Unista ja ela oma unistuste elu!

1d9qsc

Viieaastane tütar tuli kord hüpeldes ema juurde voodisse ja küsis: “Ema, kelleks sa tahad suurena saada?” Ema arvas. et tütar on uue mängu välja mõelnud ja vastas : “Hmmm, arvan. et minust saab suurena ema.” Tütar ei olnud vastusega päri: ” Sa ei saa ju emaks saada, sest sa juba oled ema. Kelleks sa tahad saada?” “Olgu, sel juhul õpetajaks,” vastas ema. ” Ei, õpetaja oled sa ka juba! ” ” Mul on kahju, kullake, aga ma ei tea, mida ma pean ütlema. ” ” Ema, ütle mulle lihtsalt, kelleks sa tahad saada, kui sa kord suur oled. Sa võid saada ükskõik kelleks, kui sa vaid soovid.” Ema sai sai järsku aru, mida tütar temalt teada tahtis, kuid ta oli nii vapustatud, et ei suutnud vastata. Tütar andis alla ja lahkus magamistoast. See näiliselt tähtsusetu vestlus oli ema sügavalt puudutanud. Tütre silmade läbi vaadatuna võis ta veel ükskõik kelleks saada. Perekond, erialane väljaõpe, poole koormusega töökoht, kaks last… – ükski neist näiliselt muutumatutest  asjaoludest ei olnud tema jaoks enam tähtis, sest oma tütre silmis tohtis ta veel unistada. Tema tulevik ei olnud veel kindlaks määratud. Tütre silmis pidi ta arenema, sest oli ju veel terve hulk alasid, millega ta võis tegeleda.

See on mõtlemapanev lugu, millele tasuks meil kõigil mõelda. Mõelda sellele, kes ja kus me antud ajahetkel oleme. Kas me oleme oma saavutustega seal, kus me tahame olla? Kas me tegeleme igapäevaselt sellega, millega me tegelikult tegeleda tahame? Kui ei, siis kõike saab alati muuta. Ja kõike seda saame muuta vaid meie ise, kui me muudame oma mõtlemist ja võtame enese jaoks vastu uued otsused. Ära pane tähele, kui keegi ütleb:” See on võimatu”Tähtis pole ka see, kas need inimesed, kes nii ütlevad, kuuluvad su ellu või mitte. Oluline on see, et sa ei võta seda mõtet endasse. Pole tähtis see, milline on sind ümbritsev olukord. Tähtis on vaid see, kes sa ise tahad tulevikus olla. Tähtis pole see, millises eas sa oled – kas 25…50…või 60…Ära mõtle iialgi, et elu on “läbi”. Ära mõtle iialgi, et pole veel õige aeg unistuste täideviimiseks. Kui sa ise oma unistusi ei realiseeri, ei tee keegi teine seda sinu eest. Pea meeles, et ideaalset aega uueks alguseks pole olemas. Iga kord kui lükkad edasi uut algust, kaugened sa sellest iga sammuga.

1d9r13

Vahel on uue alguse põhjuseks/aluseks saatuselöögid. Mitte, et peab jääma ootama saatuselööke, et uuesti alustada, aga tähtis on, kuidas sa ise ühesse või teisesse olukorda suhtud.  1914. aastal põles Thomas Edisoni laboratoorium maani maha. Kahju suurus oli olnud 1,8 miljonit eurot. Kindlustatud olevat olnud see ainult 400 000 eurole. Materiaalsest väärtusest palju olulisemad olid tema uurimustulemused, tedustööde kogumik, kus olid märkmed ja mälestused. Edison oli siis 67-aastane ja kogu tema elutöö varises põrmu. Sealjuures jäi Edison täiesti rahulikuks ja tasakaalukaks vaadates pealt, kuidas tuli oma hävitustööd tegi. Tema sõnad oma lähedastele: ” Vaadake, me ei näe enam kunagi elus midagi nii erilist. Katastroofidel on suur väärtus. Kõik meie vead põlevad. Jumal tänatud, et saame otsast alustada” (Edison suri 1931, kui oli 84-aastane).

Sellest loos on sõnum – võid luua endale igal ajal uue tuleviku. Pead ainult teadvustama, et sa võid unista, võid saada, kelleks soovid. Sa võid igal ajal avastada oma elumõtte ja vastavalt sellele ka elada. Sul on õigus elada kirega. Kõige tähtsam on see, et minevik ei võrdu tulevikuga. Alati ei pruugi olla elumõte see, millega just praegusel hetkel tegeled (kui see nii tõesti on, siis on see super!) . Vahel võid leida oma elumõtte kusagilt mujalt. Tuleta meelde unistusi, mida kunagi unistasid ja mis siis maha maetud said ja usu iseendasse, et sul jätkub jõudu need unistused ellu viia.

Kui uskuda iseendasse, oma unistustesse ja eesmärkidesse tõeliselt, siis muutuvad need teatud liiki magnetiks. Magnetiks, mis tõmbab ligi kõiki ja kõike, et jõuda lähemale lõpptulemuseni. Olen nõus ja tean oma kogemusest, et sellesse pole kerge uskuda. Aga siis, kui tunned mingil moel kõhklust või kahtlust,  esita endale küsimus: Miks ma tahan oma unistused täide viia? Ja vasta sellel küsimusele ausalt. Ja usu mind, kõik tundub palju kergem. Kindlasti ei piisa sellest, et lihtsalt aeg-ajalt unistada või kogu aeg lihtsalt unistada. Peab tegutsema selle nimel. Aeg-ajalt tuleb oma eesmärgid mõtteis tahtlikult esile kutsuda, ilma et selles kahtleks. Selleks vii ennast mõttes olukorda, kus need eesmärgid on saavutatud – naudi seda olukorda, seda tunnet. Kui keskendud oma eesmärgile ja unistusele, lood sa ühenduse kahe punkti vahel – selle, kus sa oled praegu ja selle vahel, kuhu sa tahad jõuda. Keskendu ja usalda iseendaast ja sa leiad ka võimalused. Sa saad sellega hakkama!

1d9r7i

Meil kõigil on võimalik valida. Elu on liiga lühike, et olla tähtsusetu. Minevik ei võrdu tulevikuga.

Tänane ülesanne:

  • Mõtlen oma viimase paari aasta peale ja mis on selle ajaga toimunud -Mida uut olen õppinud? Millised kogemused olen saanud? Kuidas on minu isiksus arenenud? Kui palju olen selle ajaga ära teinud? Jne. Teadvustan kõike seda endale ja mõtlen, mida võiksin ära teha järgmise paari aasta jooksul.
  • Küsin endalt: “Kui saaksin valida, mida ma siis parema meelega teeksin, kes ma oleksin, millised on minu unistused, kes ma tahan tulevikus olla? Kirjutan need mõtted üles.
  • Teadvustan endale, et ma võin tõesti valida. Võin iga hetk luua endale elu, mida ma tegelikult väärin, sest ma olen ise oma elu kujundaja. Ma julgen olla õnnelik.

 

Aitäh, et lugesid 🙂

Kas stress on kahjulik või hoopis kasulik?

 

1cxk4p

Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu.Mõnedes tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub organismile hävitavalt. Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes, milleks võivad olla nii pingeline elukeskkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus jne. / Vikipeedia/

Nii kirjutab Vikipeedia stressi kohta . Kes meist poleks hädas olnud stressiga. Ma arvan, et enamus meist. Võib-olla me alati ei pane seda seisundit endas tähele või siis ei taha tunnistada, et ka mina “põen” seda nn. moehaigust. Moehaigust –  seda sõna olen stressi puhul üha sagedamini kirjanduses tähele pannud. Mina seda nii ei sõnastaks. Nagu väidetakse ja nagu eelpool lugeda võis, on väheses koguses stressi kasulik. Arvatakse, et stress teeb haigeks… liiga palju tööd tekitab stressi…stressi tuleb vältida jne.

Aga kuidas oleks sellega, kui kontrolliks oma mõtteid?

Kontrollides oma mõtteid, ei saa stress meid kahjustada. Tegelikult ei teki stress väliste olude tõttu, vaid kõik oleneb sellest, kuidas me ise nende oludega ringi käime, mida nendega ette võtame. Seega pole stressi põhjuseks töö, vaid see see, kuidas me töötame.

1cxjp6

 

Tuntud India poliitikust Mahatma Gandhist (1869 – 1948) räägitakse, et ta töötas veel 70- aastselt probleemideta 16 tundi päevas, ilma et oleks stressis olnud. Millest see tuli – kas sellest, et aeg oli teine? Et stressi vältida, tuleb keskenduda töötades või mida iganes tehes ühele tegevusele. Tõelised geeniused suudavad/suutsid täielikult keskenduda vaid ühele tegevusele korraga. Minnes teise tegevuse juurde, kustutavad nad selle eelmise juba mälust.

Lugu kahest mungast. Kaks munka kohtasid palverännaku ajal naist, kes vajas tugevavoolulise jõe ületamisel abi. Üks munk võttis naise kõhklemata oma õlale ja viis teisele kaldale. Mungad rändasid vaikides edasi. Tüki aja pärast hakkas teine munk esimest noomina: “Me oleme tõotanud mitte puudutada ühtki naist, kuidas sa said ta õlale võtta?” Esimene munk vastas: ” Mina panin naise tund aega tagasi kaldale maha, aga sina kannad teda endaga vist ikka veel kaasas”

Üsna sageli on nii, et me ei suuda oma mõtteid kontrollida. Kas sinu jaoks on see olukord tuttav : täidad mõnda ülesannet, aga sinu mõtted on hoopis näiteks selle juures, mida unustasid eile teha või et mida sa pead täna veel tegema, mida õhtuks perele süüa tegema, kuidas laps saab trennist koju  jne . On see tuttav? Minu jaoks küll. Aga seda peab harjutama, et me suudaks 100% keskenduda teatud tegevusele/ülesande täitmisele . Kui suuname kogu oma energia ja jõu ühele tegevusele, keskendume ainult sellele, siis on see lõpuks ka võimalik. Keskendumisvõime on treenitav ja meie mõtete koondamine ühele hetkele muutuvad paremaks.

 

Stressi ei saa vältida täielikult. Kui seda proovida teha, siis võib tulemuseks olla see, et me hakkame südamesse võtma igat tühist asja ja me talume siis ka üha vähem koormust. Stressi vältimine võib tuua vastupidise tulemuse – me muutume sellele hoopis vastuvõtlikumaks. Elu stressita pole olemas, seega peame õppima sellega toime tulema. Kui kuulata oma sisemist häält, siis saab aru, millal stress võtab negatiivse pöörde. Siin tuleb tähelepanu pöörata ka oma kehale. Alati ei suuda võib-olla iseennast jälgida, kuigi peaksime oma keha ju tundma. Stressis inimese õlad on kõrgemal, kui lõõgastunud olekus . Õpi sellele tähelepanu pöörama. Aitab  viiest minutist – istu rahulikult ja vii iga väljahingamisega oma õlad allapoole. Peagi tunned, kuidas pinge seda harjutust tehes kaob. See aitab – tean seda oma kogemusest.

1cxj5l

24 reeglit stressiga toimetulekuks.

  1. Keskendu täielikult sellele, mida sa parajasti teed. Kui loed raamatud, siis loe raamatud. Kui sööd, siis söö jne. Rõõmu saladus peitub seal, kus me parajasti oleme 🙂
  2. Ära võta liiga palju korraga ette.
  3. Ära kiirusta. Tegutse sulle sobivas parajas tempos.
  4. Võta endale elutähtsate asjade jaoks aega.
  5. Asjatu mure tuleviku pärast halvendab sinu keskendumisvõimet. Pühenda kogu oma energia praegusele hetkele.
  6. Tunne saavutatust rõõmu, Tee puhkepaus ja tähista seda. Ole tänulik ja õnnelik ja naudi seda tunnet.
  7. Väldi liigset auahnust ja ära ole enda vastu liiga nõudlik.
  8. Õpi ennast teistest isoleerima, sest vahel võib ka kõige armastusväärsem inimene saada stressi allikaks. Me kõik vajame OMA hetke.
  9. Planeeri piisavalt aega, et olla täpne. Ära kiirusta.
  10. Ära pea ennast väga tähtsaks. Kui võit ja kaotus, kiitus ja laitus sind rööpast välja ei vii, siis oled tasakaalus.
  11. Hoia korda. Kui su laual on ainult hetke töö jaoks vajalikud materjalid, siis on tööle keskendumine palju parem.  Enne järgmist tööd, korista laud.
  12. Määra kindlaks puhkepausid ja järgi neid. Kui sa arvad, et sa ei saa endale puhkust lubada, siis on selge et sa vajad seda kindlasti.
  13. Tegutse ja korralda oma tegevust. Kuid tähtis on end vahepeal ka lõdvaks lasta.
  14. Kui sulle tundub, et sul on väga palju asju teha, siis kirjuta kõik need toimingud üles ja säti need tähtsuse järjekorda.
  15. Lase ka teistel midagi teha. Ära võta kõike kohustusi enda kanda. Õpi ülesannete ja vastutuse jagamist teistega.
  16. Planeeri oma aega ise. Võta aega ka oma meelistegevuseks, suheteks, lõbutsemiseks. Investeerige tervisesse ja emotsionaalsesse heaolusse. See investeering ei pea alati olema materiaalne. Aja investeerimine on ka väga oluline investeering.
  17. Ära ole alati kättesaadav – lülita mobiiltelefon välja, sulge arvuti jne.
  18. Üks osa päevast peaks olema rutiinne tegevus. Igapäevane distsipliin aitab sisemist tasakaalu hoida.
  19. Kui sa oled edukas, siis tee vahel midagi, millel puudub sügav mõte. Alati ei pea kõik olema läbimõeldud ja otstarbekohane.
  20. Luba endale ka vahel lapsikust. Astu psüühilise pinge vastu naeruga. Kes suudab naerda/naeratada ka pingelises olukorras, selle päralt on maailm.
  21. Luba endale aeg-ajalt üks niisama lorutamise päev.
  22. Ära looda pidevale edule. Lepi sellega, et elus on tõusud ja mõõnad.
  23. Õpi nautima kõike, mida teed. Kui oled vaba pingest ja püüad teha midagi hästi, saabub rõõm iseenesest. tee kõike südamega, nii saad tunda rõõmu ka rutiinsest tööst.
  24. Ära proovi kõiki neid reegleid täita, see oleks liiga pingerikas.

 

Rahu ja tasakaal on normaalsed seisundid ja neid tuleb osata valitseda. Võib -olla tuleks kasutada lihtsalt ammmusest ajast tuntud palvetamist, mediteerimist, seotust loodusega või lihtsalt vaikuses viibimimist. Igal ühel omad uskumused ja omad maailmavaated, kuid midagi sellest saab kindlasti igaüks meist teha, et muuta oma igapäeva elu paremaks.1cxist

 

Tänane ülesanne:

  • Tänaseid toimetusi tehes, keskendun ainult ühele tegevusele korraga.
  • Vestluse ajal keskendun ainult oma vestluspartnerile.
  • Kui tunnen end pinges , siis pööran tähelepanu oma õlgadele – hingan rahulikult välja ja langetan õlad. Teen seda harjutust mitu korda.
  • Valin 24 reegli hulgast välja need, mis aitavad mul eriti pingevaba ja rahulik olla. Kirjutan need reeglid paberile ja panen enese jaoks nähtavale kohale. Vajadusel saan neid kohe vaadata.
  • Istun 5 – 10 minutit lihtsalt niisma ja mugavalt ning ei tee mitte midagi.

 

Aitäh, et lugesid 🙂

Päikest Sinu päeva!

Lihtsalt tee see ära!

1bkbg0

Kindlasti tead sa spordijalatsite firmat Nike´i.  Aga kas tead ka selle loomislugu.

Nike asutasid  1964. aastal Bill Bowerman ja Phil Knight. Noormehed tegid seda vaatamata sellele, et nende pered olid selle vastu ja pidasid seda ebaõnnestunud ettevõtmiseks. Nad kritiseerisid ja pilkasid poisse. Ainuüksi firma loomine oli raske töö. Poisid tundsid, et ei suuda perede vastuseisule vastu panna. Kuid nad ei tahtnud alla anda. Nad mõtlesid kaua, kuidas leida lahendus. Lõpuks ütles üks poistest : “Pole vahet, mida nad ütlevad, just do it !” Ja sellega oli asi otsustatud.  Just do it – need kolm sõna inspireerisid neid niivõrd, et nad otsustasid võtta selle firma juhtlauseks. Nad trükkisid ka firma T-särkidele “JUST DO IT!” ja kandsid neid tööl. Naike-st sai mõne aastaga suurim spordijalatsi firma Adidase kõrval. Veel praegugi kannavad Nike töötajad T-särke kirjaga “JUST TO IT!”

1bkbo6

On palju inimesi, kes nagu teaks, mida tuleb teha, kuid ei tee seda.  Kui sul on palju teadmisi, oled palju õppinud, lugenud, siis see on vaid potensiaalne jõud. Väärtuslikuks muutuvad need teadmised alles siis, kui sa võtad kõige sellega midagi ette. Kui leiad, kuidas ennast motiveerida neid teadmisi kasutama.  On inimesi, kes teavad, mida nad tahavad omada, aga ei tea, kes nad tahavad olla ja mida teha tahavad.

Miks see siis nii on ? Selleks lihtsalt leitakse ettekäändeid, et  mitte alustada ja kõike edasi lükata. Et paremini mõista üht või teist probleemi, tasub alati esitada endale küsimus ja arutleda selle üle ja leida vastus.  Ja siit mõned küsimused, mille üle võiks arutleda, kui oled probleemi ees millegi alustamiseks.

  • Kas sa pead oma unistust ebareaalseks?
  • Kas lükkad mingit tegevust edasi, sest kardad teha vigu? On sul hirm, et satud naerualuseks?
  • Kas ootad veel, et tingimused muutuvad paremaks?
  • Kas arvad, et vajad veel rohkem ettevalmistust, teadmisi ja kogemusi millegi alustamiseks?
  • Kas loobud/oled loobunud mingist tegevusest, sest sinu arvates pole veel “õige aeg”?

1bkcu4

Kui sa nendele küsimustele mõtled, siis tasub meenutada, et parim hetk tegutsemiseks on nüüd ja praegu! On palju asju, mis lahenevad vahel nagu iseenesest. Tuleb vaid alustada ja aktiivselt tegutseda. Elus ei ole mitte midagi ideaalset, mida inimene võiks luua, seega pole ka ühtegi ideaalset tegutsemisviisi ja pole olemas ideaalset ajahetke. Tuleb tegutseda kohe. Kõik suur saab alati alguse väikesest. Vead, millest paljud olukorrad rajanevad, saavad aluseks hilisematele õigetele otsustele ja on ka aluseks meie endi tugevusele. Vigade tegemine vajalik. Parem alustada ebatäiuslikuna, kui täiuslikuna kõhelda. Parim ettevalmistus on lihtsalt alustada.  Kui soovid alustada tervisejooksuga ja ootad, et selleks on vaja rohkem energiat, siis sa jäädki seda ootama. Energia tuleb koos tervisejooksuga. Ja nii võib palju näiteid tuua.

Kõik need arusaamad, mis on edu saavutamiseks aluseks võetud ja mõned neist arusaamadest on tuhandeid aastaid vanad. Nende järgi on elanud kõik, kes on saavutanud oma elus edu ja selle, millest nad on unistanud. Ja kõik seegi, mida mina siin oma postitustes kirjutan, on ka juba ammune tõde. Aga miks siis on veel inimesi, kes ei ole neid tõdesid omaks võtnud.  Üks põhjus võib olla see, et me areneme ja seisame aina rohkem silmitsi erinevate ja raskemate väljakutsetega. Võis siis see, et ütleme :”Seda kõike ma juba tean”. Teadmisest on vähe, kõike seda tuleb ka rakendada. Kõik me õpime erinevalt – kes peab päevikut, kes kirjutab üles oma ülesanded jne. Tähtis on kirjutada üles ka oma saavutused.

Sokrates väidab, et paljud inimesed on laisad. Tegelikult puudub neil oma eesmärk millegi saavutamiseks. Neil pole mõtet ju kiirmini joosta, kui nad ei tea isegi õiget suunda.  Kui tegutseda, siis tuleb seda teha aktiivselt. Ja kui sa pole aktiivne, siis tuleb välja selgitada põhjused, miks see nii on. Küsi endalt, miks sa midagi saavutada tahad, miks sa soovid olla edukas. Sind ei vii edasi teadmine, kuidas sa pead seda tegema, vaid teadmine miks ?  Kui leiad vastuse sellele küsimusele, leiad ka viisi, kuidas seda teha.

1bkchd

On inimesi, kes arvavad, et “see” on võimalik. Mõlemal on õigus, sest üks hakkab tegutsema, teine mitte.

Kõik, mis meie ümber on väärtuslik, selle on loonud inimesed, kes tegutsesid, nad lihtsalt võtsid kätte ja tegid selle ära. JUST DO IT!!

Hea lugeja, kui sa nüüd soovid teada, kas mina toimin nende teadmiste järgi, mida ka sulle jagan, siis võin vastata, et jah, nüüd juba pikemat aega toimin. See võttis aega, aga tänu sellele muutusele tunnen end õnnelikumana, kui kunagi varem. Ja soovitan teha seda ka sinul.

1bkdim

Tänane ülesanne:

  • Vasta eelpool  toodud küsimustele kirjalikult, võttes endale aega nende üle rahulikult mõelda.
  • Koosta nimekiri asjadest, mida oled edasi lükanud ja mõtle, mida nendest tegevustest võiksid teha juba täna.
  • Vaata üle oma kirja pandud unistused ja mõtle, kas nende täitmiseks on seatud sihid.

Soovin sulle imeilusat värvilist sügist!

Päikest 🙂