Millest oleneb viinapuude talvekindlus.

Koduaedades kasvatatavatel viinapuudel pole probleemiks talvekindlus, hoopis ebaõnnestunud katmine võib neile saatuslikuks saada.

Pärast tugevat sügislõikust saab nõtkeid viinapuuoksi hõlpsasti maha painutada ja mulla või kuuseokstega katta. Sageli sellest piisabki. Vaid paljas külma korral tuleb soojustamiseks lisada puulehti või turbapuru.

Viinapuude hästi valminud võrsed (üheaastased oksad) taluvad talvel –15°, enamikul meil kasvavatest sortidest –25°. Mitmeaastased oksad taluvad talvekülma rohkemgi. Juurte külmakindlus on väiksem. Juba –10° pindmistes mullakihtides on ohtlik.

Suurtes istandikes kasvatamiseks sobivad sordid, mida talveks katta ei tulegi. Mitmed neist annavad talvekatteta saaki ka pärast –30° pakast. Näiteks sordi ’Hasanski Sladki’ õiepungad küll –35° mõjul hävisid, kuid juba järgmiseks aastaks taime saagivõime taastus. Juhtub, et mitte külm, vaid liigne kate või selle all tegutsevad hiired on talvekahjustuste põhjuseks. Seepärast oleks hea, kui saaks ilma talvekatteta hakkama.

Kolmeharulised taimed

Olen sortide külmakindluse hindamiseks kasvatanud taime kolmeharulisena. Keskmine jääb talveks toestusele, ülejäänud kaks painutan piki rida teine teisele poole. Külmaõrnadel sortidel katan ühe neist mullaga. Oksad katan lõikusjäätmete ja muu aiaprahiga, mis kevadel põletan või komposteerin. Selline kate kogub talveks lund, millest viinapuudele enamasti piisab. Võib arvestada, et lumekihi iga sentimeeter tõstab kestva külma korral tema all maapinnal temperatuuri 1° võrra.

2015. aastal andsid katmata oksad saaki kõikidel sortidel. Eelnenud talve miinustemperatuur oli detsembri lõpus vaid –20°, pindmises mullakihis –6°. Ka viimatine talv oli lühike ja pehme, ent jaanuari alguses tuli ühel ööl miinustemperatuuriks siiski –30°. Sel ajal oli 7 cm soojustavat lund, mistõttu pindmises mullakihis ei langenud temperatuur alla –9°.

Nüüdki talvitusid katmata jäetud oksad hästi paljudel sortidel, ent mitte kõigil. Kasvuhoones on okste külmataluvus suurem, kuna suvesoojus soodustab nende valmistumist talveks.

Minu tähelepanekud

Avamaal talvitusid viimati ilma talvekatteta väga hästi ’Hasanski Sladki’, ’Skandia’, ’Toldi’, ’Zilga’, ’Valiant’, ’Jaki Vapper’, ’Sipaska’. Saagivõimelisena talvitusid veel ’Albo Varheaja’, ’Elmer’, ´Pine Lake’, ’Mavo 00.03.01’, ’Mavo 00.33.11’. Kerge kattega maapinnale painutatult lisandusid neile ’Amurski’, ’Gailiuno Jadviga’, ’Marechal Joffre’, ’Rondo’, ’Skujina 675’, ’Somerset Seedless’. Ilma katmata oksad hävinesid, kuid nõrgast kattest piisas sortidele ’Iza Zalivska’, ’Price’, ’Shirvinta’, ’Spulga’, ’Supaga’, ’Zarja Severa’, ’Zagadka Sharova’, ’Jaki Liia’, ’ES N-11-1/2’. ’Solaris’ ja ’Bianca’ vajavad minu seniste kogemuste põhjal veidi tugevamat talvekatet.

Kütteta kasvuhoones, kus maapinda soojustan aiaprahiga, talvitusid katmatult väga hästi ’Adalmiina’, ’Gauja’, ’Jokke’, ’Madeleine Royal L’, ’Mars’, ’Somerset Seedless’, ’Swenson Red’, ’Swenson White’. Saagivõimelisena talvitusid veel ’Charli’, ’Einset’, ’Krassavets’, ’Supaga’.

Sordirohketes aedades võib juhuslikult tärganud taimedest või sihiteadlikest külvidest saada kohalike oludega hästi sobivaid seemikuid. Seemet tasuks võtta kahe sordi põimunud tarjadest. Siis on naabersort taime võimalik isa. Minu külmakindlamad seemikud on arenenud tõenäoliselt järgmistest vanematest: ’Hasanski Sladki’ × ’Guna’, ’Pine Lake’ × ’Guna’, ’Gailiuno Jagviga’ × ’Sukribe’, ’Albo Varheaja’ × ’Price’, ’Guna’ × ’Pine Lake’. Viinapuude leviku põhjapiiril tasuks ka selle sordiaretusega tegelda.

Artikli allikas:  Jaan Kivistik Maakodu 27. juuni 2016 

Netivanaema toimetused

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga