mango, mooruspuu mari, arbuus, spinat, tomat, võilill, seller, speltanisu, nisu, nisuidud, mungoad, mungoa idud, hapendatud piimatooted, roheline tee, piparmünditee, nisuõlu, kali, õunamahl, kassia, valge pojeng, valge mooruspuu, küünisväät, aedkrüsanteem.

Rõõm on positiivne emotsioon, mis toidab südant, kuid äärmuslik rõõm (eufooria ja ülierutus) võib hakata südant kahjustama, sest sinna tuleb liiga palju energiat. Rõõmu puudumine muudab südame qi nõrgaks.

Sümptomid – Palpitatsioon ehk südame pekslemine, rahutus, unetus, pidev rääkimine.

Toitumisteraapia – Südame qi nõrkus: looma-, lamba- ja kanaliha, kaer, tatar, mais, kleepuv riis, soe nisuõlu, kakao, väheses koguses kohvi, aniis, tšilli (väheses koguses), harilik kreektürn (punane dattel), harilik ženšenn, läikvaabik (ganoderma), viieleheline eluväät. Liigne südame tuli: toorsalatid, võilill, tomat, kurk, rabarber, arbuus, sidrun.

Kurbus nõrgestab kopse, kuid mõjutab ka südant. Lisaks kurbusele on samasuguse mõjuga lein ning minevikuotsuste ja- tegude kahetsemine.

Sümptomid – Väsimus, hingeldus, raskustunne rinnus, nutmine, depressioon.

Toitumisteraapia – Lillkapsas, nuikapsas, porgand, oliiv, sibul, seen, kaer, hirss, odralinnas, riis, pardiliha, vutiliha, tuunikala, karpkala, aprikoos, viinamari, ingver, küüslauk, tüümian.

Muretsemisega sarnast mõju avaldavad ka liigne vaimne töö, vaimne aktiivsus, kinnisideed. Muretsemine mõjutab organitest enim põrna ja kopse, põhjustades qi seiskumise nendes.

Sümptomid – Ebamugavustunne rinnus, õlgade pinge, hingeldus ja köha, kahvatu jume, vaikne ja nõrk hääl, sage ohkamine, söögiisu langus, pinge või valu kõhus.

Toitumisteraapia – Amarant, kaer, hirss, kleepuv riis, riis, apteegitill, kapsas, porgand, maguskartul, pisarhein, sibul, linnuliha, lambaliha, loomaliha, forell, lõhe, tuunikala, magus õun, aprikoos, dattel, punane dattel, virsik, ploom, rosin, viinamari, viigimari, magus kirss, maapähkel, metspähkel, pistaatsiapähkel, seesamiseemned, Kreeka pähkel, aniis, tähtaniis, ingver, kardemon, nelk, vanill, kaneel, koriander, pune, rosmariin, tüümian, vürtsitee, maisisiiditee, lagritsatee, viinamarjamahl, ženšenn, vahtrasiirup, linnas, mesi, toorsuhkur, liköör.

Hirm – nii pikaajaline pidev hirmu all elamine kui ka äkiline hirm kurnavad ära neerude qi ning suunavad selle allapoole.

Sümptomid – Äkiline hirm: kõhulahtisus või kontrollimatu urineerimine. Krooniline hirm: kuumahood, öine higistamine, rahutus ja unetus (neeru yin‘i nõrkus); seksuaalsuse langus ja potentsihäired meestel (neeru yang‘i nõrkus). Lastel: öine voodimärgamine.

Toitumisteraapia – Neeru yang‘i nõrkus: apteegitill, hapukapsas, laugud, redis, juurviljad, sibul, hirss, kaer, tatar, riis, auster, suitsukala (eriti lõhe), jõekarp, krevett, tuunikala, hirve-, lamba-, metssea-, tuvi-, pardi- ja sealiha, adžukioad, läätsed, must sojauba, must seesam, päevalilleseemned, kirss, murel, viinamari, kuivatatud ingver, küüslauk, must pipar, kaneel, korditseps, Kreeka pähkel, must kardemon, ženšenn, vürtsitee, hõõgvein. Neeru yin‘i nõrkus: kapsas, spargel, porgand, oder, riis, nisu, auster, kaheksajalg, ahven, karp, sea-, pardi- ja tuviliha, adžukioad, läätsed, must sojauba, must seesam, pirn, viinamari, või, koor, lamba- ja kitsepiim, korditseps.

Allikas: Rene Bürkland “Tark tee terviseni”, kirjastus Pilgrim

Allikas:  alkeemia.ee 17.november 2016

Netivanaema toimetused

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga