Näpunäited, kuidas valmistada ette püsilillepeenart.

            Püsilillepeenrad Palusalu aias Räpina lähistel  Tiit Koha foto

Kaja Kurg , Kristina Amor,  toimetaja  Maakodu 15. august 2017 

Kuigi püsililli võib istutada kevadest sügiseni, on seda hea teha augustis ja septembris. Taimed juurduvad jahedama ja niiskema ilmaga paremini ning järgmisel aastal on peenar juba päris kena.

Aiakujundaja Pille-Riin Villem annab järgnevalt nõu uue peenra rajamiseks.

Kevadel rajatud püsilillepeenra puudus on see, et esimesel suvel pole seal õisi ja taimed on veel väikesed. Südasuvel võib põud kasvu takistada, sajusel aastal seda muret muidugi pole.
Kus on õige koht?

Ärge tehke peenart sinna, kus vähe käiakse. Kaunis lilleväli peab olema kohal, kus seda saaks imetleda aknast vaadates, aias istudes ja jalutades. Kui teete peenra vastu maja seina, siis toas olles te seda ei näe.

Parim asupaik on põõsarinde või heki ees, mis on heaks taustaks ja ühtlasi kaitsevad tuule eest. Peenra võib teha ka keset muru, aga seal pole fooni, mis lillede ilu paremini välja toob.

Suurel lillepeenral on nii palju värve ja vorme, et ta vajab selle külluse tasakaalustamiseks enda ette rahulikku muru või pinnatud ala.

Alati toimivad hästi järgmised proportsioonid: 1/3 peenrale ja 2/3 murule; või siis 3/5 ja 2/5. Suhe 1/2 ja 1/2 on omal kohal aga pigem regulaar­se kujundusega aias.

Kui võimalik, valige peenrale niiskem ja kerge poolvarjuga koht. Puude ja põõsaste kerged varjud toovad lillede ilu eriti hästi esile ja tekitavad meeleolu.

Kindlasti peab asukoht olema tuule eest varjatud, sest tugev tuul sasib puhmikud segamini. Tuulekindlaid püsililli on kahjuks vähe.

Kui suur ja milline kuju?

Püsilillepeenar pääseb mõjule vaid siis, kui see on piisavalt lai – vähemalt 2–3 meetrit. Väikeses aias laiutada muidugi ei saa.

Peenar võib olla vaadeldav igast küljest või ainult ühelt poolt. Esimesel juhul ei saa keskel kasutada nii kõrgeid liike kui üksnes ette avaneval peenral. Väike peenar ei tohi olla liiga kõrge, muidu pole ta ümbritsevaga proportsioonis.

Peenar võib olla ümar, ovaalne, ruudu- või ristkülikukujuline. Liiga keerulist kuju ei maksa teha, sest vorm ei tohi domineerida sisu üle. Heki äärde võib teha sirgete servadega ristkülikukujulise peenra, serva võib kujundada ka looklevana.

Peenra kuju märkige murule nööri või kastmisvooliku abil. Seda liigutades saate kergesti teha uusi variante ja vaadata, kuidas need mõjuvad, kuni lõpuks leiate sobivaima.

Ideaalne on teha peenar tõusvale nõlvale, sest tagumise rinde taimed tunduvad seal veelgi kõrgemad, lausa mitme meetri kõrgused. Istutusala peab olema sel juhul muidugi parajalt lai, et efekt end välja mängiks.

Kui maapind langeb, jääb peenra esiserv kõrgemale kui tagumine. Peenar kaotab kogu oma võlu, kui tagumine rinne on liiga madalal.

Kuidas teha peenra alus?

Tavaliselt koorivad inimesed tulevase peenra kohalt ära kogu murukamara, kaevavad maa läbi ja nopivad mulla umbrohujuurtest puhtaks. See on päris vaevarikas töö.

Aga saab ka lihtsamalt, kiiremini ja vähema vaevaga.

– Kui maapinnale on peenra joonis maha märgitud, eemaldage mätas vaid servadest. Kamar koorige nii õhukeselt kui võimalik, et mitte mulda asjatult ära viia.

– Mättaid ärge viige kompostihunnikusse, vaid kasutage ära peenra tagumise või keskmise osa tõstmiseks.

– Esiserv katke mitmekordselt ajalehega, et takistada soovimatute taimede kasvu.

– Seejärel katke kogu ala mulla või istutusseguga. Servast kaugemal jätke murukamar alles. Selle võib katta ajalehtedega või pöörata igaks juhuks tagurpidi. Praktika on aga näidanud, et 20–30 cm paksune mullakiht on enamasti nii tõhus, et rohttaimed sellest läbi ei tungi. Umbrohu lämmatamiseks tasub ajalehti kasutada ka haritud aiamullale peenart tehes. Ajaleht kõduneb ära aastaga.

– Kasutage vaid kvaliteetset mulda, mis on viljakas, kobe ega sisalda püsiumbrohtude juuri. Heale aiamullale segage juurde komposti. Ideaalne oleks kasutada müügil olevaid spetsiaalseid istutussegusid. Et tuleks odavam, võib neid segada olemasoleva mullaga.

– Peenra nõlvad kujundage diagonaal­selt tõusvaks. Ülalt siluge pind tasaseks, et vihmavesi valguks peenrasse.

– Peenra võite ääristada kraavikesega, et takistada muru sissetungi. Seda tuleb aeg-ajalt labidaga korrastada.

– Ärge kasutage plastist peenraääriseid, mis mõjuvad võõrkehana.

– Maad võib ette valmistada ka nii, et kuhjate sügisel sellele paksult lehti. Kevadeks on lehehunnik kokku vajunud, murukamar kõdunenud ja muld kobe.

Netivanaema toimetused

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga