Kas stress on kahjulik või hoopis kasulik?

 

1cxk4p

Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom.

Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu.Mõnedes tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub organismile hävitavalt. Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes, milleks võivad olla nii pingeline elukeskkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus jne. / Vikipeedia/

Nii kirjutab Vikipeedia stressi kohta . Kes meist poleks hädas olnud stressiga. Ma arvan, et enamus meist. Võib-olla me alati ei pane seda seisundit endas tähele või siis ei taha tunnistada, et ka mina “põen” seda nn. moehaigust. Moehaigust –  seda sõna olen stressi puhul üha sagedamini kirjanduses tähele pannud. Mina seda nii ei sõnastaks. Nagu väidetakse ja nagu eelpool lugeda võis, on väheses koguses stressi kasulik. Arvatakse, et stress teeb haigeks… liiga palju tööd tekitab stressi…stressi tuleb vältida jne.

Aga kuidas oleks sellega, kui kontrolliks oma mõtteid?

Kontrollides oma mõtteid, ei saa stress meid kahjustada. Tegelikult ei teki stress väliste olude tõttu, vaid kõik oleneb sellest, kuidas me ise nende oludega ringi käime, mida nendega ette võtame. Seega pole stressi põhjuseks töö, vaid see see, kuidas me töötame.

1cxjp6

Tuntud India poliitikust Mahatma Gandhist (1869 – 1948) räägitakse, et ta töötas veel 70- aastselt probleemideta 16 tundi päevas, ilma et oleks stressis olnud. Millest see tuli – kas sellest, et aeg oli teine? Et stressi vältida, tuleb keskenduda töötades või mida iganes tehes ühele tegevusele. Tõelised geeniused suudavad/suutsid täielikult keskenduda vaid ühele tegevusele korraga. Minnes teise tegevuse juurde, kustutavad nad selle eelmise juba mälust.

Lugu kahest mungast.

Kaks munka kohtasid palverännaku ajal naist, kes vajas tugevavoolulise jõe ületamisel abi. Üks munk võttis naise kõhklemata oma õlale ja viis teisele kaldale. Mungad rändasid vaikides edasi. Tüki aja pärast hakkas teine munk esimest noomina: “Me oleme tõotanud mitte puudutada ühtki naist, kuidas sa said ta õlale võtta?” Esimene munk vastas: ” Mina panin naise tund aega tagasi kaldale maha, aga sina kannad teda endaga vist ikka veel kaasas”

Üsna sageli on nii, et me ei suuda oma mõtteid kontrollida.

Kas sinu jaoks on see olukord tuttav : täidad mõnda ülesannet, aga sinu mõtted on hoopis näiteks selle juures, mida unustasid eile teha või et mida sa pead täna veel tegema, mida õhtuks perele süüa tegema, kuidas laps saab trennist koju  jne . On see tuttav? Minu jaoks küll. Aga seda peab harjutama, et me suudaks 100% keskenduda teatud tegevusele/ülesande täitmisele . Kui suuname kogu oma energia ja jõu ühele tegevusele, keskendume ainult sellele, siis on see lõpuks ka võimalik. Keskendumisvõime on treenitav ja meie mõtete koondamine ühele hetkele muutuvad paremaks.

Stressi ei saa vältida täielikult.

Kui seda proovida teha, siis võib tulemuseks olla see, et me hakkame südamesse võtma igat tühist asja ja me talume siis ka üha vähem koormust. Stressi vältimine võib tuua vastupidise tulemuse – me muutume sellele hoopis vastuvõtlikumaks. Elu stressita pole olemas, seega peame õppima sellega toime tulema. Kui kuulata oma sisemist häält, siis saab aru, millal stress võtab negatiivse pöörde. Siin tuleb tähelepanu pöörata ka oma kehale. Alati ei suuda võib-olla iseennast jälgida, kuigi peaksime oma keha ju tundma. Stressis inimese õlad on kõrgemal, kui lõõgastunud olekus . Õpi sellele tähelepanu pöörama. Aitab  viiest minutist – istu rahulikult ja vii iga väljahingamisega oma õlad allapoole. Peagi tunned, kuidas pinge seda harjutust tehes kaob. See aitab – tean seda oma kogemusest.

1cxj5l

24 reeglit stressiga toimetulekuks.

  1. Keskendu täielikult sellele, mida sa parajasti teed. Kui loed raamatud, siis loe raamatud. Kui sööd, siis söö jne. Rõõmu saladus peitub seal, kus me parajasti oleme 🙂
  2. Ära võta liiga palju korraga ette.
  3. Ära kiirusta. Tegutse sulle sobivas parajas tempos.
  4. Võta endale elutähtsate asjade jaoks aega.
  5. Asjatu mure tuleviku pärast halvendab sinu keskendumisvõimet. Pühenda kogu oma energia praegusele hetkele.
  6. Tunne saavutatust rõõmu, Tee puhkepaus ja tähista seda. Ole tänulik ja õnnelik ja naudi seda tunnet.
  7. Väldi liigset auahnust ja ära ole enda vastu liiga nõudlik.
  8. Õpi ennast teistest isoleerima, sest vahel võib ka kõige armastusväärsem inimene saada stressi allikaks. Me kõik vajame OMA hetke.
  9. Planeeri piisavalt aega, et olla täpne. Ära kiirusta.
  10. Ära pea ennast väga tähtsaks. Kui võit ja kaotus, kiitus ja laitus sind rööpast välja ei vii, siis oled tasakaalus.
  11. Hoia korda. Kui su laual on ainult hetke töö jaoks vajalikud materjalid, siis on tööle keskendumine palju parem.  Enne järgmist tööd, korista laud.
  12. Määra kindlaks puhkepausid ja järgi neid. Kui sa arvad, et sa ei saa endale puhkust lubada, siis on selge et sa vajad seda kindlasti.
  13. Tegutse ja korralda oma tegevust. Kuid tähtis on end vahepeal ka lõdvaks lasta.
  14. Kui sulle tundub, et sul on väga palju asju teha, siis kirjuta kõik need toimingud üles ja säti need tähtsuse järjekorda.
  15. Lase ka teistel midagi teha. Ära võta kõike kohustusi enda kanda. Õpi ülesannete ja vastutuse jagamist teistega.
  16. Planeeri oma aega ise. Võta aega ka oma meelistegevuseks, suheteks, lõbutsemiseks. Investeerige tervisesse ja emotsionaalsesse heaolusse. See investeering ei pea alati olema materiaalne. Aja investeerimine on ka väga oluline investeering.
  17. Ära ole alati kättesaadav – lülita mobiiltelefon välja, sulge arvuti jne.
  18. Üks osa päevast peaks olema rutiinne tegevus. Igapäevane distsipliin aitab sisemist tasakaalu hoida.
  19. Kui sa oled edukas, siis tee vahel midagi, millel puudub sügav mõte. Alati ei pea kõik olema läbimõeldud ja otstarbekohane.
  20. Luba endale ka vahel lapsikust. Astu psüühilise pinge vastu naeruga. Kes suudab naerda/naeratada ka pingelises olukorras, selle päralt on maailm.
  21. Luba endale aeg-ajalt üks niisama lorutamise päev.
  22. Ära looda pidevale edule. Lepi sellega, et elus on tõusud ja mõõnad.
  23. Õpi nautima kõike, mida teed. Kui oled vaba pingest ja püüad teha midagi hästi, saabub rõõm iseenesest. tee kõike südamega, nii saad tunda rõõmu ka rutiinsest tööst.
  24. Ära proovi kõiki neid reegleid täita, see oleks liiga pingerikas.

Rahu ja tasakaal on normaalsed seisundid ja neid tuleb osata valitseda.

Võib -olla tuleks kasutada lihtsalt ammmusest ajast tuntud palvetamist, mediteerimist, seotust loodusega või lihtsalt vaikuses viibimimist. Igal ühel omad uskumused ja omad maailmavaated, kuid midagi sellest saab kindlasti igaüks meist teha, et muuta oma igapäeva elu paremaks.

1cxist

 

  • Tänaseid toimetusi tehes, keskendu ainult ühele tegevusele korraga.
  • Vestluse ajal keskendu ainult oma vestluspartnerile.
  • Kui tunned end pinges , siis pööra tähelepanu oma õlgadele – hinga rahulikult välja ja langeta õlad. Tee seda harjutust mitu korda.
  • Vali 24 reegli hulgast välja need, mis aitavad Sul eriti pingevaba ja rahulik olla. Kirjuta need reeglid paberile ja pane enese jaoks nähtavale kohale. Vajadusel saad neid kohe vaadata.
  • Istu 5 – 10 minutit lihtsalt niisma ja mugavalt ning ära tee mitte midagi.

 

Aitäh, et lugesid 🙂

Päikest Sinu päeva!