Kihtpilved.

Kasutaja Jüri Kamenik foto.

Läbipaistvad udujad kihtpilved (Stratus nebulosus translucidus) 28.04.2013 Stroomi rannas

Eestile hästi iseloomulikuks pilveliigiks on kihtpilved (Stratus). Kihtpilvedel on kolm vormi: pilvetükid; lauspilvisus, kuid pilvekihi alumine piir ei ulatu maapinnani või udu. Kaks viimast varianti kombineeruvad tihti omavahel (kinnise taevaga udu).
Kihtpilved asuvad kõige madalamal, sest pilvekiht võib alata vahetult aluspinna lähedalt, kuid ka alles mõnesaja meetri kõrguselt.
Kihtpilved on välimuselt üpris üheilmelised ja värvuselt hallid, sinakad või kollakad. Kui pilvekihi kõrgus aluspinnast on vähemalt mõnisada meetrit, siis on selle alumine pind ebaühtlane või lainjas, kuid kui asub väga madalal, siis võib see näida täiesti ühtlane. Väga õhukese kihi puhul võib päike ja kuu läbi paista (translucidus), paksema kihi puhul pole päikese või kuu asukoht määratav (opacus).
Kihtpilved võivad kaasa tuua uduvihma, jääkristalle või lumekübemeid, kuid sademed pole siiski tüüpilised. Olulised on kihtpilved selle poolest, et takistavad maapinnal ja sellelähedasel õhukihil jahtumast, kaitstes niiviisi näiteks kevadel taimi öökülma eest ehk kihtpilved on väga olulised temperatuuri reguleerimise poolest aluspinna lähedal. Kihtpilved on väga tüüpilised talvistes antitsüklonites, kui aluspinna tugeva jahtumise tõttu tekib inversioonikiht.
Kihtpilved võivad võivad tekkida või madalduda aluspinnani ja sel juhul moodustub udu, kui nähtavus langeb horisontaalsuunas alla ühe kilomeetri.

Iseloomulikud tunnused: madal, ühtlane ja enamasti läbipaistmatu pilvekiht, sageli uduna (siis võib päikese- või kuuketas olla ka nähtav), mõnikord räbaldunud servadega pilvetükkidena (kui udu või ühtlane pilvekiht hajub), samuti kihtsajupilvede all hatakpilvedena (hüperlink viib Nimbostratus pannus fotode juurde) – pilvekihi all nähtavad kiiresti liikuvad pilvetükid.
Esinemisaeg: aastaringselt, väga tavalised, sooja poolaastal sagedamini öösel ja hommikul lohkudes, järvenõgudes, soodes uduna, külmal poolaastal ööpäevaringselt, eriti madalrõhkkonna (tsükloni) soojas sektoris.
Teke: tekivad õhu (kiirguslikul) jahtumisel aluspinna lähedal ja inversioonikihi all, õhu korrapäratul ja keeriselisel liikumisel (turbulents) peaaegu küllastunud õhukihis (laussajuga seotud hatakpilved) või kihtrünkpilvedest.
Sademed: koosnevad veetilkadest. Vahel annavad uduvihma või udulund (lumeteri), kui pilvekiht ja inversioonikiht on küllalt võimsad ja õhk niiske – võidakse segi ajada kihtsajupilvedega. Väga külmas õhumassis võivad hakata jäätuma ja anda ka lund, sagedamini seoses mereefektiga.

– TÄHENDUS ILMA ENNUSTAMISEL
Stabiilse ilma pilved, mis ei viita usaldusväärsele ilmamuutusele. Ilm võib muutuda siis, kui kihtpilved kaovad.

Artikli ja pildi autor  Jüri Kamenik 

FB grupp “Pilvehuvilised”20.08.2017

 

Netivanaema toimetused

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga