Tere tulemast NETIVANAEMA TOIMETUSTE lehele!

 

Tere tulemast lugema minu toimetuste blogi.  Kes ma olen ja milleks ma seda kõike teen?

Mina olen vanaema Tiina.  Mul on  kolm väga tublit ja tegusat last Katrina, Liisi ja Kristen ning kaks  väga armast lapselast Annabel ja Marcus. Viimasel ajal räägitakse üha sagedamini, et elame muutuvas maailmas. Jah, nii see on. Nii on ka vanaemade aeg muutunud.

Veetsin väga palju aega oma lapsepõlvest maal vanaema ja vanaisa juures. Pildid vanaemast, tema toimetustest ja kogu sellest keskkonnast on väga selgelt silme ees – laut, koduloomad, heinateod, karjamaa, saun, mille mõnus lõhn ei lähe vist kunagi meelest, hoovis vana ketiga kaev, kuhu pandi äsja lüpstud piim jahtuma. Suur kartulipõld, millega on omad toredad mälestused – kartulipaneku ja võtmise talgud, kui olime kõik koos, tädi pere ja meie. Oh, neid mälestusi on palju, millest võiks kirjutada…Kindlasti on  tänagi veel väga palju tublisid vanaemasid ja vanaisasid, kes hoiavad maaelu püsivana. Ja selle üle on mul siiralt hea meel.

Tänapäeval on kuidagi teisiti.

Vanaemad on noored, käivad tööl, teevad äri, suhtlevad FB-s jne. Ja on  alles ise nooremate laste emad. Kui minu esimene lapselaps sündis, oli mu poeg  alles 3- aastane, aga juba sai onuks ! Elasime tol ajal maal. Minust sai siis maavanaema 🙂 ….ja vahel olin ka vanaema maa , kui lapselapsel sõnade järjekord segamini läks 🙂  Nüüd on aeg edasi läinud. Kahjuks on vahemaad suurenenud. Seega on saanud minust Netivanaema…

Mis mind ajendas seda seda lehte looma?

Mõte sellest on juba pikka aega mu peas mõlkunud, aga ikka ja jälle lükkasin alustamist edasi. Mäletan aega noorusest, kui sai kogutud erinavaid asju – minule meeldis koguda luuletusi, erinevaid huviatavaid artikleid erinevatest valdkondadest – muusikud, aforismid, retseptid jne. Siis sai neid lehtedest välja lõigatud ja kas siis kleebitud suurtesse kaustikutesse või pandud kiirköitjasse. Kahjuks on need kõik mul kaduma läinud. Ja siis oli veel ju tüdrukutel “Salmikute” aeg 🙂 See oli ka tore, kui sõbrad sulle pilte joonistasid ja midagi mälestuseks kirjutasid. Nüüd on aeg ka selles valdkonnas muutunud – kõike seda saab koguda internetis ja internetti. Nii et tegelen taas sama asjaga, erinevus vaid kogumismeetodis 🙂

Igal asjal on oma aeg ja ju siis on just nüüd minu jaoks aeg õige, et algust teha.

Seda kõike vajan ma eelkõige iseenda jaoks, et koguda kokku oma mõtteid, tegemisi ja minule huvitavaid materjale. Hea kunagi veel endal lugeda ja miksmitte ka lastel ja lastelastel. Ja võib-olla  kõige selle läbi muuta ehk oma elu, olemist, mõtteid ja huvisid. Me kõik teeme elus valesid otsuseid, ristteele jõudes astume edasi meie jaoks mitte sobivasse suunda.  Me ei saa teha olnut olematuks. Aga me saame teha muutusi oma mõtlemises, millega kaasnevad ka paremad otsused meie enda jaoks. Kõik see, mis jääb selja taha, see on minevik, sellest tuleb lasta lahti. Head mälestused võtame kaasa, negatiivsed kogemused jätame selja taha. Iga kogemus ja olukord on meile õppetunniks.

Keegi meist ei saa minna tagasi ,et alustada algusest, aga me saame alustada täna, et teha uus lõpp. Ja just täna, kui algab septembrikuu, kus kõik on uus 🙂

Mida Netivanaema toimetustest leiad:

Mõtte jõud  – Sinu elu on sinu valikute tagajärg. Kui oled jõudnud äratundmisele, et elad valede valikute tagajärgedes, siis on aeg hakata tegema uusi valikuid. Mitte kunagi pole hilja muuta oma elu. Hea lugeja, kui ka Sina leiad, et soovid oma elus midagi muuta, siis kutsun Sind kaasa rännakule , kus läbi oma mõtete saame muuta oma elu.

Käsitöö – Käsitöö on mind ikka huvitanud.  Aeg-ajalt teen ise midagi. Soovin selles valdkonnas end arendada  ja kindlasti sellele ka rohkem aega pühendada. Ja kui midagi valmib, siis jagan seda ka siin lehel. Lisan ka siia huvitavaid ideid teistelt tegijatelt.

Loodus – Olen looduselembene ja meeldib jäädvustada ilusaid hetki. Eriti meeldib mulle looduse see osa, mis jääb meist kõrgemale ehk siis taevas. Nagu Marcus ütleb: “Vanaema on täitsa pilve ja äikese hull” 🙂 Ja ega ta midagi valesti ka ei öelnud 🙂 Siit leiab minu jaoks huvipakkuvaid artikleid, videosid looduse teemadel; erinevaid pilte nii enda pildi galeriist, kui ka teistelt autoritelt.

 Mõtteterad/aforismid – Mulle väga meeldivad erinevad mõtteterad ja aforismid. Loen neid meeleldi ja püüan leida sealt mõtteid, mis minu hetkeseisuga sobivad või siis, mida sooviks teistega jagada. Olen neid oma arvutisse kogunud juba päris palju. Et paremini neid taas leida, panen need kõik siia kokku – et siis endal hea lugeda ja võib-olla leiad sinagi, hea lugeja endale midagi 🙂

Kodu ja aed  –    Erinevad artiklid, mis mulle on huvi pakkunud.

Tervis ja ilu – Kokku kogutud tervise – ja ilunipid. Enda ja teiste kogemused.

Ema – laps – lapselaps – Ilusaid, toredaid, liigutavaid lugusid nii enda perest kui ka meediast leitud lood.

Aja lugu – See on rubriik, kuhu kogun kokku erinevaid lugusaid kaugest minevikust – seega on see just nimelt Aja lugu, mitte ajalugu 🙂

Raamatud – kõike, mis on seotud raamatutega.

Aitäh , et peatusid ja lugesid. Olen tänulik, kui tuled taas 🙂Päikest Sulle!

*  Tiina *

 

 

 

 

Algajale rododendroni kasvajatajale.

Flowers, Rhododendrons, Bush

Aednikud hindavad ja ihaldavad värvikat rododendronit kahel põhjusel: esiteks paelub meid tema õiteilu, teiseks lisab igihalja taime jõuline kasvukuju ja lehestiku graafiline muster aiamaastikule suurt püsiväärtust.

Rododendronile sobivaim kasvukoht

Rododendroni kasvatamine võib olla edukas ja muretu, kuid see sõltub äärmiselt palju sellest, kas ja kuidas kasvukoht talle sobib. Mida rohkem see erineb ideaaltingimustest, seda rohkem vajavad taimed hooldust, varjutamist, väetamist, ümberistutamist ja isegi kastmist, kuid halvimal juhul ei ole ka sellisest tegevusest kuigi kauaks abi. Seega: mida tõsisemalt suhtud planeerimisse ja panustad peenra rajamisse, seda lihtsam sul hiljem on.

Rododendronile täiuslikke looduslikke tingimusi leidub meil üsna vähestes aedades, kuid sellepärast pole vaja heituda. Teades ja arvestades rododendroni kasvunõudeid, saab talle luua sobiva kasvukoha pea kõikjale.

Eestis on rododendronile looduslikult sobivaim kasvukoht tuulevaikne ja poolvarjuline metsaalune, kus kasvavad ka teised kanarbikuliste perekonda kuuluvad indikaatortaimed: kanarbik, mustikas, pohl jne. Et rododendron vajab ühtlast niiskust, on see tõenäoliselt huumusrikas ja turbane sooserv vmt ala, eelistatavalt kerge kaldega, et liigvesi pinnase ülemistest kihtidest ära valguks. Sellisesse asukohta rajatud aed, kus kasvavad rododendronid ja nende seltsilised – põõsad, pinnakattetaimed, varjupüsikud ja sõnajalad – on hoolduse seisukohalt kõige muretum, eriti kui valida ka külmakindlad sordid.

Eelisolukorras on seejuures männimets. Männi juurekava suundub allapoole ega hakka rododendronite pinnapealse juurestikuga niiskuse ja toitainete kättesaamisel konkureerima. Kuusejuured aga asuvad maapinna lähedal nagu rododendronilgi ja seepärast tuleb nende puhul olla ettevaatlikum. Mida täiskasvanum kuusik, seda väljakujunenum on ka elu mulla all ja rahulikum rododendronitel seal elada.

Sellises ideaaltingimustega paigas ei vaja rododendronid muud pinnase ettevalmistust, kui selle kohevamaks muutmist: maapind tuleks freesida ja lisada sellele freesturba ja koorepuru segu.
Õnneks meeldivad rododendronile ka teistsugused kasvukohad kui niisked metsa-alad – näiteks sinu olemasolevasse aeda sobivasse kohta õigetel tingimustel rajatud peenar.

Happeline pinnas

Poolvarjulises okaspuumetsas, kus on näha kasvamas ka teisi kanarbikuliste sugukonda kuuluvaid hapulembeseid indikaatortaimi, on mulla happesus enamasti rododendronile sobiv. Kui sa aga oma aia mulla happesuses siiski kahtled, kontrolli seda aiandusärist ostetud testriga ja tee sellega kaasasoleva õpetuse järgi lihtne katse.
Juhul, kui pinnase reaktsioon on piiripealne või vajalikust (pH 4,5-5,5) neutraalsem, tuleb taimed istutada uude kasvupinnasesse – aiandusärist ostetud turba-koorepuru segusse.

Iga spetsiaalselt rajatud peenra puhul peab meeles pidama, et seal tuleb mõne aasta möödudes  happesust kontrollida. Kui rododendronilehed omandavad juba kollaka varjundi, mille taustal näha tumeroheline võrkmuster, on suur häda juba käes, pinnas pole piisavalt happeline ning taim tuleb viivitamatult uude pinnasesse ümber istutada. Pinnase neutraliseerumist põhjustab Eesti lubjarikas pinnas ja põhjavesi, eriti paepealses Põhja-Eestis.

Peenra rajamisele on kaks lähenemisviisi: istutada taimed maapinda süvistatud istutusauku või rajada maapinnale kõrgpeenar. Enamikus Eesti paigus tuleks eelistada viimast varianti. Ka maapinda süvistatud peenra puhul vajad ühe taime kohta 200-300 l haput freesturvast, kuid  see neutraliseerub ümbritseva mulla ja pinnasevee mõjul mõne aastaga. Maapinnale rajatud turbapeenra puhul võib neutraliseerumist põhjustada ennekõike kastmisvesi, selline peenar peaks püsima piisavalt hapu kümmekond aastat või enamgi. Mõni praktik soovitab pinnase neutraliseerumise vältimiseks lisada lubjarikka piirkonna kastmisveele ka õunaäädikat (1 spl ämbritäiele veele).

Kui rodosid ümbritsev turbapinnas on alasti, kipuvad tuul ja päike sõredat pinnast kuivatama ja suureneb kastmisvajadus. Niiskuse säilitamiseks võiks istutusala kas multšida (näiteks koorepuru, tammelehtede või okastega, mis kõdunedes ka väetavad taimi) või haljastada varjutaluvate pinnakattetaimedega. Multšimisse suhtub Mihkel Saar aga ettevaatusega: puhta sõreda freesturba peal olev multšikiht võib takistada pinnasel sulamist ja tekitada ootamatuid kahjustusi.

Kes varju, kes päikesesse

Meie kliimas peab igihalja rododendroni puhul alati arvestama, et kõige hooldusvabam kasvukoht on selline, kus taimele kevadtalvine-varakevadine päike peale ei paista. Igihaljad rodod on seepärast mõistlik istutada poolvarjulisse kuni varjulisse kasvukohta. Juhul kui sinu igihaljast rododendronit ähvardab siiski oht jääda kevadpäikese meelevalda, tuleb teda talveperioodil varjutada.
Ära aja segi varjutamist ja katmist! Viimast ei maksa igihaljaste rododendronite puhul rakendada, sest sooja talvekatte all ärkab taim talveunest, kuid sureb külmunud pinnase tõttu janusse. Katmise vältimiseks on ainus võimalus valida meil külmakindlad sordid.
Heitlehised rododendronid (asalead) võib istutada muretult päikesepaistelisse kasvukohta, sest neid kevadtalvine päike ei ohusta.
Heaks poolvarjuandjaks on suured puud, kelle puhul tuleb silmas pidada kaht asja: esiteks, kas nende juurekava hakkab rododega konkureerima; teiseks tuleb silmas pidada, et tihe puuvõra laseb läbi ka vähem vihmavett.

Ühtlane niiskus ja väetamine

Rododendroni heaolu mõjutab palju niiskusrežiim: taimele peab olema tagatud stabiilne niiskus. Kui märkad, et rododendronilehed  on longus ning kokku rullunud, on taimel janu ning lehtede kokkurullimisega kaitseb ta end niiskuse liigse aurustumise eest. Kevadel ja sügisel on maa meil enamasti piisavalt märg, kuid kõige hullema suvekuivaga tuleb kontrollida, kas rododendronitel on ikka küllaldaselt niiskust.

Samas tuleb kindlasti meeles pidada, et taim ei talu seisvat liigvett, seepärast kasvab ta rõõmsalt vaid seal, kus on väga hea drenaaž (maapinnale rajatud kõrgpeenras). Kui sinu rododendron kasvab istutusalas teiste taimede seas (nt vabakujulises hekis), tuleb hoolikalt jälgida, et tema istutusauk ei jääks maapinnast sügavamale lohku, kuhu hakkab kogunema liigvett. Samuti tuleb taime sellises kasvukohas hoolsasti väetada, et naabertaimed teda vaeseks ei sööks.
Väetada tuleb niikuinii kõiki rododendroneid (eriti pea silmas sorte), sest rikkalik õitsemine kulutab samavõrra ka taime energiavarusid. Väetada tuleb kord aastas, mais-juunis. Rododendroni äge kasvuperiood on vahetult pärast õitsemist, ülejäänud suve moodustab taim õiepungi ja aastakasvud puituvad. Seega ei tohiks väetamine jääda jaanipäevast hilisemaks, sest see võib põhjustada taimel uute kasvude moodustumise. Need ei jõua aga enam puituda ja külm võtab need lihtsalt ära. Müügilolevate väetiste hulgast soovitab Mihkel Saar valida granuleeritud kujul mineraalväetise.

Rododendroni hooldus aasta lõikes

Kui oled istutanud oma rododendronid neile sobivasse kasvukohta, on taimede hooldus küllaltki lihtne, meeles peab pidama vaid mõnd hooajalist tööd.

* Lisa kevadel põõsaste alla värsket turvast. Seda võid visata isegi lumele, sest näiteks päikesepaistelisel kasvukohal kasvavate heitlehiste põõsaste all sulatab tume multš soojenedes lume ja kiirendab maapinna sulamist. (Dendroloogide seltsi esinaine Aino Aaspõllu näiteks sulatab oma aias segaistutustes kasvavate rododendronite ümbrust üles sooja veega, et rododendronid pinnasest kiiremini vett kätte saaksid.)

* Puhasta põõsad kohe pärast õitsemist õisikutest – taim ei kurna end seemnete valmimisega ära ja pühendub uute õiepungade moodustamisele (ja põõsad on ka esteetiliselt kaunimad). Näpista õisikud ära uute õiepungade pealt, need murduvad õigest kohast kergesti ja kääre pole vaja kasutada.

* Rodosid tuleb väetada mais-juunis spetsiaalse hapulembeste taimede väetisega. See töö peaks kindlasti enne jaanipäeva tehtud saama.

* Kui sul on vaja kaitsta oma taimi varakevadise päikese eest, sea varjutuskangad üles juba novembris-detsembris. Kasuta selleks spetsiaalset rohelist varjutuskangast. Mitte mingil juhul ei tohi varjutamiseks kasutada valget katteloori ega talvekattekangast! Enne katte paigaldamist tõmba taime võra nööriga kokku. Seejärel pista ümber põõsa paar kõrgemat tokki, nii et need moodustaksid püstkoja. Varjutuskangas tuleb panna tugedele, mitte taimele, sest muidu võib lume raskus põõsa ära murda.

Allikas: kodus.ee

Algajale aednikule: 5 asja, mida teada amplimaasikast.

 Strawberry Fruit Berry Sweet Red Organic S

Mõned nõuended, kuidas hooldada amplimaasikaid.

Spetsiaalselt aretatud, erivärvilised õied

Amplimaasikate näol on tegemist spetsiaalselt aretatud rippmaasikasortidega, millel on lopsakamad lehed ning pikad võsundid hakkavad üle ampliääre alla rippuma.  Tegemist on dekoratiivse ja samas vilju kandva taimega. Aretatud on eri värvi õitega sorte – nii valgeid, heleroosasid kui ka tumepunaseid, mis samuti Eestisse jõudnud.

Amplisse mahub kolm taime

Amplisse võib panna kuni kolm taime. Kes soovib ise ampli kokku panna pisikestest taimedest, võiks valida 5- või 6-liitrise ampli. Kasutada tasub universaalset kvaliteetset, kobedat musta mulda. See on umbrohuvaba, haiguste- ja putukatevaba.

Mulla sisse võiks segada niisutavat hüdrogeeli, mis ei lase taimel kuumal ajal läbi kuivada. Igal kastmiskorral võiks veele lisada ka köögiviljadele või marjadele mõeldud vedelväetist, et soodustada õitsemist ning marjade valmimist. Muld ei kuiva nii kiirelt läbi, kui aianditest ostetud amplid, milles kasutatakse turbasubstraati. Kui ise amplit teha, võiks pigem poemulda kasutada. Mullas on juba ka väetis olemas, nii et esimesed 10 päeva võib kasta ka lihtsalt puhta veega, edaspidi võiks väetist juurde lisada.

Kui taimel tekivad väga pikad rippuvad võsundid, võib seda kärpida – ära näpistada kuni järgmise lehekaenlani, jättes 2-3 cm alles. Tuleks aga jälgida, et võsundivarred oleks mõlemalt poolt ära lõigatud. Ära lõigatud võsundid võib mulda panna, alustada tasuks nende uute taimede kasvatamist külvikastist.

Mida värvilisem õis, seda väiksem mari

Mida dekoratiivsem ja erksam õis, seda väiksem mari – kaht head asja korraga ei pruugi ühelt taimelt saada. Aga marjad on head magusad.

Talvituvad kenasti

Talveks võib amplimaasika maamulda istutada, nii nagu tavalised aedmaasikataimed – tegemist on tavalise püsitaimega, tuleb ainult üle ampliääre rippuvad võsundid ära lõigata. Kevadel võib taas taime välja võtta ja amplisse või rõdukasti tõsta. Samuti võib amplimaasikat ületalve säilitada potis, hoida jahedas ja hämaras ruumis niiskena.

Päikeselembesed taimed

Amplimaasikad tahavad päikest, nii tuleb paremini välja õievärvide intensiivsus ning taim õitseb paremini ja saak on suurem. Päikese käes on taim õnnelikum, lopsakam ja tervem .

Nõuandeid jagas Kanepi Aiandi peaagronoom Merilin Saksing.

Allikas: kodus.ee

Nõiarohud sääskede vastu.

Lavender Bee Summer Purple Garden Nectar T

Ei ole meil suve ilma sääskedeta. Inimestele nuhtluseks, on nad ometi toiduks nii paljudele väikelindudele ja putukatelegi.

Teatud taimede lõhn sääskedele ei meeldi ning seetõttu on neist abi tüütute putukate eemalehoidmisel. Kindlasti ei aita nad õue täiesti sääsevabana hoida, ent on kindlaks tehtud, et teatud eralduvad eeterlikud õlid peletavad putukaid.

Kui valid terrassile või grillikoha juurde potitaimi, siis miks mitte sellistega katsetada? Kõik nad on ju inimesele meeldiva aroomi ja välimusega, paljud ka head maitse- ja teetaimed. Enamik neist rõõmustab meid vaid suvehooajal, ent mõni võib ka peenras talvituda. Istuta erinevaid taimi kokku ja saad vahva ning kasuliku lillekasti.

10 head sääsepeletajat

1.  Rosmariin Rosmarinus officinalis

Kena väike potipõõsas. Kasuta ka maitsetaimena!

2.   Sidrunmonarda Monarda citriodora

Omapärase suviku õied püsivad ka vaasis, lehtedest sobib teha teed.

3.  Peiulilled Tagetes

Nii väiksemate kui suuremate õitega liigid ja sordid õitsevad oranžides ja kollastes toonides kuni külmadeni. Nopi õisi salatisse.

4.  Sidrunmeliss Melissa officinalis

Suurepärane teetaim, annab isekülvi. Kasvab ka poolvarjus.

5.   Päsmaslill Ageratum

Toredate õitega armastatud suvelill, õitseb külmadeni.

6.  Sidrunilõhnaline pelargoon Pelargonium graveolens või P. citrosum

Meeldiva sidrunilõhnaga toalill, keda õue suvitama tõsta.

7. Harilik naistenõges Nepeta cataria

Kõrgekasvuline püsik, nõrgema lõhnaga kui sidrunmeliss. Annab isekülvi.

8. Vürtsbasiilik Ocimum basilicum

Soojalembene taim, leidub erineva lõhna ja värviga sorte, mida erinevates roogades tarvitada.

9.  Sidrun-liivatee Thymus × citriodorus

Õitseb juunis-juulis, lehed on mõnusa sidruniaroomiga, sobib teeks.

10. Tähklavendel Lavandula angustifolia

Rahustava ja lõõgastava lõhnatoimega taim. Armastab päikest.

 

Allikas: kodus.ee

Fotot: Pixabay

Jaanipäeva maagia.

 

Juhannus - Midsummer

Jaanipäev on üks aasta olulisemaid pühasid  pärast Jõule.  See on elurõõmu ja väe kogumise aeg, mil tasub teha väekaid rituaale ning järgida esivanemate traditsioone, et kindlustada edu, armastus ja hea tervis.

1. Jaanilaupäev, 23 juuni, on parim aeg saunavihtade tegemiseks, samuti kosutava heina ja väekate ravimtaimede kogumiseks.

2. Kõik kodused tööd ja talitused tuleb aegsasti lõpetada, et valmistuda jaanituleks. Tule tegemine, tulele minek ja seal olek on tähtsamaid asju jaanipäeval. Tulele peaksid minema kõik, kel vähegi jalg kannab. Esiteks seepärast, et jaanitulel käimine toob suurt tulu ja õnne ning teiseks seepärast, et tulel käimata jätmine võib kaasa tuua õnnetuse.

3. Jaanitulele peaks minema just jalgsi, sest see toob head tervist. Tulele minnes peab kindlasti midagi kaasas olema, mida hiljem tulle heita. See on mälestus muistsest ohverdamiskombest. Igaüks võiks tulle viia kasvõi raokese. Neidudel on kombeks visata oma lillepärjad tulle, seejuures midagi soovides lähevad soovid täide.

4. Tule väge kasvatab see, kui tule tegemise kohale enne pihlakakepiga kolm ringi ümber teha. Sellise tule ääres toimetatakse rituaale, millesse ka tõsiselt usutakse ja mida võõras silm ei tohi näha. Tuli annab järgmiseks aastaks jõudu ja rammu, samuti võtab laiskuse kontidest. Kui jaanitulele jõutakse, peab kõigepealt kolm korda edaspidi ja kolm korda tagurpidi ümber tule käima, siis tuleb järgnev aasta väga hea.

5. Usutakse, et tule juurest ei tohi midagi ära viia. Viib keegi midagi koju tagasi, juhtub tal varsti mingisugune õnnetus.

6. Üle lõkke hüppamist on samuti kasulikuks peetud. Peale tervise said tüdrukud niimoodi ka mehele, kui nad hüppamise ajal oma kallima peale mõtlesid.

7. Jaanituli aitab hästi ka seljavalu vastu. Seepärast istusid vanad inimesed seljaga tule poole, et nii oma konte soojendada.

8. Jaaniööl usutakse olevat eriline vägi, kuna siis olla kõik põrgu- ja taevaväravad valla. Puud ja linnud-loomad pidavat kõnelema ning tulevikku ette ennustama. Olles üksi ja tähelepanelikult kuulates võib inimene jaaniööl nende juttu mõista.

9. Jaanitulelt tulles korjavad noored neiud üheksat sorti lilli, punuvad pärja ning panevad selle ristteel pähe. Tagasi vaadata ega kellegagi kõnelda ei või. Kodus pannakse seesama pärg padja alla, siis saab unenäos oma tulevast näha. Hommikul võib pärja puu otsa visata ja kui see sinna püsima jääb ning alla ei kukkunud, siis on kindel, et pulmad on tulemas.

10. Üks romantiline ettevõtmine on kindlasti ka sõnajalaõie otsimine. Sõnajalg õitseb uskumuse järgi kord aastas jaaniööl ja õnnelik leidja on hoobilt rikas, valdab erilisi oskusi ja salakeeli. Sõnajalaõit tuleb reeglina otsida üksinda, seejuures ei tohi pöörata tähelepanu häältele enda ümber ega kohkuda ka kõige koledamatest olenditest, kes lähedale kipuvad. Ei tohi ka hüüdmise peale ringi vaadata ega sellele vastata. Leitud õis tuleb viia kohe metsast välja.

11. Kuna Jaaniöö näol on tegemist aasta lühima ööga, siis on tavaks olla päikesetõusuni ärkvel. Üldlevinud arvamuse järgi on suur õnn, kui jaaniööl tilkagi vihma ei saja, küll aga oodatakse hommikust kastet. Jaaniöö järgsel varahommikul korjatud kastel on läbi paljude sajandite usutud olevat maagiliselt tervistav ja ilu andev jõud, mistõttu sellega pesti nägu ja hõõruti üle keha. Veel sajand varem oli tava jaanikastes kukerpalli visata, mis pidi vältima seljahaigusi ja aitama olla terve. Jaanikaste annab elujõudu, ravib erinevaid vaevusi ja õnnistab majapidamist. Õieti kogutud, kindlalt suletud pudelis ja hämaras hoitud jaanikaste säilib kasvõi 50 aastat.

 

Allikas: alkeemia.ee

Ahjus küpsetatud toorvorstid kirsstomatite ja palsamiäädikaga

Vegetable Pan, Tomatoes, Leek

Pisikesed ja maitserikkad kirsstomatid on omal kohal nii peolaual kui ka lihtsalt niisama – igal sumedal suvisel õhtul või säraval hommikul, mis väärib kirkaid värve ja intensiivseid maitseid.

Väheste komponentidega Itaalia-pärane maitserikas roog. Võid kasutada nii veise-, lamba- kui ka sealihavorste. Arvesta kaks jämedamat või kolm peenemat vorsti sööja kohta.

Neljale

Tarvis läheb:

8–12 kvaliteetset toorvorsti
6–8 küüslauguküünt
3 väikest sibulat
3 sl õli
500 g kirsstomateid
5 sl palsamiäädikat
peotäis värsket basiilikut
soola ja musta pipart

Koori küüslauguküüned ning suru noaga lamedaks. Koori sibulad, lõika neljaks kuni kuueks sektoriks.

Pane vorstid suurele ahjupannile, nirista peale õli. Lisa küüslauguküüned, sibulasektorid ning maitsesta julgelt soola-pipraga. Sega hoolega läbi, nii et kõik vorstid oleksid õliga kaetud ning sibul-küüslauk ühtlaselt jaotunud.
Küpseta 175-kraadises ahjus 15–20 minutit, kuni vorstid pruunistuma hakkavad.

Võta ahjupann välja, pista kirsstomatid vorstide vahele ning nirista peale palsamiäädikas. Sega läbi.

Pane veel 15 minutiks ahju, kuni kirsstomatid on pehmed ja vorstid läbi küpsenud.

Rebi basiilikulehed väiksemateks tükkideks ning puista valmis roale.

Kõrvale paku krõbeda koorega nisuleiba, mille abil sööjad saavad küüslaugu, basiiliku, tomati ja palsamiäädikaga maitsestatud isuäratavad pannimahlad hästi kätte.

Nipp: Kui tomatid on hapukad, siis lisa koos palsamiäädikaga ka teelusikatäis suhkrut.

 

Allikas: Ahjus küpsetatud toorvorstid kirsstomatite ja palsamiäädikaga. | Juta Kübarsepp,   kodus.ee 

Foto illustreeriv – pixabay

Raamatust “Valgus tunneli lõpus”: depressioon ei ole füüsiline haigus.

Daisy Bouquet On Railway, Loving Memory

Depressioon, ärevushäired, stress ja läbipõlemine on laialt levimas kogu maailmas. Kuidas depressiooni ära tunda, mida selle keerulise seisundi puhul ette võtta ja kuidas sellest vabaneda?

 Depressiooni põhjuseks on käitumismuster, mis põhineb emotsionaalsel endassesulgumisel ja blokeerumisel – see on harjumus, mille oleme välja kujundanud, et kaitsta end ähvardavate, kahjustavate ning muul moel valusate tunnete eest.

Raamatust “Valgus tunneli lõpus” leiabki lugeja vastused nendele küsimustele. Brandon Baysi loodud rännakumeetod on efektiivne tehnika, mille abil tervendada oma keha ja vaimu. Tänaseks on see meetod laialt levinud ning sellest on saanud abi tuhanded inimesed.

Kevin Billett vabanes rännakuteraapia abil oma 30 aastat kestnud depressioonist ning imetledes selle tehnika tervendavat jõudu, otsustas ta liituda Brandoni meeskonnaga, et levitada ja tutvustada rännakumeetodit kogu maailmas. Selles inspireerivas ja kogemustel põhinevas raamatus toovad autorid esile depressiooniga seotud eksiarvamused ja sõnastavad depressiooni olemuse ümber ning õpetavad samm saamu haaval, kuidas depressiooni põhjusteni jõuda ja neist vabaneda.

Jagades meiega rännakumeetodi põhiharjutusi ning isiklikke kogemusi, näitavad nad meile, kuidas avastada positiivsus ja rõõm, mis peituvad meie sügavamas olemuses. Selles raamatus on palju erinevaid sisevaatlusi, mis seisnevad suunistes, kuidas läbi teha sisemisi rännakuid. Sõltumata sellest, kas oleme siis depressioonis, lihtsalt pisut stressis, ärevil või kurvameelsed, võimaldavad need harjutused meil vabaneda ning hakata elama täiuslikumat ja tähendusrikkamat elu ning avastada oma elu tõelist eesmärki.

Head lugemist 🙂

 

Esivanemate uskumused.

 Cover With Straw, Poland, Malopolska

Me oleme paraku oma kiirustamiste, töörabamiste, raha ja olmeelu pärast muretsemiste koorma all unustanud, et maailm me ümber üritab meiega pidevalt suhelda.

Ja suhelda just märkide keeles, sest teisiti ta ei oska. Märkide ja sümbolite kaudu saame me ka ise maailmaga rääkida ning anda edasi oma soove ja palveid ning mõjutada iseenda elu. Aga me oleme kaotanud oskuse maailma keelt rääkida.

Tegelikult valdame me  kõik sümbolite keelt. Seda teadmist on vaja ainult oma südame kaugetest soppidest uuesti välja tuua ning sellelt unustuse tolm maha pühkida.
See, kas inimene soovib uskuda vanu uskumusi või seda , et talismanide abil on võimalik endast halba eemale hoida ning head ligi meelitada, on tema enda otsustada.
Talismanid  koos sõnaväega täidetult omavad  ka üldiselt kaitsvat jõudu. Jälle üks oluline asi, mille eestlastena oleme ära unustanud – sõnad on suure väega. Need võivad teha kurja, kuid samas ka väga palju head. Meie esivanemad teadsid seda. Paljud rahvad on eestlasi nimetanud nõiarahvaks, sest meie maagiliseks jõuks olevatki just sõna.

Maailm on maagia

Kunstnik-luuletaja-talismanimeister Silvia Kelle on uurinud märkide lahtimõtestamist ja nende kasutamist. Ja seda nii meie enda rahva kui ka üle maailma teiste rahvaste kunstis. Ta ütleb, et seosed, mis tekivad, on väga huvitavad. Ta teeb ka amulette ja kui ta neid teeb, siis  teab ta, mida teeb ja kuidas sümboleid kasutab. Silvia ütleb, et enda tehtud amulettide juures pole mitte midagi juhuslikku. Absoluutselt iga asi on paigas ja iga asi töötab.

Talismanid, kaitsjad või abilised ei  pruugi olla alati mingid konkreetsed selle tarbeks tehtud asjad, vaid sümboolselt saavad nimetatud rolliga hakkama samuti puud ja taimed, kivid, tuli, tuul ning loomadki. Maagiat leiab paljudes kujundites, nagu näiteks spiraal, rist ning mitmed muud märgid. Ka tegevused ise kannavad endas sügavamat maagilist väge. Seega, me elame üdini maagilises maailmas, olles sealjuures isegi nõiduslikud olevused. Ainult me mõistus ei suuda seda omaks võtta.

Palu ja sulle tullakse appi.

Oma kogemustest teab S. Kelle  rääkida üht huvitavat lugu puu appitulekust:
“Kask on ilus puu ja ta tahab hõbedat. Mul on üks selline juhus, et Pärnumaal elades oli mul koduteel üks kasepuu, mille juures alati puhkasin. Käisin jalgsi ning puust möödudes panin selle koore vahele alati hõbedasi sente. Teadsin kogu aeg, et tee pikkus on seitse kilomeetrit aga siis mõõdeti tee üle ning tuli välja, et see on hoopis kümme kilomeetrit. Nii, kui seda teada sain, ei suutnud enam n-ö viimaseid kolme kilomeetrit kohe kuidagi astuda. Aga mul oli vaja bussi peale jõuda. Olin jõudnud just kasepuu juurde ja võtsin tal ümbert kinni ja tõesti kogu südamest palusin tema abi. Ja siis tundsin äkki, nagu oleks mind õhku tõstetud. Otse füüsiliselt oli seda tunda.
Ehmatasin ära ja lasin käed lahti ja siis kukkusin tagumiku peale. Tunne oli selline, nagu oleksin kukkunud kuskilt kõrgelt. Natukese aja pärast nägin teel autot sõitmas. Nad peatusid ja küsisid mult teed. Olin nõus juhendama, kui nad mind bussipeatusesse ära viivad. Muidugi olid nad nõus. Pärast juht ütles, et mingi imelik asi juhtus, et ta sellele teele üldse pööras. On vajalikku sihtkohta mitmeid kordi sõitnud, kuid nüüd võttis äkki mingil seletamatul moel nõuks keerata harjumuspäraselt teelt kõrvale.”

Rahakotis olgu kalasoomused ja varbaküüned.

Enamikku inimestest erutab kõige rohkem rahateema. Seda enam praegusel ajal.  Mõned uskumused, kuidas raha enda juurde meelitada.
* Kui te tahate, et teil raha oleks kotis, tuleb jaanipäeva hommikul minna metsa ja võtta sealt maasikaleht, mitte aedmaasika, vaid metsmaasikaleht ja panna see rahakotti. See toob raha rahakotti.
* Mitte kunagi ei tohi asetada rahakotti maha, siis viib see rahaõnne ära. Ja mitte ainult sellel, kes rahakoti vastu maad pani, vaid ka seal, kus seda tehti.
* Makstes ei tohi raha anda kunagi käest kätte, vaid see tuleb panna laua või aluse peale.
* Uueks aastaks on hea, kui panete rahakotti kalasoomuse ning raha ei tohi enne välja anda, kui pole seda saanud.
* Kui küüsi lõigata, siis tuleb panna need ajalehe peale, pärast see lõigatud küüntega kokku keerata ning rahakotti hoiule panna.
* Kauplejatel soovitatakse kanda aga kaasas kastanimune, sest siis minevat kauplemine hästi.

Naise õnnelikuks tegemine tagab õnne kogu perele. Kaitse kodu märkidega

Meie esivanemad olevat teadnud et kui pereema on õnnelik ja rõõmus, siis on terve pere õnnelik ja rõõmus. Just sellepärast oli terve rida rituaale ja märke, et teha pereema õnnelikuks ja rõõmsaks.

  • Kui uus maja sai valmis, siis uude majja minnes sooviti maja haldjalt kõigepealt, et ei oleks peres tülisid. See oli kõige tähtsam. Pärast tulid teised soovid. Lõpuks lasti nastik lahti. Anti talle piima ja paluti tervist ja tarkust.
  • Kodu kaitseks on oluline, et maja ukse kõrval oleks ussikujuline oks.
  • Kindlasti peaks olema ukse kohal või kõrval kaheksakand-märk. See on õnne täht. Kaheksakand on millegi pärast aastate jooksul unustusehõlma vajunud aga ta on meie rahva ornamentikas kõige levinum märk. See kaitseb teid ja teie vara ja hoiab meid eksimise eest, näitab alati õiget suunda, sest ta on põhjanaela märk ja õnnetähe märk.
  • Kodu sissepääsu oleks vaja veel varustada koirohukimbuga, kaitstes nii putukate kui halbade jõudude eest.
  • Kase tuulepesad  tuuakse oma õue ja pannakse igale poole. See aitab varguste vastu.
  • Varaste “külaskäigu” vastu aitavat seegi, kui kodunt ära minnes seista näoga ukse poole ja lasta mõttes veekardin sinna ette. Peidad kodu nagu veekardina taha.
  • Õues peaks kasvama kindlasti kask ja pihlakas. Kask on väga hea auraga ja valguse puu ning pihlakas kaitseb pikse eest.
  • Kambri ehk siis magamistoa akna alla istutasid meie esiemad alati sireli, sest see annab rahuliku une ning mõjub üldse rahu ja tasakaalu toovalt. Nimelt on sireliõied sellise kujundiga, et sümbolitena mõjuvad rahutoovalt.
  • Hea oleks , kui ukse juures on kollased lilled. Ükskõik, millised lilled, aga kollased. Seegi pidavat õnne märk olema.
  • Aiakujunduses on väga hea, kui kuskil on väike kivilabürint, spiraal. Kui soovite vihma lakkamist, siis tuleb käia mööda seda päripäeva, kui aga vihma tahate, siis vastupidi.
  • Oma aeda soovitatakse ka väike kodualtar teha, kas vana õunapuu või muu puu all. Seal saab käia puhkamas ja mõtisklemas. Kui elate linnas, siis valige seal mingi puu, kelle juures saate ennast maandamas käia. Väga hästi aitab.

Veel mõned uskumused:

  • Vikerkaar pidavat olema  õnnesümbol, kuna vikerkaare teises otsas pidavat ootama poti täis kulda.
  • Neljaleheline ristikhein õnnesümbolina kogus populaarsust tänu iirlastele. Nelja lehe tähendusteks usuti olevat usk, lootus, armastus ja õnn.  Neljalehelist ristikheina kohtab harva, mistõttu teda peetaksegi väga õnnelikuks inimest, kes selle leiab. Sellise ristikheina lehe leidmine pidavat palju õnne tooma. Mõned kannavad seda sümbolit endaga kaasas tattoo näol, teised leiavad selleks mõne muu võimaluse.
  • Õnnemünt, on münt, mille Sa leiad tagumine pool (kull) ülespidi. Seda hoitakse rahakotis ja ei kulutata mitte kunagi ära, sest see toob rikkust ja head õnne.
Tegelikult kõik asjad, sündmused, kohtumised, juhtumised, taimed, loomad ja muu räägivad meiega. Räägivad märkide ja sümbolite keeles. Meie ülesanne on raputada ennast üles sellest tuimast olemisest, avada kõrvad ja süda, et võtta vastu need teadmised, mida maailm meile iga päev annab.
Need on vaid mõned väga paljudest esivanemate uskustest läbi kunstnik-luuletaja-talismanimeister Silvia Kelle teadmiste kaudu. ( Foto: Pixabay)
Meie enda otsus on see, kas me võtame seda omaks või mitte. Aga miks mitte proovida 😉

Aroomid, mis võiksid aidata kodus stressiga võidelda.

 

Essential Oils Aromatherapy Spa Oil Essent

Stress kuulub paratamatult kiire elutempo juurde ja nii mõnelgi eluperioodil tuleb paljudel sellega silmitsi seista.

Aroomiteraapia spetsialistid usuvad, et pingeid on lihtne maandada erinevate lõhnade abil, sest haistmismeel on tugevalt seotud heaolutundega. Nii ei piisa end kodus hästi tundmiseks mitte ainult vaikusest ja rahus, vaid kodu tasub täita ka meeldivate aroomidega. Neid viite lõhna peetakse kõige tõhusamateks stressiga võitlejateks!

Aroomid saab tuppa tuua naturaalsete eeterlike õlidega, mida kasutada spetsiaalsetes lõhnalampides, aga ka lõhnaküünalde või kuivatatud taimedega.

1. ROSMARIIN 

Rosmariin on taim, mis on nõus ka aastaringselt aknalaual kasvama ja lõhnama. Kui on probleeme stressiga, istuta rosmariin lillepotti ja paiguta kööki, kus on teda lisaks lõhnaelamustele hea ka muul otstarbel kasutada. Virgutav rosmariin aitab mõtteid korrastada, parandab mälu ja turgutab meid üles vaimsest ja füüsilisest väsimusest.

2. YLANG YLANG 

Kui tunned, et oled kodus kõige peale kerge ärrituma, vali kodu signatuurlõhnaks ylang-ylang, mis on tuntud oma rahustavate omaduste poolest. Eksootilise õie aroom võitleb hästi ärevuse, depressiooni ja isegi kõrge vererõhuga.

3. LAVENDEL 

Üks tuntumaid närvirahustajaid on lavendel, mis kasvab suviti hästi ka meie aedades ja rõdudel. Kuigi lavendlilõhnalisi küünlaid, aroomiõlisid ja lõhnastajaid leidub tänu tema meeldivale aroomile ja lõõgastavale toimele peaaegu igast poes, omavad suurepärast mõju just ise korjatud ja kuivatatud lavendliõied, mida võid peita kõikjale — padjapüüridesse, riidekappi, kimbuna köögiriiulile. Magamistoas toob lavendel kiire une, riidekappi asetatuna hoiab sealt eemale koid. Enne magamaminekut proovi ka lavendliõitest tehtud teed!

4. SIDRUN

Sidruniaroom leevendab tööga seotud stressi. Erinevalt lavendlist, ei tee sidrun uniseks vaid aitab parandada keskendumist. Sidruniõli võid julgelt kasutada näiteks kodukontori lõhnastamiseks!

5. OKASPUUD

Värsked männi- ja kuuselõhnad seostuvad kosutavate jalutuskäikudega looduses ning mõjuvad sama positiivselt ja meeliülendavalt. Kui tunned, et halli sügisilmaga on jõud raugemas või kui seljataga on väsitav päev, siis tilguta aroomilampi mõni tilk eeterlikku õli ja kujuta end ette keset rohetavat metsa!

Allikas: moodnekodu.ee

Nagu ikka elus – nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Ja kõik, mis pakutakse, ei sobi kõigile. Ka aroomiteraapia ei pruugi kõigile sobida. Ja kui proovida, siis ikka tasapisi 😉

 

 

 

Algajale pojengikasvatajale.

Peony Flower Nature Flora Spring Blossom B

Pojengid on valguslembesed taimed ja vajavad päikesepaistelist kasvukohta. Taluvad ka kerget poolvarju.

Kümme põhjust, mis võivad pidurdada pojengi õite kasvu.

1. Taimed on istutatud liiga madalale või liiga sügavale.

2. Taimed on saanud liiga palju lämmastikku, mis soodustab lehtede arengut.

3. Taimed on üle- või alaväetatud. Pojengid vajavad küll viljakat mulda, aga mitte liigset väetamist või ülehoolitsemist.

4. Õienuppe on kahjustanud hiline külm, haigused või ka liigne kuumus.

5. Taimedel pole olnud õienuppude moodustamiseks piisavalt valgust.

6. Taimed on liiga noored või liiga vanad.

7. Peenar on liiga tihedasti taimi täis ning neile ei jagu toitaineid.

8. Taime on liiga tihti ümber istutatud või jagatud ning ta pole veel korralikult kosunud.

9. Taime lehestik lõigati sügisel tagasi enne kuivamist ning ta ei jõudnud end talveks korralikult ette valmistada.

10. Pinnas on liiga kuiv või liiga märg. Pojengid vajavad heaks kasvuks parasniisket pinnast.

 

Allikas: kodus.ee