Ela teadlikult tänases päevas .

1aixb5Naisärijuht sõitis pärast väsitavat töönädalat mere äärde, et rahu saada ja puhata. Seal tutvus ta väikese tüdrukuga Melony, kes elas koos emaga ranna lähedal osmikus. Väikese tüdruku hea tuju nakatas ärinaist ja nad mängisid koos ülemeelikult. Kui nad mängimisest puhkasid, lendas üks pääsuke mööda. “Seal lendab rõõm”, lausus  Melony. Naine ei saanud hästi aru ja Melony sõnas: “Rõõm. Minu ema ütleb alati, et pääsukesed toovad rõõmu”. Igakord, kui naine tundis, et vajab väikest annust rõõmu, sõitis ta Melony juurde randa. Neil oli alati koos lõbus, nad mängisid ja vaatasid pääsukesi. Nad olid väga omapärasel moel sõpradeks saanud. Ühel päeval tuli naine randa väga kurvana. Nagu alati tervitas Melony teda rõõmsalt. Aga naine tahtis seekord üksi olla ja ütles tüdrukule: “Mul pole täna tuju sinuga mängida. Mu ema on surnud . Jäta mind üksi”. Melony küsis : “Kas sul oli valus, kui ta suri”? “Muidugi oli valus”, nähvas naine ega teinud tüdrukust välja. Nii väga oli ta valu küüsis. Mõne aja pärast oli naine juba toibunud ja ta hakkas Melonyst puudust tundma. Samuti vaevas teda süütunne, et oli tüdrukuga halvasti käitunud. Ta sõitis randa, kuid ei leidnud Melonyt. Naisärijuht läks majakese juurde. Noor, väga kurva näoga naine palus tal sisse tulla. Naisärijuht esitles ennast ja sõnas: “Tunnen Melonyst puudust, meil oli alati koos nii tore mängida. Kus ta on?””Melony suri eelmisel nädalal. Tal oli leukeemia. Tundub, et ta ei rääkinud sellest teile”. Naisärijuhti läbis valusööst…. Ema jätkas: ” Melony armastas seda randa ja kui ta palus, et tuleksime siia elama, ei suutnud ma keelduda. Näis, et ta tundis ennast siin paremini ja veetis siin koguni mõned väga õnnelikud päevad. Kuid siis järsku hakkas tema tervis kiiresti halvenema…” Ema ei suutnud lauset lõpetada. “Ta..ta palus mul teile midagi anda” Ema andis naisärijuhile ümbriku, millele oli värviliste tähtedega peale kirjutatud: “Minu sõbrannale”. Ümbrikus oli Melony joonistatud pilt ” tema ” rannast: kollane liiv, sinine meri ja suur pääsuke. Selle alla oli hoolikalt maalitud tähtedega kirjutatud : PÄÄSUKE TOOB RÕÕMU. Naine ei suutnud pisaraid tagasi hoida. Ta haaras Melony ema oma embusesse. Nüüd ripub Melony joonistatud pilt naisärijuhi kirjutuslaua kohal, et ta võiks seda kogu aeg näha. See on kingitus väikeselt tüdrukult, kes õpetas teda rõõmu tundma ka väikestest hetkedest ./B. Schäfler ” Võitjate seadused” /

1aixr6

Mida see lugu meile õpetab?

Sageli on nii, et ainult mõni kurb sündmus suunab meid sissekäidud rajalt kõrvale astuma ja järele mõtlema, mis on tõeliselt tähtis. Me oleme alati liiga hõivatud, et märgata enda ümber hetke ilu ja inimesi, kellele peaksime olema tänulikud. Me kõik oleme oma elus pidanud läbima raskeid ja väga raskeid hetki. Vahel isegi nii raskeid, et nendega toime tulemine näib olevat ülejõukäiv. Aga sellises olukorras peaksime endalt küsima: Kuidas ma nendele raskustele reageerin? Kas ma otsin olukorrale seletust?Kas ma nurisen saatuse üle ? Kas ma süüdistan? Või hoopis püüan leida olukorrast väljapääsu?

Tähtis on mõelda ja mõista seda, kui väärtuslik on iga inimene meie elus, keda me kohtame. Pole oluline, kas selle inimesega on sul negatiivsed või positiivsed kogemused, sest me õpime igast kogemusest. Seega on ka su ellu negatiivse kogemuse toonud inimene   väärtuslik ja tuleb olla selle eest tänulik.  Kui sa teda poleks kohanud, siis poleks sul ka seda kogemust, millest õppida. Tihti mõtleme, et meil on lõputult aega. Alles kaotuses mõistame, kui  väärtuslik on iga hetk meie elus. Keskendudes vaid ainult oma muredele või näiliselt tähtsamatele asjadele jääb väärtuslik tähele panemata. Pole mõtet probleeme üle tähtsustada, tuleb otsida lahendusi, nende nimel töötada ja nii jääb meil ka rohkem aega näha väärtusi meie ümber.  Kõikidele meie tegevustele leidub aega, kui oskame õigesti oma aega planeerida. Kui me seda teeme, siis jääb meil ka aega mõtiskleda ja olla vahel lihtsalt niisama, tegeleda iseendaga ja enda sisse vaatamisega. Mõelda enda jaoks tähtsatele inimestele. Tänane päev on meie võimalus.  Elatakse liiga palju minevikus – kahetsedes varem toimunut ning süüdistades; ja liiga palju tulevikus – kogu aeg me valmistume millekski. Jah, see on hea ning ka vajalik mõelda ja planeerida tulevikku. Aga kõige sellega kaotame me hetke ilu ja võlu. Tänane päev on ainukordne, sest see ei kordu enam kunagi. Iga hetk on ainukordne.

Üks väike tüdruk oli äikese ajal metsa eksinud ja kui ema ta sealt leidis ning nad kodu poole läskid , siis iga välgu ajal  jäi tüdruk seisma. Ema küsis: “Kas sa välku ei kardagi? ” Tüdruk vastas rõõmsalt :” Ei. Jumal ju pildistab mind!”. Lapsed oskavad sageli meist rohkem näha hetkevõlusid 🙂

1aj11i

Õnneliku inimese saladus peitub näha ja tajuda hetki enda ümber ja olla selle eest tänulik. Ole tänulik iga hetke eest, iga hingetõmbe eest…

Enne veel, kui panen kirja tänase harjutuse, üks  lugu tänulikkusest, kuidas tulla toime raskete hetkedega ja kui tähtis on märgata  hetki ja inimesi.

Kui  George ja Barbara Buchi pisitütar Robin suri , oli vanemate reaktsioon imetlusväärne: “Me oleme õnnelikud, et maa, mille pinnal meie tütar naeris ja jooksis, on ka meie maa. Seepärast ei kurvasta me üleliia tema lahkumise pärast, vaid oleme tänulikud koos oldud aja eest. George ja mina armastame ja hindame nüüd iga inimest rohkem – tänu Robinile. Ta elab meie südametes, mälestustes ja tegudes. Me ei nuta enam tema pärast. Ta on meie elu õnnelik ja helge osa”

Tänane harjutus:

  • Kirjutan üles 25 asja, mille eest tänulik olla, sest see aitab mind veelgi rohkem armastada elu ja end rikkana tunda.
  • Kui juhtub midagi ebameeldivat, siis muudan hetke paremaks elamuseks ( näiteks mõtle, millise hea õppetunni see sulle andis jne…pööra negatiivne positiivseks)
  • Mõtlen teadlikult inimesele (inimestele), kes rikastab minu elu ja võtan temaga ühendust, et jagada temaga hetke (kirjuta, helista…mis iganes)
  • Tänane päev ja mõeldes ka homsele, ülehomsele jne päevale, siis pole need sellised nagu nad on, vaid sellised, milliseks mina neid mõtlen.

Mõeldes tänasele päevale, milline oli sinu  üks väikestest hetkedest, mis tekitas sinus rõõmu, mis pani sind naeratama?

Minu tänase päeva üks tore ja lihtne hetk: Tänaval tuli mulle vastu üks väike grupp lasteaia lapsi (umbes 3-4 aastased) koos õpetajaga. Ja nad laulsid kõik koos 🙂 See oli tõsiselt armas 🙂 See väike, võib-olla kellegi jaoks tähtsusetu hetk, tõi mu näole naeratuse 🙂  Aitäh!

 

Tänan, et lugesid ja päikest Sinu päevadesse! 🙂