Muuda oma liialdatud tundeefektidega draama heatujuliseks draamaks.

Teatud mõttes on see strateegia vaid teine viis öelda “Ära muretse pisiasjade pärast”. Paljud inimesed elavad oma elu, nagu see oleks melodraama – ” ekstravagantne teatrietendus, kus domineerivad tegevus ja intriig. ” Tuleb tuttav ette? Tähelepanuväärsel kombel puhume me asjad suureks ja teeme pisiasjadest olulised probleemid. Me unustame, et elu ei ole nii halb kui me selle teeme. Me unustame ka, et kui me asju suureks puhume, oleme meie need, kes seda teevad.

Ma olen aru saanud, et endale lihtsalt meelde tuletamine – elu ei pea olema seebiooper – on võimas maharahustamise meetod. Kui ma olen ülemäära erutunud või hakkan end liiga tõsiselt võtma (mida juhtub sagedamini, kui ma tahaksin tunnistada), ütlen ma endale midagi sellist: ” Jälle hakkad pihta. Minu seebiooper algab”. Peaaegu alati lööb see mu tõsidusel jalad alt ja aitab mul jälle enese üle naerda. Sageli võimaldab see lihtne meeldetuletus mul häälestuda rahulikumale lainele. Minu liialdatud tundeefektidega draama muutus heatujuliseks draamaks.

Kui sa oled eales seebiooperit vaadanud, siis oled ka märganud, kuidas tegelased võtavad pisiasju liiga tõsiselt ja hävitavad nendega oma elu – keegi ütleb midagi solvavat kellegi kohta, vaatab kedagi vale pilguga või flirdib kellegi abikaasaga. Nende reageering on tavaliselt : ” Jumal küll! Kuidas võis selline asi minuga juhtuda?” Seejärel nad teravdavad probleemi, rääkides sellest teistele “kui õudne see on”. Nad muudavad elu õnnetuseks – melodraamaks.

Järgmine kord, kui tunned end stressis olevat, katseta selle strateegiaga – tuleta endale meelde, et elu ei ole õnnetus ja muuda liialdatud tundeefektidega draama heatujuliseks draamaks.

/ R. Carlson Ph.D ” Ära lase pisiasjadel üle pea kasvada” /