Õigus olla edukas ja õnnelik

Ühes õukonnanarris tärkas järsku soov parema elu järele. Ta soovis rikkust, põnevaid reise ja luksust, eelkõige aga austust. Kogu elu olid inimesed talle näpuga näidanud ja öelnud : “Vaata seda narri seal.”  Tulevikus pidid nad temasse austusega suhtuma.  success-1299811_960_720

Õukonnanarr pöördus oma palvega kuninga poole. Kuningas lausus : ” Oled mulle palju aastaid rõõmu valmistanud, seepärast tahan su soovi täita ja kingin sulle märkimisväärse varanduse.”Narr hakkas kohe uut elu nautima. Ta elas kallis majas ja toitus hõrkudest roogadest. Igatahes märakas ta, et inimesed tema ümber üksnes teesklesid austust. Nende jaoks oli ta endiselt narr, kuigi rikas. Pealegi  kadus tema rikkus tuulekiirusel.Narr rääkis oma probleemist kuninga nõuandjale. See raputas naerdes pead ning osutas klaasile ja veini täis amforale: “Siia klaasi ei saa kogu seda veini kallata, klaas on selleks liiga väike. Samuti on sinu isiksus liiga väike sinu soovide täitumiseks. Kuningas kinkis sulle varanduse, kuid sa ei ole suuteline seda alles hoidma”. /B. Schäfer “Võitjate seadused/

Mida selle looga meile öelda tahetakse?

Et meie elu muutuks paremaks, peame kõigepealt ise paremaks muutuma. Et ise paremaks muutuda, peame muutma oma mõtlemist. Tihti me ootame, millal meie olukord paraneb, et saaksime olla edukas ja nautida külluslikku elu. Aga oodates ei muutu meie elus midagi. Olukord võib muutuda veelgi kehvamaks. Me peame ise muutuma, midagi tegema selle heaks, et olukorda lahendada. Selleks on vaja alustada ja edasi minna samm-sammult. Me ei saa muutuda paremaks, kui lihtsalt loodame paremate olude peale. See saab juhtuda vaid siis, kui teeme parima sellest, mis meil parasjagu on.

Edukuse aluseks on töö. Kui meenutada mõnda kuulsat inimest, siis kõigepealt ju mõtleme ikka tema tööle – tuntud kirjanikud, kes on loonud suurteoseid – raamatu kirjutamine on töö. Võtame näiteks  helilooja Arvo Pärt – kas ta oleks kuulus ja edukas, kui ta poleks nii suurepärase heliloomingu autor? Me ei tea seda. Aga me teame seda, et selle heliloomingu taga on suur töö. Nii võiks tuua palju näiteid. Enda paremaks muutmiseks on vaja  töö käigus areneda. Kindlasti ei tee me esialgu kõike õigesti. Vigadest õpime. IBM-i asutajalt Thomas J.Watson seeniorilt küsiti kord, mida tuleb teha, et tema kontsernis ametiredelil tõusta.. Watson vastas: “Tuleb vaid tehtud vigade arvu kahekordistada” Watson teadis, et igaüks, kellel pole hirmu vigade ega mittetunnustamise ees, sooritab rohkem sissetulekut tagavaid tegevusi. Väga sageli ongi meie ebaedu või edasiarengu seisaku põhjuseks hirm. Hirm teha vigu. Võin näite tuua iseendast. See sama blogi – mul oli see pikka aega juba mõttes, tahtsin väga seda teha.  Aga ilmselt mitte nii väga, sest kusagil minu sees oli hirm, et ma ei saa sellega hakkama…ma pole õige inimene seda tegema jne. Aga on vaja endale selgeks teha, et meil kõigil on õigus tegeleda sellega, mis meile tõeliselt meeldib. Me ei tohi lasta hirmul endast võitu saada.

1ax9zd

Kõigist viljateradest ei tärka alati vili. Võib olla teate lugu külvajast, kes ka usinasti külvas teri. Osa neist aga läksid lindude saagiks, teine osa kuivas ära ja mõni osa mattus umbrohu alla. Peame meeles pidama, et kõik seemned ei idane. Selleks et saada head saaki, peame külvama palju, sest ei saa loota ühele seemnele. Me peame keskenduma oma tööle, mitte oma vaenlastele. Kui meil tekib soov vaenlased hävitada, siis ei vii see meid eesmärgi saavutamiseni. Tuleb meeles pidada, et edukatel inimestel on alati vaenlasi. Kui luuakse midagi uut ja edukat, siis on kindlasti kohe keegi, kes sind ja sinu tegevust maatasa teeb. Aga kui soovid edu saavutada, siis ei tohi seda tähele panna vaid töötada oma eesmärgi nimel edasi. Lõpuks vaenlased väsivad. Peame andma parimast parima, et külvi järel korjata head saaki. Ei tohi otsida vabandusi mõne ebaõnnestumise või vea pärast, sest tasustatud saavad pingutused, mitte vabandused. Väga oluline on kannatlikkus. Ükski edu ei sünni üleöö. Näen seda kärsitust hetkel pea iga päev, tegeledes paari internetiprojektiga. Paljud tahavad edu nüüd ja kohe . Iga asi võtab aega ja edu nimel tuleb teha tööd.  Tuleb olla kannatlik, teha tööd ja siis on ka tulemus. Vanasõnagi ütleb: “Mida külvad, seda lõikad” Ja sellega peab olema ettevaatlik – pead täpselt teadma, mida tuleb teha pärast külvi, et nautida head saaki.

Takistused edu saavutamisel:

Kõrkus – Goethe on öelnud: “Selle asemel et kelleksi saada, tahab enamik inimesi keegi olla”

Edevus – ülemäärane edevus pole intelligentsuse tunnus. Selleks, et kulutada energiat  heale “väljanägemisele”, tuleks suunata rohkem energiat tulemuste saavutamiseks. Jah, ka  hea väljanägemine on oluline, aga seda ei tohi üle tähtsustada.

Võhiklus – me ei ole valmis vastu võtma uut, sest meil on eelarvamused.

Hirm – keskendumine sellele, mida me ei  taha , et juhtuks.

Eneses kahtlemine – ma pole piisavalt hea, ma pole seda väärt

Süütunne – laseme endaga omakasupüüdlikel inimestel manipuleerida

Testi ennast! Järgnevat lugedes, mõtle, milline väide käib hetkel sinu kohta

  • teed valesid asju vale suhtumisega – selle tulemus on mõttetu ja kurb elu
  • teed valesid asju õige suhtumisega –  selle tulemuseks võid sa kuhugi oma tööga jõuda, kuid selleks kulub mõttetult kulutatud energiat
  • teed õigeid asju vale suhtumisega – selle tulemuseks  võid saavutada veidi edu, kuid lõppeesmärk jääb saavutamata
  • teed õigeid asju õige suhtumisega – selle tulemuseks jõuad kiiresti soovitud tulemuseni

Ükskõik missugune nendest väidetest sinu kohta hetkel kehtib, esita endale järgnevad küsimused:

  • Kas ma teen õiget asja?
  • Kas ma teen tööd, mis mulle meeldib ja mis vastab minu võimetele?
  • Kas ma teen oma tööd õige suhtumisega?

Mõtle, mida sa saaksid muuta? Mis on need takistused, mis ei lase sul saavutada parimat? Mida saaksid teha, et need takistused ületada? Me kaebleme ja hädaldame liiga sageli ebaõigluse üle, otsime süüdlasi ja vabandusi oma ebaedus. See on vale, sellega tekitame endas ikka rohkem ja rohkem negatiivseid emotsioone ja meil ei jätku jõudu keskenduda oma arengule, ega oma probleemidele lahenduste otsimisele.

1ax9lm

Ameerika kirjanik Richard Bach on öelnud: “Elu künnisel saab igaüks meist marmorploki ja vajalikud tööriistad selle töötlemiseks. Võime meile antud marmorplokki terve elu puutumatult kaasas kanda, võime selle väikesteks tükkideks teha või sellele kauni kuju anda”

Sündides saame me kõik kaasa õiguse olla õnnelik ja edukas. Ainult soovist selleks ei piisa. See on võimalik vaid tänu meie endi tööle ja saavutustele.

Tänane ülesanne:

  • Et saada edukamaks ja muuta oma elutingimused paremaks , pean ma töötama suure rõõmu ja vaimusteusega. Oma edu saavutan ma tööga.
  • Selleks, et oma vigadest õppida ja mitte neid korrata, kirjutan päevikusse kõik oma tehtud vead ja selle, mida olen nendest õppinud.
  • Leian kirjandust (raamatud, interneti artiklid jne), mis aitaksid kaasa minu arengule. Niisama netis “surffamise” asemel loen raamatuid .
  • Õpin toime tulema pettumustega. Et sellega toime tulla, leian selleks motivatsiooni – see on minu enesekindlus. Panen kirja küsimuse “Kellele on see kasulik, kui olen jõudnud oma eesmärgi saavutamiseni?” ja vastan sellele kirjalikult.
  • Kirjutan üles kolm asja, mis mul täna hästi õnnestusid.

1ax9tb

Aitäh, et lugesid! Edu ja päikest Sulle 🙂

Ela teadlikult tänases päevas .

1aixb5Naisärijuht sõitis pärast väsitavat töönädalat mere äärde, et rahu saada ja puhata. Seal tutvus ta väikese tüdrukuga Melony, kes elas koos emaga ranna lähedal osmikus. Väikese tüdruku hea tuju nakatas ärinaist ja nad mängisid koos ülemeelikult. Kui nad mängimisest puhkasid, lendas üks pääsuke mööda. “Seal lendab rõõm”, lausus  Melony. Naine ei saanud hästi aru ja Melony sõnas: “Rõõm. Minu ema ütleb alati, et pääsukesed toovad rõõmu”. Igakord, kui naine tundis, et vajab väikest annust rõõmu, sõitis ta Melony juurde randa. Neil oli alati koos lõbus, nad mängisid ja vaatasid pääsukesi. Nad olid väga omapärasel moel sõpradeks saanud. Ühel päeval tuli naine randa väga kurvana. Nagu alati tervitas Melony teda rõõmsalt. Aga naine tahtis seekord üksi olla ja ütles tüdrukule: “Mul pole täna tuju sinuga mängida. Mu ema on surnud . Jäta mind üksi”. Melony küsis : “Kas sul oli valus, kui ta suri”? “Muidugi oli valus”, nähvas naine ega teinud tüdrukust välja. Nii väga oli ta valu küüsis. Mõne aja pärast oli naine juba toibunud ja ta hakkas Melonyst puudust tundma. Samuti vaevas teda süütunne, et oli tüdrukuga halvasti käitunud. Ta sõitis randa, kuid ei leidnud Melonyt. Naisärijuht läks majakese juurde. Noor, väga kurva näoga naine palus tal sisse tulla. Naisärijuht esitles ennast ja sõnas: “Tunnen Melonyst puudust, meil oli alati koos nii tore mängida. Kus ta on?””Melony suri eelmisel nädalal. Tal oli leukeemia. Tundub, et ta ei rääkinud sellest teile”. Naisärijuhti läbis valusööst…. Ema jätkas: ” Melony armastas seda randa ja kui ta palus, et tuleksime siia elama, ei suutnud ma keelduda. Näis, et ta tundis ennast siin paremini ja veetis siin koguni mõned väga õnnelikud päevad. Kuid siis järsku hakkas tema tervis kiiresti halvenema…” Ema ei suutnud lauset lõpetada. “Ta..ta palus mul teile midagi anda” Ema andis naisärijuhile ümbriku, millele oli värviliste tähtedega peale kirjutatud: “Minu sõbrannale”. Ümbrikus oli Melony joonistatud pilt ” tema ” rannast: kollane liiv, sinine meri ja suur pääsuke. Selle alla oli hoolikalt maalitud tähtedega kirjutatud : PÄÄSUKE TOOB RÕÕMU. Naine ei suutnud pisaraid tagasi hoida. Ta haaras Melony ema oma embusesse. Nüüd ripub Melony joonistatud pilt naisärijuhi kirjutuslaua kohal, et ta võiks seda kogu aeg näha. See on kingitus väikeselt tüdrukult, kes õpetas teda rõõmu tundma ka väikestest hetkedest ./B. Schäfler ” Võitjate seadused” /

1aixr6

Mida see lugu meile õpetab?

Sageli on nii, et ainult mõni kurb sündmus suunab meid sissekäidud rajalt kõrvale astuma ja järele mõtlema, mis on tõeliselt tähtis. Me oleme alati liiga hõivatud, et märgata enda ümber hetke ilu ja inimesi, kellele peaksime olema tänulikud. Me kõik oleme oma elus pidanud läbima raskeid ja väga raskeid hetki. Vahel isegi nii raskeid, et nendega toime tulemine näib olevat ülejõukäiv. Aga sellises olukorras peaksime endalt küsima: Kuidas ma nendele raskustele reageerin? Kas ma otsin olukorrale seletust?Kas ma nurisen saatuse üle ? Kas ma süüdistan? Või hoopis püüan leida olukorrast väljapääsu?

Tähtis on mõelda ja mõista seda, kui väärtuslik on iga inimene meie elus, keda me kohtame. Pole oluline, kas selle inimesega on sul negatiivsed või positiivsed kogemused, sest me õpime igast kogemusest. Seega on ka su ellu negatiivse kogemuse toonud inimene   väärtuslik ja tuleb olla selle eest tänulik.  Kui sa teda poleks kohanud, siis poleks sul ka seda kogemust, millest õppida. Tihti mõtleme, et meil on lõputult aega. Alles kaotuses mõistame, kui  väärtuslik on iga hetk meie elus. Keskendudes vaid ainult oma muredele või näiliselt tähtsamatele asjadele jääb väärtuslik tähele panemata. Pole mõtet probleeme üle tähtsustada, tuleb otsida lahendusi, nende nimel töötada ja nii jääb meil ka rohkem aega näha väärtusi meie ümber.  Kõikidele meie tegevustele leidub aega, kui oskame õigesti oma aega planeerida. Kui me seda teeme, siis jääb meil ka aega mõtiskleda ja olla vahel lihtsalt niisama, tegeleda iseendaga ja enda sisse vaatamisega. Mõelda enda jaoks tähtsatele inimestele. Tänane päev on meie võimalus.  Elatakse liiga palju minevikus – kahetsedes varem toimunut ning süüdistades; ja liiga palju tulevikus – kogu aeg me valmistume millekski. Jah, see on hea ning ka vajalik mõelda ja planeerida tulevikku. Aga kõige sellega kaotame me hetke ilu ja võlu. Tänane päev on ainukordne, sest see ei kordu enam kunagi. Iga hetk on ainukordne.

Üks väike tüdruk oli äikese ajal metsa eksinud ja kui ema ta sealt leidis ning nad kodu poole läskid , siis iga välgu ajal  jäi tüdruk seisma. Ema küsis: “Kas sa välku ei kardagi? ” Tüdruk vastas rõõmsalt :” Ei. Jumal ju pildistab mind!”. Lapsed oskavad sageli meist rohkem näha hetkevõlusid 🙂

1aj11i

Õnneliku inimese saladus peitub näha ja tajuda hetki enda ümber ja olla selle eest tänulik. Ole tänulik iga hetke eest, iga hingetõmbe eest…

Enne veel, kui panen kirja tänase harjutuse, üks  lugu tänulikkusest, kuidas tulla toime raskete hetkedega ja kui tähtis on märgata  hetki ja inimesi.

Kui  George ja Barbara Buchi pisitütar Robin suri , oli vanemate reaktsioon imetlusväärne: “Me oleme õnnelikud, et maa, mille pinnal meie tütar naeris ja jooksis, on ka meie maa. Seepärast ei kurvasta me üleliia tema lahkumise pärast, vaid oleme tänulikud koos oldud aja eest. George ja mina armastame ja hindame nüüd iga inimest rohkem – tänu Robinile. Ta elab meie südametes, mälestustes ja tegudes. Me ei nuta enam tema pärast. Ta on meie elu õnnelik ja helge osa”

Tänane harjutus:

  • Kirjutan üles 25 asja, mille eest tänulik olla, sest see aitab mind veelgi rohkem armastada elu ja end rikkana tunda.
  • Kui juhtub midagi ebameeldivat, siis muudan hetke paremaks elamuseks ( näiteks mõtle, millise hea õppetunni see sulle andis jne…pööra negatiivne positiivseks)
  • Mõtlen teadlikult inimesele (inimestele), kes rikastab minu elu ja võtan temaga ühendust, et jagada temaga hetke (kirjuta, helista…mis iganes)
  • Tänane päev ja mõeldes ka homsele, ülehomsele jne päevale, siis pole need sellised nagu nad on, vaid sellised, milliseks mina neid mõtlen.

Mõeldes tänasele päevale, milline oli sinu  üks väikestest hetkedest, mis tekitas sinus rõõmu, mis pani sind naeratama?

Minu tänase päeva üks tore ja lihtne hetk: Tänaval tuli mulle vastu üks väike grupp lasteaia lapsi (umbes 3-4 aastased) koos õpetajaga. Ja nad laulsid kõik koos 🙂 See oli tõsiselt armas 🙂 See väike, võib-olla kellegi jaoks tähtsusetu hetk, tõi mu näole naeratuse 🙂  Aitäh!

 

Tänan, et lugesid ja päikest Sinu päevadesse! 🙂

Pidev õppimine ja areng = elu, mida soovin elada.

1a89y3

Üks vana India maailmaloomislugu räägib, et kõigepealt lõi Jumal karbi ja asetas ta mere põhja. Karbil oli seal igav elu. Terve päev ei teinud ta muud, kui avas oma klappi, et lasta sellest vett läbi voolata ja siis jälle sulgeda. Päevast päeva üks ja seesama: klapp lahti, klapp kinni, klapp lahti klapp kinni…
Siis lõi Jumal kotka ja andis talle vabaduse lennata isegi kõige kõrgemate mägede tippu. Talle ei jäänud peaaegu ükski koht kättesaamatuks. Kuid kotkas maksis selle vabaduse eest kallist hinda: ta pidi iga päev saagi eest võitlema. Miski ei tulnud talle niisama kätte. Kui kotkal olid pojad, pidi ta tihti päev läbi jahti pidama, et küllaldaselt toitu hankida. Ent ta oli meeleldi nõus seda hinda maksma.
Lõpuks lõi Jumal inimese ja viis ta kõigepealt merekarbi juurde ja seejärel kotka juurde. Ta lasi inimesel otsustada, millist elu ta tahab elada…
Me kõik oleme kindlasti  oma valiku teinud…. kas see valik on see, mida  oleme tegelikult soovinud? Hetkel me ju olemegi muutuste teed käimas ja seega on võimalus seda valikut muuta.

Merikarp sümboliseerib inimest , kes ei soovi oma elu muuta, kes ei soovi oma tegelikke võimeid arendada. Kui me oleme valinud olla merikarp , siis jääme tegema kogu elu ühte ja seda sama  – sama töö, samad käitumis – ja mõttemallid, mis ei pruugi alati õiged olla, meil oleks justkui silmaklapid ees, mis ei anna meile võimalust vaadata enda eest kaugemale  ja näha ning mõista seda, mis tegelikult meie ümber on. Me ei näe ega mõista seda, mis meie sees tegelikult on.

Kes on teinud valiku olla kotkas, ei ole see tee kindlasti lihtne, aga see annab võimaluse tunda rõõmu elust, õppimisest ja pidevast arenemisest. Pidev õppimine ja arenemine annab meile vabadustunde. See on elukestev õpe, millest tänasel päeval üha rohkem ja rohkem räägitakse. See on pidev enesearendamine  ja edukalt elus püsimine . Tänapäeva argielus on toimunud ja toimumas  kiired muutused  ja samuti toimub ka tehnoloogia pidev areng, seepärast on ka üha olulisem, et meie teadmised ja oskused käiksid nende muutustega kaasas.  Elukestva õppimise peamisteks motivaatoriteks ongi oma eluga rahulolemine, tegelemine asjadega, mis meeldib,et luua parem tulevik.

1a8agr

Me õpime ju iga päev midagi uut, sest iga hetk meie elus on uus. Merikarp ei näe või ei taha näha seda uut. Ta ei saa osa igast uuest hetkest, ta ei ammuta endasse uut energiat ega uusi teadmisi. Nii on lihtsalt mugav. Kui me vaatame lapsi – nad on õpihimulised, rõõmsad ja täis energiat. Nii peaks olema ka meiega, täiskasvanutega. Meie elu muutub tühjaks ja vahel võime tunda, et isegi mõttetuks. Rahuldamata vajadused viivad meilt energia ja elurõõmu.

Miks me mingil ajahetkel oleme otsustanud, et meil pole vaja enam õppida ja areneda? Üks põhjustest on kindlasti ükskõiksus. See on suur kiusatus ja see tundub olevat kahjutu. Lihtne on öelda, et “ah, mul ükskõik, mis tuleb”. Jah, tõesti on seda lihtne öelda, aga see toob kaasa endaga üksluisuse, probleemide kuhjumise, enda tunnete ja vajaduste mahasurumine, tihtilugu usalduse kaotamise ja sõpradest lahtiütlemise, üksinduse. Kas me tahame seda?

Teine põhjus on arvamus, et nagunii me ei suuda paremaks saada. Inglise laulja, näitleja ja muusikaprodutsent David Bowie on öelnud: “Päeval, mil sa mõtled, et ei suuda enam areneda, hakkad sa ikka ja jälle laulma ühte ja sedasama laulu.” Ja nii see ongi.

Üks isa tahtis rahus töötada ja oma lapsele veidi omaette tegevust leida. Ta rebis ajakirjast leitud maailmakaardi tükkideks ning lasi lapsel selle jälle kokku panna. Isa ei suutnud ära imestada, et laps tuli juba veidi aja pärast õigesti kokkupandud kaardiga tagasi. Laps seletas: ” Kaardi teisel poolel oli mehe nägu, seepärast oli seda kerge kokku panna. Mõtlesin, et kui mees on korras, siis on ka maailm korras.”

Seega , kui meiega on kõik korras, siis on ka meie maailmaga kõik korras. Meie tulevik sõltub väikestest ja suurtest otsustest.Et järjepidevalt areneda ja õppida, on vaja enesedistsipliini. Ah et kust seda leida? See on olemas kõik meie ümber, meid ümbritsev keskkond, mis meid mõjutab. Tihti me ei näe ega tunneta seda. aga me võime abi saada. Selleks on palju võimalusi: raamatud, mis inspireerivad, päeviku pidamine, mis aitab elu paremini mõista, omaenese vigade teadvustamine ja nendest õppimine, mis aitab eneseusaldust tõsta, seminarid (neid on tänasel päeval interneti avarustes oi kui palju ja väga paljud täitsa tasuta, alustuseks täiesti sobivad ), mis annavad uusi ideid ja soovi neid ka täide viia. Ja kui me nii pidevalt ennast arendame ja täiendame, siis muutub see pikapeale vajduseks ja meie igapäevaseks elustiiliks. Ja koos sellega oleme me iga päevaga üha vähem need, kes me olime varem ja rohkem need, kes me tegelikult tahaksime olla. Ma ei pelga tunnistamast, et olin liiga kaua mere põhjas merikarbi elu elamas. Ma kaotasin palju ja seega olen otsustanud olla kotkas, sest mul on, mille nimel õppida ja täiendada ennast, muuta oma elu selliseks nagu ma tegelikult soovin. Mõte midagi muuta, endale uusi eesmärke seada, tuli juba üsna pikka aega tagasi. Aga olles oma mugavustsoonis, olles merikarp merepõhjas, lükkasin seda alustamist aina edasi.  Raske oli jätta kõik see, millega olin harjunud. Aga siis käis mõtetes “klõps” ja ma alusatsin. Kõige uue elluviimine võtab aega ja pole kerge, aga käies nüüd mööda uut teed, olen õnnelik.

 

Taas kutsun sind tegema harjutust. Mina olen selle harjutuse tegemist juba alustanud. kui ka sina soovid midagi oma elus muuta, siis see harjutus võiks olla sulle abiks. Ja kui sa pärast seda harjutuse läbi lugemist ütled, et sul pole selleks aega, siis olen ma kindel, et selle arvamusega petad sa iseennast. Aega ei ole kunagi, aega tuleb lihtsalt võtta 🙂

 

Ja siin siis harjutus:

  • Alustan päeviku kirjutamist: neid võiks olla kolm ( võid hakkama saada ka ühega, jagades selle kolmeks) – Edupäevik– panen kirja kõik asjad ja olukorrad, mis möödusid hästi ja millega oled ise rahul. Õppimine –  panen kirja iga päev vead, mida olen teinud ja mida saan sellest õppida . Ideed – panen kirja kõik oma ideed, mis mulle on pähe tulnud.
  • Hakkan lugema – loen iga kuu vähemalt ühe inspireeriva raamatu ( iga päev vähemalt üks peatükk) suurendades ajapikku loetavate raamatute hulka.
  • Otsin mõne huvitava seminari, webinari, koolituse, millel võiksin osaleda. *
  • Koostan nimekirja kümnest isikust, kellega sooviksin tutvuda, et nendelt õppida. **

Märkus: * tee seda vastavalt oma võimalustele – inetrnetis on väga palju tasuta koolitusi, webinare jne. Seega ei pea sa maksma alati kohe kallist raha või kuhugi kohale minema.

** need kümme isikut ei pea olema inimesed, kellega sa saad reaalselt kohtuda. Need võid leida ka veebist /raamatukogust – loe nende artikleid, raamatuid, sissekandeid, blogisid jne. Kindlasti on hea, kui mõni oleks nendest siiski ka inimene, kellega saad reaalselt kohtuda.

Edu sulle ja päikest 🙂

Aitäh, et lugesid 🙂

 

 

Võta vastu otsus.

1a20ixOli kord üks väike oja, mis kohtus oma teekonnal suure kõrbega. Ta kuulis häält, mis ütles:”Ära karda, mine rahus edasi”.  Aga ojakesel oli uue ja tundmatu ees hirm. Ta kartis muutusi. Ta tahtis, et temas voolaks rohkem vett ja et elu oleks ilusam, kuid ta ei tahtnud ennast muuta ega riskida. Taas kuulis ta häält ütlevat: ” Kui sa ei julge seda sammu astuda, ei saa sa kunagi teada, milleks oled suuteline. Lihtsalt usu, et saad hakkama ka uues keskkonnas. Voola rahulikult edasi.” Lõpuks otsustaski oja edasi voolata. Ta ei tundnud ennast seejuures sugugi hästi. Kõrbes läks üha kuumemaks ja lõpuks ojas olev vesi aurustus. Väikestest veepiiskadest, mis olid auruna õhku tõusnud, moodustusid pilved ja liikusid üle kõrbe. Pilved rändasid kaua, kuni jõudsid lõpuks teisel pool kõrbe asuva mereni, Seal sadasid nad end tühjaks. Ojakesel oli nüüd palju ilusam elu, kui ta kunagi oleks osanud unistada. Ta lasi lainetel end õrnalt kanda ja mõtles naeratades: “Olen mitu korda oma vormi muutnud, kuid ometi olen praegu rohkem mina ise kui varem” /B.Schäfer/

Sageli on otsuste tegemine meile raske, eriti siis kui peame riskima. Miks? Meil tekib hirm muutuste ees, sest paljude otsuste vastuvõtmine võib väga palju muuta – meid ümbritsev keskkond, sõbrad, elukoht, päevakava jne. Tegelikult toimub kõige suurem muutus meis endis. Aga sellises hirmu olukorras on hea küsida endalt : Kas tahad jääda selleks, kes sa oled praegu? Või sooviksid areneda, õppida midagi uut ja liikuda positiivses suunas? Aga et seda saavutada, peame tegema otsuse .

Šoti ajaloolane ja kirjanik Thomas Carlyle on öelnud: ” Inimese esmane kohustus on hirmu ületamine. seni, kuni inimesel värisevad põlved, jäävad tema teod orjalikuks”  Ja nii see ongi ju tegelikult. Kui meil on hirm midagi oma elus muuta, siis jääme elu lõpuni tegema seda, mida meile öeldakse, et peame tegema, päevast päeva, aastast aastasse. Me jääme elama elu, mis meid tegelikult ei rahulda ja mis ei tee meid õnnelikuks.

Iga otsus, mida teeme tähendab ka millegist lahtiütlemist. Kui valime ühe uue võimaluse, siis ütleme ju samal ajal lahti teistest. Ja nii tekibki hirm, et äkki teeme vale otsuse, sest kardame kaotada seda, mis meil juba on. Kui tahame midagi muuta, võtta vastu uusi otsuseid, siis peame tegema valiku mineviku ja tuleviku vahel. Ei saa viia täide oma unistusi, kui hoiame kinni minevikust. Niisiis, muutused algavad otsusest. Selleks on meil vaja julgust.

Võin oma kogemusest öelda, et olen terve oma elu kinni hoidnud mõttemallidest, otsustest, mis enamjaolt pole tegelikult kuulunud mulle. Vahel tuleb käia pikk tee, et aru saada sellest, mis sind õnnelikuks teeb – võtta ise vastu uued otsused, seada endale uued eesmärgid, unistused, et elada just sellist elu nagu soovid.

Põhjused, mis võivad takistada meie otsustamist.

  • Kindel teadmine ja arvamus, et on õige teha terve elu üht ja sama tööd.  Nooruses tehtud elukutse valik ei pruugi alati õnnestuda, ollakse noored ja ei teata veel, mis on see õige. See otsus võib õnnestuda ja võib ka mitte õnnestuda. Kui mitte, siis tuleks teha uus valik. Pole ju mõtet terve elu teha tööd, mis ei paku sulle rahuldust.
  • Arvamus, et otsustada võib ka hiljem.   Kui ei suuda otsustada, kaotad eneseusalduse ja kui ei otsusta kohe, siis võib see siht kaduda kaugusesse.
  • Hirm teha “vale” otsus.     Valesti otsustada ei saa, sest otsustades  sa lihtsalt valid ühe võimaluse. Kui sa valid võimaluse jätkata vanaviisi, siis ei saagi sa teada tulemust, kui sa oleksid teisiti otsustanud. Iga otsus on parem kui otsustamatus.

 

Sellel momendil, kui teeme oma otsuse, kujundame me oma saatust. Kujutame ette, et lähitulevikus ilmub meie ellu uus inimene. Ta sõidab meie autoga, tal on meie kodu võti, ta kasutab kõiki neid asju ja privileege, mille nimel oleme  terve elu vaeva näinud. Ta magab meie voodis, ta kontrollib meie pangaarvet, et teada saada, kui edukad me oleme olnud. Vaatame nüüd peeglisse ja me näeme seda inimest. Ta on meie tänaste otsuste, meie tegemiste ja tegematajätmiste vili. Millised me edaspidi hakkame välja nägema, see sõltub, milliseid otsuseid võtame edaspidi vastu.

Inimesel, kellel on madal enesehinnang, ei julge riskida. aga suurim risk on tegelikult see, kui meil tuleb elada seda elu  , mis meile ei meeldi. Selleks, et teha kiireid otsuseid, tuleb teada oma väärtusi.

Kutsun Sind tegema harjutust parandada oma võimet võtta vastu otsuseid.

  • Mõtlen iga otsuse juures, millised on tagajärjed? Kas otsus, mida teen, teeb mind ja minu lähedasi õnnelikuks ? Nii analüüsides õpin kuulama oma sisemist häält.
  • Kirjutan üles küsimused ja vastan neile kirjalikult – Kes ma tahan olla viie aasta pärast? Mida ma tahan teha? Kui  oled neile küsimustele vastanud oma sisemist häält kuulates ja täiesti ausalt, siis oled sa valmis lahti ütlema ka asjadest, mis sulle siiani pole tegelikult üldse meeldinud. Ja sul on vabad käed oma unistuste elluviimiseks.
  • Kaalun väga põhjalikut, kas lükkan mingi otsuse tegemist edasi, sest see tundub mulle hetkel raske. Panen võimalikud variandid kirja ja mõtlen, kas peaks kellegagi, kes on kogenum, seda arutama. Panen kirja tähtaja, millal see ostus peab olema vastu võetud.

 

Võin öelda, et mina olen selle ülesande juba läbi teinud mitmeid kordi, sest igakord, kui pean vastu võtma mingi otsuse, teen ma seda harjutust jälle. Ja see toimib 🙂

 

Aitäh, et lugesid 🙂 Päikest 🙂                 1a23vj