Tere tulemast NETIVANAEMA TOIMETUSTE lehele!

 

 

Mina olen vanaema Tiina.  Mul on  kolm väga tublit ja tegusat last Katrina, Liisi ja Kristen ning kaks  väga armast  lapselast Annabel ja Marcus. Viimasel ajal räägitakse üha sagedamini, et elame muutuvas maailmas. Jah, nii see on. Nii on ka vanaemade aeg muutunud. Veetsin väga palju aega oma lapsepõlvest maal vanaema ja vanaisa juures. Pildid vanaemast,tema toimetustest ja kogu sellest keskkonnast on väga selgelt silme ees – laut, koduloomad, heinateod, karjamaa, saun, mille mõnus lõhn ei lähe vist kunagi meelest, hoovis vana ketiga kaev, kuhu pandi äsja lüpstud piim jahtuma. Suur kartulipõld, millega on omad toredad mälestused – kartulipaneku ja võtmise talgud, kui olime kõik koos, tädi pere ja meie. Oh, neid mälestusi on palju, millest võiks kirjutada…Kindlasti on  tänagi veel väga palju tublisid vanaemasid ja vanaisasid, kes hoiavad maaelu püsivana. Ja selle üle on mul siiralt hea meel.

Tänapäeval on kuidagi teisiti. Vanaemad on noored, käivad tööl, teevad äri, suhtlevad FB-s jne. Ja on  alles ise nooremate laste emad. Kui minu esimene lapselaps sündis, oli mu poeg  alles 3- aastane, aga juba sai onuks ! Elasime tol ajal maal. Minust sai siis maavanaema 🙂 ….ja vahel olin ka vanaema maa , kui lapselapsel sõnade järjekord segamini läks 🙂  Nüüd on aeg edasi läinud. Kahjuks on vahemaad suurenenud. Seega on saanud minust netivanaema…

Mis mind ajendas seda seda lehte looma? Mõte sellest on juba pikka aega mu peas mõlkunud, aga ikka ja jälle lükkasin alustamist edasi. Mäletan aega noorusest, kui sai kogutud erinavaid asju – minule meeldis koguda luuletusi, erinevaid huviatavaid artikleid erinevatest valdkondadest – muusikud, aforismid, retseptid jne. Siis sai neid lehtedest välja lõigatud ja kas siis kleebitud suurtesse kaustikutesse või pandud kiirköitjasse. Kahjuks on need kõik mul kaduma läinud. Ja siis oli veel ju tüdrukutel “Salmikute” aeg 🙂 See oli ka tore, kui sõbrad sulle pilte joonistasid ja midagi mälestuseks kirjutasid. Nüüd on aeg ka selles valdkonnas muutunud – kõike seda saab koguda internetis ja internetti. Nii et tegelen taas sama asjaga, erinevus vaid kogumismeetodis 🙂 Igal asjal on oma aeg ja ju siis on just nüüd minu jaoks aeg õige, et algust teha. Seda kõike vajan ma eelkõige iseenda jaoks, et koguda kokku oma mõtteid, tegemisi ja minule huvitavaid materjale. Hea kunagi veel endal lugeda ja miksmitte ka lastel ja lastelastel. Ja võib-olla  kõige selle läbi muuta ehk oma elu, olemist, mõtteid ja huvisid. Me kõik teeme elus valesid otsuseid, ristteele jõudes astume edasi meie jaoks mitte sobivasse suunda.  Me ei saa teha olnut olematuks. Aga me saame teha muutusi oma mõtlemises, millega kaasnevad ka paremad otsused meie enda jaoks. Kõik see, mis jääb selja taha, see on minevik, sellest tuleb lasta lahti. Head mälestused võtame kaasa, negatiivsed kogemused jätame selja taha. Iga kogemus ja olukord on meile õppetunniks.

Keegi meist ei saa minna tagasi ,et alustada algusest, aga me saame alustada täna, et teha uus lõpp. Ja just täna, kui algab septembrikuu, kus kõik on uus 🙂

Mida Netivanaema toimetustest leiad:

Mõtte jõud  – Sinu elu on sinu valikute tagajärg. Kui oled jõudnud äratundmisele, et elad valede valikute tagajärgedes, siis on aeg hakata tegema uusi valikuid. Mitte kunagi pole hilja muuta oma elu. Hea lugeja, kui ka Sina leiad, et soovid oma elus midagi muuta, siis kutsun Sind kaasa rännakule , kus läbi oma mõtete saame muuta oma elu.

Käsitöö – Käsitöö on mind ikka huvitanud.  Aeg-ajalt teen ise midagi. Soovin selles valdkonnas end arendada  ja kindlasti sellele ka rohkem aega pühendada. Ja kui midagi valmib, siis jagan seda ka siin lehel. Lisan ka siia huvitavaid ideid teistelt tegijatelt.

Loodus – Olen looduselembene ja meeldib jäädvustada ilusaid hetki. Eriti meeldib mulle looduse see osa, mis jääb meist kõrgemale ehk siis taevas. Nagu Marcus ütleb: “Vanaema on täitsa pilve ja äikese hull” 🙂 Ja ega ta midagi valesti ka ei öelnud 🙂 Siit leiab minu jaoks huvipakkuvaid artikleid, videosid looduse teemadel; erinevaid pilte nii enda pildi galeriist, kui ka teistelt autoritelt.

FutureNet –  FutureNet on sotsiaalmeedia klubi, mis pakub mitut erinevat võimalust teenida lisaraha.  Loe lähemalt sellest rubriigist.

Mõtteterad/aforismid – Mulle väga meeldivad erinevad mõtteterad ja aforismid. Loen neid meeleldi ja püüan leida sealt mõtteid, mis minu hetkeseisuga sobivad või siis, mida sooviks teistega jagada. Olen neid oma arvutisse kogunud juba päris palju. Et paremini neid taas leida, panen need kõik siia kokku – et siis endal hea lugeda ja võib-olla leiad sinagi, hea lugeja endale midagi 🙂

Kodu ja aed  –    Erinevad artiklid, mis mulle on huvi pakkunud.

Tervis ja ilu – Kokku kogutud tervise – ja ilunipid. Enda ja teiste kogemused.

Ema – laps – lapselaps – Ilusaid, toredaid, liigutavaid lugusid nii enda perest kui ka meediast leitud lood.

Aja lugu – See on rubriik, kuhu kogun kokku erinevaid lugusaid kaugest minevikust – seega on see just nimelt Aja lugu, mitte ajalugu 🙂

Raamatud – kõike, mis on seotud raamatutega.

Aitäh , et peatusid ja lugesid. Olen tänulik, kui tuled taas 🙂Päikest Sulle!

*  Tiina *

 

 

 

 

Erguta oma õnnetunnet.

Hoolimata kõigest, peaks õnn olema Sinu prioriteet number 1. Iga hetk võime kaotada midagi, mis meid õnnelikuks teeb ning siis tundub nagu oleksime kaotanud kõik. Enda voodist välja ajamine muutub üha raskemaks. Lõbutsemine hakkab tunduma väljakutsena. Tänulik olla on üha keerulisem. Negatiivse hoiaku ülevõtmine teeb kõikide asjade hindamise palju raskemaks. Tundub karm eksole?  7 efektiivset moodust, et ergutada oma õnnetunnet on aidanud paljusid  ja aitab kindlasti ka Sind.

  1. Ole produktiivne

Iga kord kui ma ei ole olnud nii produktiivne kui oleksin soovinud, rikub see peaaegu alati mu tuju. Olen kindel, et Sa tead seda tunnet. Kui oled jõudnud midagi vähe teha, tunned nagu ei oleks Sa midagi saavutanud. See tunne „mitte midagi saavutanud“ ei ole just parimate killast. Kui olen produktiivne, aktiivne, loov ja saan asjad reaalselt tehtud, tunnen ennast palju õnnelikuma, energilisema ja edukamana. Mida iganes Sa oled edasi lükanud, tee see täna ära! Sa veel tänad ennast selle eest.

  1. Jää enda sõnadele kindlaks

 

Kui jääd kindlaks enda sõnadele, siis usun, et oled hämmastunud selle tulemustes. Inimesed, kes jäävad enda öeldule kindlaks on alati õnnelikumad.  Seda saab vaid saavutada olles enda vastu aus. Ära tee nimekirja, kus on 10-20 erinevat asja, mida päevas teha ja oota, et kõik saaks tehtud. Nii lood endale vaid tee pettumiseks. Ole realistlik ja tee mida suudad ning seejärel jää endale kindlaks.

  1. Tee vähemalt 1 oluline asi päevas

Olulisi asju saab määratleda järgnevalt:

  • Isiklik areng,
  • Blogimine,
  • positiivsed muutused,
  • raamatu lugemine,
  • videote loomine,
  • kellegi aitamine,
  • asjad, mis aitavad kaasa Sinu edule.

Elukutse ei ole siinkohal oluline. Tõeliselt oluline on vaid see, mida SINA tunned, et peaksid päeva jooksul tegema. Võta fookusesse vähemalt üks asi ja keskendu, et teed seda iga päev. Olulised asjad loevad. Oleme õnnelikud tehes asju, mis meile tõeliselt midagi tähendavad.

  1. Võta elu kui mängu

Tean, et vahel on raske elu keerdkäikudega hakkama saada, eriti kui see muutub tõsiseks ja stressirohkeks. Võttes elu liiga tõsiselt teeb see kasu asemel pigem kahju. Seda sellepärast, et:

  • Oled vastuvõtlikum stressile.
  • Sul on suurem kalduvus negatiivsusele.
  • Leiad, et üha raskem on nautida aega iseendaga.
  • Leiad, et üha raskem on leida rahulolu.

Seepärast peaksidki võtma elu kui mängu. Peaksid olema võimeline naerma enda üle, naeratama iseendale, end naerma ajama ja olema lapselikult tobe. Vaata elu läbi lapse silmade. Naudi elu sellisena nagu see on, vaata asjade helgemat poolt ja võta kõike kui mängu. Mängud on lõbutsemiseks ja elu samuti!

  1. Ole enda vastu hea

Maailmas on palju kohutavaid inimesi, kes üritavad Sind tõmmata endaga samale tasemele. On olemas inimesi, kes verbaalselt püüavad Sind rünnata ja Sinu karakterit seeläbi tuhmistada. Mitte kunagi ära lase kellegi negatiivsel arvamusel määratleda kes Sa tegelikult oled. Pead olema enda vastu hea, sest oled ainus, kes kuuleb oma mõtteid.  Oled ainus, kes nendega elama peab. Seega armasta ennast täpselt sellisena nagu oled. Naudi iseenda seltskonda, ole rahul oma väljanägemisega ja võta omaks enda erilised iseloomuomadused. Sa väärid seda!

  1. Tee midagi, mis sind naeratama paneb

Woman, Pretty, Young, Fashion, Beautiful

Kui armastad midagi teha, siis lihtsalt tee seda. Kui armastad teha muusikat, kirjutada sõnu ja laulda, siis tee seda! Kui Sul on olemas kirg millegi vastu, peaksid tegema seda iga jumala päev. Kui armastad teisi naerma ajada, siis tee seda nii tihti kui saad. Igapäev peaksid tegema seda, mis Sind naeratama paneb. Eesmärk on olla õnnelik, seega lihtsalt tee seda ja tee seda hästi!

  1. Vabane rutiinist

Rutiini sattudes võib see igavusest tappa. Eriti siis, kui oleme järginud üht rutiini liiga kaua. Võib-olla vajad Sa oma ellu midagi uut, midagi värskendavat, midagi erinevat? Selle asemel, et minna hommikul jälle sama teed pidi tööle, peaksid oma teekonda pisut muutma.  Selle asemel, et töötada kodus 24/7, peaksid proovima töötamist pisut eemal. Ainult Sina tead milline on Su rutiin seega, kui on aeg seda muuta, astu vajalikud sammud kohe. Kirjelda enda tüüpilist rutiini ja seejärel selgita välja, mis vajab muutust, mis eemaldamist ja mis  kohendamist. Värsked muutused ja uus suund teevad Sind palju õnnelikumaks. Oleme inimesed ja muutus on meie elus hea ning vajalik!

Allikas: Pick the brain, ärikatel.ee

Iseenda elu looja.

Woman, Hat, Fashion, Portrait, Girl

Kolm sammu, kuidas saada tõeliseks minaks ja hakata elama iseenda elu.

Selleks, et elada autentset elu, ei piisa ainult sellest, et me proovime olla ise. Selleks, et elada tõeliselt iseenda elu, pead sa ka ennast väga hästi tundma. Selleks, et olla autentne, peame me olema võimelised silmitsi seisma oma tõelise minaga ja teadma tõde iseendast, ükskõik kui ebamugav see meile ka oleks.

Ausus
Autentsed inimesed on endaga ausad. Nad esitavad endale väljakutseid ja panevad enda oskused küsimärgi alla, otsivad teid, kuidas nad saaksid end mitte petta ja püüavad asju vaadata erineva nurga alt. Nad teavad, mida nad mõtlevad, aga nad soovivad muuta oma vaateid uuele informatsioonile, mis nende teele satub. Autentsed inimesed tunnevad iseennast. Nad on võimelised kuulama oma sisehäält oma kõhutunnet ja mõistma oma tunnete keerukust ning kuulama oma sisehäält.

Iseenda elu loojad
Autentsed inimesed ei lase teistel end oma tões pimestada või laskma end heidutada, võttes positisiooni, millega nad ei saa olla nõus. Autentsed inimesed austavad teiste õigust olla iseenda elu loojad, kuna seda nad ootavad enda suunas ka teistelt. Kui aga seista silmitsi manipulatsiooniga, seisavad autentsed inimesed vastu välisele survele minna kaasa sellega, mida teised arvavad. Nad ei kohane ideedega, arvamustega või vaadetega seetõttu, et teised seda soovivad, või seetõttu, et suurem üldsus niimoodi arvab. Nad kaaluvad üles tõendeid ja argumente poolt ja vastu, jõuavad iseenda järeldusteni ning seisavad selle eest, mida nad ise mõtlevad, mitte ei lähe teistega kompromissile.

Ei sobitu massiga
Autentseks olemine nõuab meilt olema võimeline saama üle soovist sobituda kuhugi või olla osa massist. Autentne inimene ei ole hirmuvaba, kuid soovib oma hirme tunda kui autenset.

Autentseks olemise 3 sammu:

1. Tunne iseennast
2. Oma ennast
3. Ole ise

Tänases päevas on autentne inimene iseenda otsuste peremees ja vastutab oma tegude eest, olles täielikult teadlik oma tegude tagajärgedest. Nad teavad, et mitte keegi ei ole nende ülemus, kuna nad on iseenda bossid. Võttes vastutuse iseenda ja oma valikute eest, tunnustavad nad teiste tagasisidet, olles huvitunud kuulamast teiste vaateid, ja on täielikult alati valmis õppima iseenda kohta rohkem, ükskõik kui valus see peegeldus ka ei oleks.

Allikas: Psychologytoday.com, Alkeemia.ee

Inimesed, kes nutavad filmi vaatamise ajal, on ühed tugevamad inimesed üldse.

 Crying Emotion Female Retro People Tears WKuigi paljud muigavad, kui näevad kinos filmi ajal nutvaid inimesi, siis nad tegelikult ei tea, et nutjad on ühed tugevamad inimesed üldse ja naerjad siinkohal ühed nõrgemad.

Inimene, kes nutab filmi vaatamise, muusika kuulamise, raamatu lugemise vms. ajal, tal on väga tugev empaatiavõime, mis on ühtlasi üks võtmejoontest lüüa elus läbi tunduvalt edukamalt.Empaatiavõimega inimesed on väga erilised, sest paljudel see võime on väga nõrk või puudub üldse.

Tulles teise äärmusesse, siis näiteks sotsiopaatidel ja nartsissistlikel inimestel puudub täielikult empaatiavõime. Nad ei oska panna end teise inimeste olukorda, ei oska tunda neile kaasa ja ühtlasi see tähendab ka seda, et nad ei suuda õppida teiste inimeste vigadest.

Ka nõrgema empaatiavõimega inimestel on sarnased jooned. Nad teevad elus rohkem vigu ja peavad kõik kogema enda peal, mis tähendab, et elus edukaks saamiseks on tunduvalt väiksemad võimalused. Võib ekslikult arvata, et kui empaatiavõime puudub, siis on tegu väga hea müügimehega, kes suudab ilma südametunnistuseta müüa oma teenust, kaupa vms. teiste inimeste õnne arvelt ja koorida neilt kümmet nahka  – kasvõi näitena pakkuda kiirlaene või müüa maha liisinguga auto perele, kes seda tegelikult ei vaja ja kellele käib ost ülejõu, aga tegelikult see nii ei ole.

Eelmiste näidete põhjal empaatiavõimeta inimene ei oska arvestada teise inimese mõtetega. Ta võib küll mingi osa tehingutest sooritada, aga tegelikkuses inimene, kes oskab panna end teise inimese olukorda, suudab leida ostjale parema ja mõistlikuma lahenduse, mistõttu toimub edukaid müügitehinguid ka tunduvalt rohkem.

Teise probleemina on vead. Nõrga või puuduva empaatiavõimega inimesed ei suuda õppida teiste vigadest ja seetõttu teevad pidevalt neid ise. Lisaks säärased inimesed tekitavad rohkem konflikte ja tülisid ning seetõttu mistahes partnerlussuhtes (töösuhe, müügisuhe jne) leitakse üksmeelt harvem ja edukaid tehinguid toimub vähem.

Vastupidiselt tugeva empaatiavõimega inimesed suudavad mõista teisi ja nende olukordi tunduvalt paremini ning seetõttu oskavad õppida ka nende vigadest. Samuti mistahes ärilise tehingu puhul suudavad leida kompromisse ja parima lahenduse, sest nad teavad, mida vastaspool ootab (olgu selleks ülemus, töötaja, klient vms) ja edukate tegemiste osakaal tõuseb. Olgu siis selleks hea töökoht, ametikõrgendus, edukas müük vms.

See ei ole veel kõik. Inimene, kellel on empaatiavõime, ta on tugev, aga tulles tagasi algse teema juurde – inimene, kes julgeb näidata välja nõrku emotsioone (nutmine), on väga tugev inimene. Lisades juurde sinna empaatiavõime, siis see teeb neist ühed tugevamad üldse. Teisalt inimesed, kes kinos nutjate üle naeravad, on paraku nõrgad, sest nad näitavad välja ühte nõrgemat emotsiooni, milleks on naermine ja samas puudub neil empaatiavõime, sest nad ei oska end panna nutva inimese olukorda.

Allikas: ajaviide.ee

Nõiataim angervaks .

Nõiataim angervaks kaitseb kurja silma eest ja alandab palavikku

Angervaksa peetakse Euroopa niitude kuningannaks. Vahepeal oli angevaks põhjendamatult unustatud, kuid nüüd on teda jälle hindama hakatud kui väärt ravimtaime, millest on abi nii mõnegi tervisehäda puhul.

Angervaksal on nii palju nimesid, et üksnes sellest võib järeldada, et tegemist on väärt taimega: angerpüdse, angerpüks, tuulerohi, lepavorm, hobusehurmarohi, nabaarnikas, risthammas, püst, lõhnalill, naesterohi, orm (Saaremaal), vormiõied, -oksad (Hiiumaal). Jaaniööl pandi angervaksakimbud majapalkide ja -laudade vahele. See pidi ära hoidma kurja silma ja needuse, pidi kindlustama kodu- ja majarahu.

Harilik angervaks kasvab niisketes kohtades võsastikes, jõgede kallastel, kraaviservades, võpsikuis, niitudel. Erakordselt lopsakad on taimed Põduste jõe kallastel. Angervaksa märgatakse õide puhkemise ajal, kui suured kreemikasvalkjad kaneeli- ja meelõhnalised õiepuhmad juba kaugelt silma hakkavad. Tavaliselt näeme sellist vaatepilti heinaaja alguses.

Angervaksa energia on tasakaalutunnet, intuitsiooni ja armastusvõimet suurendav. Angervaksa sõnumiks on: Sa oled tasakaalukas ja keskendumisvõimeline. Lõpeta rahmeldamine ja sihitu ringitormamine, kasuta oma võimeid mõistlikult. Pingul meeled rahunevad ja armastuse energia pääseb voogama. Kasuta angervaksa lillevett joogi ja toidu laadimiseks, ka limaskesta haavandte parandamiseks.

Angervaksa taime toime: üldtugevdav, verejooksu peatav, valuvaigistav, põletikuvastane, haavuparandav, puhastav, maksa tegevust efektiivistav, palavikkualandav. Sisaldab C-vitamiini, fenoolühended, steroide jpm.

Metsamoor Irje Karjus soovitab angervaksa järgmistel juhtudel:

  • Kui teil on palavikuga viirushaigus, jooge angervaksateed – pange 1 tl ravimtaime tassi kuuma vee sisse, laske tõmmata 5 minutit ja jooge soojalt.
  • Jooge angervaksateed köha puhul või siis, kui teil on külmavärinad ja tunnete, et te hakkate haigeks jääma.
  • Kõrge palaviku korral tehke angervaksateega jahedaid mähiseid või pihustage kehale angervaksa lillevett.
  • Pange kuivatatud angervaksa õiepuru haava peale, et see kiiremini paraneks.
  • Loputage juukseid angervaksatõmmisega, et neid tugevdada ja nende kasvu soodustada, samuti peanaha tervendamiseks.

Allikad: alkeemia.ee

Elu mõtte otsijatele.

Summer Still-Life, Daisies, Yellow

Elu mõtte otsijatele: tõmba müra vähemaks, ära mõtle üle ja ole teiste vastu hea!

Elu mõte on suuresti lääneliku mõtteviisi toode, mis paneb inimest midagi taga ajama. Sama lugu on ka õnne, valgustatuse ja armastusega: kontseptid, mille inimene raske (mõtte)töö tulemusena siis tee lõpus leiab. Tegu on püramiidskeemiga, nii otseselt kui ka kujundlikult. Kusagil seal “ülal” on see ladvaõun, mille nimel puu otsas ohte trotsides turnida ja rabeleda.

Elu mõtte leidmine eeldab, et elu on algusest peale mõtteta, juhuslik. Elu mõtte otsimises on minu jaoks midagi petlikku. Kapsauss ei mõtle kindlasti, mis on elu mõte. Kapsauss muutub lihtsalt liblikaks ja teeb oma liblikaasju. Elu mõtte otsimine on minu jaoks ülemõtlemise tulemus – inimene on mattunud vaimse müra sisse. Ta ei kuule enam oma sisemist häält, või veel täpsemini: oma sisemist vaikust. Meie ühiskond pole inimsõbralik. Meie oleme selle lapsed, mõtteta.

Kui see kõlab pessimistlikult, siis ära muretse. Ühiskond on pidevas ümberkorralduses ja miski ei jää samaks. Nii muutume ka meie ja muutub meie suhtumine õnne, elu mõttesse ja armastusse. Ega neid ei saagi leida ja neist ei tasu mõtelda. Neid sõnu on väga palju kasutatud sulle toodete müümiseks. Armastust ei tohi taga ajada, muidu ehmatab ära. Tuleb olla rahulik ja ta tuleb su juurde ise. Sama on ilmselt ka selle “elu mõttega”. Tee ikka inimese asju. Mõtle vähem asjadest, mille üle sul niikuinii kontrolli pole. Mõtle vihmavarjust, kui lubatakse, et hakkab vihma pladistama.

Kui su elus pole mõtet, siis mõtlegi vähem. Su sees on tühjus ja vaikus ja see tundub sulle ähvardav, kuna oled üles kasvanud lärmakas, infoküllases ühiskonnas. Inimene ongi vaikne ja asjalikke mõtteid mõtlev imetaja. Mõtlemine ei peaks olema raske, rügav töö, vaid põnev ja üllatav mäng.

Mõtle vähem mõtlemisest. Ole see kapsauss, kes muutub ise enamaks, kui ta alguses oli. Otsi vaikseid kohti nagu korilane ürgmetsas pähkleid ja vutimune. Ole abivalmis ilma vastuteenet ootamata. Tee, sest sulle meeldib lihtsalt teha. Tegemisrõõm viib ikka olemisrõõmuni. Ega keegi käse langevarjuhüppeid tegema minna: elu võib kogeda ka vaikuses lepatriinut vahtides.

Ära aja taga nähtamatuid sõnakõlkse. Rahu on aina kallim valuuta, sest meie maailm tiksub rahutuse mootoril. Keegi peale inimese ei tunne end mõttetult. Kõik teevad mõnuga oma asju ja siis lähevad teise ilma. See kapsaussi seisund on sundimatu ja lõpmatult kallis. Ole inimene nii, nagu kapsauss sööb kapsast: mõtle vähem ja ole teistele abiks. Lihtsalt ole. Sinu elu arvustajad pole enda eluga rahul. Ole ise endaga rahul. Ära otsi midagi, õpi elektroonikavidinatest eemal olema, otsi vaikust. Siis lõpeb see “otsimine” ka ära.

Kas sinu jaoks on vastuvõetamatu tõdemus, et see, mida otsisid, oli kogu aeg sinu sees olemas? Paljusid teeb see pahaseks, kuna selle järgi oli kogu nende kannatamine ja rabelemine asjatu vaev. Ja kui kõik on sinus kogu aeg olemas olnud, on selle avastamine puhtalt sinu vastutusel. Sa ei saa enam iialgi kedagi teist süüdistada. See oli kogu aeg sinus. Müra all, prügimõtete varjus. Mõtlesid üle, otsisid üle. Elu mõtet pole olemas, sest see on vigase mõtlemise tulemus. See tundub nii reaalne, aga seda pole siiski olemas. Tegu on vigase mõtlemisega, mis algas sinus sel hetkel, kui keegi esimest korda sind ennast mõttetuna tundma pani.

Seetõttu on hea teisi aidata. Kui inimesel on hea olla, siis ta ei otsi mingeid mõtteid. Loe huvitavaid raamatuid ja suhtle teistsuguste inimestega. Pane aga tähele, et “elu mõtte otsijad” on enesekesksed ja kapseldunud. Nad pole kunagi hetkes kohal, nad on kuskil mujal. Elu mõte on miraaž sinu ego horisondil. Jah, aita teisi. Mina aitan sind näiteks praegu. Ma tunnen, et mu sõnadest on sulle natukene abi. Laias laastus pole elu lõpus mingit kohtumõistjat ega kosmilist klassijuhatajat, kes sinu teadmisi ja käitumist hindab. Igasugused tülid ja konfliktid tulevad omaenda rumalusest.

Ole rohkem nagu see kapsauss! Leia tegevusi, mis su jaoks on huvitavad ja ära otsi kellegi tunnustust. Tee, kuna sulle meeldib teha. Ei mingeid põhjendusi ega analüüse. “Mulle meeldib” ja kõik. Ja kui sa teed piisavalt kaua seda, mis sulle meeldib, hakkab sinuga midagi juhtuma. Ühel päeval hakkab sul imelik, sa pole justkui enam sina ise. Natuke aega on täielik hämming ja kerge paanika, aga siis näed, et sulle kasvasid tiivad. Hohoo! Selleks ei pidanudki tegema muud, kui vähem mõtlema ja rohkem mõnusaid asju tegema.

Tõmba müra vähemaks, ära mõtle üle ja ole teiste vastu hea. Ega siin suurt rohkemat vaja polegi! Okei, lendan nüüd järgmise kapsa peale.

Autor: Mikk Pärnits

Allikas: Alkeemia.ee

Uni ei ole puhkepaus, vaid mitmesuguste seisundite jätk.

Pildiotsingu Unenäod rännak tulemus

Unel on meie, inimeste üle märksa suurem võim, kui tahaksime tunnistada. Kui oleme ärkvel ja täie tähelepanu juures, tunneme end oma vaimsete jõudude peremehena ning usume, et kogeme tegelikkust sellisena, nagu see on. Und seevastu peame mingiks teisejärguliseks seisundiks. Põnevaid fakte unenägude uurimisest esitab Stefan Klein raamatus “Unenäod. Rännak meie seesmisse tõelusse”.

Kes aga näeb vaid ärkvelolekus tõelist elu, sellele tunduvad unenäod kahtlased: ta peab neid pidama kas tegelikkuse karikatuuriks või eitama nende igasugust tähendust. Nii nägi asja veel mõni aasta tagasi ka teadus.

Ent uute arusaamade põhjal, mida olen selles raamatus kirjeldanud, kujuneb välja teistsugune pilt. On petlik eeldada, et oma ideede, mälestuste ja tajude eest võlgneme tänu üksnes päevastele tundidele. Uni ei ole puhkepaus, vaid mitme­suguste seisundite jätk, milles aju korrastab mineviku jälgi, valmistub ees ootavateks ülesanneteks, jõuab äratundmisele. Ilma võimaluseta und näha ei saaks me elada.

Ainult arvutid saavad olla pidevalt online-režiimil, kuna töötavad kõrvalekaldumatult läbi ühe korralduse teise järel. Programmid on paindumatult andmetest eraldatud. Ajus seevastu on kõik liikumises ja peaaegu kõik on kõigega seotud. Näiteks neuronid, millega me kuuleme ja näeme, moodustavad samal ajal ka mälu. Uued muljed võivad katkestada igasuguse rutiini ja seda muuta. Nii suudab aju ennast ise programmeerida; täpselt see juhtubki, kui me õpime. Selleks peab välismaailm aga ikka ja jälle jääma väljapoole. Sest väliste tajude pidevtules ei suuda aju end uuesti ühendada. Juba kahe unetu öö järel võtab maailm tõelise kaose mõõtmed.

Inimesed on kohanemisvõimelised ja loomingulised, sest meil on erinevalt arvutitest sisemaailm. Meil on ettekujutus sellest, kuidas talitleme me ise ja kuidas talitleb meid ümbritsev maailm. Kõikidest nendest kujutluspiltidest, mõtetest ja tunnetest loome endale maailma teooria. Me vajame seda, et interpreteerida oma aistinguid. Kui meil sisemaailma ei oleks, ei suudaks me välismaailmas toime tulla.

See sisemaailm on simulatsioon. See tekib suuremas osas sel ajal, kui me magame. Unenäos kogeme, kuidas mälestusi paika pannakse ja omavahel seostatakse; kuidas me omandame uusi oskusi; kuidas muutuvad tunded. Niisiis ei peegelda unenäod üksnes minevikku. Neis välgatab tulevik.

Kunstnikud, leiutajad ja teadlased on alati osanud magava aju erilist kombineerimisannet ära kasutada. Ent märksa enam inimesi võiks õppida oma „unenägude pealt ärkvelseisundis saaki lõikama”, nagu väljendus Allan Hobson.
Kes tahab unenägudest kasu lõigata, peab neid esiteks tajuma ja teiseks tõsiselt võtma. See kõlab lihtsalt, ja ongi lihtne. Selleks tuleb kõigest paar eelarvamust kõrvale heita.

Paljud meie kaasaegsed on eksiarvamusel, et ei näe une­nägusid või näevad neid ainult vahel harva. Tegelikult näeb iga terve inimene igal ööl ja igas une faasis unenägusid. Paraku ei jää suurem osa meie kogemustest meile lihtsalt meelde. Õnneks on aga võimalik unenägude meenutamise võimet treenida. Hämmastavalt suur mõju on juba pelgal huvil nende vastu, veel suurem uinumisel tehtud kindlal kavatsusel öösel juhtuvat meeles pidada. Kognitiivteaduses on see meetod tuntud praimingu nime all: mälu programmeeritakse teatud kindlale eesmärgile.

Ärkamise hetk avab siis akna, läbi mille on võimalik vaadata tagasi unes saadud elamustele. Sellal kui vähehaaval, umbes veerandtunni jooksul, tekib ärkvelseisundi neurokeemiline keskkond, on üksikud unenäostseenid veel elavad. Neist lähtudes on võimalik suletud silmi liikuda sammhaaval ripeldes tagasi unenäosündmuste juurde. Unelaboris on end õigustanud reegel elamusi mitte hinnata, vaid meenutada üksnes seda, mis oli. Paljudel inimestel on abi lisaks sellele paari märksõna ülestähendamisest.

Teine samm on võtta unenägu tõsiselt. Just seda traditsiooniline unenägude tõlgendamine aga ei tee. See pooldab kujutlust, et unenägu on šifreeritud sõnum, milles väljenduvad kas kõrgemad jõud või omaenda teadvustamatus. Kõik tõlgendamise koolkonnad, antiigist kuni psühhoanalüüsini, lähtuvad sellest, et nähtud pildid moonutavad unenäo tegelikku tõde. Nad võtavad unenägu nii, nagu see end näitab, seega mitte tõsiselt, vaid tõmbavad sellele pähe oma teooriad.

Tänasel päeval me teame, et unenäod ei vahenda šifreeritud sõnumeid ega kasuta ka sümbolite keelt. Kui nende pildid paistavad mõistatuslikud, ei ole asi sugugi selles, et sõnumeid surutakse alla või tsenseeritakse. Kummalisus on seletatav pigemini unenägija muutunud teadvuse seisundiga. Unes talitleb aju teistmoodi. Seepärast oleks ime, kui meile saaksid unenäos osaks samasugused kogemused nagu päeval.
Paljud unenäod saavad alguse vahetult neis ülekaalus olevast tundest. Emotsioonid on, erinevalt piltidest või mõtetest, aju elementaarsed tundeliigutused. Seepärast näitavad need end unes niisamuti kui ärkvelseisundis, sageli koguni selgemini. Alati aga teenivad nad eesmärki hinnata teadmisi maailmast: hirm viitab ohule, rõõm potentsiaalselt kasulikule olukorrale.

Unenägude poolest rikastes une faasides on intensiivsemalt aktiivsed need ajukeskused, mis analüüsivad oma seesmist seisundit. Nii saame unenäos vahetevahel teadlikuks tunnetest, mida me argielus sageli ei tajugi. See võib vallandada olulisi otsuseid. Täpselt nii juhtus omal ajal Bismarckiga, kui ta oli unenäos kaljuseina purustanud. Riigikantsler oli kõhelnud, kas saata Preisimaa sõdureid tegelikult liitlasest Habsburgide riigi vastu. Ent sõjatee nägemine mägedes julgustas teda. Sealjuures ei mõistnud Bismarck, kes tegeles regulaarselt unenägudega, stseeni marssivate sõduritega endena. Otsustavaks sai pigem unenäo emotsionaalne mõju: „Ma ärkasin sellest rõõmsana ja jõudu saanult.”

Unenäod võivad anda tõuke klaarida suhted mõne inimesega, keda ei ole pikka aega nähtud, vahetada töökohta – või teha lõpp kahjulikele harjumustele. William Dement, Ameerika uneuurimise pioneer, on rääkinud, kuidas unenäotunne mõjutas teda päevapealt nikotiiniga lõpparvet tegema. Ehkki talle kui meedikule olid riskid teada, tavatses Dement suitsetada kaks pakki päevas – kuni vägagi ilmekas hirmuunenäopilt tema vähist puretud kopsust talle hirmu nahka ajas.

Unenägudel on võim anda meie elule uus suund. Sest kui me pöörame päeva jooksultähelepanu kõige lähemal asuvatele asjadele, siis avaldavad nad meile meie elu juhtmotiivid. Loomuliku psühhoteraapia korras aitavad nad meil läbi töötada valulikke kogemusi. Unenäod ravivad meid, nad inspireerivad meid, nad aitavad kaasa, et me mõistaksime paremini omaenese hingeelu. Ja siiski oleks ekslik vaadelda neid esmajoones nende kasulikkuse aspektist.

Suurim kingitus, mille uni meile teeb, on unenägu ise: selle ilu, selle leidlikkus, selle ideederikkus, samuti selle mõistatuslikkus ja põnevus. Seepärast on unenägude pealt kasu lõikamisest veelgi ahvatlevam unenägusid avastada. Unenäod on nagu kunstiteosedki inimliku kujutlusvõime triumf. Need puudutavad meid aga tugevamini, on huvitavamad ja köitvamad kui parimadki maalid, filmid või romaanid. Sest kõik, mida te täna öösel unes kogesite, oli pärit teie enda meelest. Te komponeerisite pilte kuni viimsete detailideni, leiutasite lugusid, et neid endale ise jutustada. Te olite publik ja kunstnik ühekorraga. Te lõite draama, mille kangelane te olete. Te leiutasite terve universumi ja avasite end selles täiuslikus illusioonis.

Meie ärkveloleku läbielamised, mida me nii kõrgelt hindame, sarnanevad tegelikkuses kõigest villa ühe salongiga. Seal on üks tuba, sisustatud hoole ja armastusega ning heledasti valgustatud, ent ülejäänud maja jääb pimedusse. Maja elanik ei tunne peaaegu üldse kõiki neid töökodasid ja arhiive, verandasid ja külalistetube; ta ei tea ei seda, mis seal leidub, ega näe ka põhjust sinna iial jalga tõsta. Ta on end salongis nii hästi sisse seadnud, et on selle kogu hoonega samastanud ja unustanud, kui palju suurem tema maja on. Ainult unenägu pakub meile võimalust avastamata ruume taskulambi valgussõõris ise tundma õppida. Me oleme see, mida me unes näeme.

Stefan Klein Unenäod. Rännaks meie seesmisse tõelusse”. Tõlkinud Krista Räni. Kirjastus Varrak 2018

Allikas : Elutark.ee

 

 Saame kõik, millest oleme valmis loobuma.

Valentine'S Day, Heart, Flowers

“Ilma armastuseta ei kujune isiksusi; ebakindlusest vabanevad vaid need, kes kindlustunnet ei otsi; mida vähem teed, seda enam saadad korda – kui me mõistame elu peamisi paradokse ja rakendame neis peituvat tarkust, oleme suutelised arenema, muutuma ja oma elu eesmärke täitma, sest paradoksides peitub kogu elutarkus ja positiivseid muudatusi käivitav jõud,” nendib Tommy Hellsten oma raamatus “Saad kõik, millest loobud”.

Kes soovib saada võimu, peab loobuma võimu taotlemisest ja võtma enesele vastutuse.

Vastutuse võtmine tähendab astumist kellegi teenistusse, olgu siis lapsevanemana või poliitikuna. Võim tuleb selle juurde, kes loobub tema jahtimisest ning hakkab tegema seda, mida peab sisimas õigeks. Maailmas on palju ebaõiglust, mille kaotamiseks kulub suurel hulgal tööd. Kes selle tööga tõsiselt tegelema hakkab, muutub peagi ühiskonnale nii tähtsaks, et omandab mõjuvõimu.

Mõjuvõimus peitub tõeline jõud. Kui inimene on omandanud mõjuvõimu tänu ühiskonna teenimisele, on ta suhtumine võimsusesse teistsugune, kui inimesel, kes on ihaldanud võimu võimu enese pärast. Ta ei vaja seda mitte enda positsiooni kindlustamiseks, vaid see on talle vahend, mis aitab tal teisi teenida. Ta võib oma positsioonist ka igal hetkel loobuda, sest ta ei klammerdu selle külge. Tegelikult ta tahakski võimust vabaneda niipea, kui ülesanded lubavad. Seepärast on tõeline poliitik inimene, kes ajutiselt hoolitseb kõigi ühise asja eest, mitte aga riigiteener, kelle peaeesmärgiks on enda poliitiline karjäär.

Süütundest on võimalik vabaneda vaid süüd tunnistades. 

Nii saab inimene eneseaustuse tagasi. See aga, kes üritab oma süüd maha salata, tegeleb luukerede kappi peitmisega. Sisimas on ta nende olemasolust alati teadlik. Iga hetk võivad nad kolisema hakata või isegi kapist välja kukkuda. Seetõttu tuleb nende järele pidevalt valvata. Nende olemasolu kõigutab inimese identiteeditunnet. Pole võimalik ennast austada, teades, et su kapid on täis saladusi, mida tuleb pidevalt varjata. Alles siis, kui kapid on lõpuks tühjendatud, kõik on üle vaadatud ja tolmgi pealt pühitud, pole enam vaja karta luukerede kolinat. Kõik, mis hirmutab, on ära nähtud ja sa julged taas endale silma vaadata. Kui julged endale silma vaadata, julged ka teistele otsa vaadata. Seda nimetataksegi eneseaustuseks. Süütundest saab seega lahti oma süütunnet vabaks andes.

Rikkaks saab siis, kui leiad üles oma sisemised rikkused. 

Tõeline edu on alati sisemine edu. Sisemine edu tähendab, et inimene elab oma elu, omal moel. See tähendab, et väline on harmoonias sisemisega. Kui inimene on endaga heas läbisaamises, teab ta, kes ta on. Ta tunneb enda vajadusi, võimeid ja unistusi. Ta elab neid kuulates. Kui ta neid tõsiselt kuulab, teeb ta valikuid, mis viivad sellise elu poole, kus tema võimed on tõesti rakendatud. Tema põhivajadused on rahuldatud ning ta leiab sellise eluviisi, kus ta teeb seda, mida ta sisimas tegelikult teha tahab. Ta elu on paigas, nii teenib ta ka teisi inimesi ja ühiskonda parimal võimalikul moel. Loobudes välise rikkuse taotlemisest, leiab ta sisemise rikkuse.

Loomulikult pole midagi, mis takistaks sellisel inimesel ka väliselt rikastumast. Siiski, ta ei klammerdu välise rikkuse külge, vaid ta leiab, et võib seda kasutada, kuid mitte omada. Sel moel on ta sisemiselt alati valmis loobuma. Kui ta seda poleks, takerduks ta oma rikkusesse. Sisemiselt rikas inimene tunneb maiste hüvede eest sügavat tänutunnet. Tema tänutunne on alandlik tänu, ta teab, et ta ei vääri seda, mis tal on. Nõnda ei nõua ta endale rikkust, vaid imestab, et tal see on. Raha on talle vahend, mitte eesmärk.

Kas võiks siis arvata, et püüdes saavutada sügavama sisuga elu, võib ta enesele luua materiaalseid hüvesid? Kas sisemine täisväärtuslikkus tähendab alati materiaalset heaolu? Kas otsides „taevast kuningriiki” võib saavutada ka „kõik muu”? Muidugi mitte, sest see just tähendakski „kõige muu” otsimist. „Kõik muu” oli teatavasti midagi, „mis teile antakse”. Järelikult on see kingitus, kuid kingituse olemus on selline, et selle saamine ei tähenda mingit omapoolset pingutust või ärateenimist.

Meelelahutust saab siis, kui puhatakse tööst. 

Tõeline meelelahutus eeldab kõigepealt pingutust, isegi valu. Kui teed kõvasti tööd, suudad ka hinnata puhkust ja lõdvestust. Seega vajab meelelahutus taustaks valu ja pingutust, et selgemini esile tulla. Kes ei tööta ega pinguta, ei naudi ka puhkust. Seepärast tuleb tal oma meelt eriliste võtetega lahutada, sest mitte miski ei paku pinget. Mida vähem valu ja pingutust, seda suuremad nõuded esitatakse meelelahutusele. Mida enam valu ja pingutust, seda vähemast piisab meelelahutuseks. Mõnikord naudib inimene lihtsalt puhkehetke, kohalolekut ja vaikust.

Olen mõnel määral harrastanud mäesuusatamist. Palju kordi olen mõelnud, miks peab küll nõlvadel pidevalt mürtsuma muusika kõikjale paigutatud valjuhäälditest. Kas inimesele ei piisa, et ta end lõbustab vaid ühel moel, mäesuusatamisega? Kas teda peab keset meelelahutust veel enam lõbustama, et tal igav ei hakkaks? Kinoski tuleb nii kõrvad kui nina popcorni täis toppida, et vaid tühi tunne ei oleks. Raadios loetakse uudiseid ette muusika saatel, et kuulaja igavust ei tunneks.

Elus endas on piisavalt draamat. Seda tajub vaid see, kes julgeb elada. Kui elada täiel rinnal, kaob vajadus meelelahutuse järele ning sageli piisab selleks lihtsalt rahust ja tegevusetusest.

Täiuslik vabadus saabub siis, kui leitakse täiuslik sõltuvus. 

Me kõik sõltume üksteisest. See on tõsiasi, mille eest pole võimalik põgeneda. Alkohoolik, töönarkomaan või võimumängur üritavad sellist põgenemist, püüdes kõiges vaid iseendale toetuda. Kuid nad leiavad end peagi armastusepuuduse vanglast, mis lõpuks nad hävitab. Kui vabanetakse illusioonist, nagu piisaks inimesele vaid temast endast, vabanetakse armastama. Armastus on sügav tunnistus sõltumisest. See tähendab mõistmist, et elus lihtsalt ei saada üksi hakkama. Ei ole võimalik leida oma tõelist identiteeti, kui kõigepealt ei kaotata ära mittesõltumist ja ainult enesele lootmist. Niimoodi viib enese kaotamine enese leidmiseni.

Eneseleidmine on oma armastusidentiteedi leidmine. Armastusidentiteet sünnib armastavas sõltuvuses teistest inimestest. See on tõeline vabadus, sest tõeline vabadus tähendab sisemist vabadust. Sisemine vabadus on olla see, kes sa sisimas tegelikult oled. Tõelise identiteedi saavutamine teeb võimalikuks tõelise vabanemise ehk niisuguse elamisviisi, mida juhivad sügaval sisimas asuvad tõde ja armastus.

Armastav sõltumine on absoluutne väärtus, mida ei tohi teha suhteliseks. Tema lõhkumine viib orjusse, kus piitsa viibutavad inimese enda himud ja ihad. Kui sellest sõltuvusest lahkuda, ei leia inimese sügavamad sisemised vajadused kunagi rahuldamist. Vajadused muutuvad ihadeks, need omakorda himudeks, millest sünnib orjus ja lõpuks häving. Inimese sügav sõltuvus teistest teeb ta haavatavaks. Haavatavus ongi tee, mis viib sügavama identiteedi leidmiseni. Iseendaks saame teiste kaudu. Haavatavuse kaudu leiame seega oma tõelise olemuse, armastusidentiteedi.

See viib meid edasi usu ja usklikkuse vahekorra juurde. Tõelise usu juurde kuulub haavatavus. Usk on inimese karje sügavikust. Usk otsib ühtsust, sirutab käe pimedusse, aimates või lootes, et seal on veel midagi peale pimeduse. Usk on inimese haavatavuse tunnistamine ja sellest sündiv appikarje. Usk on alati sõltumise tunnistamine, sügav arusaamine omaenda võimetusest. Uskudes tuleks alati säilitada ebakindlus, appihüüe kellegi poole, kes asub meie käeulatusest eemal. Usk on elav siis, kui ta sünnib inimese abitusest.

Usu appihüüd kaigub millegi poole, millest midagi teada ei ole. Jumal ei ole inimese võimuses, isegi mitte usu kaudu. Jumal peabki olema suverään, käsitamatu, müstiline. Alles siis saab tema poole pöörduda, vaid siis on teda võimalik kuulda. Inimene võib olla Jumalaga ühenduses vaid seevõrra, kui palju ta on nõustunud oma võimetust tunnistama. Võimetustundest sünnib appikarje, mis jõuab selleni, kelle juurde pole võimalik jõuda. See ongi see usupimedus, mis viib kirkasse valgusesse. See ongi see vaikus, mis on täidetud kurdistava kõminaga.

Saame kõik, millest oleme valmis loobuma.

Allikas: Tommy Hellsteni raamatust “Saad kõik, millest loobud. Elu paradoksid”

FutureNet on tõusuteel.

Pole päris pikka aega selles rubriigis postitust teinud. Kui hea lugeja arvab nüüd, et FutureNetis ei lähe mul hästi, siis see on täitsa vale arvamus.

Novembris 2017 sai mul oldud FN-s üks aasta. Ja see on olnud suurepärane aasta nii FN-le, kui ka minule. Firmal oli suur event Hiinas, kus muuhulgas võeti vastu ametlikult ka Futurocoin  – FN oma krüptoraha. Nii et FN on teinud ajalugu, olles esimene sotsiaalmeedia klubi, kellel on oma krüptoraha. Tänaseks päevaks on  raha juba käibel ja võimalus sellega kaubelda. Aga sellest eraldi postituses. Lisaks kõigele sellele on uuendusi ka teisi.

Praegu tahaks näidata, kuidas mul on läinud. Hetkel olen veel pühendunud vaid reklaamiplatvormi poolel olevale ärile ehk siis FutureAdPro.

Mul 28 aktiivset reklaamipakki, mis toob mulle päeva sissetulekuks umbes 13,50$ (meenutame, et 1 pakk = ligikaudu 0,48 – 0,50 $). Vähemalt üle päeva lisandub tiimi boonust 4$ – 12$. Mõni päev isegi rohkem. Kõik sõltub tiimi aktiivsusest.

Kokku olen ma komisjonitasu teeninud 3062.61 $. Komisjoni tasu koosneb kahest summast – reklaamipakkidelt teenitud tasu + tiimi boonus.  Minul on need summad 2044.6987 (reklaamipakid) + 1018.20 (tiimiboonus).  Tänase seisuga on mul vaba raha 235.11 $ – seda raha ma võin välja võtta, reinvesteerida reklaamipakkidesse või osta Futurocoine.

Olen liikunud vaikselt, tegemata lisainvesteeringuid (viimase poole aasta jooksul). Alustasin 80$-ga ja lisanud mõned korrad natuke ka juurde. Kokku olen oma raha investeerinud 150$.

Olen ülimalt rahul, et saan olla FN partner. Esimese poole aasta jooksul oli edasiminek aeglane, aga see tasus ootamist ja pingutamist.

Saab alustada ka nii, et edasiminek on kiirem ja tulemused seega ka suurmead- kõik oleneb sellest, kui palju võimalik investeerida. Aga see tasub end kindlasti ära.

Kui on huvi, küsi infot või vaata minu FB lehte:

https://www.facebook.com/netgrandmother/

 

 

 

Potipõllumehe säästunipid.

Potipõllumehe säästunipid

 

Kokkuhoidlik peremees ei torma kaubanduskeskusesse väikeste plastpottidega minikasvuhoonet tooma ega naera prügisorteerija üle, kes tühja jogurtitopsi puhtaks peseb. Ta teeb seda ka ise.

Kuigi külvihooaeg on alles ees, on mõistlik hakata ettevalmistusi tegema juba praegu, sest istikute ettekasvatamiseks kulub suur hulk mitmesuguses mõõdus potte.

Väga laialt kasutatakse taimekasvatuses plastpotte, mis on kerged ja vastupidavad. Kuna vett selles läbi seina ei auru, on mulla temperatuur mõne kraadi võrra kõrgem kui savipotis. Ka kuivab muld aeglasemalt, mistõttu pole kastmisvee tarve suur.

Plastpotte on nii ümmargusi kui ka nelinurkseid. Kandilisi on võimalik tihedalt külg külje kõrvale laduda, nii et väärtuslikku kasvuruumi saab ökonoomsemalt ära kasutada.

Kuigi plastpotte on lihtne pesta ja neid saab korduvalt kasutada, on nende varu vaja aeg-ajalt täiendada-uuendada.

Külvinõud

Veebruaris kulub paar külvinõud esimeste pikka ettekasvatusaega nõudvate kultuuride jaoks, märtsis on neid juba rohkem vaja. Hea, kui alati on iga lill või köögivili omaette külvatud, rääkimata eri sortide lahushoidmisest.

Külviks pole vaja tavalist sügavat lillepotti, välja arvatud juhul, kui noored taimed jäävad sellesse õue istutamiseni ilma pikeerimata, kuna tõusmed ei talu ümberistutamist.

Vanasti kasutati madalat (10 cm) põletatud savist külvikaussi. Praegu kõlbab selle asemel tarvitada mitmesuguseid kergeid toiduainete pakendamiseks kasutatud plastkarpe ja vaheseinaga kahejaolisi õhukesi küpsisekarbi sisusid kõrgusega 6-10 cm.

Kõikide külviks võetud karpide või topside põhja tuleb torgata auk või lõigata kääridega servadesse pilud, et üleliigne kastmisvesi saaks vabalt välja valguda. Et see aknalauale ei nõrguks, sobivad karbi alla panekuks toiduletist pärit madalad vahtplastist alused või ka sobivas suuruses plastkarbid.

Istikupotid

See aeg, mil pudeli põhja ümber ajalehepaberist potte keerati, on möödas. Selliseid paberpotte on vaja võib-olla majapidamises, kus lehma või kitse peetakse ning kreemi, jogurtit, kohupiima või pudingit kodus tehakse. Palju mugavam on võtta riiulist üksteise sisse mahtuvaid topsikuid, mis võtavad ka vähe ruumi. Pealegi on neid väga erinevas mõõdus, nii et igale taimele on õige suurus olemas. Valik sõltub vaid perekonna söömisharjumustest.

Enne istutamist on vaja neile mõned augud sisse torgata. Kui teha seda põhja seestpoolt, tekib välispinnale mügarlik pind, mille peab noaga üle siluma. Kui torkekohad viimistlemata jätta, pole topsik seisukindel. Väljast sissepoole auku surudes võib aga tops laiali laguneda, kui talle pole puuklotsi toeks pandud.

Lihtsaim moodus on kääridega põhja serva sisse paar sälku lõigata.

Ajutised istutusnõud

Taaskasutuseks kõlbavad ka piima või mahla alt vabanenud tetrapakid ja kilekotid.

Tetrapaki alumine kolmandik kõlbab kõrvitsa- või kurgiistiku ettekasvatamiseks. Suurt tagavara neist soetada ei tasu ja nad võtaksid ka palju hoiuruumi, sest üksteise sisse ei saa neid laduda. Kui neid potina kasutada, siis kehtib sama soovitus – lõigake või torgake augud põhja.

Kilekotte on vahel vaja ilupõõsaste või püsilillede paljundamisel. Need on sügavama juurestikuga taimedele sobivamad kui teised potid.

Külvimuld

See on asi, mille pealt ei tohi kokku hoida. Külvimuld peab olema vaba haigustekitajatest ja umbrohuseemnetest ning ei tohi olla ülemäära rammus. Peenrast või veelgi halvem, kasvuhoonest võetu külvidele ei kõlba. Seemned vajavad uut puhast mulda.

Tavaline lillemuld poest on idanevatele seemnetele ja tõusmetele liiga toitaineterikas, mida õrnad juured ei talu.

Müügil olev istikumuld on peene ühtlase struktuuriga, mis kõlbab paremini külvidele. Sellele ligilähedase sobivusega on kaktusemuld.

Allikas: Maakodu, Targu talita 25.01.2013